Vanemuises juba olnud näitlejate nimekirjas 10 aastat. Jaa, oli seal tehtud nii mitugi rolli ja mõni õnnestus ja mõni ei olnud õnnestunud jah, nii nagu ikkagi. Ja siis ühel ilusal päeval tuli Vello Rummo minu juurde niisuguse ettepanekuga, et et kas. Oli juba kõik ära räägitud, Irdiga oli juba kõik ära räägitud ja ird oli muidugi väga nõus selle minekuga, et noh, ma erilist kooli mingisuguste ei olnud saanud, ainult niipalju kui ird seal meid koolitas. Ja nii see siis minek algaski. Kas võlgnevus oli palju? Üldiselt, ma vaatasin nendel, kes olid hiljem Ani kuni viimase aastani ei olnud Ani Poegi selles suhtes oli kursusel võrdlemisi Vapper, kuigi kõige raskem oligi vast esimene ja teise kursuse esimene poolteise kursuse esimene poolaasta oli kõige raskem ja ja siis keele keele Juznscus võlgemised nagu noh, jäid inimestele kaela tänu keeleoskusele puudulikule oskusele ja enamuses olid Nadki vene keele alal. Muide, kas tehti ka mingisuguseid mööndusi, näiteks teooria hulga suhtes? Mina mäletan esimesi loenguid sest Tallinnas öeldi meile, et õppetöö toimub eesti keeles. Aga ei täpsustatud, tähendab kogu praktiline oli eesti keeles, aga loengud olid vene keeles, kui ma seda oleksin teadnud, ma poleks sõitnud. Ja siis ma istusin esimestel loengutel ja kuulasin kolm aastat olime õppinud vene keelt. Üks 20 minutit ma suutsin jälgida, millest oli jutt. Ja vot siis enam ei jaksanud. Lihtsalt sul ei jätku sõnu suhteliselt ainult teemat jälgida, aga loeti täiesti ülikooli tasemel, ega siis seal lasteaiakeeles ei räägitud. Et siis ma mõtlesin küll, et kas ma lähen kohe ära või ootan paar nädalat. Oli arvestatud üks aasta keele omandamiseks kursusele viis aastat, muidu näitlejameisterlikkuse kulus neli aastat. Kui tihedasti vene keele tunde oli vene keele ühest kolmenädalast kaks korda nädalas, aga noh, seal tuli paratamatult tuli kohe ka praktilist. Ja see oli, ma mäletan, ma tulin lihtsalt ühiselamus, läksid kartulid ja kesise teibaga. Kivide ja kändude aga palju, aga peab ütlema, et meisse suhtuti selle viletsa keeleoskuse pärast väga-väga sõbralikult ja parandati ja ei pandud sugugi pahaks nii üle kivide ja kändude, seda õhu teel annad ajaloos oli pedagoogidel, sest siiski arvestades sellega, et kitlis on instituut, kus tavaliselt ühele kohale kandideerib 200 kuni 300 tulevast üliõpilast kes ise juba üldhariduslikult rääkimata nende eelduste poolest, millest nüüd võeti, on väga kõrgel tasemel, sellepärast professuur üldsubeda. Pedagoogide kaader oli ju? See oli ju tõesti Moskva linnakõrb õppeasutust üks parimaid, seda nad kahtlemata need lugesid näiteks kirjandust, lugesid. Rahvusvahelises Kirjanduse Instituudis koordinimis, Kirjanduse Instituudis. Ta õpetab 40 aastat Helsingis sel aastal, Jevgeni Onjegin esindab liigseid inimesi. Katerina äikedeson Mäelguse kiirpimeduse riigis 40 aastat, ühtlasi ka neidsamu käibetõdesid. Kirjandus kui kuivade tõdede kupatus, mida ei saa armastada ega vihata. Kirjandus. Heruta mõelge ometi, see on sama mõttetu, kui lamp, mis valgust ei anna või ahimis solvust ei heida. Tulebki välja, et õpetaja on tegelenud 40 aastat kirjanduse mõttetuks muutmisega. Puškin Dostojevski, Tšehhov, Tolstoi panid inimeste südamed sõna abil liigitsema. Kogu maailmas põlevad südamed nende süüdatud leegiga armastavat, vihkavad, innustuvad. See on nüüd sattusid südameid, sülitavad sõnad truudesse aga külmades kätesse, kui paljude inimeste südametes on ta tolle püha sädemeid kustutanud, ära varastanud, võime erutuda, kaks uut kasu toonud. Kas te tõesti näiteks sellist? No on üldiselt teada, et näitlejad koguvad kilde oma rollilahendus mosaiiki läbi elatud elukogemustest ja tähelepanekutest. Ega te nüüd selle õpetaja Olga Oliegov Naportrateerimisel kasutanud Kitise mälestusi? Ei need tähelepanekud on mul hilisemast elust ja Tendrekovi jutustus ise annab võrratut materjali selle kuju loomiseks. Oma Kitise pedagooge mäletan ma kõiki väga suure soojuse ja tänutundega sest nende panus minu kujunemisel nii inimesena kui ka näitlejana on hindama. Ja ma ei mäleta, et keegi neist oleks õpetanud meile käibetõdesid, et nad oleksid õpetanud ükskõikselt või külmalt, aga nad õpetasid, nii et, et just nende aine on kõige tähtsam, kõige huvitavam, kõige rohkem pühendage just sellele ainele tähelepanu ja raske oli tõesti välja valida, mis nüüd just on kõige vajalikum kõige tarvilikul. Mulle meenub Lääne-Euroopa kirjanduse pedagoog Poll. Minu vene keele oskus Moskvasse sõites oli väga vaene isegi liiga napp. Ja ma mäletan, et ma pidin talle andma esimese eksami. Ja siis palusin, et mulle antaks tõlk. Aga seoltarlik õppejõud ütles ei, kuid ainet natukenegi valdate, ma mõistan teid, ükskõik, mistahes keeles te siis räägiksite. Hakkasin käima siis rääkima, talle sattus mulle küsimus nii palju liid ja siig Friidist. Ja see käis umbes niimoodi, et et tegusõnad olid mul väga napid nimisõnu, ma nagu oskasin, rohkemaid siig, Friid. Või? Siis ka teisi pedagooge pean ma suure soojusega mäletama hilja jaagu sudoku, kes siis meie kursust ja oli meie kursusejuhti, õpetas näitlejameisterlikkust. Väga tark väga isalik, väga tähelepanelik õppejõud, suurte kogemustega oli siis veel Osid, saabun, tuulov, kes samuti õppides näitlejameisterlikkust. Ka tema oli erekunstnik ereda vormi järeda sisuga ja ka neid ei seganud keelebarjäär. Sellepärast et kui näitleja mõtleb ja tegutseb õigesti siis ta karjääri koidisti. Mina ei tunne kedagi. Majanduse pole, mul pole ahhaa, tule siia. Ütle mulle ausalt, kas sul seda jampsi pärast, mis siin toimub? On sul kolhoosi asjalistega rääksakkimist kaudu? Jah, kuigi väljalüps on rohkem kui tagasihoidlik. Siiski ütles selle vana-aasta õhtu programmi režissöör Igor kurved. Tänase toodanguga on ta siiski rahul. Seda me veel ei oska veel nii päris täpselt öelda, aga olnud pool päeva on veel ees, siis on terve saade ilmselt juba lüpsikuse lüpsnud. Arvata on, et hääleaparaat Peab koputamist imiteerides küll väga perfektne olema. Nojah, see on end selgelt kui ilma ilma vastava nihukeste tehnilise pagasita ja oma kõneaparaat tuuri, kui ei tunne siis kogutud on väga raske koputada laval hästi, selleks peab olema, nagu öeldakse, väga-väga korra seal aparaat ei tohi kogutud, tihti on ju just kogelemise kohad need nii-öelda suurendatud. Nojah, see aitab teatud mõtet välja tuua või siis alla kriipsutada meil aeg või, ja selles mõttes on nüüd kogutaminangini üks niisugune meeldiv nüanss. Teie estraadikavad on suures osas Ervin Abeli peale üles ehitatud, kui kaua aega võtab, et ennast vormi viia enne õhtu algust? Naine õhtu alguste, see hakkab juba kusagil õhtupoolikul, aga see on nagu niisugune nagu psühholoogiline või juba kõneaparatuur kuidagimoodi juba töötab selles vaimus, ehkki ise brittide aga ennem etendust mina enne riidesse panemist oma pannkostüümis pool tundi ennem vaikselt nii ajal mitmesuguseid harjutusi, nii et ei, ei tohi minna lavale mitte oma häält lahti rääkima, vaid ta peab olema juba korras. Kas Kitisest saadud pagas on selleks küllaldane või olete juurde mõelnud veel iseenda jaoks midagi ketisest veel niipalju öelda, et see seal me saime ikka tugeva tugeva aluse kõnetehnikaks just aluse ja oskuse ise üksinda edasi töötada, sest on vähe, kui inimene teab, aga ta ei oska ka teadmisi, kuidas öelda, praktiliselt rakendada. Aga meie pedagoogid olid selles mõttes, ma ütleksin, väga delikaatsed meie põne defektide puhul, mis oli väga suunal plaga oskasid väga pedagoogiliselt asjale lähene õpetaja innustada ja meile lavakõnetunnid, ma ütlen, olid sihukesed meeldivamat tunnilast. Ja meil oli muidugi õnn ka meie kursusel meie stuudios. Et me saime veel niisuguse haruldase pedagoogi käe all olla nagu Meie kadunud raadiviisa Felix Moor, kes tõesti kogu südame ja hingega oli, seisis selle eest hea, et meil tõesti oleks ka eesti keel suus, sätne, oskaks oma kõneaparatuuri kasutada nii nagu vaja. No reservi noobel Jaanus Orgulased ning üldse mehed, kes koomikutalenti edaspidises töös üles näidanud ka Moskva perioodil juba naljamehed No olid ikka näiteks Ervin Aabel, ma mäletan juba 43.-st aastast peale tema tuli sõjapakku meie naabri naaberkülla ja siis talvel vedasime koos koos heinu, kuidas seal heinakoorma otsas, mäletad, rääkisid, tead, ma tahaksin näitlejaks saada. Niimoodi, vanaisa töötas Narva teatris kellelegi seal ja. Ja siis mul tuli see meelde, kui oli talisil täiendust saada stuudiole siis me läksime Jaanus Orgulusega Rakvereni otsisime siis Ervin ülesanne järgmine oli vahepeal kasvanud muidugi, pikaks, põhiliselt ma teadsin Rakvere keskkoolist ka juba ta mängis näitemängu seal ja temal oli juba väiksest peale selline. Niisugune huumorisoon on ikkagi nii tunda ja ta isa oli väga humoorikas inimene. Väga tore ta huumoriga mees. Ja, ja samuti Ervin, järgmine oli juba istunud ja kui te tahtsite näiteks, siis. Jaga Jaanus tähendab, ma mäletan, tema armastas käia kunstiteatis vaatamas ägedat südant. Ostovskineerinud Tal oli seal kriibopulisel lemmiknäitleja, arvatavasti kui palju sa käisid kastile katsetanud isegi 30 korda. Nii et niisugune kallaku ja sinna kiskus ja kas tollane õppeplaan võimaldas ka mõningast spetsialiseerumist. Tänapäeval räägitakse isegi individuaalprogrammiga, sest need viiakse neid julgelt-l. Oli küll sellised võimalused olid olemas, kui palju me nüüd jõudsime, ei jaksagi neid ära kasutada. Esiteks juba meie hulgast, nagu pedagoogid hakkaksid ise välja valima parimaid rütmitundjaid tantsu alal, kes võiksid ka teatris viia läbi rütmikat liikumistunde vehklemist. Kadunud Pendrui tuli ju puht niisuguse spetsialistina, kes võis seada üle laval väga huvitavaid võitlus, momente ja noa ja, ja niisuguste asjadega peale selle. Krimm mäletan ise mind millegipärast Krimmi alal võrdlemisi pitsitati ja mul hakkas meeldima, et selliseid võimalusi oli meil täiesti olemas. Kas karask viibis ka tavalisest kauem laulutundides näiteks? Esialgu ei viibinud, esialgu ma tulin ikka nii nagu kõik teisedki näitlejaks õppima, draamanäitlejaks, aga aga pärast muidugi. See laulupedagoog oli niivõrd niisugune väga tugev muusikainimene ja ta oskas kuidagi oma tunnid niimoodi üles seada. Hakkas, laulmine meeldib. Ja pärast ma hakkasin juba tema järgi käima alguses ilmunud tonnidesse. Siis ta tahtis teada, milles see põhjus on, näiteks pärast maailma lükkasin ikka teise, eks seal oli näiteks Zimmermann. Rohkem tahtis laulda, aga pärast hakkasin mina ise tema järgi käima. Et tullakse laulmine meeldima. Ja ega muidugi, see ei tähendanud veel seda, et ma tingimata pean hakkama tulevikus laulma, aga siis tähendab, et tähendab, ta meeldis laulmine ja musitseerimine nii mõnestki teatri rollist veel draamateater perioodist. Siiski tuleb meelde, et Kaidu karast ta laulis siis veel draamanäitlejana, jah, mõned olid seal nagu eskaadri hukk oli, siis oli Atlandi ookean ja näidendid olid kus sai natukene nii lauldud, aga noh, seal ka niisugune, nii nagu Draamateatris seda tehakse, mitte nii nagu ooperiteatris ja Moskvas ka parimad võimalused vaadata jaamu uurisolisse ja Moskvas Moskvas ma nägin väga palju, nägin just suurest teatrist, nägin etendusi ja siis kadunud Felix Moriga koos käisime vaatamas kontserte just kontserdisaalis ja siis konservatooriumi suures saalis ja kavad on veel alles. On neljapäeva õhtu, Jaan Tombi nimelise kultuuripalee rahvateatris käib tavaline proov, peanäitejuht lavastaja ellu. Puurist on stuudio lastele. Et tiidi teemaks andnud kuulus laulja. Vaadake, lapsed juba niisugune, kui te küüdi teete, siis alati peab väga täpselt teadma, mida te tahate saada, et ei tekiks olukord üldse suhted, kas ma tahan näiteks edasi tõesti saab asja või ma ei taha või ühesõnaga näiteks mahur, kui sina hakkad temale midagi selgeks tegema, siis sa pead tegema, ta näeb väga selgeks niiviisi selgeks tegema, et sa ise ka usud, sest muidu tekib niisugune olukord, see, millest me oleme kogu aeg rääkinud et omavahelised suhted. On need siis paarised tüüdis või on need kahe või kolme kaupa, kuid etüüdi ja need peavad olema väga täpsed. Kas te midagi väga vihkate, midagi väga armastate, aga alati te peate midagi väga tahtma. Sest kui me teatris ei tegutse, me peame tegutsema alati sõnaga mõttega, siis hakkab alles see elutõde välja kooruma. Mõne aasta pärast seisavad nendel stuudio lastel eespäevad, kus natavas otsustama, kelleks saada. Kui mitmele nendest annaksite soovituse kõrgemasse teatrikooli, kasvõi Kitisesse astumast? Kolmele neljale kindlasti. Noored on toredad ja töötada nendega on väga huvitav. Aga selge on muidugi see, et teatritee valik on küllaltki keeruline igale noorele inimesele. Ja meenub ka see, kui 25 aastat tagasi endale see valik ees seisis. Aga muidugi mul on elus tohutult vedanud, sest siiski Kitis andis kogu eluks kaasa nii palju teadmisi. Ja eeskätt mingisuguse ellusuhtumise. Inimese kujunemise osas. On ma pean ütlema, minu elus küll kiitis väga suurt rolli mänginud. Ja kui oleks võimalus kunagi eluratastega tagurpidi pöörata, Ta siis valiksin oma elus uuesti need viis Kitises veedetud aastat. Eeskätt sellepärast, et me elasime iga päev teatrikunstikontsertide maailmas. Meil olid niisugused õppejõud, kelle kohta võis ütelda, et need olid inimesed suure tähega. Ja vaieldamatult ei ole vist niisugust hetke oma töös, kus ma ei otsiks ikkagi silda nende näpunäidete ja nende nõuannete järele ja ei saaks nagu seda toitu pidevat toitu. Just nimelt säält Moskvas veedetud ja õpitut päevadest. Kuid kindlasti tuleb väga palju juurde õppida, sest Moskvas lõpetasite diplomeeritud Jah, seda küll ja ma pean ütlema, et ka see on väga tore aeg sest kultuuritöö ja töörahvateatris on kahtlemata erinevad näitlejatööst ja eeskätt selle tõttu, et nagu nägite, siin ma pean olema pedagoog rahvateatris pean mõlema lavastaja, vähe sellest, sageli tuleb teha ka kirjaniku tööd, terve rida, luuleprogramme, aseja, isegi dramatiseeringus ja sageli tuleb endal teha. Pluss veel see, et meie kultuuripalee on suur kombinaat, kus on palju isetegevuslasi, on terve rida kontserte, õhtuid, mida tuleb ka lavastajana sisustada ja kaasa aidata. Ja ütlema, et jällegi on õnne olnud ka edasiõppimise juures, sest Meie lavastajad on käinud nii Lubimovicu Jefrose juures, proovidel ja ikkagi pidevalt nagu toitu saanud. Ikkagi, mis sünnib uut, mis on siis tänapäeval oluline ja oluline on minu arvates ka veel üks moment, et isetegevuslik ja kutseline teater, need on mõlemad väga vajalik, rikud. Ja minu arvates, mida rohkem tegeleks noor inimene teatriga kunstiga seda rikkam ta on ise ja seda rikkam on ka meie rahvas. Mida rohkem meil on neid teatrisõpru ja teatriarmastajaid. Nad küsisid ennem, et kui noor inimene valib elukutse ega siis see iga kord ei tähenda elukutset, kui ta nüüd tõesti sinna rahvateatri stuudios käib või rahvateatris isegi kaasa lööd. Ta teeb seda oma põhitöö või õppimise kõrval, aga peamine on see, et tal on huvide ring laiem. Tal on huvi kirjanduse teatri kõige vastu hoopis teistsugused ja ta veedab oma vaba aja siiski ennast teostades. Tal on see isetegemise rõõm. Ja minu arvates see on juba suurepärane tööpõld. Kuinjot. Nii valmib järjekordne saade, teleseriaalist poliitilised kired. Süüdisele režissöör Tõnis Kask son lavastanud kolmandikul mängufilmi neist aeg maha koos varalahkunud kursusekaaslase Pendruiga 32 telelavastust oleme üle 10 dokumentaalfilmindusega, ütleme, klassivaenlased ainult sõimattaya needa. Aga et niimodi tulistada. Uskusime, et kui plats saab rahvast täis, siis nad tulistada ei julge. Aga nemad andsid lastele relvad kätte ja lapsed tulistasid. Tõnis ega ma avaldasin edasi kartuleid koorima ja sündmused on. Tähendab, meil on nüüd niisugune lugu, praegu jätsid sama käigu ära. Ma ei tea isegi praegusele käigu teha, eks ole. Aladel ei näe, ma ei saanud sellepärast edasi, endiselt, aga teeme kahes osas, tähendab, teeme niimoodi, et enne enne võtame kuni kindlasti monoloogini ja 70. analoogilist edasi. Eks ole vaja. 1953. aastal saabusid kõik 24 väri värsket noort näitlejat Tallinna draamateatrisse kus tollal töötas meie kõigi aegade tugevaim näitleja koosseis. Ehk on see üheks põhjuseks, miks nii mõnigi teie hulgast valis teise tee teise ala. Ning teatrist lahkus. Minu arvates see põhjus, mis te ütlesite, see on üks, teine on see, et ega meist kõik ei olnud päris õigesti vist oma elukutset valinud, ma arvan nii. Tol ajal oli üldse halb informatsioon selle kohta, mida, kui siin teatri huvitab, üldse on võimalik õppida nii mõnestki kujunes pärast väljanäitejuht, võib-olla oleks pidanud kohe minema õppima näitejuhtimist aga mida me ise oleme korduvalt tunnetanud, see on, et. Kogu õhkkond koolis ja, ja moskva atmosfäär. See andis küllaltki laia teadmiste ringi meile. Me puutusime seal kokku paljude inimestega. Meie jaoks oli see ikkagi provintsist minek metropoli. Ja sellisel juhul peaks olema meesia suutma kõik vastu võtma, mis sulle antakse ja lisaks veel rohkemgi. 50.-te aastate alguses oli televisioon Eestimaa jaoks alles huvitav mõte, et ehk tulevikus saame ka televiisorit vaadata. Moskvas käisid sellel ajal juba päris regulaarselt telesaated, kas ka selle tööga puutusid kokku ainult vaatlejana. Meie instituudid käisid Vene kursuste näitlejad diktori praktikal aga meie oma keelega, no kes meid oleks lasknud, üks asi, teine asi on see, et ma arvan et ega me nüüd televisiooni jaoks, kes me hiljem televisiooni tulime, Moskva saadetes nüüd erilist äratust ei saanud. Sest televisioon sel ajal oli ikkagi puhttehniline võimalus. Ja minnes televisiooni tööle küsida praegu kellegi käest, kas keegi läks sinna sellepärast, et ta tundis endast lapsest saadik kutsumus töötada televisioonis? Ma arvan, et küll ei see oli ikkagi väga paljus juhus, mis meid sinna viis. Ja seda juhuslikkust näitab ka see, et mitte kõik ei jäänud televisiooni pidama ja mitte kõik ei ole televisioonis leidnud oma kutsumust. Nii näiteks Vello Rummo, kes oli televisiooni esimene peanäitejuht jätkab ikkagi oma tegevust praegu teatri alal, Pärnu teatri peanäitejuhina. Griša Kromanov on filmirežissöör. Ma arvan, et, et televisioon oli siiski meie kõigi jaoks oluline etapp ja meie, kes me sinna oleme tööle jäänud. Nähtavasti leidsime oma kutsumuse sealt. Tõnis, olete üsna palju teinud telelavastusi ja seesama sari poliitiliselt kiredki on ju suures osas näitlejatega. Kas te pole kunagi tahtnud Teatris proovida lavastada? Ausalt öeldes ma juba kardan teatrit teatris lavastada on siiski midagi muud seal kui, kui võrrelda seda televisiooni töötehnoloogiaga režissööri kunst, ütleme töös näitlejaga on sama. Aga oskus tükki nägemiseks tähendab tema tema lavale toomiseks televisiooni kaamera ees teine, ta on rohkem sarnane filmiga. Seepärast ja filme ma olen teinud, aga teatrisse minna vist on distants liiga suur, ma ei, vist enam ei julge. No mul on väga hästi meeles see päev, kui me saabusime Moskvasse. Meil oli vastu võtma tulnud Leedu stuudio õpilased, üliõpilased, nemad miskipärast ootasid eriti mind. Sest nad nähtavasti arvasid, et saavad meist omale uusi sõpru uusi mõttekaaslasi ja ka sportlasi, neil oli puudus, ma tean, seal, korvpallinaiskond ei olnud komplekteeritud. Ja muidugi nad vaatasid nii, muidugi kasvulisi naisi juba valisid välja, et Sid saavad nad omale täiendust ja said ka isa ikka. Meie vabariigi sportlased olid juba jäetud Moskvale niisuguse mulje, et meil on spordimaa ja siis Liidu kõrgemate koolide kunstiüliõpilaste spartakiaadid. Kehakultuuri õpetaja, et iga üksel sina jooksed tarri karvaga sviiti 1000, jooksma elus ei olnud, jookseb. Ja mina, mis mina mõtlesin. Jooksnud 1700 meetrit, jooksnud 1000 pärast seitse sajandat jätsin pooleli. Aga mina siis ma võtan 100 meetrit. Muld elus nägnidega jooksnud. Ilusti filee oli, aga seal oli Liidu tšempioni hulgast. Ja no muidugi mina ei näidanud väljumata 60 jooksin natuke joosta, aga Karol oli niimoodi karvakas ikka õieti 1000 peale. Ja siis oli kolm-neli ringi, oli tagasi seosti suurt öeldi, kohtunik ütles, kui ta kiiremini jooksma ei hakka, me võtame rajalt maha. Aga no mees on ilma igasuguseid tšempioni niukseid ees. Takte teistest rahvustest üliõpilastegapäraste professionaalidega olnud hilisematel aegadel. Virve rääkisin leedulastest. On küll. No ja ikkagi, kui, kui juhtub Moskvas teatris käima, siis ilusad puhtad. Kas võidurkmeenlaskli läksidki, kes õppisid ka meiega ühel ajal? Ja muidugi rääkimata leedulastest ja kes? Õppisid ühela lõpetasid üks aasta, Meie toas oldi sellel ajal ühiselamus. Poistel oli 15 poissi toast esimesel esimesel aastal, pärast mis ripanud esimesed Verlamisi, no selles suhtes, et rasked, aga mitte ainult meile seda ütleme hinna, niisugust noh vähesust, selle all kannatasid ka vene kursuse ülikui, viimased viimased kursused elasid täiesti normaalselt lähedal, seal kolm inimest toas. Siiski tolleaegse elukohta Moskvas ei olnud meil uusehitusi, abielupaarid said omaette jah, seda seda kasutada. Aga selles suhtes noh, maksimaalselt püüti meid siiski nagu abistada ja. Toad olid üsna suured, õpime tegelikult käiski meil ikka lugemistanis instituudis. See oli omamoodi süsteemne. Esimestel kursustel olid suuremad toad juba vanematel tennisest. Oli oli kaks niisugust olid sisuliselt on see nii. Ja peale selle oli tuttav, et meid ka Eesti kultuuritegelased pidasid meeles. Meie võrdlemisi aktiivne külaline oli suur juubilar Gustav Ernesaks, mäletad, mitu korda meil käis neis meie instituudis, meil on palju palju fotosid, kus seal temaatika üks on, isegi. Laulsime. Need tulid videot. Me teatritegelased, kes tolleaegne nagu selle instituudi dekaan, asfaltrebane, kust meie, et me nüüd Leo kolmekesi lahkusime. Priit Põldroos pidevalt saatis tervitusi kuni eelmine rektor. Nii et me ei tulnud sugugi ennast mingisuguste hüljetutena selles laadis ja pealegi vaheajal käsitega suveti Eestis näitemänge tegemas mingi noormees meie linnast. Aksel Orav teoses, kus te käisite ja kus neid nähti juba juba tudengipõlves? Kiviõlis olin Kiviõlis, olime ja Kohtla-Nõmmel Kohtla-Nõmmel ja Kiisa sünnikodu lähedal, see oli meil niisugune huvitav reis, siis me tegime kõik lavatöö tegemise ja mängisime sellise suur praktikum selle. Ja siis tulid diplom etenduselt ning neid oli ketis lasteni korraga viis tükki. Praegu on see peaaegu et ülemõistuslik arv. Viietükiga said need noored inimesed hakkama Tallinnas mängisite näide eesti keeles. Kas sama oli ka Moskva lõpueksamitele? Kõrgel züriil tarvis tõlki et aru saada? Meil oli saal rahvast täis, nimetate õppediaatel õppi saalsel, sinna mahtus üks, 150 200 inimeste ja Eesti üliõpilasi, kes. See oli harjunud ükskõik mis keeles etendusi vaatama. Õudus, nende rahvusstuudios oli seal ju mitu tükki parajas ja me käisime ise teisi vaatlusi, nemad käisid meid vaatamas ja see hüdrokeredega eri midagi. Mida seal huvitav muidugi näitleja olema nii ere, et vaataja saab ka võõras keeles aru. Muidugi peale kooli näiteks barbarid oli ju tükk, mida mängiti Leedu stuudios. Aasta n, lõpetasid nemad sedasama tüki kehvis Figaro pulma, kes linnasisud, jäävad ju ikka kaks tükki. Kaks kopterit. Võitlus rindejooneta, ainukene asi, mis, Ja nüüd on meil nii vaatajatele kui ka teile pakkudeks filmi dokument, mida tõenäoliselt mitte ükski neist pole hästi-hästi kaua näinud. Noor operaator Semjon skollikov filmis 1953. aastal kinoringvaatesse palaverinoortest näitlejatest ja see on just katkend nende diplomietendusest, barbarid. Tema. Taine teevad. Siin on võimalik säilitada, uskuge mind, võimatu, selle elu, selle kuulsa jõu, kõikjal Armitud. Muidu ma lähen, mina tahtsin juba magama heita ja. Enda piht oma mehe juuresolekul minu juuresolekul. Rahulikult, lihtsalt kurat võtaks, 1000, kus narr, kes oleks võinud arvata? Kompan tahta pole vaja enam torte. Millegagi ei ole enam vaja. Härrased, te tapsite inimese. Mille eest? Jegor, sina pole süüdi. No see oli tõenäoliselt muuhulgas ka teie esimene kokkupuude üldse kaamerate ja mikrofonide kinoga. Ja tore on tõdeda, et režissööride Kruusement, Kiisa ja kromonovi filmides on, on küllalt kandvaid rolle olnud läbi aastate mängidega Teie kosmosega, Ast. Nii et jah, on küll. Oma kaasõpilase silmis minu silmis küll. Irina mina ei ole palju pärast. Esmaspäev, mis mind ise Kromanov usaldas mulle, võib-olla minul on nii-öelda filmiosadest kõige huvitavama Paju viidiku Andres lõpetaja osas, nii et ma ikka vahetevahel nagu oleme teineteist usaldanud. Aga selline samm ja teekaamerate ja publiku eest nende aparaatide ja kulisside taha tundus teile alguses ka sammuna valguse käest varjupidi väga palju juurde. Teine spetsiifika ja see oligi üldse, see samm oli väga raske, kui ma tohin teiste kolleegide eest endale, sest ma alles üks olla. Poolteist aastat hiljem tajusin, millega maniskeerin teatrit ma armastasin, armastan ka praegu. Ja Ma. Pole isegi esimese aasta järel nagu kaotasin endas. Usu kuid miks ma jäin nagu filmitööle, on see, et ma ei saanud kerge tee jalge all. Ma olen filmi juures alates Assistendist kõik tööd ära teinud ja see ütleme selle töö raske teekond on mind pannud seda tööd armastama, sest ma olen tema raskuste kaudu näinud selle alavõimalusi. Ja tema tema kahtlema huvitavat. Režissöör, kes on näitlejatöö tundnud, tundnud, teab seda. Seda külge ta oskab siis tõesti asjade oskad näitlejaga töötada, aga see muidugi ei anna, Oskvest tähendab lavervikute lavastusele. See ei anna aga töö näitlejatega, sest nii mõnigi režissöör, kes näitlejad ei tunne ta ei leia lihtsalt ühist keelt näitlejaga, ta ei oska, ühesõnaga terminoloogiat ka, seda kasvõi meie kõnekeelt. Kuidas me. Ma lähen ka, sõnaõigus on, on tõenäoliselt väiksem sellel inimesel usaldasid. Kuuekümnendatel aastatel sundis ühe lavakunstikateedri lennu põhjal Tallinna terve uus teater noorsooteater. Kas oleks olnud alust juba 1953.? See samm astuda siis, kui lõpetasite teie, kui Tallinna tuli 24 diplomeeritud inimest No me arvame, et meie unistus oli, oleks olnud küll põhjust, sellepärast et sellest räägiti, seda arutati, meie taotlus oli selline. Tol ajal õppis Voldemar Panso režii kursusel. Ja temast meie soov oli temast temast oleks saanud meie peanäitejuht. Ja vahepeal isegi oli jutt selline, et terve grupp lõpetajate grupleb Pärnu Pärnu teha, täna siin oli, eks ole, oblasti oblast sealsesse sinna jah, niimoodi, aga hiljem kujunes selliseks. Olukord pandi draamateatrisse mille taha ta siis kinni nüüd jäi, et see teater ei saadud moodustada seda nagu ei mäletagi, aga nagu põhjendus oli, et ei olnud ruumi ja ja, ja ei olnud seda. Veel veel võib-olla võimalik saada Ühte teatriluba, see on üksust ja kui niisugustest see nõukogude nõudis, jälle raha ja kõiki niisuguseid asju. Aga ma ütleksin ikkagi selle juures, kui oleks väga tahetud, küll siis oleks saadud ka. Ja see, et neid nüüd sinna draamateatri juurde pandi. Omast kohast oli see hea, kuid teisest küljest oli ta nagu meid, nagu vägise sinna sisse lükati. Selle tõttu tekkis niisugune teataval määral nihuke hõõrumine. Nii mitte, ma ei ütleks näitlejate vahel, vaid just võib-olla juhtkonna vahel ja see halvas ka meie stuudio lastestuudio lastetööd ja seda võivad alguse, sest see on minu isiklik arvamine. Minu arvates Draamateater tol ajal hiilgas just oma vanema generatsiooniga järgnevate nende Draamateatris puuduses noorte nisugune tuumik. Ja ütleme esimeses lavastuses, mis me tegime seal niisama jaagu, meie ütleme kevadel sündis kõik Kitise rahva kõigepealt juba viis diplomilavastus, mis läksid väga pikka aega, teine ütleme, niisugune süntees seal vanemad näitlejad Ado Imre Köstnerile ja Rudolf Nuude õpetajana ja oli ilus süntees. Me sulasime väga väga ilusasti kollektiivi ja, ja mis oli tore, oli ju näitlejad, vanad näitlejad olid suurepärased karakterid. Sest kui sa ikka vanemad näitlejad vaatasid, seal ju omamoodi instituut jätkus. Tol ajal ikka võisid öelda julges, sest kui sa vaatasid vanemad näitlejad, see oli sündmus. Üks üks lavastuse välja tuleb kui üks osa õnnestunud neid oli ikka võrdlemisi tihti läksid saali, kui sa kuulasid, juba huvitavad niisugust intonatsiooni huvitavad karakterid läksid saaliaga. Kuigi kuigi noorsooteater regionaalse teatris on vaja ka vanemaid inimesi, ei saa ainult noortega mängida kõik see ja see nii nagu Leedu stuudio saatus, otsustati, et neil juba aasta enne lõpetamist saadeti nende juurde Kitisesse kümmekond vanemat näitlejat kes tutvuksid nende tööga ja selle selle kogu selle õppekolle kollektiiviga ja siis sa lähed kauplusesse koos ühe teatriga, see oli muidugi ideaalne lavast lahendus. No ju siis meil nii varakult ei mõeldud ja ei olnud nii palju siis otsustavust. Muidugi ruume ka ei olnud, aga noorsooteatri loodi ka nii, lõppude lõpuks ikkagi need ruume ei olnud väga kaua aega ja. Kaamerate ees olevat õige mitmel korral koos käinud ning tuleb meelde, et kui lõpetamisest sai 10 aastat, siis oli samuti telesaade kastega vilistlaste korras. Väljaspool kaamerate stuudiot kokku saate. Oleme sammunud põhiliselt juubelitel viis aastat tagasi ja kahjuks viimasel ajal matustel. Meie saatus on viinud väga erinevatesse tööaladesse inimesi. On siiski teatud grupid nagu säilinud ja kontakti, kui sellist meie pole. Ma ei tea, vist kaotanud ja ma ei usu, et ma seda kaotama. Mul on niisugune tunne, et meid seob mingisugune peaaegu sugulustunne, see nagu mitte ainult kooliõde koolivend, laid, tõelised vennad, tõelised, 25 aasta eest olid need noored inimesed veidi üle poole oma elu esimesest hooajast teatris olnud. Nüüd on 1979. aasta jaanuar. Kuid ikkagi on neil nooruslikel inimestel veel väga palju ees ning tegemata julget ning küpset jätku nende töödele.