Tere, reedest pärast kahte kellaaega. Eetris on Slovi saade, aga sedapuhku mitte Tallinnast, vaid hoopiski Tartust. Stuudios on Olavi Pihlamägi saadet juhtimas, kuid mitte üksinda. Mul on väga palju väga meeldivaid abilisi ja sedapuhku, kui saade läheb Tartust, siis ma üritan seda saadet täna teha ka natukene Tartus stiilis sest see tartus, stiil kuidagi olnud väga meie raadiokuulajatele meeldinud. Sest seda näitab kuulajate arvukus Tartu kolmapäevasel programmi uurimusel. Ja kui juba oleme Tartusis, hoiame ta Tartu stiili ja mul on kõige suurem hea meel tervitada mitte stuudios võid olla külaliseks tegelikult Tartu stuudios, kus raadio kahe perenaiseks on. Tiina Kaalep. Ma ei saagi öelda tere, sest me oleme juba kolm, tundisin vestelnud, mida me tänases programmis teeme. Aga Tiina, ma ikkagi tahaksin sinu käest paari asja küsida. Oled sa niimoodi moraalselt selleks valmis ja lase käia. Sa oled raadio kahetegijatest siis see, kelle õlul on see raske, kui taustaülesanne kajastada Tartu selle teaduse, kultuuri, linna sündmusi, ilmselt nende sündmuste otsimine Tartus ei ole mitte väga raske. No see ei ole küll raske, aga ma jään nendele ülesannetele kindlasti kõvasti alla, sellepärast et minu kõrval siin stuudios töötavad ju Eesti raadio esimese programmi ajakirjanikud ja enamasti on nõndaviisi, et need sündmused, mis on tõesti sündmused ja ja nii olulised, et neist üle Eesti rääkida, need tehakse igast täistunnil olevates Eesti raadio esimese programmi infosaadetes ära, nii et mulle jäävad need sellised, mida teised kätte ei saa ja selles mõttes see info otsimine on ikka raske küll, sest mina pean olema siis see, kes teeb midagi peale veel nende sündmuste, millest kõik ülejäänud ajakirjanikud siin raadiole teevad. Kas ma saan aru, et sinu hääles on selline natukene pettumust, et küll on tore oleks ikka, et kui oleks noh, ütleme oma ettestuudiot ma ikka igal hetkel, kui ma tahan, Mailastan, vot raadio kahele. Praegu Tartus sündis. No raadio kahel võiks olla küll jah, oma uudiseid tihedamalt sellepärast et et noh, oletame, et on mingi pärastlõunane sündmus, siis minul ei ole võimalik ennem sellest rääkida enne kui selles saates, mis algab peale kella seitsmeteistkümneid, uudiseid, aga minu kolleegidel on mitmeid võimalusi enne seda Nii et ma jään hiljaks, aga samal ajal ongi see, et jõud info puhul maksab kiirus, kes esimesena Est. Aga seda saade on selline natuke naljakas saadeta, tegelikult tahab teada ikkagi rohkem mitte niivõrd sündmust, vaid isiksust, isikut ennast ja oleme ausad, Tiina ka eriti sinust ikka ei teata, sest Sa oled küll tegijana, mitte küll roheline, aga sa oled nagu niukene vaiksem olnud, pole nagu ennem ta persooni eriti esile toonud. Mis me võiksime sinust rääkida, sest mitu aastat sa juba raadiotööga endale leiba. Ma tulin raadiosse 87. aastal kohe peale ülikooli 200 Tartu stuudiosse, aga kui sa nüüd ütled, et ma olen selline vaikne, siis ma olen tegelikult hoidunud sellistest intervjuudest, milleks on ka mõned pakkumised olnud ja olen hoidunud ka sellisest enesereklaamist, sest ma ei pea seda ausalt öeldes vajalikuks, sest see töö, mida ma teen, on selline vahendaja töö ja ma ei arva, et vahendaja peaks ühel hetkel nii esile tõusma, temast eraldi räägitakse. Ja nagu paratamatult enam natukene sinust räägime, sa oled ilmselt selleks valmis? No palun, nii. Tartus räägitakse ikkagi, et Tartu on linn, millel on oma aura. Kas sina oled seda tartu aurat endasse ahminud juba pikkade-pikkade aastate jooksul oled sa nagu päris tartlane või oled sa siia Tartusse saabunud õppima? Siia ka jäänud, ma jäin jah, Tartusse peale ülikooli, sest see töökoht tundus mulle olema olevat väga ahvatlev, sest ta võimaldas päris suurt iseseisvust ja Tartu on linn, mis oma suurusega sobib mulle suurepäraselt. Ta ei ole päris väikelinn, kus siin, et teatakse ja tuntakse. Aga samas on väga suur tõenäosus, et tänaval kohtad tuttavat inimest, kui, kui ikka pooleks tunniks allu linna kõndima lähed ja Tartu olemuses on tõesti midagi sellist, et ma püüan Tallinnast kiiresti minema saada, kui ma sinna töö pärast pean ka sõitma. Ja kuskohas on need tina juurd? Olen Vigalast pärit Vana-Vigalas. Selle peale ilmselt igaüks hakkab kohe ohkima ja ohkama ohoh, see on seesama koht, kus on igaveses. Jah, see on seesama koht ja, ja mina tunnen selles mõttes sassi hoopis teise kandi pealt, et ma mäletan teda päris hästi sellest ajast, kui ma ise olin väike tüdruk ja mäletan sassi fantastilist koera, kelle nimi oli sultan ja kes oli üldse vist sellel ajal Vigala ainukene koer. Noh, kuidas ülikool on, igatahes oli kuidagi väga vähe neid koeri ja puhast tõugu. Ah ei, sultan oli küll hundikoeraga. Aga selles mõttes ma Hei, ühine nende ajakirjanike kooriga, kes vigahest on kirjutanud, sest mulle tundub kuidagi, et noh, minu minu mälestused temast näitavad teda nii teistsuguses valguses ja hoopis teistsuguse inimesena, et ma mul nagu ei ole õigust temaga midagi teha või, või temast midagi kirjutada. Sest sa tunnetad juba liiga hästi, mis liiga hästi, ma tean temast. Palju, aga see tegelikult pakubki just kuulajale ja, ja ütleme ka lehelugejale huvi, kui teatakse palju rohkem. Kui inimene isegi tead, nojah, aga igal inimesel on olemas oma isiklik elu ja ja oma minevik ja taust, ma ei leia, et, et sellest peaksid teadma kõik võõrad inimesed, kellel selle vastu huvi on. Kas sina ei ole selline ajakirjaniku tüüp, kes urgitseb igal juhul kõik kõik teada saada, oleneb teemast. Mis puudutab inimesi, siis ma eraelus ei tungi. Nojaa, aga lubatud vähemalt küsida enda käest. Kaalep, see nimi on Tartu peal ikkagi ju piisavalt hästi tuntud, mis sugulus on sul selle kuulsa akadeemilise Ain Kaalepiga, sa ei kuulanud vist minu esimest saadet? Ma olin sel ajal vist ilmselt nii erutatud, et ma tõesti esimese ametistegur Päris esimeses saates, mille ma tartus tegin, see oli siis ma arvan, et umbes viiendal mail oli minu esimeseks esinejaks Ain Kaalep, kellele oli minu esimene küsimus just selline, et et räägime nüüd ära need meie, Meie sugulusvahekorrad olen olnud Kaalepi nimega 86.-st aastast saadik ja ma arvan, et ei ole möödunud ühtegi nädalat selle aja jooksul, kui minul ei oleks küsitud sedasama küsimust, mida sa praegu küsisid ja ja mõned armastavad küsida ka abikaasa kohta, arvates et Ain Kaalep see ongi. Mitte ainult tütreks ei peeta, aga ei, me ei ole mitte kuidagi sugulased ja selle nime sain ma abielludes. Tähendab sugulased ei ole ka abikaasa mitte. Ahah, ei mingeid seoseid kahjuks ja vot siin ongi huvitav, sest et tegelikult mulle sõideti see asi hoopis teistmoodi ette, et loomulikult on ta Ain Kaalepiga sugulane, nii et isegi mina praegu siin mikrofoni ees pettusin. Noh, on see selline noh, väga halb pettumus, ei, ei kohe kurvaks ehivate idee kurvaks sellepärast, et ma ei leia, et sa peaksid olema, aga vot see on see, et kui midagi ise välja nuhkinud ja uurinud, siis on kuidagi jube hea, kui ja ma tunnen, et ma olen oma väärtusest kohe kõvasti kaotanud täieid. Tiina ei kaota mitte millestki mitte midagi, aga noh, ma ütlen, et mulle öeldi, et no loomulikult on ta Ain Kaalepi, kes ütles. Meie raadio kahe väga teadjad inimesed, sest alati on neid teadjaid inimesi palju-palju rohkem kui need kõige paremini teadjad Nonii. Nii et ühe saladuse siiski oleme lahendanud ja mul on muidugi häbi, et ma seda esimest saadet ei kuulanud, aga kuna Meil on nädal üldse raadio kahes igaüks püüdis oma programmi kanda, seda noh, kõige-kõige-kõige paremat valmistati ette ja üldse noh, ikka esimene nädal. Mai alguses, kui raadio kaks lahti läks, eks ta ikkagi parasjagu niisugune närviline ja hullumajad rooli ja seepärast noh, on on midagi kõrvust mööda läinud, kuigi Ma pean muidugi üliausalt tunnistama, et ma oma konkurentide saateid kuulan küll oioi kui pingsalt, aga me oleme kõik omavahel ju konkurendid, sest meie saated on kella kahest kella viieni. See on see raadio kahe nõndanimetatud päevaste programmide tegijate saateaeg ja sina oled selles seltskonnas ainukene naishing, nii et me hoiame sind muidugi väga hellalt ja, aga samal ajal muidugi mitte nii et me üldse ei kuule, ah, las ta seal Tartus teeb, mis ta tahab. Täna ja, ja mul on muidugi hea meel vähemalt ühe asja üle. Et see hellalt hoidmine on ikkagi maksnud ka seda, et sa oled neist meestest kõigist eespool. Ma ei tea, kui tõsiselt maksab neid. Ei no mina võtan tõsiselt, kuidas sina ei võta. Muidugi, tagasihoidlikkus kaunistab inimest on selge, aga mina võtan tõsiselt. Selle peale, sa isegi ei oska midagi. Nii, jah, ma olen täiesti sõnatu. Vaimustunud iseendast ja sellest, et ma julgesin selle ära nii-öelda. Et ma julgesin selle asja välja öelda. Aga kas sinul ei ole kunagi tekkinud sellist tahtmist? Siin sa küll õppisid, Vigalast tulid siia, Tartu mail õppima, et nagu tahaks lennata edasi, ikka pealinn saaks ikka Tallinnasse. Ei, mul on olnud päris palju pakkumisi Tallinnasse, ma Ma hoidun sinna linna minemast, sest et elu on lühike ja kui ei ole leidnud endale ühe sobiva linna elamiseks, siis noh, ma ei arva, et selle karjääri erinevust nendes kahes linnas oleks nii suur, et ma peaksin oma elus ette võtma nii põhimõttelisi muudatusi, et et vahetama sobiva keskkonna sobimatu vastusest, et Tallinn ei ole sobiv keskkond laste kasvatamiseks ja ja noh, minu vaimulaadile ka Võib-olla see on, ma ütleksin, ilusasti öeldud, aga, aga väga paljud on sellisel seisukohal, et Tartu ta mõjub kuidagi väiksena, ta on liiga akadeemiline, kuidas kellelegi. Aga see akadeemilises ongi see, mis sind nagu meelitab ja siin hoiab rahul. No see akadeemilises on nagu hästi võõras sõna selles mõttes, et loomulikult ei saa selle sõnaga iseloomustada, Tartu linn on tervikuna, sest et et noh, siin on nii palju erinevaid tahke ja arvata, et Tartu on väike linn, see, see lihtsalt näitab seda, et arvaja ei ole pädev. Tartus on olemas elu, kõik needsamad küljed, mis on olemas teisteski linnades ja teistes suurtes linnades ja Tartu ei ole kuidagiviisi ahistav või, või provintslik. Kui, kui osata sellest tartust, võta, mis tahad. Nii et ma arvan, et siin on kõik igale linnale, ütleme niisuguse normaalse suurusega linnale omased pahed ja voorused siis loomulikult kas või natuke tungida sinu olmesse, on sul siin oma maja, luksuslik korter? Mul on üsna meeldiv korter, ma vahetasin karteriannelinnast ühte üsna vanasse linnarajooni, mul on ühes eestiaegses nelja korteriga majas on mul üks päris ruumikas ja tore korter. Olen temaga väga rahul. Jaa, jaa, ütelnud oma perest kanad, paar sõna mul on. Mul on kaks poega, abikaasa töötab ülikoolis eesti keele labori juures ja ja poisid on neli, kuus üsna väikesed veel. Nojah, aga need nõuavad ikka seda emakat piisavalt palju, aga nii palju, kui ma nüüd olen raadio kahte jälginud, aga jälgin seda tõesti väga palju siis ikkagi Tiina uudistesaates kui ka mõnikord pärast neid kella viieseid uudist ikkagi lähetab oma sõnumi Tartust, see on ikkagi küllaltki pingeline, töölastel on ka isa. Kas temal on ka niimoodi jaotatud oma ülesanded, et tema ei ole ainult see kuningas, kes kõrgub kusagil kõrgel ja toob koju, ütleme? Nii ei ole, tõesti, tähendab, lastel on isa ja, ja selles mõttes, kui mina olen tööl, siis tema lastega, kui juhtumisi on aeg, kui laps ei saa lasteaeda viia ja vastupidi ikka normaalselt pooleks. Kas sinu abikaasa sellesse sinu raadioajakirjaniku elukutsesse suhtub sellise aupaklikkusega aukartusega või ta on sallivalt. Nii et kodus nagu sellepärast mingisuguseid? Muidugi on, ma olen sageli õhtuti tööl, aga aga mõistlikkuse piires ja harva. No mul on millegipärast tunne, et ma olen nüüd piisavalt puurinud ja uurinud sinu tausta ja sinu silmadest ma loen välja, et ega oluliselt ei tahagi enam rohkem endast rääkida, seda. Ma ei usu, et see inimestele huvitav on, oi oi oi, kuidas sa siis nii-ütelda, et ei ole huvitav, kõik on huvitav. Sest sa oled ikkagi ka avaliku elu tegelane, aga jäägu sinu soov siin praegu selliseks seaduseks, millele ma allun, ma ei uurijaga puuri midagi edasi rohkemat, kui ma lähen nüüd teada, milline muusika sulle meeldib, sest selle meeldiva muusika ilmselt sellega tõmbame nagu otsad kokku selle sinu isiku juures. Uurimisele puurimisel. No ma olen selline romantiline hing, mulle meeldib lüüriline muusika ja küllalt aeglane, mul on selle pärast sageli ütlemist oma oma tehnikuga kellel on just täpselt vastupidine maitse ja kui me paneme oma saatemuusikat, kokk. Kui ta praegu on väga sellise evaleva näo, kas ta panebki seda meeldivat muusikat peale, aga mina olen jah, selline aeglase, rahuliku laulu poolt, mulle meeldib, kui laulul on ka meloodia, aga diskotümps ei, aga teist korda käid ei, aga vaata vanust, ega ma ei ole enam mingi 15 aasta. Diskudel käivad ikka vanemad inimesed ka täna niimoodi ajakirjandust loed siis mõned veel palju, palju vanemad isegi teevad diskosid, kes ei istu eriti kaugel, seepärast muidugi. Nii et Äradis kopterite halvustama hakkasin, ma ei halvusta. Ma vastasin. Ahah, vastaseks on õige küsimusele seda Eesti vastaseid ja ikkagi mahalaadimine, millega sa ennast maha laed, sest et selline aeglane, meeldiv muusikas on üks vahend, millega veel. Ega ma kodus muusikat kuulata, mul on kaks last, kes on piisavalt väikesed. Need on jah, need teevad ise piisavalt palju muusikat, nii et ma arvan, et nad praegu ka kuulavad, nii et et nad saavad aru ja oskavad samamoodi nagu mina siin. Nii, ja mis on siis see muusika, mis nakkab pärast seda kõlama, kui ma olen rääkinud ligi veerand tundi sellise meeldiva inimesega, nagu seda on Tiina kalale? No mulle meeldib sineda Khannar. See oli siis see nii-öelda Conor, kes laulis Tiina Kaalepile. Aga ma vaatan, et naisterahvad, kes on praegu siin Tartu Raadio stuudios, on kõik kuidagi väga mõtlikuks jäänud, sest ilmselt see laul paitas mitte ainult tina hingekeeli. Praegu on mu ümber kolm naisterahvast Tiina Kaalep, et siis üks ja meie tänase säravi saate, ma ütleksin, põhikülaline inimene, kes on viimasel ajal küll nii, et tema nimi ei ole kadunud ajakirjanduse. Veergudelt see on Kati Murutar, tere. Tere. Nii et taas raadio kahelainel, sest see ei ole mitte esimene kord, aga sela visates küll. Ja ja selle äsja lõppenud laulu kohta ma ütleksin niimoodi, et minu jaoks on sellepärast tähtis, et kui sündis mul tütar poolteist aastat tagasi, siis täpselt sel hetkel, kui ta sündis. See lugu mängis. Sünnitamise ajal, nad andke nüüd andeks, aga, aga, aga noh, mina meesterahvana olen muidugi suhteliselt kaugele sellistest ütleme, füsioloogiliselt protsessidest, kui ma ei ole ja, aga ma ei kujuta nüüd ette, et sellel raske protsessil selle ajal võib kuulata, ütleme näiteks sellist habrast kaunist laulu. Mina olen valinud, eks seal on, mis rahvusest oli, lihtsalt raadio mängis taustaks a sellisena tema, rõhutan sulle, et see ei ole haigus, see on sündmus elus ja seda, seda kindlasti. Nii ja ka kolmas daam, ene veic saar on stuudios, me oleme kõik selleks, et saada nüüd Kati Murutar käest teada absoluutselt kõik see mida me tahame, aga me tahame jube palju teada saada, sest et katist on nii palju räägitud, nii palju kirjutatud, nii palju vastuolulisi arvamusi. Nii et khati on sellega ilmselt päri. Ja täiesti minu meelest paremat seltskonda kui meil praegu siin Annalt üldse ette kujutada. Selles olen ka mina muide peaaegu et veenduda, et meil seltskond on tõesti hea ja muide ka hea raadiokuulaja võib meie meeldivasse seltskonda mitte ainult kuulajana lülitada, vaid ka telefoni teel ainult paraku sedakorda peab valima siis Tartu stuudio telefoni kolm, üks kaks, kaks viis on Tartu stuudio telefon ja suund on. Me parandame sind, Olavi kohe stuudio telefon kolm, kaks üks, kaks viis, mida mina ütlesin kolmiks? Ai, vabandust, kolm, kaks, üks, kaks, viis, kolm, kaks, üks, kaks, viis, vastasel korral saadetakse Tartu kunstimuuseumisse. Seal ladvakene ei halba ei tee, aga nad ei oska ilmselt edasi anda neid küsimusi. Ja suund on siis kaheksa, kaks ja 34 ja jõuate Tartu stuudiosse välja ja võtame siis vastuküsimusi. Kõik need küsimused on suunatud khati Murutarile ja nii nagu see lavi saates ikkagi on ka auhind selle auhinna on välja pannud. Tiina Kaalep oma stuudioga, ütle ära, mis auhind see on, see on üks üsna hea laserplaat ja umbes samasuguses stiilis nagu sina Konolgi. Nii et see ootab kõige paremat küsijat. Nii et see nüüd sissejuhatuseks kõik ära öeldud ja telefoninumbri, kordan veel kolm, kaks, üks, kaks, viis, ma loodan, et seekord ma ütlesin selle õigesti. Nii. Kuidas te suhtute või me leppisime kokku ja just äsja meeles. Ma panen, ma ütleksin, ma olen niimoodi erutatud, sellepärast mul läks asi meelest ära. Jah. Naeratan sulle äkki see, olgu, see vist ilmselt lööbki mind kogu aeg niimoodi rööpast nagu natukene välja, et inimene naeratab, tavaliselt on kuidagi inimesed nagu natukene rohkem pabinas, aga praegu olen nagu mina natuke pabinas, sest et inimene on niivõrd rahulik, tema naeratab, küsib, mida tahab. Me täna ju tutvusin, ma pean sulle muljet jätma. No eks meil ikka mõlemad püüame suurt muljet jätta, eks ole, mina kui vaibumatu küsija ja sina kui vaibumatu vastaja pole küsimust kuulnud ega küsimus. Ma praegu mõtlengi, kuidas sa pead vastu sellele tormile, mida praegu ajakirjandus sinu ümber on üles tõstnud, sai niimoodi ühelt lainelt vaevalt jõuad allakuid, taas tekib järgmine laine. Nii kui raamatu kriitikud, nagu on jätnud su teosed rahule, nii tuleb kohtuprotsess. Nii on jälle midagi muud. Nii on midagi muud. Nimi nagu üldse ajakirjanduse veergudelt ei kao, see on Kati Murutar. Ma olen avastanud, et, et inimestel hakkavad alati tööle mingid kaitserefleksid ja minu oma on selline, et see Kati Murutar, kellest räägitakse ajakirjanduses see ei ole teps mitte mina, see on mingi hoopis teine inimene. Ja noh, niimoodi kõrvalt vaadates on lihtsalt põnev. Ilma et ise oleks midagi erilist teinud. Jälgida seda, mismoodi kujuneb imidž ühest hoopis teisest khatimootorist. Jah, aga kas sind see üldse ei häiri, et kui sa mööda linna ringi käid, siis keegi näpuga näidata, vot vot see ongi see Kati Murutar, kellest nii palju kirjutatud, et ma olen näidel kah. Ah, sa isegi tahad seda natuke ikka. Nii et sina nagu, kui sa tunned enda selja peal pilke see kuidagi meeldivalt isegi kõditab. No muidugi, see on õudselt hea stiimul, et alati käib sellise mõõdetud sammuga ja ja noh, väljas olles hästi, tihti saad negatiivseid emotsioone ja kui ei ole mingisugust stiimulit, mis hoiab niimoodi selja, sirge näo, rõõmsa sellise, Noh, siis võid ära kukkuda iga iga tühja asja peale, aga ma ütleks jah, et noh, lapsed on andnud mulle jalgealuse ja, ja see raamat ka kui osa minust ja noh, vaimses mõttes laps et nad on mind tugevamaks teinud ja ma tõesti elangi sellest jah. Ja mina muidugi ütlen, et mina ei ole see õnnelik, kes on sinu raamatute omanikke, sest mind väga huvitab, kus kuradi kohas on need 20000 eksemplari, mida ma olen lehest lugenud, et on kuhugi ära peidetud. Ma sõitsin spetsiaalselt läbi terve Lõuna-Eesti ja igas punktis, kus ma peatusin, küsisin On, Kati Murutar, raamatut müügil ei ole. Põhja-Eestis me üldse rääkima ei hakka, Tallinnas oli mõttetusele otsida. Vot minu arust peaks raadiokuulaja esitame praegu küsimusi. Kes on see noh, nii nagu jah, show's oli see nuhkimise ülesannet nuhkigi välja, kus on need 20000 eksemplari, Kati Murutar raamatut. See on noh, tõepoolest minu küsimus ka sest noh, tegelikult on ju nii, et kui sa annad oma käsikirja üle kirjastusele, siis pärast seda ei peaks olema autori ülesanne muu, kui vaadata, mis edasi saab ja võtta vastu honorar. Noh, nagu sa ei olegi vist eriti priske ikkagi. Suhteliselt mitte, see on tõesti suhteline, aga, aga noh, minul on olnud probleeme honorari kättesaamisega, nagu sa ilmselt lehest oled lugenud ja, ja siis on jäänud ka selline mulje viimasel ajal, et ma peaksin nagu ise hoolitsema, selle eest ka draamat müügile satuks. See kohtuprotsess on need ilmselt küllaltki palju kõmu tekitanud, kas juba asi kohtuni ka välja läinud või esialgu ainult mõõkadega vehkimine? Oi, me käisime kohtusse, oli umbes nagu 16. see noh, minu jaoks oli väga meeleolukas sündmus selles mõttes, et. Ma sain teada, et seda, mis seadusega mulle kuulub, ei saa oma kätte, ilma et ma oleksin endapoolse niisukese maksimaalse kurja põhja vajutanud. Noh, tõesti anda nüüd üks firma kohtusse. Ma tõesti ei tahtnud seda, aga, aga noh kui kui sa ikka käib ja mängud ja siis noh mingi kibestumise aste tekib, mis niimoodi ajabki juriidiliseks ja kohus oli meeleolukas ka selles mõttes, et ma pole kunagi varem seal käinud. Et Pärnu linnakohus nägi, nägi tõeliselt hea välja, äärmiselt meeldiv kohtunik oli ja, ja mis veel? Ma leian, et minu advokaat Rein Nobeli tõeliselt maailmatasemel ilma emotsioonideta ta ei, ei naeruvääristanud vastast äärmiselt konkreetne, soliidne ja meeldiv. Aga milline see kohtuotsus siis oli? Tuleb järgmine protsess seoses sellega, et kirjastusleping on sõlmitud minu ja kirjastuse Perona eelmise juhtkonna vahel. Nii et, et vajatakse tunnistajaks endist juhtkonda. Nii et asi ei ole kaugeltki mitte veel lõppenud. Kahjuks jah, ja ma ütleks selle kohta niimoodi, nagu oli tänases Postimehes viimasel leheküljel, seal on, on kena kena tava kirjutada mingi aforism. Tagumisele leheküljele. Oli niimoodi öeldud, et musta pesu pesemine ei soodusta ühtegi meistritööd ja ma lisaksin niimoodi, et ta takistab kogu tööd, sest noh, on tõesti endale on üsna palju tööd praegu, aga ma pean pidevalt selle peale mõtlema, et noh, protsess on jälle tulemas ja see ülearune sagimine vaiba Aga kas sa praegusel hetkel elad selle uue protsessi nagu leilis, et ootad, millal ta tuleb, et saaks lõpuks õiguse majja ja saaks need rahad kätte, sest ma ütlen veel kord, et noh, mina ei ole näinud, et need raamatud oleks müügil, ma arvan, et see tiraaž on läbi müüdud ja kui ma õieti mäletan 15 protsenti sellest iraažist nagu kuulus sulle, nii et kui see kohtuprotsess on võidetud, siis Kati Murutar kaarikas naine. Kas sinu arvates 20000 on praegu suur raha? No ütleme, mõningatele elanikkonna kihtidele on ta kindlasti suur raha, aga noh, nendele, kes sealt metalli ja puitu niimoodi maha parseldada. Nendele see muidugi jah, ütleme nädala või maksimaalselt, kuusissetulek. Ma ütleksin sulle praegu niimoodi, et, et minu jaoks täna on ka 10 krooni suur raha. Tead, kui sul mingit asja ei ole, siis ta tundub alati metsikult suur. Ja noh, mis puutub leilis olemisse, siis leili ma ikka üritan ise visata. Omalt poolt ka nii palju, et, et ma ei peaks mõtlema kogu aeg väga kauges tulevikus olevatele asjadele. Suvi saab läbi. Nojaa, aga suvest sa oled ikkagi vähemalt päikest võtnud, särjed meeldivalt pruuniks. Ei, mina ei ole päikest võtnud, päike on natuke. Ebateadlikult noh, tegelikult ma usun väga arste ja bioloog ja noh, ma võtan tõsiselt seda päikeseohtlikkust, soovitan teistelegi. Sinu raamatus naisena sündinud on selline mõte, mis mulle väga meeldib, skandaalid panid punkte, komasid ja muid kirjavahemärke ta unistuste päevade jorusse. Oled sa selline natuur, kes ei suuda ja ei taha elada sellist üks luist tavalist inimese, tavalise inimese elu, sellist, kus on ainult Koht perekonnal, lastel ütleme, mingisugusel sellisel büroo tööl, kuhu sa lähed kell üheksa ja kell viis vabaned võtad oma kilekotikesega kefiiri pakikese mis hapuks läinud. Paari parimal juhul pikk aeg, parimal juhul ja lähed koju oma perekonna juurde. Ma millegipärast arvan, et sa ei ole selline inimene. Mul ei tule see välja sellepärast et noh, ma olen, olen töötanud päris pikka aega Postimehe toimetuses, alustasin ülikooli ajal juba ja noh, niisugune kellast kellani töö Päevalehes, kus, kus on suhteliselt neurootiline sagimine. See pikka aega tõesti ei sobi mulle. Nii et sa ikkagi nagu tahad kogu aeg keerelda, mingisuguses ratas. Vastupidi, päevalehetöölt ma läksin, läksin just koju oma teise lapsega ja pärast seda on kogu aeg juhtunud, nii et kõik, mis mu elus toimub on täiesti ette kavandamate, täiesti ootamatu nisugune madi. Pidevalt, kuidas mind kogu aeg huvitanud see, et kes on geniaalne inimene olnud, kes on suutnud sinu ristida Eesti ajakirjanduses Cyrioneetsiks, sest inimesed, kes on lugenud naisena sündinud ja khati juutotari noh, ilmselt neitsi rikkusest siin, noh väga suurelt nagu juttu ei saa olla, kuidas see kirjaneitsi nagu ma ei ütle, et see tiitel on, aga niukene hüüdnimi või hellitusnimi, kuidas see sündis? Ma ütleksin, et kõigis geniaalsustes on alati süüdi Pärnu selles mõttes, et, et selle nime pani mulle üks Pärnust pärit noor ajakirjanik Piret Tali. Aga sa ei ole kuidagi selle peale nagu solvunud, et see tuleneb, kuidas seda nüüd öeldakse, öeldakse seda niuksed uhkusega seal meie kirjaneitsile öeldakse põlgusega. No kuule, kui ma niisuguse asja peale ka solvaksin, siis ma ei saaks olla täna siin saates, sest ma oleks ammu ära surnud ja kurvastuse kätte. Optimistlik inimene, sa vaevalt et vähemalt kurvastuse kätte see kindlasti ära ei sure. Kuidas sulle meeldib selline Ameerika MegaStar nagu madonna? See on niisugune väga selline skandaalne isiksus tema ümber põimuvad kõiksugused, jutud. Ma ütleks, et keskmiselt ta elab seal seal kuskil minu ema ja vanaema naabruses ja minu jaoks see on tähtsam kui tema loominguline tegevus. Aga ma ütleks, et avastasin hiljuti televiisoris vaadates, et on olemas Ameerikast teisikud, kusjuures just megastaarid, glooria Stephanie madonna on täpselt ühte nägu. No aga no kui sulle meeldib madonna rohkem, aga noh, minu poolest siis kuulame teda. Ei, muidugi kuulame madonnat Kaagoma praegu tabasin hoopis ühe huvitava asja, et madonna elab sinu ema ja vanaema naabruses, näe seal flarida. Seda küll, aga ma saan aru, et ta elab ikka väga rikas rajoonist, siis tähendab nagu sinu ema ja vanaemaga ei ole mitte mingisuguses väga viletsas olukorras. Kuule, kui sa vaatad siitpoolt Ameerikasse, siis minu meelest noh, tundub, et Florida on üks ja sama asi nagu terve Tallinn, et seal sauel ja Kloogal on vähe vahet, siis on minu jaoks ausalt öeldes Blooridel ka eri paikades vähe vahet olles ise käinud seal ei, aga muidugi unistus ilmselt tead, siiani on mul enamasti on nii, et kui mingi mingi suur shanss midagi teha, siis ma alati kas ootan last, laps väike, parasjagu või, või, või mingi suur töö on ette võetud. Nii et noh, ma ei julge öelda, et ma tahan Ameerikasse minna, siis alati kohe hakkab sündima miski või keski tuleb kolmandad. Ei, ei tähendab, ega laste arv ilmselt ei ole piiratud, aga, aga aga siin tekib see moment, et kas noh, paratamatult ilmselt laps ikkagi võtab mingisuguse aja maha, nii et jah, aga ütleme, et ameerika võiks jääda unistuseks kuu kati kunagi ikkagi tahab jõuda. Vastupidi, ma tahan hoopis Itaalias ja Hispaanias ja minna kohe päris homme läheks, kui saag. Seal oli hingelt taas ühe haava, sellepärast Itaalia on ka minu unistus, aga lähme ometi. Jah, võiksime minna ainult üks väikene niukene nüansson, eks ole, et kustkohast saada helde sponsor Kesponsoleeriks raadiohääle ja kirjanitsi ühisreisi näiteks Itaaliasse. Kati võidab selle protsessi, siis olid ju jutus kahekümned, tuhanded. Jah, jah, jah, just teha Olavi pihlamäele tutvumise pool välja, üks reis, une Einoga tõeline šokk ja selline skandaal. Vaata midagi taolist, inimesed suudaks ikkagi madonna välja mõelda ja kui ma enne juhtisin tähelepanu sinu sellise kirjaneitsi tiitlile, siis madonna nüüd järgmisena laulabki peaaegu nagu neitsi. See oli siis madonna, kes laulis peaaegu nagu neitsist ja meil on seal Arii stuudios Tartus praegu külaliseks kirjaneitsi Kati Murutar. Ma olen praegu sellest ettepanekust, et me võiksime sõita Itaaliasse sedavõrd šokeeritud, et peaksin natukeseks ajaks andma ka oma armsatele naiskolleegidele võimaluse. Midagi Kati sinu käest küsida ei näe, ta näed juba pakkima. Hakkima oma meilile, ootan igaks juhuks ära, et äkki ikkagi võidaks. Protsessi tuleks selle rahaga käes vähemalt. Aga nägid kati, kui sujuvalt jäi sulle see kirjaneitsi nimi nüüd ka eetri kaudu külge. Nii et kirja näiteks oled ja olgu peale, nimetame siis oma saates sind ka niimoodi edasi, aga kõigepealt, kui te juttu alustasite, jäi minul kõrva üks selline asi sinu jutust, et sa ütlesid, et see inimene, kellest kirjutatakse see Kati Murutar, kelle ümber käib poleemika, ei ole tegelikult õige, Kati Murutar, aga milline on see õige Kati Murutar siis? Kuidas sa ennast ise iseloomustaksid? Noh, ma kirjeldan selle näiteks tänast hommikut, siis ma tegin enne seda, kui, kui ma tulin siia raadiosse kõigepealt, eks ole, ma tõusin hommikul üles hästi vara, sest ma teen alati silmas pidama, et päevaplaanid sobivad lasteplaanidega. Tõusin üles hästi vara, enne kui lapsed tõusid, läksin keldrisse, koristasin ära keldri. Et ma saaksin sinna viia kompotid, mis ma keetsin eile. Ja siis, kui ma tulin üles, siis andsin lastele hommikusööki. Siis istusin autorooli ja kuna ma olen seal täiesti roheline, siis ma natuke aega värisesin, seal õpetasin lapsi, et ei tohi üldse autoust lahti teha ja siis ma hakkasin sõitma läbi linna ema juurde kes hoiab praegu lapsi. Ja siis sõidu ajal vaatasin kogu aeg üle õla, õpetasin, manitsesin, hädaldasin, et täiesti tavaline eesti naine, sihuke kergelt neurootiline ja, ja oma tujudega hästi tihti mehel kaelas. Noh, nagu me kõik. Sa nimetasid seda, et sa viisid oma lapsed ämma juurde ja tegelikult see minu küsimus, mis ma sulle olen tahtnud juba ammu esitada puudutabki just sinu perekonda, kes siin tartus elab. Olavi rääkis siin sellest kõmust, mis sinu nimega seoses olnud ja osa sellest kõmust on olnud kaunis, räpane ja sind väga isiklikult puudutav. Ja Ma tahangi teada, kuidas on sinu perekond, sinu ämm-äi, sinu abikaasa suhtunud sellesse, mis on ilmunud ajalehtedes, kas sa ise omad seal mingit kaitsekesta, nagu sa räägid, aga ma kuidagi eeldan, et nendel see puudub. Ma olen, olen avastanud oma viie isegi rohkem abieluaasta jooksul, et, et ma kuulan üpris suurte inimeste perekonda ja, ja noh, selles mõttes kõige niisuguse madala ja räpase ja tühise eest kaitseb neid lihtsalt terve mõtlemine. Et tegemist on väga mõistlikke ja lihtsalt suurte inimestega. Kas see tähendab Et nad ei ole esitanud sulle küsimusi. Ha, kas sa oled tõesti vastanud sellises stiilis ajakirjanikule? Vastupidi, nad mitte kunagi ei esita mulle küsimusi, vaid nad tulevad sellise ühtse leerina, minu selja taha on alati valmis toetama. Linnas levis vahepeal kumu, et artikli pärast, mis ilmus Liivimaa kuller, siis ma pean silmas seda juhtkirja. Sinu perekond soovib kohtusse õigust mine otsima. Kas ei vasta tõele? Võib-olla see oli mingi esimene emotsioon. Aga, aga noh, teoreetiliselt selle asja lahendas Liivimaa kuller is üks väike niisugune märkus, õiendus, vabandust, kuidas seda nüüd nimetadagi. Ja me jõudsime perekonnas sellisele otsusele, et kui, kui hakata mingisugust ei tea, mis protsessi või või õiendamist või sõdimist siin üles kruvima, siis teeks selle asja palju, palju suuremaks. Ja tüli oleks kohutavalt palju ja ja niisugust ebameeldivat emotsiooni seda nagunii küllalt. Sinu raamatutegelastele ma pean silmas naisena sündinud on prototüübid millel on üksikuid jooni, mille järgi võib neid ära tunda. Neid inimesi, kes tunnevad neid prototüüpi, on ma arvan, suhteliselt vähe, suurusjärk on, on kindlasti alla 100, need on inimesed, kes püsid meiega ühel ajal ülikooli ajakirjanduse osakonnas ja kindlasti neile valmistas hoopis teistsuguse elamuse kui kõigile ülejäänud lugejatele. Kas prototüübid on sind kõvasti rünnanud? Tundes ja mitte üldse? Ei jaa, ma ütlekski, et vot see on mingisuguse, väga väikese seltskonna, teine, et üldse mingitest prototüüpidest on jutud olnud sest tegelikult enamasti loetakse raamatut nagu raamatut ikka ja, ja noh, arvata, et mitte ühelgi tegelasel ei ole prototüüpe, see on, see on naiivne ja noh, samamoodi on liialdus ka see, et, et need on kõik elust maha kirjutatud. Nii et sa ei soovinud Näidata ühelegi oma tuttavatest ülikooliaegsetest tuttavatest, et et sa oled selline. Jumalaid ei teinudki seda. No tänan, aga ometi on seda raamatut nimetatud üsna ropuks ja mina tahaks küsida, kuna me ühel ajal ülikoolis oleme käinud, kas see on sinu nägemus meie põlvkonnast? Meie õpingutest siin Tartus? Mitte päriselt, see on üks tahk. Paraku paraku on alati nii, et, et positiivsena ja kombekad ontlik on pool maailmast, on on samas ka värvitum. Ja sellest kombekas ontlikkust on üldse eestlased armastanud palju ka rääkida ja kirjutada. Ja kuivõrd ma elu jooksul olen üht-teist näinud, noh, paratamatult liigud erinevates seltskondades, kuulajad, nii ja naasugust kõnepruuki, sündmused jäävad meelde. Et noh, mulle endale see pakkus isegi võib-olla reporterliku huvi. Niisuguste asjade üleskirjutamine mulle endale oli tohutult lõbus, ma ütleks, et ma kirjutades isegi naersin, kohati see noh palju see on mulle võõras ja hoopis teisest vaate vaatenurgast jälgitud ja noh, selle võrra lõbustavam Aga eesmärk ikka natukene intrigeerid oli. Mitte sihilikult mul elus üldse kõik asjad käivad, ütles naiivselt nii ette kaevandamata ja, ja noh et üldse ma olen üsna kergeusklik inimene, ma ei, ei oska planeerida, ei intriige, ei äriplaane ega tõesti mitte midagi sellist. Mul pole sellisest ilukirjanduslikust tegevusest õrna aimugi ja sellepärast on mul hea võimalus küsida sinu käest, kui kaua sellise raamatu kokkukirjutamine aega võttis. Ma loodan, et Olavi šokist üle saanud lõpuks. Ei, ma muidugi ei, kolme kauni daami seltsis on šokk selline, et järjest süveneb ja süveneb, sest teie olete ju omavahel khatiga tuttavad juba pikki-pikki aastaid, mina vaevalt paar tundi. Sina pead nüüd väga hoolega käituma, vaata, kui ma kirjutan su raamatusse. Ei, jah, see võib olla muidugi päris huvitav lugeda, mis siis sellest välja välja tuleb. Aga me jätkame pärast kella kolme juttu, Kati Murutar, igav veel. Sest küsimusi, mida te saadate, saate esitada telefonil kolm kaks üks kaks viis, võtame vastu suunaga kaks, 34 ja olge head, öelge oma telefoninumber meie sekretärile, sest see kõige parem küsimus saab ka auhinnaks laserheliplaadi. Nüüd aga annan siit Tallinnasse üle juhtimise sedavõrd, et mängitakse khati ühte lemmikut, laisa mani minellid ja siis loomulikult ka reklaami. Jah, see labidasaade jätkub Tartust Tartu stuudios on Tiina Kaalepile veiksar ja stuudiokülalisena kirjaneitsi Kati Murutar. Meitsi. Nojah, aga me leppisime kokku, et sa oled vähemalt selle saate käigus sellise austava nimetusega mina seda nimetust sulle andnud ei ole ja mina seda ära ta ka ju ei saa. Aga mind ikkagi praegu huvitaks natukene sinu lapsepõlve natukene sinu perekonna lugu sest ma sain aru, et sinu ema ja sinu vanaema elavad Ameerikas väga lähestikku Madonnaga. Kuidas siis sattus nii? Ema läks Ameerikasse ja natukene sellest taustast. No eks nad nii nii sattusid, et nad tahtsid, ma ütleks lihtsalt lühidaltanaema läks juba päris ammu, see on täiesti üle 10 aasta päris mitu aastat peale. Ja, ja ema läks viis aastat tagasi. Tõesti, võib-olla mingi niisugune üldine vabadusejanu oli sel ajal ja nad on üsna naiselikud naised, nii et ma püüan mõista miks nad läksid. Kuigi ma saan aru sinust, et see on suhteliselt raske, vist. Mõista neid jah, sellepärast, et noh, mina olen kogu aeg humanitaaraladel töötanud ja see tähendab seda, et et mõtled, kirjutad vestled noh, lood ühesõnaga eesti keeles. Ja, ja no eks mulge olnud võimalus ära minna, aga aga siis ma kujutasin ette, et noh, jätta ülikool pooleli siis hakata otsast peale hoopis teises keeles, teises kontekstis mõtlema ja tegutsema. Et no see oleks minu jaoks liig olnud, ma arvan, et ma olen liiga arg selle jaoks Nojah, aga ilmselt praeguses ajahetkes, kui sa oleksid, ütleme, viis aastat tagasi läinud Ameerikasse mingisuguse amet siis oleks ikkagi saanud majanduslikult oleks see on vaieldamatult palju rohkem sisse kui sinu raamatutest laekuna. Aga sa ei oleks saanud Ameerikas kindlasti, Kati Murutar oleksid olnud noh, keegi seal sellised oma pika, sinu jaoks küllaltki suurt tähtsust. Siis ma selle peale ei mõelnudki niimoodi ma hakkasin lihtsalt Eestit endale ette kujutama, et noh, kuidas see võiks olla, kui see, kui see kõik ei ole minu ümber ja all ja pea kohal. Ja, ja noh, enne sa Tiinaga rääkisid sellest suhtumisest Tartusse Eestisse üldse siis ma ütleksin, et võib-olla ma hingelt natuke olen metropolis selles mõttes, et ma võtan Eestit ühtse tervikuna. Et minu jaoks ei olegi linnadel nii suurt erinevust, Tartu on see rajoon, kus on kodu siis Vehendi Võrtsjärve ääres on see see paik Eestis, kus on teine osa kodust, meil? Pärnu on niisugune lõbustusrajoon sihuke reibas kaupmeestekeskus, kus olid kuud ja üldiselt puhkamas ja nii laadimas ennast Meriookas, tead. Ja siis Tallinn on minu jaoks üks suur büroo, kus aetakse asju. Ja siis, kui aega üle jääb, siis on sõbrad, kellega käia, pegasuse seal kukkus ja viiraldise Aga ometi, Tallinn on see linn, kus oled sündinud, on jah, on küll, sest sinu isa Harri vasar oli sinu sünni ajal väga populaarne operetiartist. Sellepärast ma sündisingi no kujuta ette, mikspärast lapsed sünnivad sellepärast, et ühele inimesele hakkab teine meeldima. Aga, aga noh, minu ema on väga-väga nõudlik ja peab endast väga lugu. Ja no selleks, et muretseda kellegagi laps, ta pidi pidi tõesti leidma selle kõige kõige kõige Aga kes oli sel ajal? Arst oma elukutsetöö ja Tallinnas ta oli Tõnismäel arst. Pärast pärast seda, kui me emaga kahekesi siis ema minu pärast kolis Pärnusse lihtsalt sellepärast, et Pärnus on hea lapsi kasvatada. Siis ta oli sanatooriumis Estonia kaua aega lihtsalt arst, siis osakonna juhataja. Ja aga nüüd jõudis isa juurde tagasi, kui palju see isa omaaegne tõesti tohutu kuulsus, mis tal oli, palju see sinu lapsepõlve valgustas päiksega ja palju ta heitis selliseid nukraid, pardia. No lapsepõlve valgustes minu isa vahendatult niipalju kui ema ja vanaema mulle temast rääkisid. Kas ema ja isa lahkuminekul suhteliselt kiiresti pärast sinu sündimist? Jah, ega nad vist eriti palju koos ei elanudki, tead, ma ei mäleta, ma olin maru väike. Ja siis kohtumised isaga olid metsikult harvad, ma ütleks. Ma mäletan isa tulemist alati alati sellisena, et ukse vahelt tuli tohutu pakk kingitusi ja siis tuli järele üks naeratav mees. Aga noh, isaga me hakkasime natuke rohkem suhtlema siis, kui, kui ma juba ise olin. Küllalt suur selleks, et teda ise üles otsida. Aga tähendab tema järele sellist vajadust sest see oli juba ilmselt küllaltki suur, kui seda juba hakkasid otsima, et isa suuna õpetav käsi Minu meelest nii tagasihoidlik inimene, ma ei kujuta üldse ette, et ta kedagi väga suunaks õpetaks. Ja isa puhul, no mingit barjääri küll ei ole tekkinud, niipea kui me temaga kohtume, ma kohe tunnen, et on sugulane, tead, kui sul on ikka teise inimese nägu peas. Kui sa astud ka täpselt samamoodi nagu tema ja teeb samasugust häält, no selles ei ole küsimust. Aga, aga noh, ma ütleks, et minu meelest palju huvitavam on see, kuidas ma oma veena leidsin. Ja sellest me räägime veel venna juurde, me ju alati sigamal, ma segan pärast, et vennaga seoses on minul sulle ilmselt midagi väga huvitavat ka pakkuda. Kuid ma tahaksin seoses isaga ikkagi seda küsida. Ta oli omal ajal väga-väga populaarne. Kas see tema populaarsust nüüd veel ka tänapäeval teda mingil määral saata? Ma täiesti imetlen seda, missuguse legendi ta endast oma laulmisega on on teinud, sellepärast et et noh, võiks ju arvata, et meie põlvkond enam ei tea temast midagi, et noh, mingi õrn ööbik kuskilt hoopis teisest ajastust. Aga praegu on nii, et et jah, väga paljudele minu noortele tuttavatele on ta endiselt legend ja see on minu jaoks väga suur üllatus. Vince kurvaks küll ei tee. Jah, ja kui sul selle vastu nüüd ei ole, siis praegu ma väga tahaksin, et laulaks just nimelt Harri vasar ja pärast seda pärast seda kuulame taas reklaami. Puhata ja lõdvestuda aitab teid sobiv koht ja uba nimi. Täielikult lõõgastuda, aga ainult mar. Maailma filmisõbrad on juba loobunud 130-st miljonist dollarist, et näha filmi Prints Taizz Marbarast ja nik. Elu tõusuvetel. Columbia Heights alustab oma võidukäiku Eesti ekraanidel. Hirmo emm terminoloogia. N-Terminal pakub uudisena kvaliteetset majanduskütust eramute omanikele ja ettevõtetele hinnaga 1675 krooni tonn pluss käibemaks, samuti küttemasuudi hinnaga 830 krooni. Toll pluss käibemaks. Infod. Tallinn, Mustamäe tee 59, telefon viis kaks kaheksa neli kaks viis viis kaks kaheksa neli kaks viis pane tähele, meil on ka transpordivõimalus. Aktsiaseltsi Salome autovaruosade kaupluses Tallinnas Kadaka tee üks on müügil odavad akud, 60 ampertundi, hind 450 krooni, mootoriõli 15, veel 40 20 krooni liiter. Võimalik tellida varuosi välismaistele autodele. Tallinna telefon kolm üks kolm kaks kaks kaks vajalik info kõigest ja kõigile kolm, üks, kolm, kaks kaks kaks. Raadiotaks. Ja raadio kaks siis taas Tartu stuudios jätkama saadetesse laviin, mille peatäheks on Kati Murutar. Jõudsime nüüd ära kuulata Harri Vasara laulmise nii, nagu ta omal ajal laulis. See on seal lapsepõlvest tuttav. Ja ma ütleksin, et, et võib-olla see laul tegi mind nii palju härdaks küll, et ma tahaksin isale öelda, kui ta mind juhuslikult kuuleb, et minu väike tütar on veel küllalt uus, et katsikule tulla. Ma saan siis aru, et nagu isaga nii tihedalt ei suhtle, isa teab, et sul on väike tütar, aga ta ei ole seda näinud. Jah, on küll nii. Nii kas nüüd see noh, ütleme isa praegune tegevus, see, et ta on nukuteatri juht ja, ja nukuteatrisuuna ja seega mingil määral on tema ütleme, nooruse unistus olnud, et see vahepealne etapp, kui ta operetistaar, et see tegelikult ei olnudki see, et on terve elu nagu tahtnud tegelikult nukkudega tegutseda ja tegeleda. Ja ta hakkas neid nukke põhiliselt lumivalgekese seitset pöialpoissi tegema ka siis, kui ta oli natuke üle 20. Ta on ise alati rõhutanud, et tema põhitöö ongi need nukud. Ja noh, ma olen täiesti kindel, et, et kui ta oleks veidi lärmakam ja, ja võib-olla veidi enesekindlam, et siis ta oleks tõeline Marion Etti kuningas olnud Eestis. Muidugi me vennaga oleme arutanud, mispärast, mispärast ja tema kohutavalt ilusate nukkudega teater on nii tagasihoidlikuks jäänud ja noh, üks põhjus on see, et isa ei ole tahtnud kunagi enda kõrvale mõnda teist lavastajat või või, või abi sellest ei tule midagi head. Nii et on selline nagu mitte kõige seltsi inimene või ei saa teistega kõige paremini läbi. Koostöö tegemine on üldse üks suuremaid oskusi, mida inimene endale võib tahta. Ega, ega minulgi seda pole. Ja venda, nunn, individualist inimlik. Kas ma võin sellest aru saada, et kui isa juba varasest noorusest oli selline nukukuningas, siis sinul kodus omalajal nukkudest puudus ei olnud, mängisid, millise nuku tahtis? Teame, nukud ei tulnud ise Pärnusse, ma tean, miks nöörid olid küljes, aga lihtsalt ei tulnud. Nii et ikkagi need nukud olid Tallinnas ja jäid Tallinnasse. Aga nüüd vennast nagu ma tean, isa on teil üks, aga emad on erinevad, nii et ta nagu pool bensule. Jah, aga see ei tähenda midagi ja mulle meeldib väga Aarne ema, kes on omal ajal ka olnud päris tuntud laule. Tore siuke itaalia perekond, hästi palju erinevaid liikmeid siit ja sealt. Vaata omal ajal, kui mina olin veel väikene, kuskil niimoodi 10 11 aastane poiss, siis mul olid heledad heledad valged juuksed ja millegipärast ka aeg-ajalt käisin lava peal ja, ja muidugi laulnud, ma olin näitemängudes, võtsin osa, mõnikord näidati telekas ka. Siis meid aeti sinu vennaga segamini, sest me oleme täpselt ühevanused. Ka tema olevat olnud oma nooruses valge peaga. Ja ma olen pilte näinud, on küll. Õnnelik tänaseks olnud sulle enne püüdsin kirjeldada, et ta ennast imehästi maskeerinud. Esiteks tan halliks läinud, teiseks, tal on pikad juuksed, kolmandaks habe, neljandaks prillid ja viiendaks anda umbes neli korda kõhnem, kui sina. Vähemalt on ühte asja suutnud suutnud hoida sellist head füüsilist vormi kat seda Värmal temaga muidugi õppima. Aga kuidas on teie suhted vennaga ja, ja kas need on kogu aeg olnud sellised väga head? Me hakkasime Aarnega päriselt õeks ja vennaks siis kui mina olin ülikooli esimesel kursusel. Noh, varem olid sellised pihtelised kokkusaamised, aga seoses Priit Pärna karikatuuri sitta kah sai minu vend infarkti, mis seal salata väga varakult ja meile kõigile väga hoiatavalt. Ja siis ta oli pärast seda matsu Pärnus järelravil, mina olin parasjagu ajalehe juures suvepraktikal ja siis oligi niimoodi, et Aarne pidi jalutama, mina pakkusin talle seltskonda ja viime siis kõndisime, vahetasime mõtteid ja see kestis kuu aega, kusjuures jah, minu veresugulastest on ta mulle praegu täiesti kõige lähedasem. Kas tema ikkagi peab veel tänagi kariku turistiametit? See on väga kõrvaline, tegelikult ta on olnud kogu aeg ju maalija teeb akvarell ja pastele väga võimsad maalid, minu meelest. Mis teda nii šokeeris selle Priit Pärna karikatuuri juures, et infarkt oli. Kuidas see seotud? Oli vastavates instantsides arutelu Priit Pärna sitta kah võitis karikatuuride konkursi, Aarna sai selle sellel konkursil teise koha. Seal arutelul oli tema ka välja kutsutud ja ta on väga emotsionaalne, ma ütleks, ta elab kõike väga läbi ja siis pärast seda ta läks koju. Läks koju, natuke aega oli seal ja siis oligi nii. See on siis nüüd vennastra räägitud, oleme rääkinud ära. Isa, olen rääkinud ära ema, nii palju, ma saan aru, et ema Ameerikas tunneb ennast praegu päris hästi. Nemad on nad ennast praegu Pärnus päris hästi tehtud Eestimaal ja ta tuli meile külla. See on meil perekonna tähtsaim asi, praegu me väga ootasime teda, just. Minu poeg igatses terve aastaaegade merel ja me oleme kõik rõõmsad, et on Pärnus. Tegelikult, ega me seda ära ei rääkinud, millega su ema ameeriklast tegeleb? Ta tunneb ennast hästi, sädame luud. No kujuta ette, kui sa elad klaarides, millega seal seal ikka tegeled, päikesed. Mu ema näebki nii hea välja nagu ta, nagu ta veedaks aasta läbi puhkuse palmi all. Jaa, aga me võiksime rääkida ka Kati sinu enda perekonnast, sinu mehest ja sinu lastest lastest natukesega rääkisid, aga mehest ei ole see nagu eriti midagi rääkinud, hakkame sellest ka nagu katet kergitama. Nojah, mees kuulab kindlasti praegu raadiot, kuigi ma ei usu, et see oleks talle mingi ei tea, mis üleelamine ta juba on harjunud, et ma kogu aeg lehvin ja ja ütlen siin ja sealpool tahtmata ata, enne kui sa, kui sa rääkisid Tiinaga Kaalepitest, eks ole, et et Tiina Kaalepi, Ain Kaalep peale sugulased, siis ma mõtlesin Murutaride peale. Ja siis ma mõtlesin järsku välja sellise asja, et esiteks on kõik mootorid omavahel sugulased nii palju, kui neid on. Ja peale selle on need maailmas seitse, nii et kui terve meie perekond tuleb kokku, on ülemaailmne murutoride kokkutulek. Nii. Aga mees, mees on praegu ehitusfirmas Elma reklaami mänedžer ja peale selle on tal kirjastus Elmatar. Nojah, aga siis ma saan aru, et nagu järgmiste raamatute kirjastamine on nagu väljaspool probleemi sest Perona kohtuprotsess naisena sündinud üle see ilmselt tulevikus enam ei ole, mingisugune probleem. Vaat siin laua peal on selleks raamat. See on alakirjastatud. No ütleme lisaks sellele, et ta on kirjasta selleks, et ta on ka ilmselt natukene ärimees, on ta ka midagi muud teinud, sest sa õhkasid, enneta on meister, mille meisterdasin don Purjetamisalal ja nojah, Mootorite mehed on kogu aeg purjetanud. Nii kaugele, kui need poisid halo ja tema vanem vend mäletavad. Ja nende MK-klassi laevad on Võrtsjärve peal igal aastal on ju juuli teine nädal on, see on Võrtsjärve regatt. Ja siis minu mees võttis, olen õigesti abiellunud, kujutajate. Jah, see nüüd öeldakse, et see purjetamine, seal niukene, kuninglik spordiala, et noh, ikka päris niisugune lihtne inimene nagu purjetama ei hakkagi ja sinu mehe juured on Tartus. Ja natukene natukene selle kuningliku kohta ma ütleks, et et no oleksid sa näinud minu äia, neid purjesid parandamas pärast regatti, kas teadku kuninglik? Jah, absoluutselt. Kuninglikust on üsna palju meil perekonnas selles mõttes, et Asser Murutar nimetab ennast pidevalt seto kuningaks, las ta siis olla siis olla. Ja kas on kunagi olnud ka selline moment, et sinu mees on olnud purjelaeval kapten ja meie praegune Eesti Raadio peadirektor on olnud lihtsalt üks meeskonnaliige No ma päris piibli peale ei julge öelda, et see täpselt sellises seoses oli, aga mul on kuri kahtlus, et oli ikka küll. Ja samal ajal oled ka sina ikkagi kunagi olnud ka Eesti raadioga seotud, mis minule muidugi oli suureks üllatuseks. Ma tean, miks sa mind ei märganud, ma olen kolm suve olnud sinuga ühes majas, teinud sinuga saha tööd. Aga sa ütlesid, et siis olid hoopis teistsugused, siis oli mingisugune pool pungarliksiini soenge. Jaa, jah, siilisoeng oli ja vasar olin ja igasugused asjad olid küljes. Mis toimetustesse siis oma kaastööd tegid ja millegipärast sai saavutanutega raadiost sellist tuntust, nagu sa näiteks oled kirjanik? Ma rõhutan, ma olin infosaadetes ja siis noortesaadete toimetuses ka. Aga ma ütleksin, et igale alale peab olema sündinud. Sündinud naisel oli hea, sest noh, minu jaoks täiesti ideaalne naisajakirjanik raadios istub praegu mul üle lauaene väiksar. Noh, ma kujuta ette, ma räägin esiteks nii aeglaselt punastama teadsin raadiosse. Et, et ma räägin aeglaselt ja ma kontsentreerunud selles mõttes kehvasteta Pole nagu loodud selle jaoks. No aga kõiki asju saab ju edasi arendada, aga ilmselt tekkis seal mingisugusel hetkel kas tõrge või nagu sa ütlesid, mingi eluetapp lihtsalt viis natukene raadidest kõrvale. Tööpakkumine Postimehes maksti paremini. Ei, aga see asus Tartus A. Sa ikkagi taas jagamisele Tartu keskusega nagu Tartusse tagasi. No ja ma läksin keset ülikooli ju mehele ja sain esimese lapse ja siis noh, paratamatult pliitud perekonnaga seal, kus asub Nii on siis tartust ja Tartu keskusest praegu räägitud aga üks Tartu kõmuline figuur, onu Bella on muide kasutanud sind oma uuel kassetil ja millegipärast Bella seda turneed, Mercedese turneed me oma saates ka reklaamisime. Millegipärast ma pole kuulnud Kati Murutar sellest turniirist osa võtab, miks. Aga miks ma seal Osadaksid võtma, mina ei tegele autode müümisega, mina pigem ostsin ühe, kas tead ja sa nägid, seisab sil aknal. Kas see on, nagu öeldakse, selle nädala suus? Eelmisel nädalal muidugi on, ma ei tea, kas sul endal on autoga. Aga noh, esiteks me ühe väga-väga hea sõbraga tegime pika turnee mööda kõikvõimalikke automüügikohti ja siis leidsime ta Viljandist, kujutad ette? No ma rääkisin sulle enne, et et Eesti on kõik üks suur tervik minu jaoks, Sisvat autopood tähendab Viljandit nüüdsest minu jaoks. Ja selle poe nimi oli Rael mobiil. Kohutavalt meeldiv teenindamine, niisugune armas ja hea elamus. Noh, ja mis auto siis ära niimoodi nagu toodi. Vot nüüd ma vaatan sinu nägu, kui ma selle sõnajatel skoda Olavi. Muide, mul on olemas tuttavaid, kellel on Škoda, vähemalt oli, see on hea sõbrad, perekond linna, nii et Ivo linnale ja Reet Linnal oli ka Škoda, ma ei tea öelda küll aeg-ajalt millegipärast ei tahtnud teisiti hästi sõita. Ja ma sellepärast natuke hoiatan, ma tean ta eriti hästi vahepeal sõitnud, kuid nendel oli ja nad edukad selle üle. Ma ütlen, et ma olen avastanud, et autole tuleb bensiini sisse panna, selle ma vastasin. Siis ka raha ka raha pärast seda. Onu Bella auto sõitsin paar korda bensiinist tühjaks, siis pärast seda ma nüüd alati jälgin meeleheitlikult, et otsa ei lõppeks, kes tangib teie peres, mina iseenda autot ikka muidugi. Aga nad ikkagi, Ella, kuidas tekkis sinuni bella omavaheline koostöö, ta kutsus sind kirjaneitsit oma kassettide laulma. Bella on kõige esimene uus inimene, kellega ma sain tuttavaks, kui ma tulin Tartusse. Ja selle lihtsalt sellepärast, et et minu esimene erakas oli Bella ema juures. Ja siis me elasime jah, Bellaga pool aastat või niimoodi elasime koos. Ja siis noh, ma ei oskagi öelda, mida ma rohkem hakkasin kartma, kas Bella ema või Bellat ennast, igatahes. Siis oli ainult üks ant, kes oli üpris kuri kass, aga tead, no mina nüüd küll, kas ei karda, eks ole. Aga, aga siis jah, noh, tõesti selle mingi mingi hirm, mida ma ei ole endale veel siiani lahti rääkinud, mispärast ma sealt jalga lasin? Nii et bella vana sõber ja sa oled nõus sellega, et sinu küsis TÖÖ Bellaga, kõlab praegu meie saates. Jah, ja noh, ma ütleks, et see fakt, et Nabelaga sellel laulu linti tegin, see, see näitab seda, et see kunagine tutvuseta, ta oli tõesti midagi väärt, et oli, oli noh, niisugune soe ja meeldiv. Ja. Sinu poole ikka? See on siis onu Bella ja Kati Murutar ühes duetis, anna veel, ma olen päris kindel, et nõrgema närviline raadiokuulaja on natukene šokeeritud, sest praegu oled sa khati minu kõrval küll selline malbuse ja oma kõnepruugis oled sa selline, et mitte keegi ei saa aru, millest on siis need skandaalid, sest noh, ütleme ikkagi kui paljud on lugenud raamatut naisena sündinud, kus ikkagi jah, sellist kõnepruuki, mis paneb väga kombeka inimese punastama, kuigi nad võivad seda rääkida omavahel kui palju. Aga noh, ikkagi avalikult see, nagu öeldakse, trükimustaga. Ma olin paberi peale panduna ikkagi harjumatu ja samamoodi ilmselt see laulgi on tekitanud päris mitmeid emotsioone. Aga selle laulu oled sa ka mitte ainult linti laulnud, kõvaid esinenud. Jah, see on mu selle suve kõige naljakam sündmus. No ma ei näinud mingit põhjust ära öelda, kui bella kutsus mind endaga koos summerile esinema nii-öelda seal minna, mitte minna, see oli üsna võrdne. Siis. Noh, ma ei ole elu sees enne summeril käinud, sest ma olen alati kas kas parasjagu last oodanud või laps väike olnud või lihtsalt ei tõmba sinna mitte sugugi. Ja, ja sellepärast oligi jah, topeltsündmus, et ma läksin, läksin sinna kohe esinema enne ansamblit Hathaway. Milline au, eks ole, ja ta või soojendus on muidugi, see oli minu arust Roksumi raba röök üldse. Ja, ja kusjuures mina olin muidu summer esimene nägu, kes üldse lavale puterdas, kusjuures pidin ära minestama esimese pilguga millekski. Bella kava oli niimoodi üles ehitatud, et ma lippan kõigepealt alguses lavale, siis teen šamaanitrummi saatel mõningalt, mitte midagi, ütlevad liigutused ja siis keeran sinna külili sinises trapeeringut. Ja siis oli tõesti nii, et mul korraks, kui ma nägin seda rahvamassi ja noh, tead küll, sport sinnapoole vaadates lõi silme eest mustaks, aga aga vaat, kui ma seal külili lebasin, siis Erki veerand lehvitas mulle sealt kulisside tagant, sest ma sain järsku aru, et asi pole nii hull. Tühi-tähi. Aga kas selline esinemiskogemust ei ole toonud ka mõttele, et ma võiksin olla ikkagi selline, esineb artist ka, sest noh, ikka isa veri on isa veri ja noh, võiks ju olla Senine laulev Kati Murutar, kes oma kontserdite järel levitab ka oma raamatut, sest muide, vahepeal ka helistati Peronasse ja väga kurjalt ja öeldi, et tegelikult khati peaks, ise aitame oma raamatut kauplustele pakkuda, sest kirjastus on seda juba nii palju teinud, aga kaupluses vastavalt meie ei taha ja samamoodi eriti muljet ja öeldi, et mis asja pihlamägi valetab, et nii Võrus, Valgas, Viljandis Otepää igal pool on saamaraamatute müügil, ütlen täiesti ausalt, nii Otepääl, Valgas kui ka Võrus Viljandis ja ma ei jõudnud. Ma küsisin ja seda raamatut ei olnud, ei olnud, ei olnud. Nii et ma ei tea, kes siin nüüd mööda. Tead, mulle tundub, et meil on mitu Eestit, noh ühed vaatavad ühes Eestis seda riistu, teised teises Eestis ja noh, juhtub ju niimoodi. Aga küsimuse alguses laule? No ja vot see elukutsete paljusus lõppude lõpuks lõhub inimese ju ära. Kas sa seda ei arva, noh, tegelikult see, see suvi nüüd võib-olla Pelaga lauldud laulu tulemusel oli, oli ka mul üks suurepärane võimalus ja kuna ma seda ei kasutanud, siis ma olen siiamaale õudselt kurb. Pärnu firma Bermuda ja siis kuldne Trio ja see ütlemata mõnus seltskond, kes praegu on turneel. See aeg on siis, sellest on ka meie saatest pärast. Täiesti vapustavad inimesed minu meelest ja need kutsusid mind endaga kaasa, et ma oleksin nende shous edendanud. Noh, ütleme 100 aastasel Lassovi eluaegset kroonikakirjutajad, kiugrunik ihukroonikat just. Aga noh, ma nii õudsat moodi tahtsin sinna minna, jah, sõnal juba öeldut ja puha. Siis vaevalt vaevalt olime jõudnud Pärnast koju tagasi, kui tuli see eraeluni nii tihkelt peale kõigega, mis sinna juurde kuuluvat. Et tuli teha valik. Nii, aga ütle niisugust asja millega sa ainult praegu ka tegeled, sest sa ütled niimoodi, tulid asjad peale ja, ja, ja noh, on sul ikka mingi konkreetne töö, millega sa tegeled, kelle laste kasvatamise ajal annad välja mingit ajakirja, kirjutad uut raamatut ja kõike seda, kas tead kõike, juhid autot nagunii? Kergitab natukene sellist saladuse saladuse ees, nii et selle koha pealt, mida siis Kati Murutar praegu plaanib? No ei plaanigi õieti midagi ja kõik asjad on juba juba käsil. Järgmine raamat on nüüd korrektuuri valmis, niimoodi, et septembri lõpus ma loodan, et ta ilmub. See ongi, see Ottab otsa lugu mina ise ju täiesti ebaropp, vastupidi, minu meelest minu meelest on ta humaanne ja armas ja, ja noh, kõik, mis võib öelda. Ja siis peale selle see otsa põtru su poisist ei ütleks lausa seal on väga paljudest teistest lastest ka. Jällegi niimoodi nagu, nagu ikka, moodustub mingi tervik, et sa vaatled hästi kaua aega ja ja erinevaid tegelasi ja noh, taipad, taipad, mingid üldisemad seaduspärasused ära ja siis noh, üks päev juhtub nii, et ongi vaja kirjutada. Aga ja siis. Ja üks päev juhtus veel niimoodi, et, et kaks äärmiselt meeldivat noort daami tulid minu juurde ettepanekuga midagi ajakirjanduslikku. Ja siis ma olin alguses kohkunud, et ajakirjandusturg on nii nii täidetud, juba uudised, kõmu, siis erootika? No kõike on ju metsikult palju. Aga, aga siis me mõtlesime ühiselt välja ühe ühe niši ja, ja praegu on esimene number ajakirja etikett kokkupanemisel. Ja sa oled seal õieti kerkib peatoimetaja vastutav väljaandja. Praegu ma olen see, see õnnetu neeger, kes suvises Tartus hüppab ühe koha peal üles-alla endale ütled küll, mina töötan, külvila töötan. Saad aru, ei saa siit mitte kedagi kätte. Puhkused, puhkused. Nojah, aga ma soovitan, puhka ise, sügisel tulevad kõik tagasi, ikkagi saad riiklikult õigel ajal ilmuma. Arvad, et ma oskan puhata, ei oska, ei no ma võin aja maha võtta ja istuda nii kiiktoolis natuke aega ja mõelda, mis ma siis teen, kui ma enam ei istusin kiiktoolis. Ei, see on kõik õige, sa kartsid, et säärane lambile pihta, aga, aga sa ei läinud lambile pihta. Tiina tahab midagi su käest küsida. Ma tahan küsida seda, et sinu nimi on tõusnud just selle viimase aasta jooksul, sinu raamat on ilmunud ja teine veel sinna otsa. Kas sa oled oma eluga ja ja selle oma imidžit rahul või soovid sa seda kuidagiviisi muuta? Kui ma eluga rahul ei oleks praegu, siis ma oleksin vist küll üpris tänamatu tegelane selles mõttes, et et noh, kõik kõik, mida üks noor naine võib tahta, on, on väga ruttu ja, ja väga õnnestunult olemas. Aga noh, imidži ka niimoodi, et noh, mina ei oska seda ise suunata, seda ma olen juba ammu avastanud, et kui, kui ma annan kuskil intervjuusid, mida ma ei oska ära öelda. Et siis noh, ma täpselt ei oska kunagi suunata seda, mis tegelikult avalikkuse ette jõuab. Ja noh, see tervikmulje minust on kuidagi väga omasoodu kujunenud. Ma millegipärast arvan, et kui, kui nüüd see odavat raamat ilmub ja kui hakkab ilmuma etiketiajakiri ja ja, ja võib-olla, et kui noh, kui ma saan valmis praegu poolelioleva järgmise asja, et äkki äkki ise kõik asjad juhtuvad ju tegelikult ise. Minul ka veel vist üks viimaseid küsimusi, et mis asi on see üks asi, millest sa unistasid peale selle ühise Itaalia reisi, mida ta olevat juba minu arust kokku leppisite kui kohtuprotsess Jahjust. Üks asi mis puudutaks lähitulevikus Ma loodan väga sellele, et et lõpeb ära Eestis niisugune egoism ja kergelt kiskelik kis kellegi elulaad nagu, nagu praegu siin paraku on. Mul on, on viimasel ajal palju kurbi kogemusi olnud ja ma väga loodan, et, et see aeg saab varsti-varsti mööda ja sellega, kui, kui inimesed raatsivad üksteisele lihtsalt niisama midagi anda või või, või lihtsalt niisama ütlevad hästi või, või no kasvõi jumala pärast jätavad halvasti ütlemata. Et noh, kui, kui tõesti niimoodi läheb, mida sa, hing siis veel võid tahta. Kas praegu täiesti enamus energiat läheb selle peale, et saada üle mingitest psühhotraumadest vä? Kookidest hoopidest? No eks te isegi tea Jah, kõik on õige ja nüüd viimased küsimused, need, mis on saabunud telefoni teel. Mis tähtkujust sa oled ja mis aastal sa oled sündinud, kui sa tahad öelda oma sünniaastat ja kuidas üldse suhtud horoskoop idesse? Horoskoopi, ma loen küll, aga, aga noh, see ei ole mingi elujuhis. Läheb meelest ära kohe pärast lugemist. Ma olen jäär. Sündinud 21. 21. märtsil, see on tammepuupäev muide, Georg Otsaga ühisel päeval. See on põhjus, miks mõisal minu sünnipäev meeles seisab. Ja siis kitse või lamba aastal nagu mu tütargi. Küsimus sellest, kas Kati Murutar ka ise esineb oma raamatutest, tähendab, kas sa oled ennast ka ise kirjutanud raamatusse sisse? Loomulikult, see on täiesti mõttetu ju eitada esiteks ta sündmusi näinud, olen ma ise kirja pannud, olen ise. Aga noh, ma ütleks, et see on see osa, see osa minust, kes on naisena sündinud, niisugune halvem, mina, niisugune konformistlikum pool minust. Noh, et ma püüdsin vaadelda neid jooni lähemalt, mida ma enda juures näha ei tahaks. Ja ma ütleks, et see, et seal on kõvasti aidanud, sest pärast seda, kui ma olen neid jooni vaadelnud, kas tead, vähemaks on jäänud. Kas see on siis selline võimaluse ennast kirjutada halvaks ja siis pärast seda muutuda tegelikult elus nagu hoopis paremaks on ja see on tegelikult niisugune asi, mida ta teise kõrva taha panema. Sina võid teha kuuldemängu ühest hästi halvast pihlamäest. Ma ei taha seda kuuldemängu ilmselt Eesti rahvas. Igaühest neist natukene teeb, sest et kuulujutte nagunii räägitakse ja veel pärast seda, kui sa kutsud mind Itaaliasse kaasava lutsini. Kuigi ma ütleksin, et Itaalias ma tahaksin kaasa tulla. Mul tuli meelde, mul on jalgratas, sellega saab odavalt, siis ei ole vastikut raha vajagi. Mul on ka jalgratas, aga ma tahaksin näha, mismoodi mina oma figuuriga sinna Itaaliasse põrile pärale jõuan, võivad siis ma olengi sama sale kui sinu vend. Nii ma ütleksin, et põhilised küsimused on küsitud, me peame neid väljaloosimisele kõige parema küsimuse, mis on, kuigi ma ütleksin, meie tagasihoidlikud raadiokuulajad olnud niivõrd tagasihoidliku, tähendab, pole märkinud oma nime jaamatele i mõni telefoninumber siiski on kellele me anname siis selle laseri heliplaadi Katariina asetanud jõulsi oma valik, valik on, siin, saadi muusikas seal peale, see on peaaegu selline, nagu me alguses kuulasime seal Conor selline lüüriline ja, ja, ja, ja noh, muidugi natukene niuke diskotümpsu ka, aga ta ei ole mitte kõige karjuva diskotümps. Ei tea, minu meelest ma leidsin praegu täitsa õige küsija. Küsimus kõlab niimoodi, kui saaks praegu minna ühe naise rolli sisse, millise siis valiks raamatu algusest peale? Mulle väga meeldib see küsimus, noh, mulle meeldivad praegu printsessi tüüpi väga naiselikud naised. Ma vastaksin, et mina läheksin Helena sisse kõige parema meelega, aga see, kes saab selle plaadi sisse minna, elab kohas milledele. Seal on ka teatud, ärme ärme telefoni ütle, sellepärast et telefoni järgi meile usaldan aia ja need paar esimest oleks küll ja no 33 see ilmselt ikkagi viitab mingit kohta, mis on seotud Tartuga, ma arvan. Ja me võtame pärast saate lõppu temaga ühendust ja ta saab sellele plaadi kätte ja ilmselt sa annad ka autogramm minna ja täpselt nii. Ja nüüd on tõesti aeg niikaugel, et khati erakordselt hea meel, et ma sain sinuga täna tuttavaks, et ma arvan, et meie tutvus veel jätkub. Sest kui see kohtuprotsess saab võidetud, mine tea, vähemalt ma tulen sind kindlasti saatma Itaalia reisi leekas med Itaaliasse, nüüd jõuame Galant lennujaamas. Lehvitan ja noh, midagi taolist. Lilled, kui sa tuled sealt õnnelikuna tagasi ja. Ma olen lihtsalt vapustatud, et Tartus on tõesti selliseid toredaid inimesi, kellega siloriid teha ja aitäh sulle. Tead, mulle tundub, et ma olen praegu üldse ainus inimene, kes Tartus on. Ma ei tea tõesti, mida teha juulikuus Tartus. Noh, ilmselt see on nüüd küsimus, mida juulikuus Tartus teha, aga meie, jätkame Savisaared pärast kella neljased uudised ja praegu siis Tallinnasse reklaami peale.