Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Suvega kõrvalt pole ainukesed aga kõige olulisemad informatsiooni vahetamise Tööriistad sest märgatava osa edastatavad ja vastuvõetavaid sõnumeid ei ole sõnalised. Jutt ei käi ainult inimestest, sest infot vahetab ju kogu elusloodustaimedest loomadeni. Seega jutumärkides jutt ei käigi. Saatjate ja vastuvõtjate vahel käivad mitmesugused füüsikalises keemilises vormingus andmeühikud. Olulised on näiteks ilmed, intonatsioon, kehahoiak ja vähemalt inimeste puhul kabel, riietus. Riietus peab valima vastavalt olukorrale sest riided jutumärkides suhtlevad ümbritseva maailmaga ilma nende kandja sellest midagi kuuleks suhtluse haldamise puhul räägitaksegi sotsiaalsest intelligentsusest. Viimasega seoses kiputakse aga vandumist pidama, anti intelligentseks sotsiaalseks puuduseks harimatuse märgiks, mis võib intelligentsemaid inimesi nüüd vanduma ajada. Kuna taoline hoiak on ekslik. Uuringutes on demonstreeritud tundumise kirumised positiivseid seoseid võimsenatkusega suunamist analüüsinud eksperimendist testiti näiteks esmalt uuritavate sõnaliste intelligentsust. Oskust leida võimalikult palju teatud tähtedega. Sõnu teises etapis paluti neil loetleda võimalikult palju kirumis sõnu. Selgus, et sõnaline langes kokku suurima pandumis oskusega. Uurijate hinnangul kaasnebki vandumise kompetentsus, lisaks kognitiivse paindlikkusele ka sotsiaalset intelligentsust. Maandumine on suhtlemise vahend, mida. Peab oskama kasutada sarnaselt olukorrale sobiva riietuse valikule märkis üks eksperimendi korraldajatest. Ühe teooria järgi ongi vandumine evolutsiooni käigus arendatud kommunikatsioonimeede ohtliku füüsilise kontakti minimeerimiseks, kui pahameelt osatakse edastada sõnaliselt. Lisaks wandomisse ostetud aususega. Argument rajaneb emotsioonide siirale ja vahetule väljendamisele. Vähemalt mõjusid uuringus aeg-ajalt sajatavad indiviidid kõrvaltvaatajatele ausamatena. Võimalik, et vandumine peegeldab isegi loomingulisust, aju teatud regiooni kahjustus, mille tulemusel kannatavad patsiendi emotsionaalsus ja naljadest arusaamine seostub pea täielikult vandumise kadumisega samas kui kaotatud kõnevõime puhul võib lähedaste üllatuseks säilida kirumise võime. Maandumist seostatakse raskest haigusest taastumise ja stressi lendamisega ning isegi ajutise kehalise jõu paranemisega. Lisaks on näidatud, et vandumine aitab vähendada valu kes siis poleks pärast mõnd valusat kokkupõrget näiteks juukse ka võtnud appi sõnalise valuvaigisti. Vandumine esineb peamiselt negatiivses rollis, mis ei tee seda iseenesest negatiivseks nähtuseks, kuivõrd elu kulgeb kahel pool keskpärasust kusjuures intelligentsuse ja loomingulisuse puhul on oluline sisemaailma ja väljendusoskuse diapasoon sügavalt negatiivsest ekstaatiliselt positiivsem. Isegi filosoof Friedrich Nietzsche osutas, et kes sobib Võib ju elada minimaalse kurvaga, aga ta peab arvestama, et sellise elu hinnaks on ka minimaalne doos rõõmu ehk rõõmutu elu. Selle asemel soovitas ta riskida suure valuga sest vaid siis saab elul olla piisavalt hea. Ja ridade vahelt lugedes soovitab siis kuulus filosoof elada elu, milles on põhjast palju kiruda. Kontekstist paistab twitteri uuendus inimkonna heaolu kahjustavana. Olukord on paradoksaalne, sest ettevõte ise näeb uuenduse taga ühiskonna aitamist. Nimelt võtab suhtluskeskkonnateenus kasutusele kilumist ennetava pilti juhul kui teenuse intelligentsed algoritmid tuvastavad, teatas kurjustamisena. Tegutseb seal sõnumi kirjutajate enne arvamuse teelesaatmist korraks peatuma ja järele mõtlema. Eelmisel nädalal nutitelefonide rakendusse jõudnud uuenduse ideed. Testiti väiksemas ringis umbes aasta pärast seda, kui firma alustas kasutajate inimlikumaks ehk nende enda sõnade Sis humaansemaks muutmise ideega. Eelmise aasta mais ettevõttes selgelt. Tas seoses igaüht tabada võiva emotsionaalse ülekuumenemise vajadust arvestada, et teisel pool ekraani on Inimesed rõhuma peaks kõik ühendavale ja vältida võiks suhteid lõhkuma energia kasutamist mainiti toonases säutsus. Aastane test kogemus tõi esile rea probleeme, sest osa sõbraliku suhtlus sisaldab ju suhteliselt tugevaid väljendusi, samas kui solvata ja haavata õnnestub viisakate sõnadega ning sarkasm, naljad, satiir ja muu taoline on tugevalt kontekstist sõltuvad. Testimise käigus umbes kolmandik sõnumeid otsustati enne ärasaatmist ümber kirjutada. Pole teada, kas hoo maha võtmisest näiteks ärritunud inimesed muutsid mõnel korral sisuga mõelamaks kuid lõpptulemus paistab, et rahuldas firma soove sedavõrd, et teenusega kombekuse abi otsustati need kasutusele võtta. Inglisekeelset teksti analüüsib teenus arvestab siis täiendavalt ka suhtlejate sotsiaalseid seoseid ja püüab mõista sõnumite konteksti. Et mitte liiga tüütavaks muutudes kaotada soovitud efekti. Kuid suures pildis paistab välja maailmast domineeriva ID teenuse kiusatus asuda kujundama inimeste käitumist. Taotlus, mida on seni püütud vältida. Kuna taoline seisukoht õõnestab sinililli. Et tegevuse tagajärgedest vastutusest vabastavad neutraalse teenusepakkuja positsiooni Twitterid täiendav samm ei keela küll pahameelest kantud sõnumite edastamist, vaid lisab täiendava vaeva nõudva lävendi midagi stiilis enne kurja edastamist lugeda näiteks kolmeni. Sega vanduge edasi, aga tehke seda omaette siis säilitada kõik kasuliku ega kahjusta teisi. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.