Koha lasteaeda saab üldiselt lapse kahe kuni kolmeaastaseks saamisel, enne peab asja eraviisiliselt korraldama. Lasteaiad on tegelikult odavad, erinevates kohtades on see erinev, kuid Stockholmis on lasteaed väga odav. Erahoidja on muidugi palju kallim, ka lasteriided ja toit on odavad. Vahepeal oli kuulda, et Rootsis ei lapsega või lastega koju sugugi mitte alati ema vaid seda võib teha ka isa. Kuidas sellega praegu on ja kas Fredrik ei ole tahtnud koju jääda? Minu mees ei ole koju jäänud ja tegelikult on mehi, kes lapsega pikemaks ajaks koju jäävad, alla 10 protsendi. Küll on aga isadel lapse sünni korral õigus 10 päeva puhkust saada ja seda võimalust kasutavad üle 90 protsendi isadest. Kuni 12 aastaste laste haiguse korral on vanematel samuti õigus koju jääda ja seda teevad isad küllalt sageli. Viimasel ajal Con Rootsis sündivus taas suurenenud. Nüüd on Rootsi peres keskmiselt pisut üle kahe lapse. Veel mõni aeg tagasi oli lapsi keskmises peres 1,7. Millest siis selline sündivuse suurenemine tingitud on? Viimase kahe-kolme aasta jooksul on sündivus Rootsis suurenenud. Väga palju on sünnitusabist räägitud, seda on püütud teha vähem salajaseks. Kuidas sünnitus toimub, sõltub väga palju ema või ka mõlema vanema soovist. Soovi korral saab valuvaigistit. Teatavasti on Rootsis ka isadel sünnituse juures õigus viibida ja seda võimalust kasutatakse üsna agaralt. Pärast sünnitust võib ema juba kuue tunni pärast koju minna, kui ta ennast hästi tunneb. Ja võib ka jääda haiglasse kuni viieks päevaks. Kas kodus on ka võimalik sünnitada, aga siis peab seda korraldama eraviisiliselt kui on näiteks tuttav ämmaemand, kes tuleb sünnituse juures abistanud. Aga naised eelistavad üldiselt sünnitada haiglas, sest kui midagi peaks juhtuma, on ju kvalifitseeritud abi kohe käepärast. Võib isegi öelda, et rootslased muretsevad nüüd rohkem lapsi egoistlikel kaalutlustel. Oma osa selles on riigi poliitikal. Enne esimest last töötatakse tavaliselt täiskohaga, siis saadakse ka kõrge haigusraha. Kui naine pärast tööle tagasi läheb, siis tavaliselt mitte enam täiskohaga ja seega tuleks ka toetusraha madalam. Aga kui teine laps sünnib pooleteise aasta jooksul pärast esimese sündi, siis saadakse sama kõrget toetust kui esimese lapse puhul. Seepärast muretsetakse nüüd lühikese aja jooksul rohkem lapsi. Viimasel ajal võib Rootsis taas täheldada ka abiellumise sagenemist vahepeal lihtsalt elati koos ilma ametliku abielu sõlmimata. Nüüd on aga üsna tavaline, et mees ja naine vähemalt pärast lapse sündi oma kooselu ametlikult registreerivad. Nii ka Birgitta ja Fredrik, kuigi seaduslikud kaasad said neist alles pärast teise lapse sündi. Milline on rootsi naise positsioon perekonnas, kas naine on mehega võrdne? Me igal juhul võitlema oma võrdsuseist. Kõigest hoolimata on praktilised asjad kodus suures osas naiste kanda, nagu ikka söögitegemine, koristamine, pesu pesemine. Kuigi nooremad mehed võtavad kodustest töödest rohkem osa kui varem. Praegu töötavad enamus lastega naisi ja seetõttu on kodutööde koormat hädavajalik jagada. Kui naisel on lapsed ja ta samaaegselt töötab, siis tekib probleem, et teie õieti aega lastega tegelemiseks. Seetõttu valib enamus rootsi naisi poole kohaga töötamisel. Lõpetuseks küsisin Bergitalt, millised on tema arvates rootsi mehed. Vii. See on väga individuaalne, aga minu arust on paljud Rootsi mehed romantilised ja armastavad. Nii arvas siis Birgitta ja ja väga ilusasti arvas rootsi meeste kohta. Me saame praegu teada, et Marika Saarna, kes on meil linna peal ülekandejaamaga on jõudnud skanesse ja nüüd oleks huvitav, kui tema küsitleks Rootsi mehi rootsi naise, kes pühapäeva tõttu ilmselt on ka väljas jalutamas või niisama värsket õhku hingamas. Ole kena, Marika. Ilm on lausa fantastiline ja tundub, et see on välja toonud, kui mitte kogu Stockholmi, siis vähemalt pool Stockholmi elanikkonnast, küll siin näeb rahvast igas vanuses, mina seisan praegu ühe perekonna kõrval, kellel on imearmsad kaksikud ja kes parajasti joovad oma lõunast piima, aga siin on ka vanu prouasid ja härrasid. Ühesõnaga igasugust rahvast ja kõik naeratavad, tundub, et kõigil on väga hea olla. Kohe ma selle perekonna käest küsingi, kuidas neile Skanselist meeldivalt Chenkenejadee häri skantsena, kommenjofte hääl, Jetis, veenduslikko, mehit, kähket hoogongermooniat, nagu te siis kuulsite, on siin kohutavalt ilus ja nad tulevad oma lastega siia vähemalt kaks korda Kuusa EDT pestlastele häärat vaara ütleme paani Stockholm. Ja veel sellise siirlannadzervistanud filtunud tõusal. Oksa Afjomandi ema mansendado. Skansen on Stockholmis kindlasti parim koht, sest siin on ju loodus, siin on all loomaaeda ja seda ju mujal Stockholmis ei ole, aga võib sõita ka Stockholmist välja ja seda tehakse teistel pühapäevadel, siis Sirgala eel. Erasillingar. Kaksikud on viiekuused ja nemad muidugi ei saa veel aru, kui vahva väljascansanis olla, aga suurematel lastel on siin lõbu laialt, sest siin on mänguplats ja siin on tivoli all. Siin on loomaaed, nii et tegevust jätkub kõigile. Edepraad vaara mammais värjal. Üldiselt on muidugi ema rootsis olla hea ja vahel võib probleeme olla selle suure vankriga, mis siin on, sest kaksikute vanker on muidugi suurem, aga kaksikutel hakkab uni silmad tulema, nii et ma nüüd liigun natuke edasi, vaatan, küsin mõne noorema inimese käest ka, mida nemad asjast arvavad. Takso, Mickerfere ära. Heido. Siin naerma jalutamas isa pojaga, aga nad vehivad käega, ei taha mind jutule võtta, nii et lähen kõnnin siia. Hei, orjafoloogensage fronestlans raadio. Hüride Vuis värje vahede pesta väriewatuuni ja rooman hol. Su süda, lõhupilo ehk nomiine. Nagu te kuulsite, on Rootsis üldiselt asjad hästi, majandus on tugev ja mingeid erilisi muresid. Edepraad, vaara, Banksunäärada, Harni Rooda, Tüüra vanivill. Estland. Analoog Foskule ööde, seal õhunemisestan õiges hurra. Nii see vanapaar läheb Eestist päris palju, sellepärast et mehe aitäh ja koolis oli mees, kes oli pärit Hiiumaalt, nii et nende teadmised Hiiumaast on väga head, aga ma kardan, et ma vist pean hakkama siin lõpetama, sest stuudio tahab jälle ilmselt sõna võtta. Taxomike. Ma annan teile siis nüüd sõna edasi. Aitäh-aitäh-sõna saime kätte. Aga Me jätkamegi siit seda rootslase asja arutamist. Mis inimene see rootslane need on, on ta siis nii häbelik, ei tahtnud vahepeal näiteks üks inimene Mariat jutule võtta. Ja räägitakse, et rootslane ei taha, näiteks kui ta liftiga kohtub, kellelgi ei hakka temaga rääkimata, vaatad ikka kõrvade. Aga minu meelest tihti russoon väga niisugune avameel ja temaga on väga kerge kontakti saada. Ma olen ise ka käinud mikrofoniga ring ja just inimesi kinni võtnud niiviisi tänaval ja küsinud neid igasuguseid asju ja enamus inimesi räägivad hea meelega. Meie mis silma torkab, muidugi ka välismaalastele on, et rootslane väga viisakas. Eks 1000 miljoneid väikseid niisuguse käitumise reeglid, millest ta kõik kinni peab, üks nende juures oled, tervitatakse, tänatakse iga väiksema asja eest, kogu aeg santsetagdagdab. Sa mõtled, et seal mingisugune positsioon kes teeb niisugune ja, ja see on nii, et rootslane kasutab oma taki isegi rohkem, kui eestlane kasutab sõna kurat. Kas rootslased lahtise käega on ta abivalmis? Minu arust on rootslane väga helde käega, üks näidetest on meie põgenikud Ena siia tulles saime igati moodi. Rootslastelt tugiabi, sümpaatia, see südamesoojust. Ja kui on korjandused näiteks raadio või televisiooni kaudu, siis rootsanal on kohe valmis oma rahakotti lahti tegema ja aeguvad väga suured summad. Viimane näide oli Armeenia katastroof, näiteks sealt kohe. Argipäeva rootslane tegi kohe oma oma rahakoti lahti, hakkas raha saatma ja laekusid mõne päevaga miljoneid ja miljoneid Rootsi krooni. Üks mees isegi saatis 100000 krooni tähendab 10000 rubla nii-öelda pangaarve järele, mis on üks väga-väga suur. Ma lihtsalt ilma millegita toetuseks, justkui mina tean näiteks raadios saateid ka Eestist, aga ma olen ka teinud näiteks Indiast. Alati tulevad kirjad, inimesed kirjutavad, hakas saadavad rahad, ütlevad, et ma tahaks kangesti saata eestlase kohvi sellele ja sellele daamile, kes rääkis teie raadiost aastates. Palun andke sellele inimesele, kes Need rahad üle tehtud, niisugune taga lahtine käsi. Kuidas sel juhul reageeri provotseerivalt? No Rootsi raadio tähendab seal nii, mina maalin, kaanes liigutatud, et, et niisugune kontakt on, et ma sain seda kontakti ühest inimesest teisele anda. Ja ma proovin siis ka kirjutades selle aadressi välja saata, et nad saaksid siis sahtad, need kohvid ja asjad üksteisele. Arvesse võttes näiteks Eesti populaarsust argiväära rootslase juures, siis kui saaks siia siin maal korraldada mingisuguse suurema korjanduse Eesti heaks, siis Eesti saaks mõne päevaga väga rikas, paistab. Võib-olla ehk üks ilusamaid seniseid koostööliike on olnud muinsuskaitseliikumise liinis pärast seda, kui Eestis tekkis Eesti muinsuskaitse selts. Üsna varsti tekkis sõsarselts Rootsis Eesti muinsuskaitse ja väliseestist. Välis-Eesti muinsuskaitse muidugi muide, mina olin üks asutajate liikmetel seal, nüüd ma enam juhatuses ei ole niimoodi, aga see pandi kohe käima, pole nii, et seal see oli nagu iseenesest mõistetav. Minu arvates oleks võinud kõrvutsuse sisse tõmmata sellesse liikumisse ja selleks pole veel mitte liiga hilja. Et kui siin oli juttu sellest, et rootslane on helde, lahke andja seal muidugi tingitud ka sellest, et rootslane elab hästi, eks ole hea kahtlematult, muidugi mõnikord on avaldatud arvamust, et kas see väga hea hüveolu ei riku rootslast vennastel, ta muutub aga muretuks ja suguseks lõdvaks. Ja aga teate, kas või mitte niimoodi elu ei pea ju olema õieti igal pool, ega see, seda ei saa ette heita, kasutada, et inimesel on hea elu ja teil on ta oma töö eest saab palju tasu. Mina seda küll ei leia. Mitmegi ideoloogia kuulnud ja kahtlematult ja siia siin maal on teda enam-vähem läbi viidud. Ega ma ka ei ütle niimoodi, et ruutsenaid, kas vennad ennast veeretab kulla sees just, aga aga siiski raha on tal küllaltki olemas ja ta kasutab seda oma heaks ja ka teiste heaks. Aga on siis raha tegemine ka mõned eesmärk raha saamine, tööke? Töö ja siis viimastel aastatel on ka tulnud aktsiate spekuleerimine, mis on väga laialivalgunud, nii et tavaline, tavaline rootslane oma k siiski aktsiaid tähendab. Osa märke. Kuidas on eesti keeles? Ja nad räägivad ka kangesti selles suhtes, et kas me nüüd lähme lõdvaks, et nüüd igalühel on oma pesumasin, oma vannituba, et nüüd me nagu ei mõtle küljelt oma naabri peale. Et just see diskussioon on kogu aeg Rootsis olemas, mingit südametunnistuse ja, ja ma arvan, et rootslane, keegi rohkem südametunnistused, piinatud rahvas, keda ma tean, see oli. Ja seal oli väga, ei ole, tal oli probleeme ei ole, siis tal on südametunnistuse ja, ja selle tõttu. Võib-olla need suured summad laekuvad gene imekiirelt, kui on tõesti kellelegi häda häda majas, siis rootslane kohe navi valmis. Võib-olla on see tingitud sellest, see on ilunäide isenesest illusioon, kes ei ole. No ja mõnikord on rootslasi nimetatud Põhjamaade džentelmenid, eks tähendab selles mõttes, et nad on tasakaalukad liiga jäigad nagu inglased. Et nad on viisakad, aga mitte üliviisakad nagu mingi kõrgem seltskond 18. sajandil või kuskil Luiajal. Ühesõnaga, et kõik on nii täpselt tasakaalus nagu võiks nimetada Põhjamaade džentelmen, X on seal kuidagimoodi. Ja väljend või ma leian küll, mul on niisugune kogemus sellest, et kui mina noormehena astusin ülikooli, siis vahtisin samuti Eesti üliõpilaste seltsi siin Stockholmi osakonda ja siis tuli välja, et esimene asi, millega pihta hakatakse, on alati komaanid, õpetamine tähendab kuidasmoodi käituda. Ja see on siis see keskeuroopalik, ütleme 20.-te 30.-te aastate käitumisviis kuidasmoodi inimestega eriti daamidega ringi käia, kuidas käituda, kui professor on saalis ja nii edasi ja nii edasi, väga palju, niuksed, väiksed reeglid ja seda kasutada, siis on suurepärased võimalused Rootsis üles kasvanud eestlasele, kes teab lihtsalt, kuidas käituda. Tähendab, siin on niisugune käitumisviis, mis, mis maksab üle terve maailm ei eriti Kesk-Euroopas. Siin raamatus, mis mind huvitab ikka sellest Truutses mentaliteedist, siis on jah ta sellest kirjutatud just sellest, et no et kas rootslane on niisugune tagasi tasakaaluga ja siis on tehtud üks niisugune uurimine, kus on võrreldud soomlaste rootslast. Ja siis küsimus oli, et kas te kergesti kaotad oma tasakaalu, kui te läheb midagi vastu. Ja siis rootslane ütles, et vastas hea see oli 19 protsenti, aga soomlasel 31 protsenti tähendab, et rootslased oma meelest on suurem tasakaal kui soomlasel. Ma ei tea, mis teie sellest arvate? Ei, ma usun küll ja see on seotud kindlasti kompromissi vaimsusega, et sa nagu juba otsast pihta ja annab niisuguse ja, või annad niisuguse. Ei, et sa võid sellest taganeda, kui sul tuleb tõsine niisugune vastupanu teiselt poolt, et sa oled valmis seda arutama. Üksainuke probleem, meedia, selle niisuguse kompromissitundega rootslased olid minust on kui, kui sa teed raadiosaateid. Ma mäletan, justkui ma hakkasin oma žurnalistikaga peale, et siis, kui tegid ühes probleemis roostasis Ruslik ütles ja, ja võib-olla eks tuli kaunis niisugune ida üksluine, aga kui ma sõitsin Norras, sest norralane põrutas peale ei iialgi jah, täpselt, siis olid lahingud ja ma võisin samas probleemist, mis oli nii igav Rootsis minna Norrasse tulid kohe tore saade. Uskumatuid ei pidanud minema Itaaliasse, näiteks Norrasse. Kuidas te arvate, kas rootslase iseloom on mõnevõrra kujundanud ka see, et ta elab õnnelikul maal, kus 175 aastat yles sõditud hinne? Kindlasti tuleb arvesse võtta, et roosa on jube kaval inimene sellest poolaseta paneeli suutnud ennast ja igasugust pagana sõjast eemale hoida. Ja seda on väga suurte pingutustega näiteks maailmasõja ajal läbi viidud kõik. Ja see on, see on juba tark, tark tegu. Nüüd on meie saateajast kulunud küllalt palju, kell siin stuudios 14 ja 20 minutit. Meil oleks aeg kuulata üks korralik Rootsi muusikapala meie raadio või tähendab õieti tee raadio. Rootsi raadio muusikatoimetaja valis selleks muusikapalaks Rootsi suvetantsu ja selle esitab Rootsi raadio sümfooniaorkester Bengt Albergi dirigeerimisel. Ja nüüd räägime ühest Stockholmi linnaosast mis oli Rootsi, aga nüüd enam ei ole rootsi nimelt jutt on Rinkebys, mida võiks võrrelda meie Lasnamäega, ainult et Rinkeby on ilusam, seal on kaubandus- ja kultuurikeskus. Aga ometi peetakse seda siin getox, kus elamine jätab inimesele musta märgi. Alguses elas seal palju rootslasi, nüüd elavad seal põhiliselt immigrandid, võõrad näod, võõraskeem ja teised kombed. Meil on sellest linnaosast tehtud üks helilint, mida nüüd kuulame siis juttu jätkata. Rinkeby ei ole Rootsi, ütles üks õpilane Rinkeby koolis, mida me külastasime. Ja küllap oli tema kibestunud ütluses suur osa tõtt. Kohe kooli välisukse juures tunti meie kui võõraste vastu elavat huvi, kes me oleme, kust tuleme, mida tahame. Saanud teada, et me oleme ajakirjanikud, Eestist öeldi. Kirjutage meist ometi kord ka midagi head. Kooli õppealajuhataja näitas meile kooli. See avati umbes 20 aastat tagasi ja koolis on ligi 400 õpilast. Kolm neljandikku neist sisserändajaid. Kui ringkäik tehtud, istusime õppealajuhataja kabinetti ja küsisime, kuidas kajastub tegelikkuses Rootsi immigratsioonipoliitika põhimõte. Valikuvabadus, võrdsus ja koostöö. Igal sisserändajast õpilasel on võimalus saada kaks tundi emakeelset õpetust nädalas ja kaks tundi emakeelsed järeleaitamistunde nendes ainetes, kus tal halvemini läheb. Võrdsus tähendabki seda, et tal on selline võimalus olemas. Püütakse ületada neid raskusi, mis loomulikult tekivad, kui ei tunta hästi kodukohamaa keelt. Meil on nimelt Rinkeby koolis eritunnid neile, kes vajavad järeleaitamist sellistes ainetes nagu füüsika ja keemia mis on väga rasked isegi siis, kui osatakse keelt hästi. Samuti ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, kus samuti võib tekkida keeleprobleeme. Vähemalt me püüame end õpilastele luua samad algtingimused nagu rootsi õpilastel, kuid praktikas ei ole see kahjuks eriti õnnestunud. Kuid me püüame teha parimat, mis on meie võimuses. Edasi pärisime, millised psühholoogilised raskused on õpilastel, kes on pärit sisserändajate perekondadest? Siinne õhkkond on kahjuks selline, et nad tunnevad ennast ikkagi immigrantidele. Kuigi nad saavad koolis kutseõpetust, on neil kooli lõpetamisel raskusi töö saamisega. Samuti on raskusi siis, kui nad lähevad mingisse ettevõttesse kutse praktikale. Seal võidakse neile öelda. Ah sina oled siis Rinke püst ja sellel on teatav ala toorküll juures. Seetõttu ei ütle õpilased tihti, et nad on Rinkeby vaid hoopis spongast, mis on suur villade piirkond läheduses. Ja siis on kõik hästi. Õpilased varjavad, et nad on Rinkeby ja see on kurb, et neil on vaja seda häbeneda. Paljud neist tunnevad, et neid koheldakse teistest erinevalt. Kooli soditud seinad, räpane õu, lagunenud krohv. Kas see on kõik õpilaste protest ühiskonna vastu? See on kahjuks üsna tavaline kooli miljöö Rootsis ja need probleemid, mis meil siin koolis on, ei ole minu arvates kuidagi seotud õpilaste immigrantliku pärit taluga. Asi on pigem selles, et see ümbruskond on alla käinud. Rinkebys on palju probleeme, on muidugi ka rõõmu, kuid üldiselt elavad õpilased probleemide maailmas ja pealegi on see maailm üsna isoleeritud ümbrusest. Nagu te ehk isegi aru saite, oleme me õppealajuhataja kabinetist jõudnud kooli koridori, kus meid kohe ümber piirati ja huvi tunti, kust me pärit oleme. Kasutasime võimalust ka õpilastega rääkida. Üldiselt jäi mulje, et omavahelist vaenu rahvuslikul pinnal õpilaste hulgas ei olnud. Mõned ütlesid, et kooliõpilased samuti õpetajad on täitsa head, kuid oli ka teistsuguseid arvamusi. Kuni, isegi selleni välja, et nii õpetajate kui kool iseloomustamiseks kasutada üsna sündsusetu. Suits on emakeelse õpetuse taset ja üldse õpetuse taset peeti nõrgaks. Nõudmised on koolis liiga madalad. Kui kuuldi, et me oleme Eesti raadiost, küsiti, kas ka Eestis on välismaalasi. Ja kui me ütlesime, et ikka on, siis paluti tervitada kõiki Eestis elavaid välismaalasi, eelkõige aga ladinaameeriklasi. Need immigratsiooni küsimused hakkasid meid huvitama ja seetõttu me palusime intervjuu Vladimir Popov vilt, kes 25 aastat on tegelenud sisserännuküsimustega. Ta on olnud 15 aastat riikliku sisserännuvalitsuse juhatuse liige ja neli aastat riikliku sisserändajate vähemusrahvaste ajalehtede juhatuses. Nii siis see intervjuu, mis puudutab immigratsiooni Rootsile. Ohtliku immigratsioonipoliitika põhimõteteks on kuulutatud võrdsus, valikuvabadus ja koostöö. Kuidas see tegelikkuses välja kukub? Ootasime riiklikud ametiasutused on alati jõukohaselt hästi vastu võtnud välismaalasi vaatamata, millistel põhjustel ja kust nad tulevad. Kui sinule on antud elamis- ja tööluba. On sulle muretsetud ka võimalus tööks ja elamuks. Rootsi riigipäev on otsustanud kolmel korral järgmiselt. 1000 968975 ja 1986, et sisserändajate sisserändajatega tuleb käituda samaväärselt kui Rootsi kodanikudega. Võrdsuse eesmärgiks on, et sisserändajate oleks samad õigused ja ka samad kohustused kui siin elaval rahval. Nii sisserändajatele kui ka rootslastel on samaväärne võimalus oma vajadustele kui ka huvidele. Et jõuda teatud vajadustele, aitab ühiskond selleks kaasa eripanustega. Teiseks valikuvabadus valikuvabaduse eesmärgiks on, et sisserändajad seal on sama võimalus siin edasi arendada oma kultuuripära Rootsis kindlaks määratud normide järgi. Kolmandaks koostöö koostöö eesmärgiks on, et inimestel igasugustest rahvustest on võimalik ühiselt vastutavalt edasi ehitada. Rootsi ühiskonna arenemist, mõlemi, külgne tolerantsus, Olipsoliitorit. Teet on siin tähtis, et ühiselt saavutada demokraatiline võrdne kord inimeste vahel. Aga kuidas need need tegelikkuses välja näevad, kas tegelikkuses on kõik nii ilus kui seaduses ja kuidas rootslased näiteks suhtuvad immigrantidest? Muidugi kõik see töö on ju aega nõutada. Et trekitaid. Ta need tähtsamad otsused, mis on jõusse viidud 1968 lõppes vabadžisse räng persisse rändriigipäeva otsusega. See tähendab, et kes tahtsid rootsi tollane õpidid omale hankima elamisloa enne Rootsis sõit see tähendab elamis- ja tööloa. Ja tööandja pidi siis seaduse järgi muretsema nii töökoha kui ka korteri. 1973 otsustas riigipäev ellu viia esimese rootsi keele õppuse välismaalaste välismaalastele 140 tunni ulatuses. See oli liialt väike ja ma juba sel ajal protesteerin selle vastu, et see, see ei anna kellegile head rootsi keeleteadust. 1975 viidi ellu Riigipäeva otsus sisserändajate ja menuriteetide poliitika läbiviimiseks ja arendamiseks. See on muidugi see kapitel, mis on olnud kõige tähtsam Rootsi ajaloos. Aasta hiljem 1976 said sisserändajad, kes olid elanud Rootsis kolm aastat. Valimisõiguse kommunaalsee lan tingis on üks organ, kuhu ka siis valitaks usaldusmehed ja ka muidugi kiriku valimistel. Ja muidugi ka need välismaalased olid valitavad. 986 tähendab mõne aasta eest siis muudeti, muudeti keeleseadus ja tõsteti see 700 tunnini. See tähendab, et igalühel on iga igal igal välismaalasel on õigus tasu eest ja töö ajal ajas õppida rootsi keelt ja, ja siis see uus läks käiku samal ajal, see tähendab esimesest juulist 1986 ja see, see selle seaduse alusel menüüd töötamisi. Aga kui usinalt välismaalased kasutavad võimalust, et rootsi keel ära õppida. On nad ise väga huvitatud. Sest et omandada selle maa keel, kuhu nad on elama tulnud. Muidugi, see on ju, see on ju väga tähtis siin, nii et kes tulevad siia teatud lühikeseks ajaks neil ei ole ju see keele õppimise huvi mitte väga suur, aga need, kes nii-öelda vahetavad elukohta pikemaks ajaks need võtavad seda asja tõsiselt, sellepärast et ega sa ei saa Rootsimaal elada ilma rootsi keeletas. Kui ruttu praegu saab Rootsi kodakondsuse mitu aastat selleks kulub? Nojah, see selleks, onju eriseadus ja muidugi ütleme skandinaavlastega on see kolme aasta küsimus ja, ja, ja need, kes elavad väljaspool Skandinaaviat, need peavad siis ootama viis aastat, enne enne kui, kui taotlus sisse Nii, ja nüüd me võiksime rääkida edasi sellest immigratsiooniküsimusest, mis meil tuli enne jutuks ja nüüd nende intervjuude põhjal sai nagu lähemalt käsitletud. Kui palju neid immigrante Rootsis võiks olla, seda arvuliselt muidugi ei oskavat öelda. No soomlasi on kõige rohkem minu teadesse, meil on umbes 350000 ja siis teisi rahvuslasi ka juurde, ütleme et võiks olla üks kuus-seitsesada 1000, arvestatakse, et 10 aasta pärast või nii peaks olema ütleme, võib-olla viie aasta pärast peaks olema iga iga 10. rootslane välismaalane. Kuidas see mõjutab nüüd Rootsi ühiskonda? Sest seal on küllalt suur armee. See teeb ju mõnes mõttes Rutsi ühiskonda palju huvitavamaks, palju ilusamaks ja ka niisugused konkreetsed asjad, näiteks rootsitoit on läinud palju paremaks, et turul on head midagi, eesti leib aga Soome leiba, Taani leiba, Jugoslaavia leiba, et rootslane mõjunud, läinud kontimentaalsemaks, nihuke, pinnaline asi, aga see on väga-väga tähtis ja ka see välismaa immigrantide kultuur, millest niisugune rootslased siiski tunnevad huvi? Meil meil on ju palju niuksed, immigrant, see kultuur, sündmusi, mille eest. Minu noorem poiss näiteks temal kahekümneaastane, nüüd tema lõpetab kooli ja tema, tema koolikaaslased on ju suurel määral kõik välismaalased, tuli meile hilja lõunasöögilt abikaasaga koju ja siis oli maja, oli siis täispoissi ja tema sõpru ja seal oli siis rootslasi, üks oli Colombias, seal oli, üks oli Iraanist ja nad ühe teisega segunevad, niimoodi ajavad täielikult juttu. Sõprustavad nii, nagu poleks seal mitte midagi, keegi ei kergita, kulmusid või avaldab imestust kuidagimoodi täielikult loom täiesti loomulikult käivad läbi, aga huvitav selle juures on muidugi, et minu lapsed on selles väga palju õppinud. Nad hoopis, neil on hoopis teistsugune arusaam maailmaelu-olu kohta kui näiteks minul. Täitsa nagu ja täielikult täitsa loomulik, nii et jaa, muidugi edaspidi on niimoodi, et tema need poisid, kellega tema on üles kasvanud, tema muidugi läheb nende juurde siis lõpuks kella, tähendab vaata, kuidas, kuidas Iraanis elu on ja või Colombias või jumal teab kus kohal. Võib täheldada mingisugust tendentsi või arvamust, et näiteks kunagi võib see saada ohtlikuks ja sisseränne Rootsile endale, Rootsile. Kuidagi moodi ohtlik meie oleme siin näiteks eestlastena Me pole mingisugust ohtu moodustanud rootslastele mitte kuidagi meil aega olnud vähe, tähendab, mingisugune piir tuleb välja või mingisuguse piirini, jõuad sa siis, kui välismaal see on niivõrd palju, et sa lihtsalt kat kaotama majuriteeti tähendab seda enamust hääletamistel. Ja siis tulevad niisugused komplikatsioonid selle sellepärast, et lühikese ajaperspektiiviga siis võivad väga olulised asjad näiteks Rootsis poliitikasse niimoodi või kasvõi välispoliitikas puht demokraatlikel põhjustel väga kiiresti ja, ja väga suurel määral muutuda. Aga see on muidugi ajastu ja siis tempo küsimus, tähendab lõppude lõpuks kõikkasin assimileerumist, nagu sulavad rootslastega kokku. See on enam-vähem võimatu too vastu panna sellele suurele mõjule, mida rootslased iseenesest valmistavad. Lõppude lõpuks on kõik siia tulnud, et siin-seal Rootsis olemine on ju väga hea asi ja tähendab seda, seda heaolekut ei taha ega välismaale mitte kaotada. Aga kui see väga lühikeses perspektiivis väga suuri muudatusi läbi viivad, need võivad olla väga saatuslikud Rootsile, aga tähendab, siis peaks sisserändajad olema Rootsis kuus kuni kaheksa miljonit ja nad peaksid olema võimalikult ühest rahvusest täpselt. Ja, ja need on nii, et ma ausalt mingisugust praktilist ohtu selles ei tule, pandi jaol. Aga muidugi peab planeerima seda sellepärast, et kui näiteks tuleb tööpuudus näiteks kui Taanis oli üksnes käikonoomini kriisist, tekkis rassism ja väga tõsine rassism. Seda meil siin Rootsis nii ei ole olnud. No väga väiksed väiksed episoodid, kas ei ole niisuguseid? No see on küll see päriepatiieta niisuguseid on, aga need on siiski kaunis väiksed ja sellest hoitakse kinni. Teatud määral on hea, aga niisugused asjad esile tulevad, sellepärast siis saab seda avalikult arutada kõik, aga kui see on niimoodi, et see on nagu mingisugune krüptiline niuke ära peidetud. Ekstreemne rahvuslus ütleme kasvõi šovinism müts, mis kunagi välja keerige, siis sa ei saa seda üldse. Arvud on nimetanud teatud määral väga hea, mis on sündinud Lõuna-Rootsis, et on olnud mu vaim, eeldatakse, et sealt on tõesti rassist. Seletaks muse hõlbu vaim on, millal mina tean. Schööbu vaim on, kui ma olen asjast aru saanud. Üks tsenter part Tai, avalikult hääletas selle vastu, et nemad võtaks välismaalt põgenikke vastu, nii nagu kord ja kohus, mis on kõikidel ette näht kõikidele kommuunadele Rootsis ette nähtud ja nemad keeldusid, nemad puhtama kraatlikul hääletamise tagajärjena ei võta neid lihtsalt vastu ja selles on tõusnud ma ilmatu lärm, sellepärast seda kutsutakse siis Rootsi avalikkuses puhtal määral rassismiks. Ja see on üks väga negatiivne näide ja nad on ja Rootsi avalike elu on seda täiesti hukka mõistnud. Aga see on jälle, see näitab ka midagi sellest rootsi mentaliteedist, millest me enne rääkisime, et rootslane hea meelega ei räägi niisuguseid pahu hästi menuki, kuni kompromissini, äkki keegi põrutab peale, siis tuleb üks suur nisugune, ragin. Mul on jäänud niimoodi Rootsi lehti ja lugedes ja raadiot kuulates selline mulje, teinekord kõik on kangesti-kangesti nõus ja kõigil on hea meel, et immigrandid tulevad ja kõik tahaksid olla nende vastu hästi kenad ja nagu hullu, kaitsta neid ja aidata neid ja nii edasi. Aga vahel lööb nagu läbi niisugune hirm ja tegelikult niisugune kerge pabin selles, kas, kas ma olen valesti aru saanud, et seda sügavas sisimas on rootslane tegelikult natuke. Natuke närviline ta ikka on ja on, see on ka nii, et nii-öelda need poliitilised parteid, need tipud ütlevad, et immigrandid on väga teretulnud ja nii, aga just niiviisi nagu Lõuna-Rootsis kummuunide väikestes ku muundada, siis on küll neid poliitikuid ja inimesi ka, kes on selle vastu. Aga nagu nemad ei ole saanud seda asja diskuteerida. Ja sellepärast on ka tähtis, et suled välja sõnades, muidu tulid rubla, tegudes. Aga nüüd niisugune asisemaid mõni aeg tagasi oli Rootsi see on majandusmehed, just tööstuse tööstuse tippmehed leidsid, et oleks vaja nagu suuremal hulgal hakatele tööstusele tööjõudu sisse tooma, sinna oletelt on puudus sinule. Mitmete suurettevõtete peadirektorit olid selle mõttega välja. Rõõmsalt vastuvõtu see jutt Ei, see on väga huvitav asi sellega, see puudutab ühte väga suurt ja väga olulist probleemi üldiselt Rootsis, kuna on tegemist siin Rootsi või Euroopa ühisturuga Euroopa ühisturg nimelt kõik need, mis on 17 maad sulavad kokku need nii-öelda ühe majandus üheks majanduslikuks. Selleks, et seda tuleks õigeusumehelikuks ja ja piirid nii-öelda on siis väljaspoole, aga mitte sissepoole ja siin on tegemist siis vaba näiteks tööjõurändamise üle piiride kontrolli ei ole enam sotsiaalhoolekanne ja see on harmoniseeritud, tähendab, sa võid liikuda Itaaliast, Prantsusmaale, Prantsusmaalt, Taani näiteks ilma ilma mingisuguse takistusega kapitali kapitalivabadus on ka olemas, raha kanda edasi-tagasi nii nagu tahad. See muidugi näitab seda, et kui Rootsi, mis tahab väga väga meelsasti ka astuda ühisturu liikmeks, siis tuleb arvesse võtta aga seda, et siis hakkavad inimesena lendama, tähendab sisse ja välja rootsist innuga, nad lendavad sisse-välja Lääne-Saksamaalt näiteks kogu see aeg ja seda sellega arvesse võttes seda arvesse võtta, siis, siis pole seal õieti nii-öelda puht majanduslikel põhjustel õieti mitte midagi enam vastu panna selle, selle sisse-väljarändamise heaks. Saad aru, tähendab nii, et see on, see, on midagi, millega, millega sa pead arvestama juba ütleme kahe-kolme aasta pärast, et see on üks väga tavaline näide üle terve Euroopa, et inimesed rändavad. Ja tõsi, üks väga tähtis asi on ka see, et muidugi ilma sisserändajad Ta ei saaks ju, ei tuleks rootsitööstusele üldse sõnale toime. Ja on üks väga oluline osa tööjõust. Nii meie saate algusest on kulunud nüüd Tondia kolmveerand. Ma teen ettepaneku, et kuulame natukene muusikat, kuulame Tammetšerberi ja seejärel jätkame seda juttu, aitäh teile praegu, aga ma jätkan. Ennist rääkisime siin ühisturust ja tööjõust. Seda Peterburi ta väga hästi tegi, sest meie plaanis oligi rääkida natukene rootsitööstusest ja meil on nüüd pakkuda teile intervjuu Lars napsetiga. See on Rootsi tööstusliidu endine asedirektor. Rootsi tööstusliidu Svenska indus, drifer Pündati asedirektor Lars lapsed on hästi kursis Rootsi tööstusega. Tööstusliit ühendab 80 protsenti Rootsi suurtest ja keskmistest ettevõtetest ja selle arvele tuleb ka umbes 80 protsenti Rootsi ekspordist. Liit tegeleb praktiliselt kõigi tööstusega seotud küsimustega, välja arvatud tööjõu ja palgaküsimused. Lars lapsed on majandusteadlane, professor. Praegu on ta veel kaks kuud tööstusliidu asedirektor, seejärel pöördub tagasi professori ameti juurde tundsimegi huvi, kas Rootsi majandust juhivad ainult professori tiitlitega mehed. Varem ei ole seda ette tulnud. Kuigi meil on tööstusliidus veel mitu professorit, näiteks maksude osakonnas. Minu järeltulija tuleb otse tööstusest, nii et enne, kui järgmine professor ametisse tuleb, kulub ilmselt aega. Kas Rootsi riik kaitseb Rootsi tööstust välismaise konkurentsi eest? Ei, väga vähe meie filosoofia kohaselt ja seda seisukohta jagab ka valitsus, on just vabakaubandus ja konkurents teiste riikidega see, mis aitab muuta Rootsi tööstuse palju efektiivsemaks. Me vastame meelsasti Lääne-Saksamaalt, Jaapanist ja teistest riikidest, kui see on sama soodsatel tingimustel Kuirootseski. Just tänu sellistele põhimõtetele on meil Rootsis nii konkurentsivõimeline tööstus. Kas Rootsis jälgitakse ka Nõukogude liidus toimuvaid ümberkorraldusi ja kas on ka plaane tulla Nõukogude turule? Milliseid võimalusi näete majandussidemete arendamiseks Eestiga? Me tunneme väga suurt huvi nõukogude liidus toimuva vastu ja jälgime seda teraselt. Rootsi tööstusele on väga palju plaane, kuidas müüa rohkem nõukogude liidule. Probleem on aga selles, et Nõukogude liidul on endiselt raskusi maksta selle eest, mida me võiksime müüa. Samuti on vähe, mida me tahaksime Nõukogude Liidust osta. Mis puutub Eestisse, siis ma usun, et kui Eesti saaks vabamad võimalused ettevõtluseks ja Rootsi turul konkureerimiseks ja meie omakorda saaks müüa Eesti turul siis ma usun, et meie piirkonnal oleksid suured kaubavahetuse võimalused täpselt nagu meil on Soome, Norra ja Taaniga. Ma ei näe põhjust, miks tulevikus meie maade vahel ei võiks olla elavad kaubavahetust. Eesti peaks ka ise olema aktiivsem. Rootsi ettevõtjatel on üldiselt üsna ebaselge, milline on praegune olukord, millistes oludes tuleks neil Eestis töötada näiteks kuidas oleks võimalik kasumit välja tuua, millistel tingimustel saaks tööjõudu palgata ja nii edasi. Sellise ebaselge olukorra tõttu paljud ettevõtjad kahtlevad ega taha uisapäisa investeeringuid tegema hakata. Ja mida arvate, kas see kahtlemine on põhjendatud? Käite kui nad sageli Eestis olete eesti asjadega kursis. Kahtlus, milles? Et olukord on nii ebaselge? Ma olen kehv, olukord on ju ebaselge, sellepärast et kõik palju muutunud nii-öelda kuidas öelda seal intellektuaalsel plaanil ja juht on palju, aga see majanduslik asi oli arenenud nii palju, et muidugi, et Rootsi ettevõtted ei tea mis teha ja mida aust. Suvi tähendab midagi juhtuma, ikka huvitav asi kõigi sele muudatuste juures, mis praegu on Eestis toimuvas joon toiminud siiani on et kõik see informatsioon, see informatsiooni mass, mis on tohutult suur must, et viimase aasta jooksul ei ole üldse mingi mingit maad. Arengud nii põhjalikult uuritud ja järele vaadatud kui see, mis sünnib Eestis praegu, aga see on kõik edasi viidud Rootsi kuulajatele ja lugejatele. Tähendab Rootsi ajalehtede ja televisiooni kaudu tähendab mingisugust keskset informatsiooni keskinformatsiooni Eestil nii-öelda suunatud ja süstematiseeritud ei ole üldse olemaski. See on kõik tagajärg lihtsalt nii-öelda päevauudiste läbiviimiseks või ülekandmiseks roos roodi. Kuule vaata lehelugejatele peaks olema mingisugune keskne niisugune aruanne, kasvõi mingisugune propaganda minust, ministeerium kui sõlmid meil väga halvasti ei kosta, siberis kõrvus mis, millel tõesti oleks häda hädavajalikud ja väga suured ülesanded. Siin nüüd Andres Künglust rääkis, eks ole, enne tund aega tagasi sellest, et moodustamisel on nagu ta ütles, Eesti-Rootsi kaubandus või siis majandusassotsiatsioon, on ilmselt niisugune koostöö komisjon, ma usun, et ja, aga see ilmselt mingil määral nagu, nagu just lahendab selle. Aga nagu sa ise ütled, et see on ainult mingil määral tähendab see, see väga-väga, jah, aga see on mingisugune vabatahtlike juhuslik asi, siiski toimeksassist süstemaatiline aruanne Eesti poolt välismaa poole siiamaani ei ole toimunud, siis on kõik see, mida, mida välismaa reporterid on, on väljunud niimoodi välja, murrad ise suurt riiklikku. Eeldatakse ja see nagu on, on Rootsi välispropaganda on täpselt samasugune, eks siin on ju Rootsi Instituut ja mis siin kõik on, antakse aru. Muidugi. Siin on Rootsi ettevõtted, muidugi teevad seda tööd ka oma käe pealt väga suurel määral ja teevad seda väga osavalt, aga peab ka meeles pidama, et terve Eesti suurim kui Stockholmi linna ja Lennart Meri Eesti Instituudi nagu teada, võib-olla see Ta natuke aitab ja kas see ei ole, see ei ole turustamis ja propagandaosakond siiski tema, Eesti Instituut hakkab hoopis muu asjadega tegutsema seisaga hõlmata kõiki seal ei ole, nagu majandusteadlase seisneb oma sõnadega. Kui sobib, siis lülitame siia vahele ühe intervjuu. Minu meelest eduka mänedžeri Peeter Pütseppaga kuuleme. Ma olen majandusteadlane, ma olen õppinud kaubandusülikooli juures, siin Stockholmis. Ma olen ka välisministeeriumi juures olnud väljaõppel, tahtsin Stockholmis. Noh, see on põhimõtteliselt mu väljaõpe, ma olen ka teatud kursuste seminaride käinud välismaal Ameerikas ja Šveitsis, Austrias. Kas majandus on niisugune valdkond, kus on objektiivsed kriteeriumid ja, ja märksõnad kasum, edu viljakus, või võib ka näiteks rahvustunneme majandusalases tegevuses inimese käitumist mõjutada? No muidugi, kui isiklikult vastata sellele küsimusele, siis, Belgia firma ja 100 oma player, mis on üks maailma kõige suurematest 21. koha peal Saksa firma töö alal, ma olen päämiselt eurooplane, aga muidugi alati südamest, mul on alati eestlane. Ja. Kui edasipidi vaadata, siis muidugi ma olen huvitatud ka kontaktide Eestiga. Siis te olete tuttav meieni Isemajandava Eesti IME programmiga olen ja seda ma nagu ma arvan, suurem hulk eestlasi jälgivad väga suure huviga ja ka väga suurte lootustega. Muidugi, see nõuab väga palju. Muudatusi, ja see nõuab ka väga palju tööd ja ma arvan, et ka see, et see ajafaktor on väga, väga oluline. Et midagi yles ehitada, ise võtab küllaltki palju aega. Ja muidugi on ju alati kerge, tähendab soojas toas istudes head nõud anda. Aga üks võimalus, mis, mis võiks olla, oleks, et üks Eesti firma kooperatiiv ostaks ühe välismaa firma Rootsi firma. Saarseltsid tähtsamates Euroopa maades Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, näiteks see tähendaks seda, et selle läbi võidaks väga palju aega. See tähendaks ka, et saaks oma poisse saata väljaõppele ja on juba valmis turuteadmised ja ka turukanalit nendesse maadesse. Ja see tähendaks seda, et kus seda niisugust firmat osta õigesse sektoris. Võib-olla puidutööstus, võib-olla. Mööblitööstus võib olla toiduainete tööstus siis, kui need kanalid on juba olemas, siis Eestis saaks lisada oma kaupa nende kanalitele ja saaks käiku palju-palju kiiremini. Küsimus on muidugi, kui see mõte üldse tuleks kuidagiviisi vastuvõetav, on Jesse finantseerimisküsimus. Firmad on kallid ja eriti nüüd, kui kõrgkonjunktuur on seda parem oodata mõni aasta siis on odavam. Mida te arvate monopolist tööstuses, kus üks firma või hiigelfirma kontsern on võtnud jalutanud kogu valdkonna endale nõukogude liidus oleme sellega iga päev tihedalt kokku puutunud ja oleme väga hädas. Kas akva on ka monopoolne firmale? Ei, õnneks ei ole mitte ja ma ei usu üldiselt monopoli, sellepärast et monopoli olukorras on ainult kaotajad toodetakse vale kaupa ja ja kui monopol on, siis ei pea kunagi arvestama. Kundedega ostate, ehk saame, ütleme alati näiteks Rootsis, nii et kunded on alati õige, kas või käib restoranis, on Kundele õige või ka turul Kundele õige kunde ja osta kaupa, siis on vale kaup, mida turustatakse, ja siis, kui kui, kui on vabama majandus, siis see tähendab seda, et see firma enam ei tooda seda kaupa või toodab midagi muud. Või halval juhul siis läheb konkurssi, kuna ta ei suuda mitte muuta oma toodangut. Nii et monopol me oleme väga õnnelikud akva suhtes, meil on palju konkurente, Me oleme number üks turul, aga ma arvan, et, et et me ei oleks mitte sama. No need produktid ei oleks mitte sama kvaliteediga kunagi kunagi, kui meil ei oleks mitte konkurentsi. Võib nii öelda, et, et just konkurents on see stiimul, mis sunnib pidevalt tehnoloogiat edasi arendama, kvaliteeti tõstma ja nii edasi. Absoluutselt täitsa kindlasti sama asi isikute vahel ka, kui konkurentsi ei ole, siis on ju suurim hulk inimesi muutuvat. Ütle natuke laisemaks tagasihoidlikumaks sealsamas ja käib samas firmade kohta. Konkurents on tähtis, see kõige tähtsam. Milliseid väärtusi te elus tähtsaks pead? Minul on isiklikult muidugi mu perekond väga tähtis. Ja minul on ka see areng, mis on Eestis väga tähtis. Eesti saatus mulle väga-väga. Nii rääkis siis üks edukas ärimees Peeter Pütseppaga sugugi mitte ainuke edukas mees. Jaan Manitski näiteks on ühe suurfirma infina direktor. Või õigemini üks direktoritest. Infina teeb investeeringuid, ta annab nõu, finantsalal aitab luua kasulikke majandussidemeid ja nii edasi. Aasta bilanss on 600 miljonit krooni ning aasta ülejääk vähemalt 100 miljonit krooni. Pealegi on infina aktsiad väga hinnas ja nende majanduslik tegevus näitab pidevat tõusuteed. Jaan Manitski nimi tuleb ehk mõnedele tuttav ette, sest ta oli tihedalt seotud ansambliga ABBA ja hoolitsus teatavasti selle ansambli majandusasjade eest. Sealt kasvaski välja tema enda firma. Aga kuulame nüüd selle firma kohta veidi lähemalt. Jaan Manitskit eneselt. Jaan Manitski üsna palju eestlasi on jõudnud Rootsis väga kaugele just majandusalal näiteks Peeter Pütsep, kellega meil ka saates juttu on ja Hans Laidva, kes oli endine Silja Line'i direktor. Madis, üürike, et vist küllalt palju maju nii Stockholmis kui ka mujal. Jaa, Gustav Talts, kes on suure firma misomexi peadirektor, millest see tuleneb, et just nõnda palju eestlasi on majandusalal Rootsis nii kaugele jõudnud? Ja see on võib-olla raske, keeruline küsimus, aga muidugi, kui eestlased Rootsi alguses saabusid, oligi kindlasti palju praktilisi raskusi nimetatud nimed, nad on juba nooremad mehed ja siin üles kasvanud. Aga eks nad viivad kuidagimoodi ikkagi edasi ja lastetahet töökust ja neid traditsioone, mida Nemad ja nende vanemad juba siia ka kaasatöid. Ja leidsid siin Rootsimaal väga palju seda, mida nad olid maha jätnud nii traditsioonis moraalis ja In hindamised ja usalduses ühiskonna vastu ja ma arvan, et need asjad on väga tähtsa rolli mänginud. Ja siis võiks muidugi kohe küsida, et miks siis Eestis on majandusasjad praegu nii halvad nagu nad on. Ja mul on isiklikult väga palju arvamisi, mida võiks palju paremini teha ja korraldada väga palju seda, mida nad olid maha jätnud nii traditsioonis Muraalis ja In hindamised ja usalduses ühiskonna vastu ja ma arvan, et need asjad on väga tähtsa rolli mänginud. Ja siis võiks muidugi kohe küsida, et miks siis Eestis on majandusasjad praegu nii halvad nagu nad on. Ja mul on isiklikult väga palju arvamisi, mida võiks palju paremini teha ja korraldada, kui ainult võimalused oleks, ja lubadused oleks ära teha. Ja isegi mitmad meie siitpoolt oleks hea meelega aitaks kaasa asjad korda jällegi panna. No me olime muidu suure huviga ka siin osa võtnud, lugenud näiteks ime plaanidest ja palju muus arengus, mis viimase aasta jooksul on käiku pandud. Aga muidugi jutust ei aita, vaid tule praktiliselt ka läbi viia ja eks ole väga palju küsimused, mida lubatakse, mida lõime, mida lõhite praktiliselt läbi viia ja ma ütleks, et see ei ole mitte tähtis, kust otsast peale Al kala ainult et tõsised algada peale ja et olla, et peab olema veendunud selles, et mida me ette võtame, see jääb ka püsima ja et see jälle teinekord ära ei kaoks. Sessioon ka jällegi väga palju, üks usalduse küsimus. Aga üks tähtis asi on, imes on väga palju häid, õigeid asju, aga küsimus on, et kas saab seda pooli tada ja tükeldada, et ainult osa kaupa seda läbi viia, sest see on ikkagi üks üxtuzect ja selle tuleb kokku hoida ja kõik osad sellest on teistest osadest olenevad. Ja mull, raske uskuda, et nii saab öelda, et sellest me viime kas 40 protsenti või 70 protsenti. Mul on selline tunne, et see on 100 protsenti või on suur eeskätt. Kui Rootsi majandusest üldiselt laiemas mõttes rääkida, siis mis nüüd teie arvates need pluss ja miinuspooled? Neid muidugi mõlemaid mitu, aga ütleme, et varem on majanduse arengus on muidugi väga tähtis olnud, et siin on teatud resursse metsana jõul kaevanduste näol ja sarnaseid olnud, aga tänapäev ma julgeks ütleda, et need asjad on väiksema tähendusega. Sest näiteks mis toorained riigidel nagu Hollandil, onule samas, mis toorained majandusüksustel nagu Hongkong on olemas, see on vaba turg, vaba liikumine, ideede ja majandusalal näiteks natuke drastilised, kui kui Rootsi ehitatakse üles enda ümber piirid ja ei võtaks osa üldarengust ja asutaks näiteks ühed siin Põhja-Euroopa Albaania olukorra siis see oleks üks suur risk ja leks kriis ja tulevik Rootsi majandusel ei oleks mitte niisama heledas värvides, kui, kui seda nüüd võib näha. Teie arvate, et Rootsi majanduse tulevik on siiski heledates värvides, et asi läheb nii-öelda kogu aeg üleskäike? Mingit sellist majandusliku madalseisu lähemate aastate jooksul ei ole ette näha mingil põhjusel. No nagu me kõik oleme teadlik on, on siin Lääne-Euroopas läänemaailmas juba mitu aastat olnud väga hea konjunktuur, kõrgkonjunktuur ja majandus on isegi eksperte üllatanud, et selle püsivusega see areng on edasi läinud. Ja ma usun, et tulevad 10 aastat võiksid terve maailma majandusele ja kui Rootsi aktiivse osa sellest võtab ka Rootsi majandusel olla väga heledate välja vaatajatega. Ma usun, kõiki eestlasi huvitab kindlasti ka see, et kuidas teie siia Rootsis sattusite, sest kuigi paljudel on olnud siia siiatulek ikka samamoodi, siis milline konkreetne teie teesi oli? No ma olen küll Rootsis üles kasvanud, aga olen Eestis sündinud 42. aastal Viinistu külas. Mu isa oli seal kalur ja muidugi Rannapiirkonnast ja kaluritel olid omad väiksed paadid ja seda seda teed, me tulime üle Soome lahe ja siis edasi Rootsi. Nii nagu väga paljud teised, kes siin Rootsis eestlasi täna elavad ja huviga jälgivad. Arengud tänapäeva Eestis ja jälgivad seda suurte lootustega.