Kinnistul Suur-Jõe tänavas tegutses pliiber nihke õlletehas poolteist sajandit 1879.-st aastast kuninatsionaliseerimiseni 1940 õlletootmine aga ei katkenud, vaid jätkus Pärnu õlletehase nime all. Sel sajandil seal siiski lõppes ja maja seisis tükk aega tühjana. Nüüd on Pärnu noored omanikuga lepingu sõlminud. Rajavad siia loomelinnaku mõte hakkas idanema mullu augustis Pärnu loovlinnaku tegevjuht Sten õits. Puu. Selle suvega on siin maalikunstnikke, on rõivaateljee, on siiditrüki, samamoodi ka Fotograafiat. Terve õueala saab kindlasti ka tänavakunstist mõjutatud. Tegijad ei soovi end kuidagi piirata, sest majas on ruumi küll ja iga idee on teretulnud. Nii mõnigi tegija Istan mujalt Pärnusse kolinud või on kunagine pärnakas kodulinna naasnud loovlinnaku loovjuht, Kristo Kaljuvee. Mina olen ka, olen tegelikult Tallinnas sisserännanud viimase kolme aasta jooksul Pärnusse ära armunud ja siin ma siis nüüd olen ja tegelikult sõpradega oleme 11 leidnud tegelikult läbi kunstiaja läbi performatsiooni kunsti just. Ja meil on suuresti sidunud Nongrata kunstiliikumine ja siis kuidagi sealt on kasvanud see ühisloomevajadus ja tahe ja, ja siin me nüüd siis oleme oma suurt unistust ellu äratama. Selgub, et loovlinnaku rahvas lükkas oma tegevuse enne käima ja siis avastas võimaluse taotleda raha kaasnevast eelarvest. Kuuldavasti on nii mõnigi omavalitsuste kaasavaid eelarveid naeruvääristanud, sest ega raha sellest juurde ei tule, aga see paneb inimesed mõtlema ja oma ideedega välja tulema. Pärnus oli see tänavu ülipopulaarne. Kui loov linnakul sel moel toetust saada ei õnnestu, ei jää tegevus katki. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Toomas toodu. Tähtaeg on nüüd küll möödas, hindamised on tehtud, kokku laekus 24 ideed ja 11 on siis nüüd edasi rahvahääletusele saadud. Sel aastal ei võida ainult üks idee, võid võidab kolm-neli, nii et see 20000 jagatakse erinevate projektide peale ära. Ester Vilgats, Pärnu.