Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 10. mai olulisemad sõnumid. Stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa Keskerakond ja selle juhid pääsesid süüdistustest, milles uuriti 50000 euro suuruse ebaseaduslikku annetuse tegemist keskerakonnale. Küll sai ta süüdistuse kolm inimest. Catalina Porro aitab mõjutada Tallinna linnavalitsuse liiget, kes peaks aitama siis omakorda Martin Künnap ärihuvidega tegeleda ja Martin Künnap annab selle eest vastutasuks Katariina korrale 20000 eurot ja teeb omakorda ülekande Eesti keskerakonnale annetusena. Alates seitsmeteistkümnendast maist saavad vaktsiini kõik soovijad, kuid Ida-Virumaal algas juba täna tööperede vanusepiiride vaktsineerimine. Esimese nädala jooksul on kavas vaktsineerida üle 2000 töötaja. Vaktsineerimine 200 kolmesajakaupa töökollektiive samamoodi sajad inimesed tulevad läbi tervisekeskus koriga meie juurde kohapeale siia vaktsineerima. Ettevõtted ja meie elanikud. Ida-Virus on väga oodanud vanusepiiri langetamist. Valitsus ootab riigikogult õiguste keelata sidevõrkudes ohtlik tehnoloogia. Tööränne Eesti ja Soome vahel ei taastu veel 25. mail. Nii on Soome poole seisukoht. See otsus tuleb küll nüüd Soome valitsusest, kolmapäeval, aga nii palju, kui me vähemalt selle eelinfo ja tausta põhjal võib öelda, siis paistab, et uus tähtaeg, millal tööränne võiks taastuda, on pigem nagu nihkunud sinna juuni juuni keskele. Eesti naiste võrkpallikoondis alustab täna Valgevenes Euroopa meistrivõistluste valiksarja. Ilm on eeloleval ööl kuiv, kuid homme päeval selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur on 18 kuni 23, meretuulega rannikul kuni 12 kraadi. Vaktsineerimise töörühm otsustas mõne tunni eest, et 16 kuni 49 aastaste vanuserühma rohkem tükeldama hakata ning alates seitsmeteistkümnendast maista saavad lasta end vaktsineerida kõik soovijad. Kui vaktsineerimisega alles algust tehti, said esiotsa arstid vaktsiini ühetaoliselt ehk 36 doosi kaupa. Nüüd aga jaotatakse vaktsiini rahvastiku paiknemise alusel, mis tähendab, et Tallinnale eraldatakse rohkem vaktsiini kui näiteks Hiiumaale edasi räägib töörühma juht Marek Seer. Ja alates siis 16 kuni ülespoole on vaktsineerimine esmaspäevast avatud kõikidele kõik need põhimõtted, mis on täna kehtinud, et vaktsineerimist, eks aega saab broneerida digiregistratuuris need valikuvõimalused, mis seal täna on, need jäävad üldiselt külge, praegu on võimalik vaktsiini osas nii-öelda valikut teha digiregistratuuris lahendus toimib, et sa valid selle vaktsiini ja siis annab sulle võimaluse, kus, kus kohta või üldise terviseteenuse osutaja juures selle vaktsiini kätte seal süstitud saada. Nii ma kutsuksin ka ülesanne nii-öelda nagu mõistlikkusele, et meie jätkuvalt töötame tingimustes, kus vaktsiinid Arved on ilmselgelt vähemuses võrreldes soovijatega. Nii et, et ei maksa nagu tormata vastavalt vaktsiini saabujatele vaktsiini kogustele, laeme üles neid vabu aegu. Külme jah, püüame ettevaatavalt neid aegu rohkem järjest ka avada. Et kuna vanusegrupid on labad ja me enam-vähem tarneid teame, aga siiski me oleme selles väga suures sõltuvuses. Küll saab Ida-Virumaal juba tänasest alates töökohal vaktsineerida, vanusest sõltumata. Erandiga loodetakse kiiresti tõsta vaktsineeritute osakaalu maakonnas. Jüri Nikolajev uuris, kuidas läks. Tööperede vaktsineerimist korraldavad Ida-Virumaal koostöös haigekassaga kohalikud tervisekeskused. Tervisekeskuse korrigo tegevjuhi Merle Harjo sõnul on huvi suur, oma töötajaid on vaktsineerimisele kirja pannud juba üle 40 ettevõtte ja teist sama palju on selleks soovi avaldanud. Paari nädalaga on tervisekeskustel kavas vaktsineerida üle 2000 Ida-Virutöötaja. Me läheme ettevõtetesse koha peale ja vaktsineerimine 200 kolmesajakaupa töökollektiive samamoodi sajad inimesed tulevad läbi tervisekeskus koriigo meie juurde kohapeale siia vaktsineerima. Ettevõtted ja meie elanikud, Ida-Virus on väga oodanud vanusepiiri langetamist. Esimene tööperede vaktsineerimise päev möödus siiski veel korrigo keskuses, kuna suuremad ettevõtted alles koostavad nimekirju ja valivad sobivat vaktsiini. Täna ennelõunal käisid vaktsineerimas näiteks Viru ringkonnaprokuratuuri inimesed, räägib prokuratuuri töötaja Maria konjak. Ma arvan, et see on väga hea võimalus, et noored on ju ennekõike need, kes on kõige liikuvamad ja kelle puhul võib-olla see vaktsineerimise tempu ja, ja see võimalus võikski olla tegelikult olemas ja mul on väga hea meel, et see ongi praegu võimaldatud, tahaks ikkagi normaalsusesse tagasi ja selleks on vaja ka natukene ise selle heaks panustada. Ja pea terves koosseisus tulid kohale toitlustusettevõtte fregatt töötajad, räägib vana fregati pubi kokk Evelin. Meil poleks vaja, veendage, meie nõustusime kohe, kui mina olen noor inimene ja kuna me puutume kokku klientidega, siis kindlasti oleks vaktsiini vaja, et kui juhtume haigeks jääma, Etti nakataks teisi edasi. Tervisekeskuse korrigo tegevjuhi Merle Harjo sõnul on tööperede vanuse piiritaja vaktsineerimist Ida-Virumaale väga vaja. Suvi on tulemas, kuid nakatumisnäitaja on endiselt Eesti kõrgeim ja vaktsineeritus tase madalaim. Meil on siin käinud üle kaks suurt koroonalainet ja Ida-Virumaa töökollektiividele, kes on ka suures hulgas töötlevas tööstuses ja teenindussektoris, on see tähendanud väga suuri piiranguid ja väga suurt majanduslikku kahju ja et me saaksime tagada võimalikult suure vaktsineerimise hõlmatuse võimalikult kiiresti ja seda on kõige lihtsam teha töökollektiive koha peal vaktsineerida. Nädala lõpuks loodetakse tööperede vaktsineerimisega jõuda Narva piirkonna suurettevõtete Jaspaadeni Uudistele. Jüri Nikolajev Narva. Ja sama teemaga läheme edasi nimelt viimase 24 tunni jooksul analüüsiti terviseameti andmetel 2923, kuna proovi, millest 199 ehk 6,8 protsenti osutada kas positiivseks? Ööpäevaga suri kolm inimest ning haiglaravil on koroona tõttu 290 inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta. Ta on 355. Vaktsineerimisi on praeguseks tehtud kokku 373-le 1000-le inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 159000 inimest. Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles uuriti 50000 eurose keelatud annetuse tegemist keskerakonnale ja väidetavat mõjuvõimuga kauplemist. Erakonna juhtliikmed ja erakond ise pääses süüdistustest. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Prokuratuur süüdistab mõjuvõimuga kauplemisega kokkuleppe sõlmimises kinnisvaraarendajat Martin Künnap, Pitt ja Keskerakonna lihtliiget Catalina Parrot. Süüdistuse järgi andis Künnap Porrole 20000 eurot ja keskerakonnale 50000 eurot lubaduse eest saavutada Künnapi kinnisvaraarendusele Tallinnas soodne ehitusõigus 50000 kantigi Keskerakonna liikme Jaana Helen Juhaste kaudu erakonna arvele. Keskerakonna juhid hakkasid asja uurima alles siis, kui ajakirjandus viitas kummalisele ülekandele. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et erakonna juhtliikmed ja erakond ise pääses süüdistusest. Selles kriminaalasjas me tõepoolest keskerakonnale süüdistust ei esitanud sellel põhjusel, et Keskerakonna juhtliikmed selle annetuse vastuvõtmise hetkel vähemalt meile teadaolevalt selle annetuse keelata sellest teadlikud ei olnud. Mis siis juhtus, kuidas asi üldse välja nägid, silme läbi? Süüdistuse esitati kolmele inimesele selles kaks nendest inimestest. Martin Künnap, kataloog Liina porra sõlmisid omavahel mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe. Selle mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sisuks oli see. Catalina porru aitab mõjutada Tallinna linnavalitsuse liiget, kes peaks aitama siis omakorda Martin Künnap ärihuvidega tegeleda ja Martin Künnap annab selle eest vastutasuks Katariina porrale 20000 eurot ja teeb omakorda ülekande Eesti keskerakonnale annetusena. Selleks, et selle annetuse päritolu varjata ja siis omakorda leppisid Martin Künnap ja Jaana Helen Juhaste süüdistuse kohaselt kokku selle, et et see annetus tehakse Jaana Helen Juhaste pangakonto kaudu Keskerakonna juhid sellest annetusest teadaolevalt midagi ei teadnud. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et erakond kaalub Jaana, Helen Juhaste ja Catalina poro erakonnast väljaarvamist. Kuid muret teeb, et osa inimesi arvab, et Keskerakonna kaudu saab kaubelda endale Tallinna linnas mingeid hüvesid. Ka need inimesed, kes arvavad, et nad võiksid mingisuguseid selliseid kahtlasi teibi tehinguid teha kellegiga, kes väidab, et tal on mingit mõjuvõimu, et ta saab mingisuguseid asju tehtud siis need inimesed võiksid 10 korda mõelda, enne kas see on realistlik, kas see on seaduslik. Erakonnal on tsirka 15000 liiget, on paratamatu, et nende 15000 inimese seas on neid, kes arvavad, et nad võivad kellelegi midagi lubada, mida nad tegelikult teostada ei saa. Loomulikult hästi halb tunne, et on neid inimesi meie ridades. Kaitseväe valveteenistus tabas teise jalaväebrigaadi ajateenijakatselt viie väeosa territooriumilt välja suuremas koguses lahinglaskemoona ja imitatsioonivahendeid, laskemoon ja imitatsioonivahendid leiti eelmise nädala reede õhtul ajateenija isiklikust sõidust rokist. Täpsemate asjaolude selgitamiseks on sõjaväepolitsei alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb sõjarelva selle olulise osa sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Aga täna toimus Eesti Soomelt supijärjekordne istung, küsisime välisministeeriumi asekantsleri Märt Volmeriga eest uudiseid üle piiri liikumise kohta. Nende huvi muidugi rohkem on nende enda keskne, et suvi tuleks, et nad saaksid oma piiranguid hakata tühistama. Nende numbrid on praegu päris head ja muidugi see valmisolek riskida nende numbritega, et äkki läheb üles tagasi ja suvel ei saa nii palju vabadusi. Väga suur ei ole, et nad välispiiride osas on pigem ettevaatlikud ja seda vist saadab ka see info, et sissetoodud viiruste arv on Soomes on kasvanud. See teeb meid veel ettevaatlikumaks töögrupis räägitu põhjal me võime, nagu, ütleme, sellise järelduse teha, et nüüd see oodata, 25. mai ikkagi tööränne ei taastu, et nad ei ole veel oma otsustega nii kaugele jõudnud. See otsus tuleb küll nüüd Soome valitsusest, kolmapäeval, aga nii palju, kui me vähemalt selle eelinfo ja tausta põhjal võime öelda, siis paistab uus tähtaeg, millal tööränne võiks taastada, on pigem nagu nihkunud sinna juuni juuni keskele. Riigikogus kestab arutelu Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu üle. Ühtlasi on valitsus peaminister Kaja Kallase ettepanekul sidunud selle menetluse riigikogus valitsuse usaldushääletusega, mis toimub samuti veel täna õhtul. Evelyn Villers võtab seni räägitu kokku. Riigikogu istung algas opositsiooni tungiva sooviga taasterahastu üle hääletamine päevakorrast maha võtta, kuna see olevat vastuolus põhiseadusega. Eesti põhiseaduse kohaselt on maksude kehtestamine vaid Eesti riigi vääramatu õigus kuid Euroopa liidu ühiselt võetava laenu tagasimaksmiseks peaks Euroopa liit EKRE esimehe Martin Helme hinnangul Eestile maksud kehtestama. Martin Helme. Taaskäivituskava ei tohi kaasa tuua uusi üleeuroopalisi keskseid makse. Nüüd sellest tekib väga huvitav küsimus, kui see on nii suur, nagu ta meil on siis kuidas toimub tagasimaksmine? See jäi eelmisel aastal üldse õhku rippuma, aga kuidas toimub tagasi? Laias laastus kolm varianti. Tulevad üleeuroopalised maksud või liikmesriikidel sisse maksnud muutuvad palju suuremaks või liikmesriikidele tehtavad väljamaksed muutuvad palju väiksemaks, et millised tänasel päeval need valikud, mis järele on jäänud, aitäh. Talle vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Kui me ise üksi nüüd samas mahus laenu võtaks, mis need tulemused oleks? Riigikassa hinnang on, et kui Eesti riik ementeeriks täna ise 30 aastaseid võlakirju samas mahus siis tuleks tänaste riigireitingute ja intresside juures sellele kolmekümneaastasele laenule maksta keskmiselt üks protsent intressi, see tähendab 15 miljonit aastas. Kui me lunastaksime need võlakirjad näiteks 25 aasta pärast oleks laenukulu Eesti riigile 375 miljonit eurot ehk tagasi tuleks ümardatult maksta mitte orienteeruvalt miljard, nagu praegu Euroopa liidu poolt võetava laenu puhul vaid suurusjärgus 1,9 miljardit eurot. Pentus-Rosimannus ütles ka, et Eestile tuleks taastusrahastust 1,3 kuni 1,5 miljardit eurot lisaraha ja selgitas ka, mida tooks kaasa EKRE ettepanek taastusrahastu vastu hääletada. Riigikogu Euroopa Liidu vastane fraktsioon soovib praeguse juntimisega raha ära võtta Tallinna haiglalt, Hiiumaa haiglalt, Järvamaa haiglalt, Kuressaare haiglalt, turismi ja põllumajanduse täiendavalt toetamiselt korterite ja katlamajade energiasäästlikumaks muutmisel. Kui nimetada ainult mõnda niinimetatud Euroopa ehk siis meie endi poolt niinimetatud jutumärkides pealesunnitud rahastuskohtadest. Eesti konservatiivne rahvaerakond on esitanud paketi heakskiitmise blokeerimiseks ligi 700 muudatusettepanekut. Võimuliit soovib taasterahastu eelnõu enne jaanipäeva vastu võtta. Tallinna sadam teenis tänavu esimeses kvartalis 6,8 miljonit eurot kasumit, mida oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 31 protsendi võrra vähem. Müügitulu langes 10 protsenti, seda peamiselt liini reisijatel olulisest langusest, kuid ka reisilaevade hõredamast graafikust ning tihenevast konkurentsist Venemaa sadamatest üle jääva vedellasti mahu osas. Seda kompenseeriti paljuski kaubaäriga, nii ütleb Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Kaubaäri tegi kasvukvartaleid võrrelda eelmise aasta esimeste selle aasta esimees, siis on kasv 10 protsenti ja see kasv tuleb seekord eri kaubaliikidest ehk puistlast tegi väga korraliku kasvu ja ka roo ehk see on siis vedukautod, veokid ligi 15 protsenti, kasv, kaubavedu on tegelikult kompenseerinud reisijateveokukkumist. Meil õnnestub kasumis püsida ja oleme tegelikult ka reisijateveoga kasumis. Loomulikult väiksemas kasumis kui nii-öelda normaalaastal. Sest et laevad liiguvad meie äris suurim osa tuludest ja kasu, mis tuleb just sadamatasudest laevad veavad kaupa ehk sedasama rood, laevakülastuste arv on kasvanud ka ligi kuus protsenti, eriti võrreldes eelmise aastaga. Me oleme teinud ettepaneku nõukogule ja siis esitatakse see üldkoosolekule, maksta siis 71 protsenti kasumist dividendideks. Valitsus ootab võimalust keelata sidevõrkudes kõrge riskiga tehnoloogia. Riigikogu majanduskomisjon arutab, kas valitsus peaks looma ka kompensatsioonimehhanismi neile ettevõtetele, kelle senine tehnoloogia välja tuleb vahetada. Madis Hindre räägib lähemalt. Märtsis, kui valitsus hakkas vastu võtma sidevõrkude turvalisust reguleerivat määrust, pani õiguskantsler käe vahele. Ta märkis, et olulised piirangud peab otsustama riigikogu ning määrusega saab neid piiranguid väid täpsustada. Aprillis tegigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku täiendada elektroonilise side seaduse eelnõu. Ettepanek tehti siis, kui eelnõu oli Riigikogus juba esimese lugemise läbinud ja nüüd, enne teist lugemist tuleb majanduskomisjonil arutada, mida ettepanekuga pihta hakata, räägib komisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal. Ma arvan, et valitsusel ja igal riigil peab enda kriitilistes infrastruktuurides olema õigus määrata, millised objektid, detailid, tükid seal on ja nii on ka sidevõrgud. Missugune tehnoloogia on ohtlik ja meie sidevõrkudesse ei sobi, peaks eelnõu kavandite järgi selguma siis, kui seadus, määrus on vastu võetud ja vastav komisjon telekomifirmadel loa taotlusi hindab. Aga kõik arvutused on tehtud eeldusel, et kõrge riskiga tehnoloogiat toodab Hiina ettevõtte. Huawei Eliisa hinnangul kuluks neil tehnoloogia väljavahetamisele vähemalt 72 miljonit eurot. Telia hinnangul peaks nemad sisse võtma kuni 40 miljoni eurose kahju. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise pakub, et ettevõted kannataksid uutest reeglitest hulga vähem, kuna üleminekuaja jooksul tuleks senised Huawei seadmed nende vanuse tõttu niikuinii välja vahetada. Niisiis on majanduskomisjoni ees küsimus, kas valitsusele uusi volitusi andes tuleks kaasa panna klausel, et määruses kirjeldatakse ka mingisugust kompensatsioonimehhanismi. Isamaalane Sven Sester ütleb, et riigikogu ei saa valitsusele ette kirjutada, missugust määrust täpselt teha. Mis aga puutub seda, et kas siis peaks olema võimalik ka kompensatsioonimehhanism või vähemalt valitsusele antud signaal, et riigil on ka teatavad kohustused teatavate asjade kokkulangemisel ka kompenseerida, siis ma arvan, et sellise nüansi sissetoomine seadusloomesse on loomulik ka mõistlik. Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva jälle rõhutab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, mille järgi on plaanitavad ülemineku tähtajad piisavalt pikad, et mingit kompensatsioonimehhanismi tarvis pole. Ta lisab, et Euroopa riikidest on kompensatsioonist rääkinud ainult Soome Kristen Michal aga usub, et sel teemal tasub veel arutada. Aga isegi nende mehhanismid võimalik sissepanek tähendaks ainult seda, et see on võimalus, mitte kohustus. Pärnu noored on kulutanud juba hulga töötunde, teha korda kunagise õllevabrikuruumid ja õu, kus hakkab tegutsema Pärnu loovlinnak. Aastaid kasutuseta seisnud majas on võimalusi paljude asjadega tegelemiseks. Ester Vilgats. Kinnistul Suur-Jõe tänavas tegutses pliibernifti õlletehas poolteist sajandit 1879.-st aastast kuninatsianaliseerimiseni 1940 õlletootmine aga ei katkenud, vaid jätkus Pärnu õlletehase nime all. Sel sajandil see siiski lõppes ja maja seisis tükk aega tühjana. Nüüd on Pärnu noored omanikuga lepingu sõlminud. Rajavad siia loomelinnaku mõte hakkas idanema mullu augustis Pärnu loovlinnaku tegevjuht Sten õits. Puu. Selle suvega on siin maalikunstnikke, on rõivaateljee, on siiditrüki, samamoodi ka Fotograafiat. Terve õueala saab kindlasti ka tänavakunstist mõjutatud. Tegijad ei soovi end kuidagi piirata, sest majas on ruumi küll ja iga idee on teretulnud. Nii mõnigi tegija Islan mujalt Pärnusse kolinud või on kunagine pärnakas kodulinna naasnud loovlinnaku loovjuht, Kristo Kaljuvee. Mina olen ka, olen tegelikult Tallinnas olnud viimase kolme aasta jooksul Pärnusse ära armunud ja siin ma siis nüüd olen ja tegelikult sõpradega oleme 11 leidnud tegelikult läbi kunstiaja läbi performatsiooni kunsti ja meid on suuresti sidunud Nongrata kunstiliikumine ja siis kuidagi sealt on kasvanud see ühisloomevajadus ja tahe ja, ja siin me nüüd siis oleme oma suurt unistust ellu äratama. Selgub, et loovlinnaku rahvas lükkas oma tegevuse enne käima ja siis avastas võimaluse taotleda raha Gazalast eelarvest. Kuuldavasti on nii mõnigi omavalitsuste kaasavaid eelarveid naeruga vääristanud, sest ega raha sellest juurde ei tule. Aga see paneb inimesed mõtlema ja oma ideedega välja tulema. Pärnus oli see tänavu ülipopulaarne. Kui loov linnakul sel moel toetust saada ei õnnestu, ei jäätegevus. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Toomas toodu. Tähtaeg on nüüd küll möödas, hindamised on tehtud, kokku laekus 24 ideed ja 11 on siis nüüd edasi rahvahääletusele saadud. Sel aastal ei võida ainult üks idee, võid võidab kolm-neli, nii et see 80000 jagatakse siis erinevate Brexit'i peale ära. Ja sünoptik Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast Eesti ilma kujundab eeloleval ööpäeval Ukraina aladelt Loode-Venemaale liikuva kõrgrõhkkond. Mõõduka lõunavooluga lisandub ka sooja õhku. Eelolev öö tuleb Eestis vähese pilvisusega ja kuiv. Tuul puhub lõunast kagust neli kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Jah, on kaheksa kuni 12 kraadi. Päev on selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Tuul puhub lõunast ja kagust neli kuni 10, puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Sooja tuleb 18 kuni 23, meretuulega rannikul kuni 12 kraadi. Sporditoimetaja on täna, Ragnar Kaasik Eesti naiste võrkpallikoondis on alustanud Valgevenes Euroopa meistrivõistluste valiksarja. Eesti kuulub ühte appi Valgevene ja Šveitsiga. Esimene mäng Valgevene vastu algas täna kell 18, homme kohtutakse Šveitsiga, siis on päev pausi. Neljapäeval ja reedel toimuvad korduskohtumised kolmes alagrupi kaks paremat pääsevad EM-ile. Deniss, Grabe ja Mark Mägi võitsid Londonis piljardi paarismängu MMi avaringis Belgiat seitse, viis. Seejuures jäid eestlased koguni üks, viis kaotusseisu. Järgmisena ootab Eestit kas Suurbritannia või Valgevene. Teise ringi kohtumine on planeeritud kolmapäevale. Eesti freestyle-suusataja Henry sildaru kandideerib mainekale Bioter neurovski nimelisele Euroopa parima talialade noorsportlase auhinnale. 14 aastane Henry sildaru võitis märtsis Venemaal freestyle-suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel rennisõidus kuldmedali ja pargisõidus. Pronksisildaru valiti viie nominendi hulka. Võitja kuulutatakse välja 10. juunil. Madridis lõppenud kõrgetasemelisel ATP tenniseturniiril teenis esikoha Saksamaa tennisist Alexander ts veerev, kes võitis finaalis itaallast Matteo perretiinid. Avaseti kuus-seitse kaotanud maailma kuues reket veerev võitis teise ja kolmanda seti kuus. Neli ja kuus. Kolm. Sverevile oli tegemist karjääri neljanda Mastersi võiduga. Teine Prantsusmaa lahtistele eelnev liivaväljakute ATP turniir Roomas algas juba eile, täna tehti algust ka Rooma naiste WTA turniiriga. Eesti esireket Anett Kontaveit Itaalia pealinnas tervisemure tõttu ei võistle. Hispaania jalgpallimeistrivõistlustel viigistas Madridi Real Valencia kaks. Kaks, Realile kindlustas väärtusliku viigipunkti Eden Hazardi neljanda üleminuti väravat. Kolm vooru enne hooaja lõppu on kõik veel lahtine. Madridi Atletico on 77 punktiga esimesel kohal, Real ja Barcelona jäävad aga vaid kahe punkti kaugusele. Itaalias kaotas Torino Juventus kodus null. Kolm AC Milani-le, mis tähendab, et hetkeseisuga on Juventus viies ja ei pääse järgmiseks hooajaks meistrite liigasse. Kui pidada jääb veel kolm mänguvooru, on Milano interendale Itaalia meistritiitli juba kindlustanud. Teisel ja kolmandal kohal on Atalanta ja Milano 72 punktiga. Napoli on 70 punktiga neljas, Juventusele on 69 punkti. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, ilusat õhtut ja kuulmiseni.