Nonii, mis teie targad inimesed siin stuudios arvate, mis on seeme, rohi, mis viiks Eesti majandusotsingule, et me võiksime nii, nagu siin oli juttu Rootsi majanduse kohta näha seda heledates värvides. Ma ei ole infiniit ärkaga, ma tahan tsiteerida ühte ka inimesed, kellega ma kohtusin paari päeva eest, kui me olime mõlemad Rootsi televisioonis just eestiõhtul ja sond, Toomas Käbin, kes töötab Rootsi ekspordinõukogus, ta ütles, et nüüd on ju juttu palju, aga keeki Rootsi ettevõtted ootavad, et midagi juhtuks Eestis, et te peate oma seadusi muutma nii et need ettevõtted saavad õiged tingimused. Nii nad julgevad investeerida. Et paljud nüüd on huvitatud, tahad, ei julge midagi teha, et nad ikka ootavad jääd. Teil on ju teoreetiliselt, teil on ju see võimalus oma seadusi muuta. Sellest oli ka diskussioon novembris, nagu me teame. Aga kuidas te saate seda läbi viia, et enne seda vist nii palju. Tark ei juhtu nii-öelda majanduslikult enne, kui te saate garanteerida. Sõltumine Moskvast on muidugi Eestile väga saatuslik, tähendab niikaua kui Rootsi ettevõtja peab sellega arvestama, et see midagi eestlane ütleb, see maksab alles siis, kui Moskva nõus on, selle asjana siis muidugi mitte midagi ei juhtu. Ja ma ei tea, kuidas sidemed Moskvaga on. Praegu aga paistab tõesti niimoodi Eesti Eestis käies ja Eesti ettevõtjatega läbi rääkida, siis on alati viitad sellele, et noh, kui Moskva heaks kiidab, siis, siis võib midagi juhtuda. Ja niikaua, kui mingisugune nii-öelda kindel tee või kindlad reeglid seal ei ole, siis, siis muidugi kõik on kõik ootavad, kõik ripub õhus. Nii, ja ma mõtlen, et teeme nüüd väikese muusikalise pausi, kuulame ansamblit, ABBA, kelle mänedžer, nagu me siin kuulsime, on väga edukalt ka äri teinud. Ja nüüd ehk meie saated kõige auväärsem ja kõige lugupeetud külaline Astrid Lindgren. Astrid Lindgreni nimi ei vaja Eestis ju lähemat selgitamist ega Astrid Lindgren ise tutvustamist. Astrid Lindgreni raamatuid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud. Sellepärast te saate aru meie edevusest, kui me kokkulepitud ajal kell kaks päeval palun talagaataja 46 ukse taga kella andsime. Ukse, avas Astrid Lindgren ise. Kui olime lilled üle andnud ja esimesed tervitused lausunud, kostitati meid kohvi ja kookidega. Kuulaja tahab nüüd kindlasti teada, kuidas maailmakuulus kirjanik elab. Arvestades tema jõukust, võib öelda, et tagasihoidlikult elab neljatoalises Rootsi mõistes üsna tavalises korteris kuid maitsekalt sisustatud korteris. Kohvi joodud, istusin meelodosofale ja panime makki käima. Astrid Lindgren jutustas, et tal on kaks õde, kes veel elavad. Vend on surnud ja nad kohtuvad tihti ja meenutavad oma lapsepõlve. Küsisimegi. Kas helged lapsepõlve mälestused ongi selleks allikaks, millest ammutab oma raamatute kordumatu võlu nii laste kui täiskasvanute jaoks? Astrid Lindgren ei vaja Eestis küll lähemat tutvustamist, tema raamatuid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud. Sellepärast on mõistetav meie elevus, kui me kokkulepitud ajal kell kaks päeval Thlagaathal 46 ukse taga kella andsime, ukse avas Astrid Lindgren ise. Kui olime lilled üle andnud, paluti meid kohvilauda ja kostitati kookidega. Kuule tahab kindlasti teada, kuidas maailmakuulus kirjanik elab. Arvestades tema jõukust, võib öelda, et tagasihoidlikult neljatoalises Rootsi mõistes üsna tavaliselt, kuid maitsekalt sisustatud korteris. Kohv joodud, istusime elutoas Sovale. Astrid Lindgren jutustas, et tal on kaks õde, kes seal elavad. Vend on juba surnud ja nad kohtuvad tihti ja räägivad oma lapsepõlvest. Küsisingi, kas helged lapsepõlve mälestused on selleks allikaks, millest ammutab oma raamatute kordumatu võlu nii lastele kui ka täiskasvanutele? Ma ei tea, millest see tuleb, et minu raamatuid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud, kuid see on midagi sellist, mis apelleerib lapsele igas inimeses. Ja võib olla ka see, et ma olen oma raamatut kirjutanud lapsele, kes ma kunagi ise olin ja ei mõtle nendele lastele, kes seda loevad. Laste psühholoogia tundmine tuleb mul ehk loomusest. Ma ei ole ju psühholoogiat kunagi pinud, aga mul on endal olnud kaks last ja ma tean, kuidas lapsed reageerivad. Aga kui lastesse suhtuda armastusega, siis ma usun, et igal juhul käitutakse nendega psühholoogiliselt õieti. Astrid Lindgren on kirjutanud kokku 35 päris raamatut, nagu ta ise ütleb peale selle veel hulgaliselt pildiraamatuid. Küsisingi, milline raamat kirjanikul endale kõige rohkem meeldib? Ma usun, et mulle meeldib kõige rohkem Vahtramäe Emil rootsi keeles siis Emilyle õnne pärija, mida kahjuks ei ole eesti keelde tõlgitud. See räägib ühest väikesest poisist Smolandis sellel ajal, kui kirjaniku isa oli väike kõigest, mis ta teeb, ja inimestest, kes seal elasid selle kohta, kas on kavas veel mõni raamat kirjutada, vastas Astrid Lindgren et seda ei saa ise ette otsustada ega mingeid plaane teha. Viimastel aastatel on ta kogu aeg filme teinud ja see võtab väga palju aega. Viimasel ajal on tema lühijuttude järgi filme tehtud ja siis tuleb ise käsikiri kirjutada ja kontrollida, et kõik oleks nii, nagu peab. Lisaks sellele on Astrid Lindgren teatrile kirjutanud nii et viimane päris raamat oli Ronja röövlitütar 1981. aastal. Kaks aastat tagasi tähistati kogu maailmas Astrid Lindgreni 80 aasta juubelit. Nüüd on vanadaam juba 80 kaheaastane. Aga ta ütles, et ega ta väga vanaks enam elada ei tahagi. Igatahes mitte 104 aastaseks nagu tema isapoolne tädi, kes oma viimasel fotol nägi juba väga kortsus ja kole välja. Kuigi 100. eluaastani polevat veel väga vigagi olnud. Astrid Lindgren ise on väike ja habras, hallipäine kannab tumedaid prille, sest nägemine on viimasel ajal halb. Lugeda ta enam ei saa, kirjat dikteerib sekretärile, aga kirjutab veel ise, sest masinal kirjutamiseks pole tal vaja tähti vaadatagi. Küsisin, millised on olnud tema pika elu kõige õnnelikumad ajad ja ehka õnnetumad. Seda on kohutavalt raske öelda, mul on elu alati meeldinud, kuid siiski võib öelda, et varane lapsepõlv on jäänud meelde, kuldses säras, millega ei anna midagi muud võrrelda. Lapsena elatakse kõike väga intensiivselt läbi. Noorus mulle eriti ei meeldinud, võin öelda, nagu Hjalmar söder päri, et noor olla on paganama sant, kuid muidu olen ma oma eluga rahul olnud. Kui mu lapsed väikesed olid, siis oli see kohutavalt tore aeg ja ka see oli vahva, kui ma kirjutama hakkasin ja siis tulid lapselapsed ja seegi oli tore. Kuid ma olen saanud oma osaga muredest. 1966. aastal suri mu poeg ja sellistest asjadest ei saa nii kergesti üle et mõtteid kurvalt teemalt kõrvale juhtida. Küsisin, millised on Astrid Lindgreni meelest rootslased. See on raske küsimus, rootslasi on igasuguseid. Võib aga öelda, et Rootsi ühiskond on materialistlik, ühiskond on ka palju kult tuuri, mõned inimesed töötavad kultuuri heaks lausa andunult. Kuid ometi tahan ma öelda, et sa, materialistlik, ühiskond, põhimõte, naine osta, osta, osta ja ikka asjad, asjad, asjad on väga raske üht rahvast iseloomustada ja öelda, et nad on sellised ja sellised ja sellised iga rahva hulgas igasuguseid inimesi, kuid ühte ütlen ma siiski. Rootsi ühiskond on muutunud kohutavalt palju materjalistlikumaks võrreldes sellega, mis vanasti. Küsisin, milline Astrid Lindgren enda arvates ise on? Küsimus pani Astrid Lindgreni päris mõtlema. Lõpuks ütles ta kerge naeruvinega suunurgas et ta ei oska päris täpselt öelda, milline inimene ta on, aga igal juhul on ta üsna kena inimene. Kergem on öelda, milline Ma ei ole. Ma ei ole materialistlik, kuigi ma võiksin seda olla, sest ma teenin palju raha, ütles Astrid Lindgren. On inimesi, kellel raha on omaette eesmärk, aga mina selline ei ole. Ka ei ole ma võimuahne. Mul on võimu ees lausa hirm, sest võim rikub inimesi kohutavalt. Nagu te ehk isegi olete täheldanud. Mulle meeldivad väga inimesed, ka teie meeldite. Mulle tundub, et te olete kenad, korralikud ja toredad inimesed. Ja seda võin ma ka öelda, et ma ei tee inimeste vahel vahet. Mul on ükskõik, kas ma räägin kuningaga või mõne juhusliku inimesega tänaval. Kõik inimesed on võrdsed. Kõlab nagu oleksin ma kohutavalt kena Jaylis inimene, kas pole. Kuid ma tahan öelda, et ma kohtlen kõiki inimesi võrdselt. Mulle ei meeldi võimumehed, kes oma võimu kuritarvitavad, see võib mind lausa raevu ajada. Ja siis ei pea ma eriti ka niinimetatud kuulsustest, kes muud ei tee, kui käivad pidudel ja siis imetlevad oma pilte kuskil nädalalehes. Aga üldiselt pole see minu asi, tehku, mis tahavad. Peab tõesti ütlema, et Astrid Lindgren kuigi maailmakuulus kirjanik ja Rootsi möödunud aasta kõige populaarsem inimene oli haruldaselt sõbralik ja inimlik. Ta ütles, et jälgib põnevusega, mis Eestis toimub ja elab meile väga kaasa. Minu mõtted lähevad tihti üle mere Eestisse ja ma rõõmustan tohutult selle üle, mis seal praegu toimub ja ma loodan, et see jätkub. Ja siis on tore kuulda, et eesti lapsed armastavad lugeda minu raamatuid ja vaatavad teatris Pipit. Ja ma loodan veel kunagi Eestisse tulla. See oli siis Emily laul, väike armas töökoda ja jätkame saadet siit, Stockholmist oleme nüüd Rootsi Akadeemia sekretär Est tuure Alleni jutul esimene küsimus. Millal on Rootsi Akadeemia see maailmakuulus akadeemia asutatud? Akadeemia asutati viiendal aprillil 1786. aastal, selles samas majas Stockholmi börsisaalis. Kuningas Gustav kolmas, kelle initsiatiivil akadeemia asutati, seadis eesmärgiks rootsi keele tõstmise nii-öelda Euroopa tasemele ja see pidi sündima keele ja kirjanduse edendamise kaudu. Akadeemia põhikirjas on öeldud, et tuleb töötada välja rootsi keele sõnaraamat ja grammatika ning avaldada kirjatöid, mis arendaksid head maitset. Akadeemia põhikiri on jäänud samaks tänapäevani, ühtki punkti ei ole tühistatud ega muudetud. Siiski osa paragrahve on vananenud ning nendele on lisatud kirjast täiendus ei rakendata. Üheks selliseks on näiteks paragrahv, mis nõuab, et akadeemia liikmed peavad esitama oma arvamused tähtsates keeleküsimustes Bergamendile kirja pandult. Või näiteks see paragrahv, milles antakse teada, et akadeemia liikmed jagavad oma iga-aastastel pidustustel välja kuld ja hõbeauhindasid. Samaks on jäänud ka Akadeemia liikmete arv 18. Mis puutub akadeemia esialgsetes ülesannetesse, siis saadi sõnaraamatu töö korralikult käima ligi sajand hiljem, kui jõuti arusaamisele, et akadeemia liikmed ise ei jõua kõike ära teha siis moodustati 20 liikmeline sõnaraamatutoimkond, kes asus tegutsema Lundi ülikooli juures ja tegutseb seal tänase päevani. Nüüd on siis sajandi jooksul antud välja 29 köidet, 30. köide tuleb välja tänavu kevadel ja see lõpeb sõnaga stock. Nii et öö täheni jõudmiseks kulub veel mitu aastakümmet. Akadeemia täielikult sõltumatu institutsioon, kes ei saa mingit tuge ei riigilt ega ettevõtetelt. Minu arvates on säärane kõigist sõltumatult tegutsev organisatsioon kultuurielus väga oluline. Nii et kui me anname kellelegi auhinna, siis teeme seda põhjusel, et me hindame selle kirjaniku teoseid laskmata ennast millestki kõrvalisest mõjustada. Nii palju siis Rootsi Akadeemia ajaloost ja tegevusest tänapäeval. Maailm tunneb Rootsi akadeemiat, aga ennekõike kui Nobeli kirjandusauhinnamäärajat. Siin on üks oluline asi. Kui me räägime Nobeli preemia määramisest, siis tuleb silmas pidada, et siin ei ole tegu mingi kirjandusvõistlusega. Paljud inimesed arvavad, et Nobeli auhind on nagu mingi maailmameistrivõistlus, see on sügavalt väär. Me tahame lihtsalt vääriliselt autasustada neid, kes on loonud eriti kõrge väärtusega kirjandusteoseid kuid me ei pretendeeri sellele. Me anname igal aastal Nobeli preemia nii-öelda maailma parimale kirjanikule. See on ju teatavasti küllalt pikk ja keeruline protseduur. Iga aasta kevadeks esitavad maailmaakadeemiad kirjandusühingud, keele ja kirjanduse professorid, nii 120 550 kandidaati, kelle hulgast Akadeemia Nobeli komitee peab maikuus tegema oma valiku valides viis lõppkandidaati lõpp diskussiooni alustatakse sügisel, septembrikuus muidugi lõplik hääletus salajane ja selles peab osalema vähemalt 12 akadeemia liiget. Kõik peab olema niisiis salajane ja erapooletu. Nagu teada, on nõukogude liidus mõningatel puhkudel kirjutatud ja räägitud sellest, et Nobeli komitee ja Rootsi Akadeemia lähtuvad auhinna määramisel vahel poliitilistest kaalutlustest. Mida arvab sellest Akadeemia sekretär, stuure alleed? See on üks paljudest Nobeli kirjandusauhinnaga seotud väärkujutelma test. Meie tööpõhieelduseks on alati olnud täiesti apoliitiline platvorm ning me püüame sellist suhtumist säilitada ja kaitsta. Rootsi akadeemia ja Nobeli komitee lähtuvad oma töös Alfred Nobeli testamendist ja meie ainus argument on kirjaniku loomingu kirjanduslik väärtus. Muidugi teeb meie töö raskeks tohutu kandidaatide hulk ning nende teoste kirjanduslike väärtuste määratlemine. Selleks, et olla objektiivne ja anda õige hinnang, on vaja lugeda mitte ainult teoseid, vaid ka suurel hulgal kriitikat, et on vaja tutvuda kirjaniku kultuurikeskkonnaga ja vastava maa ajalooga. Kas teos on rootsi keeles ilmunud või mitte, ei oma tähtsust, näiteks nabiib morfoosilt oli möödunud aastaks ilmunud rootsi keeles on ainult üks raamat. Igal aastal esitatakse Nobeli kirjanduspreemia kandidaatideks 125 kuni 150 kirjanikku. Eestis liiguvad kuuldused, et esitatud hulgas on ühel viimastest aastatest olnud ka Jaan Kross. Kas see vastab tõele? Ma sooviksin meeleldi sellele küsimusele vastata, aga kõik, mis puudutab Nobeli auhinda, on määratud jääma 50-ks aastaks saladusse. Nii et hetkel ma võin vastata ainult nendele küsimustele, mis puudutavad Nobeli preemiaid kuni 1938. aastani. Eesti raadio kirjandushuvilised kuulajad peavad järelikult veel 50-ks aastaks kannatust varuma. Suure alleene ei ole aga mitte ainult Nobeli komitee ja Rootsi Akadeemia liige. Ta on ennekõike keelemees. Kuidas suhtub ta keeleteadlasena sellesse rootsi keelde tuleb pidevalt juurde inglise sõnu, eriti laialt on inglise sõnad levinud noorukite keeles. Kas ei kujuta endast ohtu rootsi keelel? Muidugi on uudissõnade sissetung väga intensiivne ning inglise ja ameerika kultuuri surve väga tugev. Samas arvan ma, et rootsi keel on piisavalt tugev, et sellele survele vastu panna. Keel, mis kannab piisavalt tugevat kultuuri, suudab vastu panna väga tugevale survele. Selle kohta on ajaloos näiteid küll ja küll. Rootsi keelt räägib maailmas umbes 10 miljonit inimest, enam kui kaheksale miljonile on ta emakeel. Eestlasi on aga napp miljon. Kuidas hindab ture Allemm meie keele väljavaateid? Mina arvan, et just sellistel väikestel keeltel on eriti oluline koht kogu inimkonna kultuuripärandis. Siin on ainult tarvis arusaamist ja õiget hoiakut. Täna külastas mind muidu ühe teise väikerahvuse esindaja kataloonlane, kes rääkis sellest, kuidas nad püüavad võidelda oma keele eest sel teel et panevad suurt rõhku omakeelse kirjanduse väljaandmisele. Praegu annavad nad välja rahvuslikku entsüklopeediat ja kavas on ka suur hulk mitmesuguseid sõnaraamatuid. Nii palju kui mina tean. On teil Eestis täpselt sama suund ja see annab lootust. Ja viimase küsimusena, kuidas suhtub professor Aleen keele kaitsmisse seadusandlike vahenditega? Ma ei ole asjaga nii täpselt kursis, et mul oleks õigus oma arvamust avaldada, aga ma leian, et see on hea, kui rahval on seadusega antud õigus kasutada oma emakeelt ja kaitsta oma esiisadelt päritud kultuuri. Sturalleenija Rootsi akadeemiat külastas katalonlane meiena, Turmeliga külastasime aga Rootsi kirjaniku ja kirjastajat. Lennart. Me sõitsime linnast veidi välja ja imetlesime Free Pressi maja, mis oli küll rohkem nukumaja kui üks kirjastuse hoone. Aga selle vestluse Me võtsime Elenti ja anname teile kuulata nii hästi vestlust kui ka väikest kirjeldust sellest hoonest. Majast. See on väike majakene põrandapind on umbes üheksa kuni 12 ruutmeetrit, silmarg otsustas. On siis lennates rikke nüüd umbes 15 aastat olnud välja. Täpsemalt 13 aastat, olnud välja mitmesuguste väikerahvaste kirjandust, sealhulgas ka siis balti ja eriti meie jaoks muidugi tähtis eesti kirjandust. Kuidas see asi on läinud, kas on olnud tõrkeid, kasv on ülesmäge minek või, või on tagasiminekut karta? Seda nüüd kuuleminenud friki enda suust. Olpomeetritjas seemneid nihkunud šotify, Hayetherts noot, fondria, toki. Tuulikki Aspriog peantide Milt intresse, liigirja phuh, informa foon, sama Tilda sääsk jätab millestki, nagu me võisime kuulda on Lennart Frice algusest peale oma kirjastusega friipress püüdnud sinnapoole et näidata maailma, tema mitmekesisus ette näidata, et ei ole olemas petanud suurelt anglosaksi Ravasti kirjandused võib-olla kolme, nelja keele ja rahvakirjandust maailmas. Tema eesmärk on olnud tutvustada just väikeste rahvaste kirjandust ja kuna ta rootslasena diab rootsi kirjaniku teab, kui hea on Rootsi kirjandus siis on ta kindel või oli algusest peale kindel, et teistel väikerahvastel on oma hea kirjandus. Nüüd on aastate jooksul andnud välja siis üle 30-st erinevast keelest tõlgitud raamatuid, sealhulgas siis umbes 25 raamatut, see on üks viiendik tema konstruktsioonist on siis tulnud balti rahvaste keeltest või nõukogude rahvaste keeltest sealhulgas siis ka Eesti. No siin ei olevast nimest hakata kordama Alt lõpus, võib-olla siis siin kuulsite nagu Priit Pärna nime. Priit päralt oli siis nädal aega tagasi välja kaunis pildiraamat mis on siis nüüd saanud kujunduse või tähendab nagu kaanepildi tehnilise teostuse siis Soomes trükitud Itaalias ja nagu Lennart Frice enne siin mainis, oli Priit Pärn ise tõeliselt rõõmus, kui ta nägi, kui kaunis võib tema raamat trükis välja näha. Kui suured kirjastused avastasid, et nad on sellise maiuspala nende jaoks nagu Jaan Kross maha maganud siis nad võtsid tarvitusele teatavad kaunis valuvõtted, võiks öelda. Friipressi vastu siiski on. Siiski on ennatlik suutnud nagu seni nendele vastu saada ja säilitada siis nagu oma sidemed Jaan Krossiga ja ilmselt tuleb siis friipressis välja veelgi Jaan Krossi raamatuid. Ja nagu Laatrik ütleb, onu Jaan Kross, tema arvates võib-olla suurim romaanikirjanik Nõukogude liidus praegu elavatest kirjanikest, mees, kes on tema arvates uuendanud ajaloolise romaani põhjalikult, kellele nõukogude kirjanduses võib-olla ei olegi üldse üldse kedagi vastu panna selles žanris üldse romaanikirjanikuna. Ja et ta on ka tegelikult lõpuks Rootsis jõudnud sellisele kohale, mida ta vääriks võib-olla ka siis maailmakirjandust. Lennart frik kriitikuna kirjanikuna teab, kui hea on Rootsi kirjandus. Kui heal rootsi kirjandus praegu all. Arvab lennad frikaga, ta ütleb sealjuures, et tema enda jaoks on praegune, nüüd pendel, on nagu öelda, jõudnud jälle vastasseisu. Et kui aastaid tagasi 10 riistast tagasi oli Rootsi kirjandus väga politiseeritud, siis praegu on ta üle Essteetiseeritud. Ja tema enda jaoks on natukene võõras. Tema oma friipress, kirjanduse või kirjastuse jaoks on valinud just sellist kirjandust, mis peegeldab sotsiaalset tegelikkust, mis peegeldab nagu siis ka poliitilist arengut ja inimest selles ja paljudest tema väljak raamatust, et räägivad just lastest, kuidas sotsiaalne poliitiline tegelikkus vormib last ja selle parimaks näiteks. Ta arvab, et maailmas ei ole ühtki maad kus oleks antud viimastel aastakümnetel välja nii hea valik rootsi kirjandusest, kui seda on antud siis välja Eestis. Arnold Ravel koos oma kolleegidega on teinud tema arvates suurepärase töö ja et et rootslased peaksid natukene pisut nagu piinlikkust tundma. Muuseas, meil juhtub üks põnev asi siin Rootsi raadios, et see Viivi Luige romaan, seitsmes rahukevad tuleb meil siin järjejutuna 26. osas. Ja see hakkab juba 25. mail peal ja kestab siis terve terve suvi läbi. Ja see tõlge on Pieter Puide tehtud ja ma ütlen teile nii omavahel, et mul eeldisin Rootsis mitmed niuksed, kultuursed, eestlased, see Luige raamat on suurepärane, aga seda ei ole võimalik üldse rootsi keelde tõlkida. Eriti üks täiskasvanud mees ei saa tõlkida ühte niisugust raamatut, mis tegeleb väikse tüdruk tüdrukuga. Aga pärast, kui see tõlge oli ilmunud, siis mitmed üldised. Ma ei uskunud, et seal on võimalik, aga see on väga hea tõlge. Ja ma tean ka, et kehtrid käsutas ühte väga huvitavat meetodit. Selle tõlkimisega. Jah, ma võtsin kätte nüüd kaks aastat tagasi ja läksin siis koos makiga suvilasse, suline sügised ilmad, nädal aega ma istusin siis täiesti omaette ja rääkisin, siis tõlkisin seda raamatut maki sisse ja sealt võttis mu abikaasa, mu tütar kätes kirjutas ta välja raali peale ja siis, kui nali raali peal, siis sai ta juba kaks, kolm, neli korda läbi töötatud. Ja siis arenes töö väga kiirelt. Aga just see suur raskus kõikide tõlkimiste juures on, et see nõuab kohutavalt aega. Ja see on võib-olla üks meetodid, kuidas saada toormaterjali viia raali sisse, sealt on see redigeerimine palju hõlpsam. Kelle jaoks sina põhiliselt tõlgid, suurte kirjastuste või, või juhuslikult jaoks? Ison friki jaoks teame, me oleme Mati Unti tõlkinud koos isaga, siis kirjutame umbes samamoodi, isa Kirtustame siis raali peale sisse, ta oli juba vanem härrasisa, õppis seal kunsti ära. Ja see siis Viivi Luige romaan ka tõlgitud Kaplinski olen tõlkinud rootsi raadio jaoks. Juhan Viidingut noh, peamiselt kõiki toores Karevat, Rein rauda ja nii edasi Rootsi ja Soome raadio jaoks on tõlkinud rootsi keelde. Ja need tulevad tellimustööna siis tellimustööna ja kuidas on, kas rootslaste hulgas on suur huvi kirjanduse vastu või ühesõnaga ütleme, kas see huvi näitab tõusu langust? Stabiilne minu arvates pigemini ikka tõuseb, aga mida loetakse siis Rootsis peamiselt seda ingliskeelset anglosaksi kirjandust, mis Ameerikas tuleb, see on kahtlematult kõige suurem keel, milles tõlgitakse üldse, seda loetakse kõige rohkem. Aastas tõlgitakse umbes 1100 tiitlit inglise keelest rootsi keelde ja teisel kohal on vist prantsuskeelse on 80 tiitlit ja nii edasi saad aru, et see on kohutavalt suur vahend tõlke tõlgitud kirjas kirjandusest. Mis laadi nimelt rikas või vähemalt natukenegi vastu hakata tuleb, tema kiituseks. Ja see on niisugune roheline töö ja nüüd paistab, et see annab nagu kannab vilja. Et nüüd on kõik nii Eestist huvitatud ja nüüd ka eesti kirjandusest. Tema kirjas on muidugi väga kvaliteetne, see oleks väga imelik kirjastus, nagu me kuulsime siin vestluses, et see õnneks kohutavalt väike majake, mis tal seisab õue peal, seal, seal, seal ta siis töötab, seal elekter on sees, aga ära absoluutselt midagi muud. Raamatut, raamatut muidugi, aga mingisugused niukse, moodsaid asju seal ei ole, muuseas, see meenutab ühte kompvekipakki. Mis meil näärideks jõuludeks antakse, see on täpselt sellise kujuga, ülevalt kokku vormitud ja siis niisugune kättevõtmiseks. Jah, ja selles on täis eesti kompvekke muuseas. Aga rootslased, et rootslased on rohkem ja rohkem huvitatud eesti kirjandusest, mäletan esimene kord, see oli vist 84. aastal, siis kui mina läksin, esimene kord Eestis nii-öelda kultuur sahtleid tegema, siis just Piete tõlkis mitu kirjanikku pärast, et siis siis inimesed üllatad, ütlesid, oi, ei teadnud, et teil on nii heakirjast kirjandus, et nad olid nagu meil on niisugune väike rahvas ja nendest on kahju ja nii et nad meeldivad meile sellepärast, et nad on elu kurb ja nii edasi, meie sõbrad. Aga nad ei uskunud, et see kultuur mingi väärtusega oli. Et ja eriti just Jaan Kaplinski luuletused imponeerisid väga inimeste peale ja, ja ka, aga muidugi kõige populaarsem romaan kõigile on see Viivi Luige seitsmes rahukevad, et iga kord, kui ma olen valinud mitu saadet, teinud sellest sind iga kord, siis inimesed ka niisuguse inimese, kes muidu üldse oli Eestist kirjastusest huvides, ütlevad, et oi kui huvitav raamat, kas teda saab osta kusagilt. Aga kas ta saab praegu kuskilt välja mõeldud välja? Kõigepealt Eesti ei saa ju uuesti trikkide raamatuid, aga Rootsis alt me saame uuesti trükkida. Kui suur tiraaž oli, mis ta võiks olla, ma usun, eks paar 1000. Eksemplari trikil olnud kõik need paari tuhandestega ta rohkem korraga teha, sest seal on, nagu ta ise ütles, seal on küsimus. Suurele tiraažiga võtme jalt nimetama friipress, sellega siis sunnitud uksed kinni panemas. Agasime Ma tahaks küsida nüüd Jaan Krossi kohtast. Alleni ei saanud öelda, temal on nagu ju 50 aastat vaja suu kinni hoida selle koha pealt. Kas teie kui stock Holmlased oskate midagi öelda? Kas Jaan Kross oli ikka möödunud aastal nagu Nobeli kandidaatide hulgas vä? No kindlasti keegi kunagi ei tea, aga meil kuulujutud käivad kuulujuttudes on ikka mõned nimed ja siis ainult Rossolliks nimedest. Sellepärast et Rootsi raadio palus mind, et ma oleks oma telefoni juures sellel päeval igaks juhuks, kui Jaan Kross saaks auhinna, ta seekord ei saanud, aga ta oli igatahes seal kuulujuttude sees niiviisi. Ma võin öelda, et Eesti Raadio oli täpselt sama valmis juures. See jutt jõudis meieni ka Ahah ja need Jaan Krossist ma pean ütlema, ma läksin oma ühte niisugust kirjutusmasina linti ostma, Eestisse kaasa lüüa ja siis ma rääkisin seal lihtsalt selle poemüüja käest, ma lähen Eestisse ja kohtun ühe suure kirjaniku Jaan Kross ja siis ta oli nii huvita teised, kas on midagi tõlgitud, ma lähen ja siis ma nimetasin neid tiitleid jällegi mõtles kohe minna raamatukogusse neid lugema. Et praegu nii suur huvi eesti kirjanduse vastu. Ja aga võib-olla Rootsi kirjast ka mõni sõna, kes on siis niisama suur kirjanik Rootsis praegu nagu Jaan Krossi Eestis? Loss, kus takso on meil üks suur kirjanik, aga ta ei ole ju praegu Rootsis, ta elab Ameerikas ja ta armastab praegu Rootsit kritiseerida. Ja rootslased kihvtid, nad kuulevad kangesti kriitikat. Ja et just viimati tuli laskustas neid raamatuid, kus ta sõimab iga Rootsi matka vist kõvasti ja ütleb umbes, et patsifistina kardetavamat, kui mis siilid ja nii edasi nodo kaunist. Aga ta just populaarne, võib-olla ei ole ta armastatud, aga ta on väga suur kirjanikke, ilmselt loevad tedagi, ütlevad küll, ta on ikka hull. Ja ta romaanis viimase raamatu tiitliks on umbes kui tõlkida teda probleemide väljenduse privileegi, probeevinud probleemide definitsiooni privileeg ju. Ja see on poliitiline raamat sellest poolaselt, tema leiab, et Rootsi sotsiaaldemokraadid on nii-öelda n enesele võtnud selle privileegi amet lihtsalt nemad, nemad määravad, mis kuidasmoodi asja tuleb, tuleb ajada, sellepärast nemad hakkavad otsast pihta ja siis ütlevad nii-öelda ära, et milles asi seisab õieti. Aga see ei ole sugugi nii kindel, et see on õige. Ja muidu üks niisugune suursündmus oli üks raamat, mis tuli nüüd sügisel üks Rootsi raamat, mis olin Bayronist autori nimi, siirid kombis, see siis ei suurepärase kriitika igale poole ja sai suured auhinnad ka niisugune nägu, mis on disk ja lihtsalt sipsis, mis seal seal põhjamaa. Ja just. Aga ma ei tea, see on niisugune suur raske raamat, midagi kiidavad, aga ma ei tea, kui palju rahvast hakkab lugema, aga see oli üks igatahes niisugune suur kultuurisündmus meil siin. Aga kui me lähmegi laiemale pinnale ja räägime kultuurist üldisemalt kuigi kirjandus on selle Põhiline osa või üks olulisemaid osi. Kuidas teile tundub, missugune see kultuurisituatsioon on, kuidas Rootsis kultuuris suhtutakse nii riigi poolt kui ka ütleme kultuuri vastuvõtjate poolt? Praegune kultuur moes kultuur on veel viimaste aastate jooksul niukul tuulen rohkem ja rohkem moodi ja see oleneb sellest ka, et inimestel on kaunis ja nii-öelda materiaalne standard inimestele kaunis palju vaba aega. Ja seda aega on tarvis kasutada nii-öelda õigel viisil, nii et nii-öelda nii-öelda kultuursed konstrumente nagu neid on rohkem ja rohkem. Et vajadus kultuurist on kaunis suur. Aga siin on kah kultuuri all, mõeldakse või mõistetakse väga palju asju, aga see ei ole mitte ainult. Raamatut ei ole mitte ainult Kunseiaator, siin on ka televisioon, kinod, isegi reklaam kuulub sinna juba. Ja kursused ka kursused koorilaul täpselt kas või toidu tegemine on ka üks kultuuriasi või veini proovimine. Proovimine, Remojasime, jajah. Vaata sama mees Alfred pisuke läksid sinna, varem oli juttu, kellega me tegime intervjuu. Tema kaebas küll seda, et, et riik ei hooli kultuurist ja ei anna selleks raha ega, ega mitte midagi erilist toetust ja et kõik on nii äärepealt ja läbi häda tehtud. Aga me võime seda tema juttude mõelda, suust kuulata. Praegu. Siin on probleeme isegi väga palju, minu arvates on kultuuri-kultuuri tahetakse mingisse vaeslapse ossa panna vägisi näiteks raamatukogud on väga halvas, halvas olukorras ei anta seda vajalikku raha, mis iga raamatu kui minu minu arvates on nii, et raamatukogu niisugune kuulus raamatukogu nagu Sigtuna oma näiteks on selle väikse linna Sigtuna mis kunagi oli ju Rootsi pealinn isegi aastat üheksanda tagasi või seal seal on nii et. Ma tunnen isiklikult selle raamatukogu juhatajat. Ta on eestlanna. Ja ta võitleb linna vastu kogu aeg selle seal, selleks, et linn aitaks, annaks lihtsalt raha raha, küsimus on kõik selja taga, ma ei parandata midagi, ei anta raha raamatute ostmiseks ja rääkimata sellest, et ta ise peab töötama mitmekordse koormusega ei anta selleks isegi raha, et talle abilisi saaks. Sinna ei ole. Nii et nii et see on praegu ja ma kuulen mujalt kaasa samasuguseid asju. Et on suuri raskusi sellega just koolid lagunevad ära. Koolimajad Stockholmi ümbruses vähemalt siin või. Selleks ei ole raha, lihtsalt ei ole ja kui ma muusikali muusikuna ma olen ju töötanud siin muusikutele väga kehvad palgad näiteks näiteks kas või üle väina Taani Taanimaale minna, kus on siis peaaegu pool rohkem palka, kultuur on, on vaeslapse osas Pole parata, või praegu näiteks kui ooper siin siin rahvusooper, nendel või, või Draamateater. Samal aastal praegu nad, nad neil kärbiti seda iga-aastast iga-aastast summad, mis neile antakse, kärbiti nii, et peaaegu 200 inimest peadpidi lahti lastama. Siis lõpuks suure kisaga kuidagimoodi said siis parempoolsed nõudsid lihtsalt, et nii ei saa asju ajada. Siis said nad selle summakese tagasi, nii et nad saavad edasi hingitsada. Aga ikka hingitseda ei mida, midagi rohkemat ainult ots otsaga kokku läheb, see asi. Vaataks näiteks seda, kuidas purjeorkester seal see Neeme Järvi all olev orkester, kui tema selle üle võttis, oli see 80 meest või 80 liiget, vabandus naist ka muidugi nii liiget 80 ja see oli kellegi sümfooniaorkester. Tuli siis juurde palgata, aga selleks ei antud raha. Siis tuli ju autofirma Volvo, hakkas toetama neid, ma ei tea, 12 miljonit aastas või midagi niisugust summat, nii et nad said juurde palgata 20 meest, 20 liiget. Nii et sai täisarvuline sümfooniaorkestriga. Ja nüüd on ta muidugi väga kuulsaks saanud ja selle tõttu kõik ja järvi on teda ju maailma välja vindiani. Paat, plaatide hind palju ja nii. Aga nad ei oleks midagi saanud, kui see autofirma poleks neid aidanud. Ja sel aastal just oli nii, et see, see periood sai otsa, kus aitamise periood, et kas nad, kas nad ka edasi kavatsevad aidata ja õnneks tegid nad seda veel. Et järgmine neli aastat on telgi killustatud, aga ikka ääre peal, ainult seal ei ole midagi mingit üle üle ülearust, nii et nii et kuskilt midagi üle jääks, veni turneed ja kõik maksavad kohutavat raha, muidugi need. Nii et siin on liigots otsaga kuidagi siin siin ei taheta mitte anda mingeid suuri summasid just kultuurile. Minu arvates. Ja kibe jutt, eks ole, aga enne kui me seda kommenteerime, ma pean meie kuulajatele ütlema, et siin jooksid kuskilt liinid kokku või paralleelselt või 11, üle või risti või põiki, ma ei tea, aga igatahes tuli eelmise vestluse ajal natuke muusikat, mis segas seda jutu kuulamist, aga see ei olnud küll meie poolt nii mõeldud. Aga nüüd selle kibeda jutu kommentaar. No mõnes mõttes on selle kibedalt käigus ka, et meil on küll, et kultuur on moodsaks läinud ja nii, aga et kõik need kultuuriinstitutsioon, et nende raha nõudmised, et kõik on ju kallid, õieti palgad on kallid, siis nad ei saa kunagi nii palju raha, kui nad, need on vaja eriti meie kuninglik draamateater dramaatanud nimetatud nemad ei saanud nii palju raha, kui nendel tarvis oli, nii et nad ütlesid, et nad peavad isegi inimesi töölt ära laskma, sellepärast et ei jaksa palka maksta ja see oli suur skandaale. Ingmar päriman, rääk kommenteeris seda ja. Muidugi demokraatias nagu Rootsis käib see asja juurde, et sa pead ikka hädaldama virisema ja ega, ega, ega muidu sa midagi saa välja, kui sa hakkad juba selles otsast pihta, et, et vaat kui hea oleme nii rahul, siis muidugi järgmine aasta antaks palju vähem, eks siis vaatame, kui kui vähesega ta õieti rahule jääb, eks tuleb ikka ikka. Aga muidugi mõnel määral seedib see teie kohta ka. Küsida tuleb ikka rohkem ja, ja see on väga ohtlik asi, kui sa hakkad rahule jääma, meiliga tuleb ikka pahandada. No ja siin oli, muidugi kui Lennart trikiga rääkisime ja tema juures olime, siis siis temal oli mure kommertsskulptuuri pealetungi pärast just sellele heale kultuurile. Ja nüüd ma mõtlen, et, et see on ka meil lindi peal, me võiksime tema enda suhtes teda kuulata ja siis võiksime sealt vestlust jätkata. Lennart trikk ei ole mitte ainult kirjastaja ja kirjanik, vaid ka balti instituudi juhatuse esimees. Huvitav oleks kuulata teie suust nüüd iseloomustust praeguse Rootsi kultuuri seisukohta. Soshi antigi tuldi. Buallatsioon ühtsatafool komissi Ellak jahtena, Expluat heeringa, hobu villija pihuva kõndri Holnikkused. Näe, Tom stuur rääkonoomeski lastena lepillushile lassid registris, siin on nüüd raske anda ühest vastust, mis kataks kogu seda laia, laia laia pilti veel aia välja. Aga mis puutub tõsisesse kultuur, siis siin on asi nii, et Rootsit tõsine kultuur on tegelikult solda kommertsskulptuuri raudses haardes. Ja siin ei ole mitte midagi tehas, sest lihtsalt siin pole muud, kui võiks öelda kommertshuvid, turumehhanism, turujõud kasutavad ära inimese Primid tiivset, millist lihtsalt normaalset vajadust meelelahutuse järgija. Ja see, kui sa teha korralikult tõsiste rahade ja tõsiste vahenditega, siis ongi tõsi, kultuur, sügavkultuur nagu surutud nurka, aga teisest küljest on sellel niisugusel pingeolukorrale sellel surutusel oma sügavväärtus. Sest ainult sellises teatavas võitluse või surutuse situatsioonis tekib Toldava tõeline loomistemperatuur loomise keskkond. Ja sellel on niisugune stimuleeriv mõju Rootsi kirjandusele ja kunstile muusikale, et püütakse just nagu vastukaaluks taasleida oma rõhutada seda, mis on väärtuslik Rootsi kultuuris. Kasutada seda parimat, mis on Rootsi kultuuris olemas sealjuures sattumata nõnda öelda provintsialismi mitte püüdes, siis mitte püüdes nagu sulguda endasse, vaid võtta vastu sealjuures kõikvõimalikud mõjud väljapoolt, aga siiski jääda iseendaks, assimileerida sesse, nõnda öelda endasse need mõjud. Ja siin teine asi, mis mõjub väga viljakalt selles praeguses skulptuuri situatsioonis teatavas surutuses ja, ja võitlussituatsioonis on suur arv sisserändajaid, erinevate immigrante oma uute kultuuridega ja kõigi nende kultuurimõjud, aga nii, et võib öelda, et Rootsis on nagu nõiakatel Keemas, kust on tõenäoliselt midagi uut, kultuuriliselt midagi väga vitaalsed ikkagi arenevast situatsioon ei ole lootusetu ja seesama kehtib ka tegelikult väga hästi Eesti, Läti, Leedu kohta kus tuleb ka pidevalt teil nagu omakultuuri eest võidelda ja see on iseenesest kultuuri arenguks väga positiivne, väga soodus õhkkond. Vot sel teemal oli meil siin kogemata kombel ka ju varem juttu, et sisserändajatega seoses teised kultuurid mõjutavad ju kultuuri, mida kallennafrik praegu positiivsena esile tõi. Aga mulle jäi meelde just see tema teooriat, et see surutus või see võitluse vajadused seal kultuuri arenguks väga tähtis. Ju ta siis on vist? Tuur, et see nagu rikub seda muud, aga see oli minu meelest ei ole nii lihtne, sellepärast et meil on niisugused raamatud anglosaksi, noh, mida me kutsume umbes eitide loba, nisugune, dioodid, Grans ja mis nende nimi on niisugused? Seal on paljuski üksi palju niisugust, kui meil sealses palju rahu, raha ja asju kui ka niisugune küünilised loodiga, inimese intrigeerivad ja võtavad võimu. Päris niisugune halb, lihtsatu, mida ostetakse palju ja nii, aga see just need raamatut finantseerivad ju ka luuletuskogusid näiteks üks Rootsi luuletuskogu, see maksab ühe selle ettevõttele väga palju häid inimestel võib olla 200 inimest, kõige rohkem ostavad seda aga see kultuuriasi. Aga kik, see eitede loba, see siis teenib ennast ära, nii et siis nad saavad raha eest propaganda seda ära. Muidu siis tulite, nii et riik peab maksma ka riigil ei ole ka ükskõik kui palju raha. Peab meeles pidama, et Rootsi kirjandused on, kirjastused on, on ette võtta ja sealt kuidagimoodi peab nii-öelda oma kaupa tootma niimoodi, et ülejääk jääb siis sellest poolest sellest ülejäägis, siis muidugi sellega toetatakse siis seda paremat kultuuri, nimetatud eksklusiivsemad, kõrge kvaliteediga kirjandust ja paistab, et see on täiesti pääsematud, niimoodi peab seda asja ajama. Kapitalism, see on kapitalismi ja selle asja majanduslik külg. Vainoga muud külge siin ei olegi. No kas siin ütleme sotsiaalselt küll jah, selles mõttes ei ole mingit sotsiaalset aspekti muuta näiteks noh, niisugune laiade masside nõnda öelda selle kommertsskulptuuri pidevas voogu sattumine, et kas see nagu ei ole noh, sotsiaalselt negatiivne vä. Noh, seda võib-olla seda siis diskuteeritakse ja siis peaks, peetakse koosolekuid, räägitakse noolslerliga kommersiaalseks, vaatab koledad videofilm, et me peame näitama nendel alternatiive ja me peame kuulitegma paremaks ja nii edasi. Aga nii see käib ju. Ta ei muidu vabas ühiskonnas, ma tahan ütelda, et ühiskond ja kultuurmaal nagu Rootsis või üldse läänes on alati tasakaalust väljas, eks ta alati vaimukas ühele või teisele poolele, kas on liiga palju või liiga vähe või liiga kiiresti või liiga aeglaselt. Aga kunagi mingisugust tasakaalu sinnani kunagi välja jõuda. Aga ei, see oli ikka niimoodi, see arutelu käib avalikult kogu aeg Rootsi ajalehtedes, tähendab, ja kogu aeg äraledakse või kiidetakse heaks, kaitstakse ja tungitakse kallale ja see on nagu see elu näited. Aga see silmapilk midagi kostanson ühes kuulsas romaanis Inglismaal kirjeldanud kindlast põrgut nimelt. Ja seal parajasti täitsa valmis tähendab, õige temperatuur, keegi ei olnud noorkeegel vanad, keskealised ja kõikidele küllaldaselt süüa, väga hea toit, mitte liiga palju, mitte liiga vähe. Kee on purjus. Täpselt. Ja täpselt niimoodi ongi ja see nii igav siis kui, kui sa tasakaaluni välja jõuad, et see oleks õnnetu asi, kui kõik oleks rahul, tõeline põrguks. Leidnud ja vaat siin vilkus vahepeal sõna atraktiivne ja nii edasi. Eks see muidugi kultuuri ja kirjanduse kunsti puhul niimoodi ongi, et ta peab kogu aeg olema natuke hullumeelne ja natuke kuskile kalduma tõepoolest. Aga meie kaldume nüüd spordi suunas, sest et ju jäähoki on ka see asi, mis. Ma ei tea, kas te olete nõus, aga ma arvan küll, et osaliselt kultuuri hulka kuulub aga hea. Nonii, siis me oleme kõik ühel ja samal arvamusel ja kuuleme üheskoos Rootsi jäähokimeeskonna poolt laulduna. Seekord me võidame niikuinii seda laulu.