Tere õhtust, Hiiumaa, Helgi hiielle. Ju te saate aru, et meie oleme uue aasta hakaduse sekka puha Enges ase koroona sakutas meid mööda läinud aastal omajagu. Sellegipoolest, et olin ja 365 päeva igale hiidlased isemoodi. Tere, Ingrid, tere. Oskad sa nobedasti kogu võtta, missugune see aasta soole olli? Noh, ma tegin ainult selle asjaga, mis mu näpud satub, et ma niimoodi suuri asju ei tee, ainult mõned pihist asjad, nokitsen kui hädasti tarvis on. Et paar asja jah, on sihuksed mu jäänud mu kätte. Üks on see õunad, ma läksin kooli, no kes on niisugune suur inimkes, läheb kooli heast peast. Noh, ja ma oleksin kolm aastat tagasi, ma läksin kooli jõnkkynid siiamaani. Et miks ma läksin ja mis asja õpin. Ma läksin massaaži õppima, et kui ma inimest katsun ja kui temal lähenen et ma siis vähe teadlikult tean, kuidas inimesi katsuda, kui siis see kool ükskord läbi saab ja koroonamus lahti laseb. Et kas seal on siis igast erinevad massaažid või on sul üks seal olen kindel suund. Oi, see on väge, kool, see on Eesti massaaži- ja teraapiakool, see on peenkool, et sealt sa võid siis saada. Mis sa nüüd ise välja valida ka massaazi liiki, seda on igatepidi küll ma saan siis kloppida ja, ja määrida ja ja vähe igast peened lugusid teha, ainult ka pulgaga toksida sind ja kui aga inimese ean No ennemini hiidlased ütlesid, et saunasse Mutsemine oli see kangesti tegemine ja teose enam-vähem samamoodi on või kas seal medatsust vana asja ka on juurde vett, et ma ei tea kadakasuitsu ja mingeid muid marju ja metsaoksi oioi. Oksad on väga, aga kadakaoksad ja mina kasude männikäbisid väga tihti, et kõik, mis on uuest, kui me saame seda sisse süüa ja närida, siis me saame seda peale määrida ja siis katsumisel abiks olla. Kui aga inimene rahule jääks. No kui me nüüd mõtleme mineva aasta peale, siis nüüd aasta lõpus oli mitu korda televiisoris ja siia seal juttu Toidupanga tegemistest ja ma pole kursis, et, et see on sulle ka üsna teada asi. Ja vaat see teine selline tummine värk, mis meil näpu vahel on seal kaks tükki, mul olid üks kool ja teine on siis toidupank. Et me tõepoolest oleme nüüd Ühe aasta proovinud seda, eks toitu enne Hiiumaal on toodud ka ja oleme seda jaganud ka, aga see on rohkem suva järgi ja ja kuidas see juhtus, et kõik pole mitte nälga surnud, aga nüüd praegu on see suure Eesti toidupanga külje all natuke turvalisem. Ja, ja siis on meil vähe korra järgi, nii nagu peab ikkagi Eesti riigis kord majas olema, et meil nimekirjad ja kõik kaalud ja kõiksugust asjad on, et ma seal nüüd olen jah, natukest aega, toimerand, aga, aga aasta jooksul ma olen näinud, kui palju tegelikult nii Hiiumaa kui ka kui ka mandriinimestel on ikkagi üsna lahke olemisega ja meie oleme saanud ikka oma hädalist ära aidata, aga teine pool on ikka sõune, mis teeb meele härdaks ka ja kurvaks ka, et meil siiski on rohkem neid inimesi, kes abi vajavad ja kellel ikka kõht koriseb aeg-ajalt ja ja haava peal olnud inimesi, neid on terve eluaeg olnud ja neid jääb, kuni nii palju maailm kõnnib. Nii kaua on siis neid ka meie eesmärk praegu Jum toidu pankas on leida üles need inimesed, kes, kes nagu päriselt abi vajavad. See on meil päris tõsine lugu. Ja kui see enne jõuluid või enne uut aastat me tegime sinna nagu pildiraamatus, ühe üleskutse. Maa kamandas seda kodukandi, Hiiumaa kodukandi ülemus ka tamisestrid, kae takkapihta ja, ja Kanada vähe küla, need külavanemad ja tähtsad inimesed, et vahtiku ringi vähe oma külas, et kui nad ikka veel leidvad inimesi, kes vajavad, et andku aga täheda ja mõtle, kus siis inimesed hakkasid tulema, helistasid ja kirjutasid ja siinsamas neuramate pilti küll nad andsid, tähendaks, see oli üsna soe tunne. See oli kohe see tore asi. Et saime leida päris inimesi, kes ise ei julge välja anda ennast ja kes tegelikult abi nagu vajavad. Kas nii on siis rohkem vanemad inimesed ja üksikud või on need suured lastega pered või kes peamine grupmetel Hiiumaal on, kellel seda abi rohkem vaja on või on töötud kase juures? Eks lastega peredel rohkem nähtaval, aga siis sellised üksi elavad ja vajaduspõhised suhte vanemad inimesed. Ega nemad naljalt ei anna endast lähedasest naad ütled maa, saan hakkama, vaat meie oleme sellest ajast tulnud, kus me saame ikka hakkama ja siis nad saavad ikka toime nende asjadega. Aga päriselt oleks tal ikkagi abi tarvis, et ma olen mõne korra näinud, et meie oleme siin, hiidlased küll, sihuksed nagu vahiotsa, tuim lammas, mitte üks sõna ei tule, aga kui on hädakoht käes, vanad saapad jälgast ära. Ühe korra mul oli kaks meest mu silma all. Noh ja, ja siis üks teiega võtma sokid jalast ära, võtab villast sokid kaks-kolm tükki auku ka seal sees. Võtabki jalgade annab teise mehele. Miks sa võtad oma sokid jalast ära? Ei näe, ma vaatasin tal vähe rohkem haukus, kui ta paneb muu augud kasina peal, kui vähe soojem, siis et me saame siis ikka toime küll sellega, et nii kaua, kui meil on mehi, kes annavad oma augud naabrimehe augule, siis on kõik hästi. Ma mäletan vanasti üteldi ka, et Kalaver, kust on abi ka, et kus sõlm seal soe, kus auk, seal külm, et see käib soki kohta ka, mis ma olen kuulnud, et sa said tunnustuse võrra rikkamaks, et et sa oled kodanikupäeva aumärgi saaja. Kas see on nende toidupanga tegemiste eest. Me sa arvad või, või sul on see suur süda ju mitme teise koha peal ka nii-öelda rahvale näha olnud? Noh, ega ma küll päris hästi ei tea üldse, mille eesti antigi see suur süda pole minu süü. See on niimoodi, et jumala loonud ema isa andsid geenid ja kui nad tahavad aumärki anda natuke kõik mu sugulastele. Kõigil on ühtemoodi, aitäh sulle Ingrit ja loodan, et see aasta tuleb sama tegus ja toimekas, kui see mineva aasta sul mööda läks. Noh, kui me hoiame sugust head mõtet sees ja ei hakka virisema iga asjapära, et küll ta ikka tuleb