Mina olen Märt Avandi. Loen teile jutu. Päkapikk Juss kogupsusse. Autor Helena Koch. Päkapikk Jussil oli suur süda. Alatihti mõtles ta, kuidas teisi aidata ja head teha. Juba ammu oli uss valutanud südant susside pärast, kes detsembrikuus kappijaid samal ajal kui nende paarilised aknalaual kommidega täitusid. Ühel päeval otsustas Juss kõik kappi sussid kokku koguda, et neil üheskoos toredam jõuluaeg oleks. Iga kord, kui juss lastele kommi viima läks, hiilis ta tasahilju ka koridori kappi ja võttis sealt kaasa üksikud sussid. Päev-päevalt kasvas jussi sussi kogu ja peagi oli terve ta kodu neid täis. Seal oli ühe ja mitmevärvilisi väikesi ja suuri karvaseid ja siledaid susse jussi. Lemmikuks oli muide lõvinäoga suur pehme suss. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas jussile tema sussi kogu meeldima. Ta tahtis leida sinna üha erilisemaid susse ja nii juhtuski, et õhtuti kodudesse komme viies asus päkapikk kõigepealt koridori kapis tuhnima. Koju jõudes imetles ta ka oma täienenud kogu. Ühel hommikul, kui juss parasjagu uute sussidega koju saabus, kuulis ta pealt tormilist vaidlust. Sina ütled, talle, nõudis väike roosa suss, üks minu süno puikles sinine, draakonikujuline suss. Kuulge, vaidlemine ei aita, me peame talle ju lihtsalt ausalt ütlema, sõnas must nahast suss. Mida ütlema, küsis Juss elutuppa astudes tülitsevatelt sussidelt. Jusse Me. Me ei saanud nahast, Russ sõna suust, aga puterdas edasi. Homme meil meil on sinu juures vahva olnud, aga meil on koduigatsus, lisas väike roosa soss. Aga siis te peate ju jälle üksi kapis igavlema juss segasel ilmel susse põrnitsema. Ei Juss. Muidugi on tore ka akna peal kommi oodata, aga kui sa oled terve aasta iga päev ringi rännanud, on vahelduseks täitsa mõnus niisama kapis puhata. Vastasroosas uss. Juss jäi mõttesse. Kas tõesti pidi ta oma raske vaevaga kogutud sussikogust loobuma? Talle ju nii meeldis neid värvide järgi eri kuhjadesse jaotada ja üha uuesti üle lugeda. Suur oli päkapikuehmatus, kui talle ühtäkki meenus, et ta polnud jalavarje kogunud mitte iseenda lõbuks, vaid hoopis susside aitamiseks. Olen mina alles tohman, karjatas Juss. Muidugi peate te tagasi koju saama. Ainus mure oli see, et Jussil polnud õrna aimugi, mis uss, millisest kodust pärit, oli. Öelge mulle lihtsalt oma aadress ja ma viin teid koju tagasi, sõnasta otsustavalt. Just Nollu tööd, müüdioovus, möllome, süno meid siia tõid sünomeid ka koju tagasi viid, pahandas draakonikujuline soss. Ka teised sussid vangutasid kahetsevalt pead. Midagi polnud parata, hädasi uss pidi teised päkapikud appi kutsuma. Ja otsapidi jõudis uudis jussi tempudest ka jõuluvana, nii tema muidugi teadis, kust sussid pärit on. Jõuluvana oli õnneks lahke mees ega pahandanud jussiga mitte üks raas. Ta palus päkapikkudel sussid jõulukinkide hulka pakkida ja lubas need isiklikult jõululaupäeval ära viia. Suur oli perede üllatus, kui nad jõuluõhtul kingipakkidest ka oma vana kulunud sussi leidsid. Juss oli omalt poolt juurde lisanud kirja. Teil on üks ilmatuma tore soss. Häid jõule.