Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis frakis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere päevast, head kuulajad, kell on 12, läbi on pühapäevane päev emadepäev võidupüha noh ja Euroopa päev. Raadio kahes algab saade olukorrast riigis, stuudios on Indrek Lepik, ekspressist Hindrek Riikoja Maalehest. Tere päevast. Me alustame tänast saadet mõistagi teadetega koroonarinded. Räägime nakatumisarvudest, piirangutest ja ka vaktsineerimispassist, millest muuhulgas rääkisid Euroopa Liidu juhid. Päris eraldi teemana mõtlesime rääkida sellest, kas vaktsineerimine peaks muutuma kohustuslikuks ja kui, siis millistes valdkondades. Sellel nädalal tuli uudis, et Tallinna kiirabi on nõu pidanud juristidega nõu pidamata tööinspektsiooniga otsustanud, et need ei tööta. Need töötajad, kes ei nõustu ennast koroona vastu vaktsineerima, nendel tuleb oma tööga Läti kõvaks. Sealt saatest ei puudu ka regionaalne mõõde. Räägime sellest, et äkki on Eesti linnad ise süüdi selles, et nad provintsis tuvad. Aga räägime eraldi ka Tallinna kinnisvaraturustus. Viimasel ajal on hoogne ralli käimas, suur küsimus on sellest, kauaks seda hoogu jätkab ja seda pidurdama hakata. Teemaks on ka riiklikult tähtsad kultuuriehitised, et need said need paika. Üks, kaks, kolm, neli tükki on meil ja lõpuks räägime sellest, kuidas Hiina üritab väga paljusid inimesi nimetatakse neid üldnimetajaga arvamusliidriteks, kuidas neid üritatakse õigesti mõtlema õpetada. Aga nagu tavaliselt, alustame esmalt nädala lõppeva nädala uudiste ülevaatega mitmel pool euroop basse, sealhulgas Eestis leevend, et esmaspäeval koroonapiiranguid Põhja-Euroopas pärssis saabunud vabadusega närune ilme, mis teeni mõneski paigas maha. Kerge lumevaipa külma trotsides täitusid siiski osaliselt ka Eesti kohvikute väliterrassid inimestega. Teisipäeva õhtul otsustas erakond Isamaa eestseisus, et heidab Madisson erakonnast välja, kuna tema tegevuskahjum ütles erakonna mainet ja lisaks otsustati sütti soovitusele erakonnaga liitumisavalduse esitanud ligi 400 inimese avaldusi samuti rahuldata. Kolmapäeval nimetas Tallinna linnavalitsus linna ettevõtlusdirektoriks avalikul konkursil valituks osutunud tunud Isamaa liikme Mart Luige, kes alustab tööd Tallinna strateegia keskuses 24. mail. Hiljaaegu värbas Tallinna oma ridadesse ka endise sotsiaaldemokraadi Rainer Vakra, kellest sai Tallinna Soojus juhatuse liige ja peaaegu kolme aasta eest asus Tallinna linnatransporti juhtima endine reformierakondlane Deniss Boroditš. Mart Luik muidugi erineb selles reas selle poolest, et tema kinnitas, et ta lahkub volikogust, aga Isamaa ridadesse jätta alles ja Keskerakonna poole ei vaata. Neljapäeval saime teada, et Eesti ja Soome vaheline tööränne Pruugi taastuda isegi maikuu lõpus, mil Soome kehtestatud ranged reisimispiirangud vähemasti praeguse seisuga lõppevad. Soome siseminister ütles, et Soome peamine eesmärk on kaitsta oma elanikke koroona eest ega soostunud nimetada konkreetset tähtaega. Piirangute lõppedes. Tamiseks reedel Tartu linna konnakohus rahuldas MTÜ Loodus võlumääruskaebuse ja peatas Eesti energia kavandatava Enefit kaks 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et loodus, võluv kahtlus, et ehitustegevus võib kaasa tuua lubamatu mõju musta loodusalale on piisav, et ehitustegevus vähemalt ajutiselt keelata. Nimelt siis TÜ pealkirjaga lootus võlu leiab laiemalt, et õlitehase ehitus on vastuolus ka Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Aga nagu tavaliselt, alustame ikka koroonateemade koroonauudistega, kui me siin mitu nädalat oleme saanud rõõmustada kiire haigestumuse languse üle, siis nüüdseks on see langustrend peatunud, päris mitmes maakonnas on juba see müstiline r see näitaja selle kohta, kui palju üks koroona haige nakatab, teisi inimesi on roninud uuesti üle ühe Eestis keskmiselt ja enamus piirkondades on ta siiski allapoole ühte, aga noh, on seal 0,9 kandis pigem, nii et nii et nibin-nabin nibin-nabin. Aga kui me muidugi mõtleme sellele, et viimasel kahel nädalal on meil mitmeid piiranguid leevendanud tuntud koolivaheaeg, oli meil ka mingisugune hulk inimesi käis, kes välismaal reisimas, siis? Noh, ma ei tea, maailma kõige traagilisemad seda, neid numbreid võtta ei tohiks. Murekoht on kindlasti see, kui nüüd peaks saabuma uus tõus. Jah, tõsine, seda R-i kasvamist on võinud näha juba pea märtsi lõpust, et see jõnks ülespoole hakkas tulema leriga muidugi selline asi, et see 0,1 punkti võrra liikumine tundub. Kuulge, aga jätkuvalt on hästi oluline, kus see tasakaalupunkt on võrreldes selle üks punkt nulliga, sellepärast et kui ta on ikkagi alla ühe, siis me liigume olukorras, kus iga nakatunu nakatab nii-öelda suhteliselt siis endast vähem inimesi. Aga kui ta on üle ühe ja kui ta näiteks juba 1,2, siis see tähendab juba seda, et see nakatumismäär hakkab kasvama väga kiiresti, et selles olukorras veidi selles kontekstis me oleme ikkagi tegelikult täitsa normaalses olukorras. Teine punkt on muidugi see, et mida on kogu kevadel Testimisega nüüd liiga head seisud ei ole, et lõppkokkuvõttes Harjumaa kohta me saame seda erry täpsemini hinnata nii Tartumaa, Pärnumaa kui Virumaa kohta või Viljandimaa kohta on see juba nagu palju raskemini hinnatav, et see nii-öelda eksimisruum pluss-miinus on, on üsna kõrge. Aga eks eks laiemas pildis muidugi on ju loogiline, et kui piirangud lähevad väiksemaks, siis tõenäoliselt inimesed nakatuvad või vähemasti tõenäolisemalt ja eriti on see koolis, et, et ega siin on ju päris noh, ma arvan, et nii mõnigi lapsevanem teab isegi omast käest, et klassis on näiteks üks koroonapositiivne õpilane ja kogu klass läheb jälle koju tagasi, et ega see kooliskäimise rõõmu ei pruukinud siin mõnel lapsega üldse. No selle testimist, mis puudutab, siis jah, ühest küljest on kritiseeritud mitmetest piirkondadest, me ei saa nagu justkui piisavalt andmeid, aga siin tuleks siiski ilmselgelt nagu lähtuda selgest mõistusest, et eesmärk peaks olema see, et kui keegi on vähegi haige ja on mingisuguseid väiksematki viiteid sellele, et see võib olla koroonaviirus, siis see inimene peab saama testitud aga nüüd hakata hakata nagu meeleheitlikult pingutama nagu täiendavalt teste tegema, et saada mingisuguseid kriitilisi arvedest. Noh, see suhtumine ei ole ka kindlasti õige, et noh, igast asjast tuleb terve mõistus säilitada ja samamoodi tuleb terve mõistus säilitada selles selle testimise osas. Valitsus otsustas sel nädalal ka, et paljud piirangud, mis siiamaani kehtivad, meil ju on, algklasside lõpuklassid on saadetud kooli kaubanduskeskused on lahti tehtud kauplustes jälgima 25 protsendilist täituvust ja ja toitlustusasutused saavad väliterrassidel kaasa müüa ka loomulikult nii-öelda täituvus piiranguid jälgedes. Et siis kõiksugu muud piirangud, millest osade kaotamist on ka oodatud, näiteks seesama teiste õpilaste kooli saatmine selles osas valitsus langetas nädal otsuse, et et, et vähemasti 16. maini kestavad need piirangud edasi. Noh, see kõige huvitavam küsimus ongi kooli kohta, et teadusnõukogu on andnud korduvalt väga selge soovituse, et lapsed võiks kooli tagasi lasteaia põhjendanud seda sellega, et tõenäoliselt see nakatumise kasv, mis sealt tuleb, ei ole niivõrd suur, aga mis veelgi olulisem on see, et ega kooli on jäänud sisuliselt, et noh, ütleme viis nädalat väga jämedalt veel alles, et meil ei ole seda laste kooliminekut enam kuhugile edasi lükata ja ja lastel kahtlemata oleks vaja kooli jõuda, et siin nagu kui kui valitsus on rääkinud kogu aeg, et konsulteerinud teadlastega me räägime teadlastega siis vot siin nagu see teadlaste arvamus ei loe midagi ja noh, tegelikult Kaja Kallase ütelnud, et mis need teadlased seal ikka virisevad, vaatavad oma numbreid ja andmeid, et aga nemad ei näe ju suurt laia pilti nagu valitsus oleks oma sure laia pildi nägemist korduvalt suutnud tõestada, et noh muidugi irooniavarjundiga nagu öeldud, et selles mõttes valitsus võiks ära otsustada, keda nad siis kuulavad ja keda nad ei kuule, keda nad usuvad ja keda nad ei usu. Ja ma mõistan, et olukord muutub iga nädalaga, aga siinkohal jätkuvalt kehtib see tõdemus, millest me oleme küll sinuga vist kõik need saated, mis me oleme koos teinud, rääkinud, et, et eks õpetajatele ja koolidele on raske ka see, et väga keeruline on saada valitsuselt selget hinnangut või sõnumit, et kas ja millal need õpilased võivad kooli tulla, et meenutagem, et ka nende lõpuklasside kooli lubamine tehti tegelikult täiesti viimasel minutil ja, ja paljud õpetajad pidid oma tööprotsess ikkagi see kaudu ümber kujundama. Nii et kindlasti ei tahaks öelda, et ei tahaks olla õpetajad nahas praegu aga, aga selge on see, et erakordselt keeruline aeg saab olema hariduses maikuu, aga teistpidi, et ega sellel ei ole ju lõppkokkuvõttes alternatiiv, et lapsi, lapsed peavad koolis käima, et siin on juba kõlanud nagu neid üleskutseid, et lõpetamises lihtsalt selle kooliaasta varakult ära ja tõmbame sellele nii-öelda jamale siis juba joone all, vahet ei ole, aga, aga noh, hariduses päris nii ei saa asja ajada. On ju tegelikult hulk inimesi, kes kes on ka nii-öelda propageerinud seda mõtet, et võib-olla peaks vaadates, mis viimased poolteist õppeaastat toimunud on, et võib-olla me peaksime ikk, peaksime ikkagi leppima sellega, et koolis jääbki üks aasta vahele. Et need, kes käisid sellel õppeaastal viiendas klassis, lähevad sügisel uuesti viiendasse klassi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Sellel jutul on kahtlemata nii-öelda oma jume, sellepärast et kui vaadata, mis, nagu koolides toimub, siis väga paljudes kohtades on seisud ikkagi väga sandid. Valdav osa ekspertidest ütleb, et ega milline on selle nii-öelda distants, mõju, me saame seda tegelikult teada alles aastate pärast, teen midagi head, siit kindlasti loota ei ole, et Lauri Leesi tunnustatud pikaaegne koolijuht ja haridus tegelen, on öelnud, et noh, reaalselt saab võib-olla mõte seitse või üheksa protsenti on selle tulemuslikkust selle kaugõppe tulemuslikkuse, aga noh, siin on üks väga suur probleem. See on esimene klass, need lapsed, kes peaksid minema järgmisel sügisel esimesse klassi, et vot seal on nagu väga keeruline neid jätta kas korraks uuesti aastaks lasteaeda või mis nendega teha, et see takistab seda aasta vahele jätmist. Ei no aga olgem ausad, lapse jaoks on see ikkagi erakordselt tee moraliseeriv üks kooliaasta uuesti korrata, et see nii-öelda istuma jätmine on ju olnud, ma ei tea maast ja madalast kõige suurem katastroof, mis saab ühe lapsega juhtuda. Ta tõsi, kui kogu klass nii-öelda korraga istuma jäetakse, siis on see hoopis teistsugune kontekst, sellele aga, et ma, ma ei oska öelda, kas, kas sa järele teha nagu ikkagi kui sa meenutad ka enda kooliaega, et muidugi koolis tehakse kõvasti tööd ja ja õppekavad on ju väga selgelt paika pandud, aga aga ma ei ole kindel, kas klasside kordamine on, on hea mõte paljudel teistel põhjustel, mis ei puuduta võib-olla otseselt seda hariduse omandamist. Ei, ega mina ka ei ole kindel, et see on hea mõte, aga see, mis praegu on öelda koolikorralduses toimub ja, ja see üldse, milline olukord meile selle koroona tõttu on, ega see on ka kõike muud kui hea, et kõik need lahendused on ju on ju ühtemoodi hädata pikas valdkonnas samamoodi haridussüsteemis, aga seda, kas need, kas võtavad lapsed seda nagu väga traagiliselt, no ma vaatan iseenda, iseenda, lastelaste pealt, et kolm tükki käib nüüd koolis parasjagu, et ma arvan, et sellest küll nagu väga suurt, et väga suurt katastroofi ei tule, aga noh, kui meil, kui meil on nagu praegusel hetkel koolilapsed löödud, jämedas laias laastus kolmeks, et ühed, kes saavad saavad kaugõppega väga hästi hakkama ja kellele see väga hästi sobib. Teise, teine kolmandik, kes, kes saab hakkama väga nagu kehvasti ja kolmas kolmandik, kes seal lihtsalt kuhugile nagu ära kadunud, siis lihtne matemaatika ütleb, et tegelikult kaks kolmandikku vähemasti on neid õpilasi, kes, kellele see asi, kellele see kaugõppe mõjukas halvasti või väga-väga halvasti. Et selles mõttes, et kui meil nüüd nii-öelda kahel kolmel kolmandikul õpilastest jääb vahele aasta-poolteist, siis noh, mida me sealt nii-öelda nagu tulevikus ootab? Jah, ega ma ei olegi selle headvastega, seal ei olegi midagi tarka selle peale öelda, aga teine teema, mis on nagu veelgi teravamalt üleval, on ikkagi vaktsineerimispasside küsimus, et Eestis on Eestis on siseriiklikult justkui nii-öelda nagu vaktsineerimispass koroona kontekstis olemas. Küll mitte mingisugust tolku sellest praegu ei ole, aga veelgi kaugemale on Euroopa Liidu vaktsineerimispassi loomine, mis siis peaks kehtima üle Euroopa Liidu. Tegelikult nii-öelda kaugemas plaanis oleks ka ülemaailmselt vaktsineerimine passi ja noh, selle vajadus on selles mõttes väga lihtne, et kui sinna mina olen saanud oma perearsti juures vaktsiini, sina oled saanud näituseks mingisuguses Confido korraldatud massvaktsineerimise punktis siis kui me läheme sellega suvalise riigipiiri peale, siis lihtsalt pabertõend ega selle kohta siis ta ütleme mõtet sellise paberiga võib lutsu visata. Aga mind muidugi mõnevõrra paneb see murelikuks just nimelt see, et Euroopa Liidu kontekstis, et, et kui palju ja kaua räägitakse meile sellest vaktsineerimispassi vajalikkusest ja sellest, aga ega tegelikult mingisugust kokkulepet ei ole ja kui siin räägitakse juunist, siis ma ise oleksin pigem skeptiline, arvestades kui keeruline on üleüldse Euroopa liidus saada kokkuleppele selles osas, kas meil on vaja vaktsineerimispassi ja kui meil ta on, siis mille jaoks me teda kasutame. Kui mõelda tehnilisi arendusi sinna juurde, siis noh, Euroopa masinavärk on ikka aeglane. Ka seda tempot ei maksa üle hinnata, aga teine pool on muidugi see, et Mul ei ole printsiibis vaktsineerimispassi idee vastu, mingeid ma ei ole, ma ei ole printsiibist selle vastu, aga, aga probleem tekib selles, et kui me vaatame ka Eestis praegu, siis igalühel ei ole võimalust ennast vaktsineerida, et kas on õigustatud inimeste diskrimineerimine või siis ütlemine teistpidi osale inimestest privileegide andmine puhtalt seetõttu, et nad saavad oma perearstiga hästi läbi. Noh, ma saan aru, et siin võivad olla nii-öelda minu poolt hapud viinamarjad, et mina ei ole endiselt vaktsineeritud. Aga fakt on see, et kui me tekitame vaktsineerimise alusel mingeid piiranguid või mingeid privileege, siis peavad olema Igalühel ka võimalus ennast vaktsineerida, vastasel juhul see on lihtsalt ebaaus. No vot siin nüüd tuleb meie vanusevahemängu, et sa oled stsenaarium, sinisilmne inimene, eks ole, kes tegelikult maailma asjadest päris õigesti kahjuks aru ei saa. Elu ongi karm ja ebaõiglane, elu ongi karm ja ebaõiglane, mida, kas me läheme teadlikult võimendama absoluutselt sellepärast, et vaktsineerimisega kaasnevad soodustused on tegelikult praktikas riigi jaoks üks väga hea meede, millega soodustada nagu vaktsineerimist, et see, kas kõigile vaktsineerimine avatud või mitte see on ikkagi praktikas praegusel hetkel lähema kuu, võib-olla isegi vähema küsimus. Kahe-kolme-nelja nädala küsimus, kui kõigil avaneb võimalus ennast vaktsineerida ja ilmselgelt riigile on vaja hoobasid ja riigil on vaja meetodeid, kuidas inimesi nii-öelda heas mõttes sundida vaktsineerima. Ja see, kui meil on olemas esialgu vähemasti siseriiklikult, aga tegelikult ikkagi võimalikult kiiresti ka üleeuroopalised, ülemaailmselt armeel normaalne vaktsineerimispass siis see on väga paljudele inimestele motivaatoriks, et kui me praegu vaatame uuringuid, siis kõige paremad uuringud räägivad sellest, et tsirka 70 protsenti esialgsest elanikkonnast on ennast valmis vaktsineerima. Kui me räägime sellest, et meil peaks tekkima karjaimmuunsus, siis meil oleks tarvis minimaalset, 70-st 70 protsendilist vaktsineeritust kogu elanikkonna seas, kõik sülelapsed, kõik sinna ka juurde. Et meil on nüüd esimesed praegu valdav osa vaktsiin vaktsiinidest näiteks kasutada alates 16.-st eluaastast ja meil on esimene Faizer, on esimene, kes on esitanud ka Euroopale. Euroopa ravimiamet on just selle õige nimetus taotluse, et nende vaktsiiniga võiks vaktsineerida ka vanuselt 12 kuni 16. Et siin on tarvis survemeetodeid, et inimesi nii-öelda suunata rohkem vaktsineerida, sest kahjuks kõik inimesed ei oska terve mõistusega mõelda. Ja noh, alati jääb mingisugune parts inimesi, kes on kas põhimõtteliselt vaktsiinivastased või on neil mingisugused tervisenäidustused, miks nad ei saa ennast vaktsineerida. Aga see vaktsineerimispass on üks väga hea nii-öelda pehme mõjutusvahend selle jaoks, et inimesed läksid, läheksid vaktsineerima ja siinkohal peaks küll nii Noh, ma idealistlikutest nägemustest loobuma ja, ja ikkagi tegema selle otsuse ära, et jah, me kasutame seda vaktsineerimispassis, vaktsineeritus, staatus või siis seal teine võimalus ja nüüd kus sa oled haiguse läbi põdenud, et see annab sulle nii-öelda selle võimaluse tarvitada mingisuguseid hüvesid lihtsamad, või noh, mis hüvedest me räägime, me räägime klassides sellest, et sa võid minna restardamisest stiilis restorani, kuhugile suurkontserdile või kolmandasse, neljandasse, viiendasse kohta, et ega need ei ole ka nagu et ma saaks aru, kui probleem oleks selleks, et mingisugused elutähtsad elutähtsad asjad, noh, ma ei tea, toidukauplusesse minek sõltub sellest, kas sa oled vaktsineeritud või ei ole vaktsineeritud, siis see on tõepoolest nagu jabur. Aga kui me nagu teeme, kui me, kui me teeme regulatsioonid, kus kus sa oled vaktsineeritud, siis sa saad minna kinno, teatrisse, spaasse või suurkontserdile, siis see ei ole küll nüüd mingi selline asi, mille pärast peaks muretsema, et issand jumal, issand jumal, kui ebaõiglaselt inimesi kohtleme, et riik peab ise siin oleme julge riik, ongi üks suur sunniinstants, midagi pole teha, riik kehtestab paks nõuappelt nende täitmist, nõuab seaduste jälgimist ja kõige selle juures teha suhteliselt pehmed, leebed erandid neile inimestele, kes on vaktsineeritud. Kuulge, see on morsipidu. Ja ega ma olen sinuga selles suhtes nõus, et minu maailma minu maailmapildiga lihtsalt jookseb kokku selline riiklik sunnimehhanism, et minus on veel alles piisaval hulgal idealismi, et inimesed ise omaalgatuslikult jõuavad hea informatsiooni korral õigete järeldusteni, endalegi kasulikumate järeldusteni ja see kaudu ka loodetavasti ühiskonnale kasulikumad. See inimene, et kui sa ei ole kolmekümnendates, sotsis, oled sa südametu ja kui sa oled neljakümnendates sotsi seal lihtsalt rumal inimene. Ei noh, ma ütleks, et sotsialistlik on ülevalt alla suruda inimestele peale, et ma peaks ennast pigem selliseks natukene klassikalisemas mõttes liberaaliks, et üksikisikud õigused ja vabadused peaks olema ikkagi meie sellise mõtlemise aluseks, aga fakt on see, et ega ilma selle vaktsineerimise määrata see 70, et ega ega see elu väga palju paremaks ei lähe. Aga noh, kui lubatud, räägime päris eraldi veel sellest, millistes ametites ja millistes töökohtades võiks ja peaks vaktsineerimist nõudma, noh, eelmise teema lõpetuseks me ka läksime selle teema peale, aga Talle tuli siis uudis, et Tallinna kiirabi on pidanud nõu juristidega, on pidanud nõu tööinspektsiooniga ja Lando oma töötajad talle teada, et kes ei ole, kui ma nüüd ei eksi, seitsmeteistkümnendaks maiks ennast vaktsineerida lasknud ja tuletab meelde, et kõik kiirabitöötajad, meditsiinitöötajad, ehk nemad on saanud ennast vaktsineerida sisuliselt eelmise aasta lõpust alates. Kui ma ei eksi, kas 25. detsember oli see, kus tehti esimene süst vist paar päeva siia siia-sinna, selles mõttes aega on olnud nagu maa ja ilm. Ja mõni saade tagasi siis kui kes esile Olerexi teema, kus Olerex ka just kandis oma töötajatele mõista, et kes ennast ei vaktsineeri, need peavad oma ameti jätma. Toona me nagu jõudsime seisukohale, et või vähemasti mina siin seda seisukohta, et et noh, Sanoleriks siis suurepäraselt aru, aga tegemist on nagu põhimõttelise küsimusega, et kas inimest saab sundida vaktsineerima või ei saa. Et meditsiin on siin kahtlemata natukene teistmoodi, teistmoodi valdkond ja selles mõttes liiga palju ei ole mõtet targutada, tasub minna Facebook, ehkki lugeda sealt tuntud perearst Karmen Jolleri postitust, kus ta ütleb, et tegelikult koroonavaktsineerimine on meditsiinitöötajad, samasugune hügieeniprotseduur kogu protseduuri ajal enne protseduuri, käte pesemine ja kinnaste kandmine, maski kandmine ja väga keeruline on keeruline, on talle vastu vaielda. Et kui tank, klasse kaupluses, kuhu iganes on inimesel, tal on vabadus, kas minna või mitte minna, siis keegi ei saa nii-öelda selle vastu, et sa pead, sa satud kiirabipatsiendiks või sa satud haiglasse, on sul nagu väga keeruline keeruline seista, et see ei sõltu sinu tahtest ja, ja selles mõttes on kindlasti meditsiin, et täiesti nii-öelda omaette omaette nagu töötajate grupeta. Jättes kõrvale selle teema, et vahel tekib küll küsimus, et noh, kuidas on üldse võimalik, et meil on, et meil on meditsiinitöötajaid, kes peaksid olema vaated nii-öelda nagu kõige haritum, et inimesed, et saada arstiks või õeks, see on võrreldes teiste, nii öelda samaväärsete töödega kahtlemata kõige pikema õpiprotsessi protsessiga. Asi, et kuidas meil on võimalik, et meil on arstid või meil on õed, meil on meditsiinipersonal, kes ei saa nagu aru sellesse, sellest koroona vastu tuleb ennast vaktsineerida, et see on nagu omaette küsimus. Aga, aga kindlasti meditsiinitöötajad peavad olema kõik vaktsineeritud, et siin on nagu väga keeruline midagi Tallinna kiirabile ette heita. Mis ei tähenda muidugi seda, et kui see asi läheb kohtusse ja suure tõenäosusega ta läheb kohtusse, et see ka muidugi seal kõik juba kõik pädeb, aga kohtu puhul tuleb muidugi alati silmas pidada seda, et õigus ja õiglus ei ole sünonüümid. Ma arvan, et mida aeg edasi, seda vähem saab õigustada eeskätt meditsiinitöötaja enda mittevaktsineerimist sellega, et nad ei tea veel nende vaktsiinide kohta piisavalt. Et kui me vaatame näiteks Faizer, mida, mida ka Eestis, eks ole, kõige rohkem süstitakse, et meil on ühtpidi see hulk inimesi, keda on süstitud juba nii suur ja kogu see masinavärk, mis jahvatab erakordse kiirusega, et kõik oleks turvaline. Meil on nii palju andmeid juba selle kohta, et see vaktsiin ei ole kuidagi oluliselt ohtlikum ühestki teisest tavalisest vaktsiinist, mida igaüks on lapsest saati saanud, et, et, et see on ainus argument, mis minu jaoks on püsinud veel sellise teatava nagu objektiivse õigustusena, miks mitte lasta ennast vaktsineerida ka meditsiinitöötaja puhul. Aga praeguseks hetkeks ja mida Sa rõhutasid, mis ongi kõige olulisem, on see, et ühelgi Eesti elanikul ei ole tegelikult seda luksust valida, millal ta sattub kiirabisse või haiglasse, et need asjad juhtuvad järsku, need asjad juhtuvad õnnetuste kaudu. Ja, ja siis on inimene olukorras, kus võib-olla tema mingile teisele tervisemurele või mõni vaktsineerimata meditsiinitöötaja veel siis juurde panna selle, et nakatab teda veel ka koroonaviirusega, et, et selles suhtes ei ole siin küll nagu mitte mingit õigustust ja noh, iseasi on muidugi see, et kiirabi on olukorras, kus tööjõupuudus on meil niikuinii. Et kas neil on seda luksust Nendest inimestest lahti saada. Et seda on nagu raske hinnata, aga eks teistpidi need inimesed on ka ikkagi reaalseks ohuks ja noh, kui me mõtleme vaktsineerimiskohustuse peale, on nagu laiemalt, et ma uurisingi natukene lihtsalt sellest laiemat rahvusvahelist tausta, et ega see probleem on ju on ju kõigil kõigis riikides ja eraettevõtetes niisamuti, nii nagu seal Olerexi näite puhul ja eks eraettevõtted saavad endale mõnes mõttes lubada selliseid pehmemaid, mõjutuse mõjutusviise, aga, aga noh, kui ma mõtlen USA-s näiteks on riigikohtupretsedent päris huvitav sajanditagusest ajast mis määrased, et näiteks omavalitsuste koolidel on õigus nõuda lastelt vaktsineerimist, kui nad tahavad seal koolis käia. Et, et selles mõttes meil on ka nagu ülemaailma eri selliseid kohtupretsedente, mis on, mis on ka selle paika määranud, et jah nagu ma eelmises teemaplokis rääkisime, et nii-öelda sellise esmase emotsioonina tundub, tundub tõesti, et, et ei, ei saa sundida vaktsineerima, aga, aga nagu sa õigesti ütlesid, et, et noh, mis alternatiivne Mis on alternatiiv ja lihtsalt see on paratamatus, et on mingisugused, et tegevusvaldkonnad, mis on teistsuguses olukorras, mis on heas või halvas mõttes võrdsamatest võrdsemad ja kust tuleb jälgida mingisuguseid asju. Ja, ja noh, meditsiin lihtsalt paratamatult on selline ja ta on just sellepärast, et meditsiini esimene ülesanne on inimeste Haida Ta tema vaegust leevendada. Ja ta ütleb, Karmen Joller ka selles oma postituses. Et nagu esimene põhimõte on, et esmalt ära kahjusta ja toob, toob nagu täiesti banaalseid näiteid selle kohta, et noh, et on ju jabur, kui inimene tuleb, inimene tuleb kas siis kiirabisse või tuleb EMOsse katkise käeluuga, Käluku käeluu lapitakse kokku, kui aga kaasa antakse koroonaviirus või et kuidas me kujutame ette, et meil on meditsiinitöötajaid, kes ütleb, et tema põhimõtteliselt ei kanna kindaid või et tema põhimõtteliselt ei pese käsi puhastab siibrit, eks ole, ja, ja siis hakkab toitu ja siis teeb patsiendile pai, et et me keegi ei kujuta seda ette, et koroonavastane vaktsineerimine on sisuliselt sama hea kui kinnaste kandmine võib maski kandmine, et see lihtsalt on niimoodi, et sellega peab leppima. Minu arust on täiesti vastutustundetu, on, on mõned. Ütleme siis niimoodi, et mitte nimesid nimetada, aga mõnede religioossete ja ühiskond ühiskondlikult aktiivsete inimeste poolt on nagu täiesti vastutus Tunne tundetu sõdida selle vastu ja igal pool rääk aitäh ja karjuda ja ja seletada, kuidas tegemist on maailma kõige suurema ebaõiglusega ja mida kõike peab selle jaoks tõestama ja nii edasi. Et jah, loomulikult me võime rääkida sellest, et, et kiirabi või mõni teine meditsiiniasutus peaks suutma tõestada ära reaalse ohu. Ka me oleme sellises situatsioonis, kus küsimus ei ole ainult reaalsest ohust. Küsimus on ka selles, et kui meil on nagu põhjendatud kahtlus selle kohta, et mingi asi võib toimida nii või toimida naa siis, kui meil on selline põhjendatud kahtlus olemas, siis me juba peame sellel asjal ärgis reageerima kuidagi. Jah, ja enne, kui me teemale joone alla tõmbame, etega hakkasin mõtlema, ma küll ei tea täpselt, kuidas see seadusandlikult reglementeeritud on, aga nii sina kui mina peame ju ka iga mõne aasta tagant käima näiteks töötervishoiu arsti juures ja, ja noh, mõistagi on eeskätt selleks, et, et hinnata lihtsalt, kuidas töökoht meie tervist on mõjutanud, aga aga lõppkokkuvõttes on, on see täpselt samasugune informatsioon, mis lõppkokkuvõttes määrab, mida me saame ja võiksime teha ja mida mitte, et, et jah, see süsteem nii-öelda ütleme siis kaitseb ja, või piirab meid niikuinii, nii et ma arvan ka, et alustades vähemasti meditsiinitöötajatest, et jumala eest vaktsineerige ennast Nõnda aga meditsiiniteemadest viirus teemadest, liigume edasi piss Otepääle ma kirjutasin sellise väikse lühi jutukese endale üles. Sinu lahkel loal ma loensuleta. Otepääle plaanitav vineeritehase palkide hoiustamise ala tekitab kohalikus rahvas nördimust. Nende arvates laieneb tehas liiga kiiresti liiga kaugele. Varem või hiljem sööb ta meie puhkuselinna maine ära. Seejärel jääbki siia vaid üks tööstuslinn, ütleb vallavanem Jaanus parkale. Meil on siin ikkagi Otepää, mitte Kehra lauset tehase lähedale labands. Vineeritehase upe emm kümmene juht Silver Rõõmussaar mõtiskleb seepeale, et võib-olla tõstamegi tehase teisele poole piiri ja tegutseme edasi Pihkvas. Ja pealkiri on sellel lool. Eesti provints. Elu anno Domini 2021. See lause, et meil on ikkagi Otepää, mitte Kehra sai mõistagi kogu selle loo taustal kohe pilkeobjektiks ja ma arvan, et täiesti õigustatult. Aga laiem küsimus ja miks ma olen ka huvi sellest teemast rääkida, on ikkagi see, et mis on see viis, kuidas väljaspool Tallinnat, Tartut, Pärnut, Est-elu saab üldse toimida, et siin need inimesed, kes sõdivad selle ettevõtte vastu ja ütleme, taust on see, et ettevõte tahab laiendada tootmisala eeskätt selleks, et siis raierahu perioodil hoida palki seal ja kohalikud ütlevad, et see puhkuselinna maine ja kogu see saab kannatada ka, nagu Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja väga hästi Twitteris välja tõi, siis teadupärast on Eestis selline mehhanism nagu tasandusfond, kus siis riigieelarvest nii-öelda tasandatakse eri omavalitsustele nende kulutusi selleks, et siis kõik saaks nii toimida, et osa perifeerse maid omavalitsus ei, ei jääks sellises nii-öelda võlaorjusesse. Sa räägid selle nii keerulised selles lihtsamalt kokku võtta selliselt, et kui suure osa kohaliku omavalitsuse eelarvest annavad nii-öelda selle piirkonna maksumaksjad, ettevõtte töötajad ja kui suure osa sellest eelarvest Tuleb riigi käest ja Otepää puhul tuleb riigi käest kümnendik Kehra puhul viiekümnendik ja minu meelest see võtab hästi selle kokku, et kes peab maksma 10 protsenti ja kaks protsenti Otepää puhul tegelikult oli vist kaheksa või üheksa niimoodi ütleme väga jämedas jämedas laastus, et lõppkokkuvõttes tekib küsimus, et kes peab siis Otepääl astele selle Mugava hea vaikse kuurortlinna elu siis kinni maksma. Et lõppkokkuvõttes asi taandub ikka sellele, et igasse omavalitsusse on vaja ehitada teid, seal peab olema kanalisatsioon, elekter peab sinna liine pidi jõudma, kõik see peab toimima. Aga miskipärast on osa omavalitsustes inimesed leidnud, et nemad elavad mingis looduspargis ja mingil tööstusel sinna asja ei ole, et neile piisab sellest, et Otepääl saab suusatada ja niisama mõnus seal ringi käia ja sellest peaks üks omavalitsus sellisest õhust ja armastusest ära elama. No see on natuke muidugi, keerad vinti selle koha pealt üle, et noh, et kasutad, otsin väljendusi, et, et, et elamu looduspargis elama tööstuspargis, et tegelikult kõik taandub ikkagi selleni, et kuidas sa asju nagu planeerid, et võimalus on ka suurt tunnustan suurt tööstust planeerida selliselt, et et see tõesti nagu väga suur pakub väga suurt tööhõivet käitab väga palju mingisuguseid asju, aga tegelikult linnapildis ei paista sugugi hirmsasti silma, et noh, selle jaoks ma soovitan minna inimestel Soome näite. Soomes kohtab väga palju selliseid, et kus, kus ühes linnas tegutseb väga suurt tööstus, aga sa ei pane seda kunagi seal käies tähele. See, see nii-öelda Otepää Kehra võrdlus on muidugi selles mõttes täiesti nagu kohatu, et, et kui me nagu ajalooliselt vaatame siis sellel nagu väga selged põhjused, et mis pärast ühest on saanud rohkem tööstus ja teistest rohkem nagu turismiobjekt, et kui läks Kehrali Need tingimused nagu Otepääl, siis oleks see Kehra ka tõenäoliselt hoopis teistsugune linn. Aga noh, laiemalt on see ikkagi on see ju küsimus sellest suhtumisest, et not in my back yard ehk ükskõik mida sa eestist tahad kuhugile teha, siis kõigepealt saab Tohutult suure vastuseisuga, et rajatises siis tselluloositehase räätsa siis kanalat vahet ei ole, igal juhul hakkavad seal kohalikud inimesed kõige esimese asjana jõuluma, et ühest küljest räägitakse sellest, et kuidas riik peab soodustama erinevate piirkondade arengut, kuidas riik peaks soodustama, seda töökohti oleks kõigis piirkondades, et oleks ettevõtluskõigis piirkondades, et inimesed ei tahaksid ära tulla. Otepää võiks vaadata otsa sellele, et kuidas on Otepää elanikkond muutunud viimasel 10-l 20-l 30-l aastal ja selle põhjal otsustada, et kas neil siis läheb nüüd eelmisest hästi ja kas nad on siis nii väga hirmsasti toredad või nad ei ole. Ja tegelikult, kui me ausalt oleme, siis ega ei ole peale Tallinna-Harjumaa ei ole ju kellelegi võimalust endale vastu rinda taguda, rõõmustada selle üle, et neil ei ole olnud meeletult inimeste väljapoole kõike seda, see on igal pool Eestis olnud. Ja üks suur põhjus selleks on olnud töökohtade puudus. Et praegusel hetkel on olemas ettevõtted, kes tahavad tegelikult Otepääle nagu ettevõtluse seisukohast on kõike muud kui nagu tore kant. Et Ta on suurtest keskustest ikkagi eemal, ta on juba ainuüksi seal, sealne maastik on selline, et seal nii-öelda kaubavedusid nii suuri vedusid teostada väga ebaet, ta ei ole nagu maailma kõige parem paik. Et see vaidlus ka praegusel hetkel sellesama nii-öelda puidutööstuse laiendamisest, kui me vaatame plaane ja kõike seda, siis seal ei juhtu ju mitte mingisugust nagu katastroofi, et ei ole midagi sellist, et meil need võetakse maha, ma suuri puhkealasid, lapsed kaotaksid mänguväljakud, inimesed kaotaksid puhkepõhimõtteliselt enese. Selliseid probleeme seal ju ei ole, et pigem on jälle selline põhimõtteline vastuseis sellele. Ja ega midagi pole teha, see ütlus ei ole nagu suusoojaks, et võib-olla me siis tõesti peaksime kogu omaette Ta kolima teisele poole piir. Et Lätis suhtutakse kõigesse sellesse nii riiklikul kui kohalike omavalitsuse kui ka tegelikult inimeste tasemel hoopis teistmoodi ja põhjus selleks, et lihtsalt minge, käige, sõitke Põhja-Lätis ringi, vaadake, mis elu seal elatakse, milline on sealne keskkond. Tutki, kes statistikas, milline on tööhõive, millised palganäitajaid ja kõik seda. Ja te saate aru, et seal osatakse selliseid asju palju rohkem hinnata. Eestis on päris mitu päris mitu suurt vaid potentsiaalselt nagu väga suurte tööstusettevõtet, mis on praegusel hetkel planeerimises ja kus on väga selge nii-öelda kaalutluskoht kas minna Eestisse või vabandust, kas, kas teha Eestisse või teha Läti ja pigem tihtipeale nad kalduvad Läti poole sellepärast et seal on palju mugavam asju ajada ja seal võetakse ettevõtjat palju soojemat vastukest. No piltlikult öeldes annab see tehase Otepääl tööd igale 25.-le inimesele ja selle taustal ütleb, et siis vallavanem, et jah, et tehas on piirkonna üks suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid, aga noh, ikkagi siin on, eks ole, noh kõik need muud kaalutlused, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab ühte omavalitsust juhtida selliselt, et sa vaatad üht suurimat tööandjat, üht suurimat maksumaksjat vaenlast jah, et kes siis kes siis need teed teedeehituse rahastab, kes selle korrashoiu rahastab, kes üldse hoiab seda omavalitsust üleval, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik niimoodi kohalikku omavalitsust juhtida või kuidas on võimalik, et sügisel samasugused inimesed tagasi valitud võetakse, et et meil on ikkagi Eestis ammu süvenenud see tunne, et väljaspool Virumaad ja Harjumaad peabki olema kas siis tõesti looduskaitseala või siis on meil hunnik muuseumide spaasid ja, ja see on siis nii-öelda ülejäänud Eesti elu kogu ka siis ülejäänud selle põhja Eesti rahva jaoks, et tulge meile siia spaasse, noh nii ei saa elada. Noh, jah, aga kahjuks sellist suhtumist on liigagi palju. Räägime kultuurist ka selle nädala alguses valiti välja neli strateegilist kultuuriobjekti, mida siis lähematel aastatel hakatakse Kultuurkapitali Kultuurkapitali vahenditest rajama. Parem on sellised strateegilised projektid olnud Tallinnas kunsti kunstimuuseum Tartus, Eesti Rahva muuseum ja nendeks objektiks siis 11 seast valiti välja Estonia teatri juurdeehitus süku, mis on siis Tartusse planeerinud tav südalinna kultuurikeskus, Kreenholmi kvartali korda tegemine Narvas ja Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres. ET väga palju kriitikat on see otsus pälvinud. Kusjuures mina tunnistan ausalt, et mina sellest kriitikast aru ei saa, kui me võtame need 11 objekti näiteks seal teiste seas, mis minul endal oli nagu väga sümpaatne ja väga meeldis, oli seal, oli seal filmilinnaku tegemine, oli ka Eesti kontserdi ja Tallinna filharmoonia plaanitav projekt, kus oleks siis pidanud Rannamäe bastioni Rannavärava bastioni alla. Uue kontsertsaali või kontserdite kontsertkompleksi ehitamine. Oli mitmeid näiteid, et kõik need projektid on ju Eesti kultuuri seisukohast ühtemoodi nagu olulised ja ega siin ega siin neid eristab ikkagi peamiselt maitse ja maitse üle teatavasti ei vaielda, vaid maitse üle nagu kakeldakse. Et minu arvates vastuoksa kultuuriministeerium sai hakkama väga mõistliku lahendusega ja mõistliku lahenduseni, sellepärast et need neli objekti erinevalt paljude teiste nägemust ei koondu ümber Tallinna või äärmisel juhul Tallinna-Tartu. Need objektid jaotuvad üle Eesti päris ilusasti nagu laiali. Ja selles mõttes, kes on nagu keeruline öelda, et see valik oleks halb olnud, et jah, muidugi minule ka ei meeldi see Estonia teatri juurdeehituse mõte minu arvates selle asemel ikkagi tuleks Estoniale, ma ei tea, kas siis linnahalli või kuhugile mujale ega Tallinnast kohtades puudujal, meile tuleks uus ooperiteater ehitada korralik kaasaegne ooperiteater. Aga noh, ma, ma kardan, et mina ja veel mõned inimesed oleme selle arvamusega suhteliselt suhteliselt üksi. Et selles mõttes see, see valik ei ole paha ja siin tuleb küll kultuurikomisjoni riigikogus pigem tunnustada. No jällegi printsiibis ma olen nõus, aga kui me vaatame seda, et siis Agatad, kui sa nõus oled, kui, kui suur osa kas või Eesti riigieelarvest või riigipoolsest rahastust läheb kultuuri, et see on niikuinii Euroopa Liidus kui mitte kõige suurem, siis esikolmes ja muidugi mul on ka hea meel Narvas, Kreenholm saab jälle ilusamaks ja rakendusse on tõsiselt, võiks öelda isegi, vähemasti siin osas maailmas väga unikaalne selline kompleks. Aga neid suuri hooneid tuleb hiljem kütta, neid tuleb hooldada ja see on eriti väiksemate omavalitsuste jaoks noh, niikuinii riik hakkab seda kinni maksma. Aga ma ütleks, et see on ikkagi ebaproportsionaalne kulu, et kui me vaatame sedasama filmilinnak näiteks selt nimistust välja. Aga see filmilinnak on täpselt selline asi, mis hakkab ka raha tagasi tooma, see filmilinnak on see, kuhu me teame paljusid keskusi nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, mis on suutnud koondada suurt Hollywoodi raha just sinna, et noh, kui me vaatame kaugele, vaatas vaata Lätti ja Leetu. Seda enam, et, et selles mõttes, et kui me vaatame näiteks sedasama Tenet, eks ole, et, et meil on nii-öelda jalg ukse vahel, me oleme juba vaikselt tõestamas ennast piirkonnana, kus saab filmida võrreldes Ameerika ida või läänerannikuga oluliselt odavamalt. Ja filmilinnak on üks võimalus, kus, kus seda laiendada palju rohkem, rääkimata sellest kultuurilisest mõjust Eesti enda filmikunstile. Et et noh, tore on, et need teised asjad valmis ehitatakse, aga lõppkokkuvõttes on ikka see, et ma ei tea, võib-olla kultuurikauge inimene, aga, aga mulle tundub, et neid, neid suuri kultuurihooneid on ikka hoolega ehitatud ka. Et kas, kas sinna ei jällegi ma tajun juba seda vihalaviini, aga et kas sinna ei mahu ära ja kas nendesse olemasolevates kohtades ei anna teha ära neid kõiki suuri kultuurisündmusi, mida nüüd nendes uutes kohtades kindlasti hakatakse kohe-kohe tegema? No küsimus ei ole tegelikult sinu kultuurikauguses, vaid küsimus on pigem nagu selles, et mida me kultuuri all mõistame, et ilmselgelt nii-öelda ka ka parlamenti riigikogu kultuurikomisjon mõistab kultuuriaseme all selliseid nii-öelda väga klassiklesi klassikalisi asju, eks ole, klassikaline muusik ka näitab tused, maalikunst ehk kultuuri all mõistetakse seda, mida sellena mõistetud viimased mitusada aastat, aga just nimelt uued asjad jah, nagu nagu filmilinnak ja nii edasi. Et see kõik ei tundunud kultuurina, et selles mõttes on sul nagu kahtlemata õigus. Aga vot see ongi see küsimus. Et selle üle vaidlema, võimegi nagu jääda, et mina oleks ka selle XI ja teinud võib-olla teised valikud, aga samas see, et suudeti seda Tallinna-kesksust vältida, see on ikkagi positiivne ja noh, see, et sa ütled, et riik peab hakkama neid tulevikus üleval pidama, et noh, ma kordan veel kord, et ega see riigi pidamine ongi üks tohutult nagu kallis asi ja see ongi nagu ebarentaabel asi ja kui me nagu majanduslikult mõtlema tuleks valdav osa sellest riigist üleüldse nagu kinni panna. Aga sellise suhtumisega me ei jõua ju ka mitte kuhugile. Aga betoonist ei pääse, räägime kinnisvara turust ja eeskätt siis pealinna kinnisvara turust, aga, aga mitte tingimata, et siin viimastel nädalatel mööda minu meelest päevagi, kui ei oleks mingit suuremat lugu sellest, kuidas kõik hoolekandele kortereid kokku ostavad. Muuti. Võib-olla Tallinnas mõnes piirkonnas juba varsti 5000-le eurole ruutmeetri pealt. Ja mis siin on, analüüsi kohaselt on näiteks eelmise aasta lõpu seisuga 2022. aastal valmivate korterite müügipakkumised suurenenud kolm korda, ehk siis ei osteta mitte üksnes olemasolevaid objekte, vaid et ostetakse ka ideed ja lubadust korteritest ja majadest. Et eks muidugi, lihtne on võrrelda või tuua paralleele eelmise kinnisvaramulliga 2006 2007 2008, mis teadupärast suure pauguga lõhki läks küll paljuski ka seetõttu, et finantskriisideks mitu laenuraha tingimused muutusid ja seetõttu olemasolev rahastusloogika lihtsalt ei toiminud, et vahepeal on eestlaste sissetulekud oluliselt kasvanud ja, ja ma isegi ei püüa väita, et inimesed ennast lõhki laenanud nende korterite ostmisega. Aga minu meelest kõige huvitavam analüüs selle teema kohta, Ta ja millest on tegelikult räägitud aastaid, aga mis on taas fookusesse tõusnud, on see, et kui suur on ikkagi paljudele nendele objektidele nõudlus pikemas ajas, et mina olen pärit põlvkonnast, kes sündis laulva revolutsiooni ajal ja see on see nii-öelda beebibuumi ajastu, aga, aga juba paar aastat hiljem sündis lapsi oluliselt vähem ja needsamad lapsed on jõudnud siis praegu sellesse ikka, kus nad tahavad endale oma kodu osta. Ja kui neid inimesi jääb noh, tuhandetes vähemaks. Mida see tähendab nendele samadele kinnisvara hindadele, kui see nõudlus järsult langeb, eriti olukorras, kus praegu on nõudlus väga kõrge, aga pakkumine madal, mistõttu on hinnad niikuinii kõrgemad, kui nad võiksid olla sellises tavalises. Turuolukorras kinnisvara on selles mõttes huvitav valdkond, et nagu väga paljud muud valdkonnad, jube palju on nagu emotsiooni, et oleme spetsialiste jah, spetsialist ja seda on ka nagunii ja jube palju emotsiooni ja vähe on nagu numbritesse vaatama, sest et kui me siis vaatame sellest, et kui palju meil nagu müüakse et ühes kuus ühes aastas või ütleme erinevaid kinnisvaraobjekte siis tegelikult me räägime ju nii-öelda nagu tuhanded mitte kümnetes tuhandetes, mitte sadades tuhandetes olukorras, kus meil Tallinnas on väga jämedalt kuskil mingisugune 150000 elamispinda. Et, et kui nüüd siis ühes kuus vahetab sellest omanikku, vahetab omanikku ja tekib juurde kokku, eks ole, selle mõnid mõni 1000, siis me räägime ju tegelikult nagu kübemekesest. Teine asi on see, et suur või arvestatav osa nendest inimestest, kes praegusel hetkel ostavad endale kinnisvara, nad ei osta endale nii-öelda nagu hädavajaliku elamispinda, nad, kas nad kas nii-öelda ostavad, vahetavad oma elamist, pinda võimet, siis mõtlevad investeerimise peale. Et selles mõttes, et see ei ole nagu niisugune nagu ilmselge praktiline vajadus, millest see kõik nagu tingib ja ja, ja kõik see on tekitanud mingisuguse fooni, mingisuguse emotsiooni, mille põhjal siis nüüd hakatakse nii-öelda mille hinnad on tublisti tublisti kasvama kasvama hakanud. Aga, aga see küsimuse püstitus jah, et nagu kuidas edasi, see küsimuse püstitus on väga õiged, sellel nädalgi on kännud ju erinevad arvamused läbi. On üks toredamaid arvamusi või selliseid huvitavamaid arvamusi on see, et järgmise suure kinnisvarabuumis too kaasa ainult see, kui meil on arvestataval määral siginenud võõrtööjõudu ja tõepoolest nii-öelda nagu maksujõulist võõrtööjõud, mitte need, kes tulevad siia. Piltlikult öeldes kusagilt Aasiast, eks ole, 500 eurose kuupalga peale, millest nad suudavad ennast siin ära elatada ja poole saavad saata, veel, saavad veel koju ka saata, eks ole, mille eest nad elavad siin ikkagi väga nagu näruselt ära, sest tõepoolest nii-öelda võõrtööjõud, kes on ka nii-öelda maksujõuline inimene, et nemad saavad järgmise pommi pommi nagu kaasa tuua. Et ka mina ei tea, kust see nagu tõde peidus on. Aga ilmselgelt ma tajun väga paljudes inimestes küll seda noh, nagu emotsiooni, et oh et kujundlikult öeldes, et oh, ma võtan teise samba raha välja ja paned selle kinnisvarasse, et see toob mulle igal juhul tagasi. Et jah, Ta toob sulle igal juhul tagasi, küsimus on selles, kui palju ta tootmise ajaperspektiivis teda võib-olla siiski oleksime seda raha paigutamiseks mõistlikud, ka mingisugused muud võimalused, aga sellele nagu mõeldakse, kuid väga vähe. Sest selle just selle teise pensionisamba raha väljavõtmise kontekstis ma olen hästi palju, ainult. Oh, me ostame korter. Toonane asi, millest inimesed saavad aru ka investeerimisobjektina, sest et see on füüsiliselt katsutav tajutav seal midagi, midagi päris ja ega lõppkokkuvõttes, kui me vaatame Lääne-Euroopa suuri metropole, siis seni on olnud see trend tõesti selline, et need kinnisvarahinnad kasvavad ja kasvavad ja kasvavad ja nad kasvavad tegelikult sellisesse suurusesse, kus olemasolevas situatsioonis ei olegi tegelikult nii-öelda noorel inimesel võib olla kogu elu perspektiivi peale üldse võimalus endale kodu osta. Aga kui tahta võib-olla seda teemat niimoodi positiivselt kokku võtta, et kui me rääkisime enne siin Otepääst või Kehrast, et siis paljudele väikelinnadele alevitele kus on tehtud ilusad kergliiklusteed, valgustus välja vahetatud ja kõik muu on korralik, et see on nende võimalused, sest et ega tegelikult näiteks Harjumaa piires Tallinnas tööl käia ei ole mitte midagi ja ega ei ole tegelikult ka Raplamaa midagi ei käi, nii et regionaalarengu seisukohalt siin on võimalus. Aga saate, võtame kokku Hiinaga. Indrek, meile lastud siia küll saadet tegema, aga sa saad mind nüüd ametlikult pidada arvamusliidriks, sellepärast et kui Delfisse jõudis oli see nüüd ei, läbi üleeile. Lugu sellest, kuidas Hiina saatkond saatis arvamusliidritele kirja, milles tahab aidata neid Hiinast õigesti aru saama siis ka mina sain selle kirja. No vot, mina tunnen ennast puudutatuna, kuigi ma pean ütlema, et ma pole ka muidugi oma Belboxis nagu väga põhjalikult surfanud, järsku seal ikkagi kuskil on. Ja seal kirjas Hiina saatkond Tallinnas, siis püüab selgeks teha siis neile, kellele kiri adresseeritud, et kogu see uiguuride jutt ja see muu asi, et noh, tulge mõistusele, et vaadake neid linke, mis me oleme siin saatnud teile, te ju näete, et see on tegelikult, et USA infooperatsioon ja päriselt selliseid asju ju ei eksisteeri. Noh, ütleme niimoodi, seda saab huumoriga võtta kogusite kirja saatmist, aga lõppkokkuvõttes see näitab hiina tegutsemisviisi siin Eestis. Hiina mõjutustegevus on juhtinud tähelepanu nii kapo kui välisluureamet. Me teame, sellise pehme jõu instrumendina on Tallinna ülikooli juures Konfutsiuse instituut. Hiina jalajälg on juba üpris suur ja eks ma olen isegi sellega kokku puutunud. Kui lehes ikka mõni Hiina kriitilisem arvamus ilmub, siis saatkond ikkagi leiab, et neil on õigus esitada nõudmine. Korrektuurid tuleb sisse viia, et, et need lood ikkagi näitaksid tõde, mitte mingit jama. Hinna tegeleb väga jõuliselt, ükskõik mida sa kuskil midagi korranud, ütle, et noh, ma olen ise seda ise seda kogenud, et kaks lauset raadios ja sa saad selle peale, sellele reageeritakse valuliselt. Omajagu muidugi imetletav see, et kui põhjalikult ja kus süsteemselt Hiina jälgib kõike seda, mida tema kohta öeldakse, mida tema kohta räägitakse isegi isegi sellises maailma mõistes kahjuks küll pisikeses mõttetus keeles nagu Eesti pisikeses mõttetus riigis nagu Eesti vabariike. Et tõesti, see on nagu väga teravalt nagu tähelepanu all. Aga noh, aga mis siin ikka nagu imestada, selles mõttes tõsi on, et nemad ajavad nagu oma asja ja mida siis rahvusvaheline üldsus neile ütleb sellesama oiguuride teemal, et ega rahvusvaheline üldsus ütleb neil ju sisuliselt ainult seda, et jah, meil siin niimoodi natuke poriseme, me siin natuke pilisem, aga ega me oma majandusotsuseid selle tõttu nagu muutma ei hakka. Ja peab. Ja see kõik annab nagu Hiinale ainult sellist julgust, tuge, indulgentsi nagu edasi seda kõike teha edasi seda kõike öelda edasi seda kõike rääkida. Et see kõik on nagu väga kahetsusväärne, aga meil tuleb sellega leppida, et meil on valida meie all. Ma pean siis silma alt silmas, et arenenud maailma. Et kas me vaatame sisuliselt läbi sõrmede ja räägime ainult sõnadega, võime, kasutame ka mingisuguseid tegusid, ma ei pea silmas seda, et lähme hinna vastuseta, eks ole, aga erinevaid majandussanktsioonid, kõik sellised asjad kuigi kulda, küsimus, et Hiina on nii suur ja Hiina on nii võimas ja see läänemaailm on ise lasknud Hiinas, on nii suureks võimsaks saada, et mis võiks olla üldse see, mis nagu hinnate kuidagigi takistab. Vähemalt võiks selle kõige taustal kaduda või hääbuda need illusioonid, et Hiina on mingi suur pragmaatiline tehnokraatlik jõud, mis seisab ainult kõigi arengu eest. Aga siinkohal peame tänase saate otsad kokku tõmbama. Stuudios oli Indrek Lepik Eesti ekspressist Indrek rikka ja maalehest Surdena kuulajatele ilusat algavat nädalat. Väga soe ilm peaks tulema ja järgmisel pühapäeval kuuleme jälle ilusat emadepäeva. Olukorrast riigis.