Mina olen Elar Vahter. Loen teile jutu parima kostüümi auhind. Autor Reet Podolski. Midagi toredat ka ütles õpetaja tunni lõpus. Kadripäeval tuleb koolis karneval, kõik kostüümid ja maskid on lubatud. Kas sõbra või õe-venna võib soovi korral kaasa võtta. Õpetaja silmad särasid seda rääkides nii väga, et kolmandale b klassile tundus, et õpetajale tõepoolest meeldib karneval. Et tõenäoliselt panebki ta täiskasvanud inimene mõne tobeda kostüümi selga ja seejuures veel rõõmus, sest see on ometigi nii vana ja nii äge komme. Õpilased ise õpetaja vaimustust eriti ei jaganud. Vahetunnis läks tuliseks aruteluks, mul ei ole ühtegi normaalset kostüümi, ütles Liisa. Karnevalid on küll rohkem lasteaia teema, leidis Marcus ja turtsatas üleolevalt. Mullon Gülbitšamaks lehmakostüüm aga. Ma ei saa ju pidžaama kooli tulla, kurtis peti. Mul ei ole üldse aega kaltsukasse kostüümi otsima minna. Virises anni. Ta pidi peaaegu nutma puhkema, aga teised ei pööranud sellele suuremat tähelepanu, sest anni nuttis nagunii kõige pärast, mis teda rõõmustas või kurvastas ja kõigi muude asjade pärast ka karnevalid on mädad. Võttis Oliveri jutu kokku ja sellega oli kõik öeldud. Karnevali päeval nägijaga koolimaja ootamatult lahe välja. Suurem osa lapsi oli kooli tulnud kostüümides, paljudel olid ees maskid, kõige agaramad kostüümid, tajad olid muidugi õpetajad ise. Ei tea, kas neile tõepoolest meeldis või tahtsid nad õpilasi lustima meelitada. Igatahes suutis nii mõnigi eesli või ahvikostüümis õpetaja oma rolli suurepäraselt sisse elada. Koos õpetajatega kargles ennastunustavalt ka kolmanda B-klassi Oliver. Veel paar nädalat tagasi oli poiss karnevali nõmedaks nimetanud, kuid nüüd jooksis kaagutades ringi, kanakostüüm seljas. Võib-olla oli oma osa ka sellel, et tiigri pidžaamas huvijuht oli lubanud parimale esinejale vahva magusa auhinna anda ja Oliver oli auhinna nimel valmis kaagutama, niipalju kui võltsnukk vähegi võimaldas. Korraga läks uks lahti ja sisse astus jõuluvana. November polnud veel läbi ja seega oli kõigile selge, et tegu on kostüümiga. Aga kuna nägu oli nii habemesse peitunud, ei olnud aru saada, kes seda parajasti kannab. Mina arvan, et see on peti ütles Liisa. Selle peale turtsatas aga lehma pidžaamas tüdruk nii tuttavalt, et Liisa sai aru, et pakkus valesti. Äkki on see anni? Pakkus karl. Temal ju ei olnud karnevalikostüümi, äkki leidis kapi põhjast jõuluvana kostüümi ja tuli sellega. Selle peale hakkas aga ükssarviku maskiga tüdruk nii haledalt nutma, et kõik said aru, et hoopis see oli Anni. Mõni pakkus veel üht või teist nime, aga tegemist oli kõigil palju ja aega pikemalt mõistatada polnud. Jõuluvana mängis oma rolli igatahes väga hästi. Ta ohkis ringmängu ajal jämeda häälega oma haige selja üle, muretses põhjapõtrade pärast, kes maja ees parkisid ning kirus kirjahunnikut, mis teda kodus ootamas oli. Kõigi suureks üllatuseks jagas jõuluvana karnevali lõpupoole ka kenasti pakitud kingitusi. Kostüümides lapsed läksid selle mänguga meeleldi kaasa, sest kinke saada on ju alati tore. Nii seisidki jõuluvana eesreas tiigrid ja lehmad, ükssarvikud ja lõvid, sekka üks eriti rahutu kana. Kui oli aeg pidu lõpetada, oli otsus üksmeelne. Kõige ägedam kostüüm oli õpilasel või õpetajal, kes mängis jõuluvana. Kõvahäälse hurraa ja ühe pettunud kaagutuse saatel ulatati jõuluvanale hiiglaslik kommikott, mille too üllatunud pominega vastu võttis. Viimase ringmängu ajal võttis jõuluvana seina äärest vargsi tühja kingikoti ning viipas lehma pidžaamas petile. Nad hiilisid vaikselt kooli hoovi. Seal seisid õpetajate autode kõrval kärsitud põhjapõdrad ning sõiduvalmis saan. Küll on tore, et sa mind kutsusid, ütles jõuluvana. Tore on hoopis see, et sa päriselt tulidki. Sa meenusid mulle kohe, kui õpetaja ütles, et mõne hea sõbra võib kaasa võtta, lausus peti. Aga nüüd pean ma minema, sest kibekiired ajad on kohe-kohe käes. Näeme ju juba vähem kui kuu aja pärast lausus jõuluvana saani istudes. Helista, kui koju jõuad või kirjutame esinzeri süüdis peti liikuvale saanile järele. Jõuluvana noogutas ja surus kommikoti vastu kõhtu, et see tuule käes ära ei lendaks. Ega ta päriselt aru ei saanudki, mille eest ta selle võitnud oli.