Tõin sulle jälle natuke lugemist, siristabee reipalt. Paberi pahnast pungil kilekott lendab mu kõrvale kušetile ja tema sportlik kere järgneb. Ma ei oskaks öelda, kas pean ilus. Ta ei huvita mind niimoodi. Kui pean teda kirjeldama, jään juba tema juuksevärviga jänni. Tõstan kilekoti põrandale. Teadagi mis seal sees on. Vanad ajalehed, väärtusetu rämps. Pia, mu klassiõde ja küllap vist ammune austajanna töötab nüüd suure ajalehe uudistetoimetuses ja peab oma ametit väga tähtsaks. Tema nimi on igal pool koguni väike pildike ilmub iga päev, nime kõrval. On oma arust tohutult kuulus. Võiksid need paremmaale vanaemale viia, osutan ajalehe pannale, saab pliidi alla tuld nakatada. Mul pole mingit probleemi neid sulle tuua, ausalt pea ei ole eriti tundlik inimene. Ta ei saa ühestki vihjest aru, et ta on oma trükivärvi haidluse pahnaga tükis siin soovimatu. Ajakirjanikule sobib sihukese loom muidugi ideaalselt. Neil ongi tarvis uksest sisse trügida. Tahaksin Piiast lahti saada, ei viitsi tema vada kuulata, aga mul ei ole selleks energiat. Tülitsemine on jube kurnav. Mis minusse puutub, siis mu elu möödub põhiliselt siinsamas kušetil. Olen paks, verevaene ja laisk. Ma ei ole osanud oma 23 aasta pikkuse eluga veel midagi mõistlikku peale hakata. Tead, kuhu iganes ma ka ei läheks, Nad kohe vaatavad mind. Nii, alustab Piia jälle väsitavat joru. Kui kuulus ta nüüd ikka on buss siis poes igal pool süllitavad mõisa rahulikult hapukurki ja sokke osta. Kujutad sa ette, kui keegi siin kogu aeg niimodi vahiks? Närune ükskõikselt õuna, vahin pyyatt ja püüan jõuda järeldusele, kas tema juures üldse oleks miskit vahtida? Ma ei saa vist naiste ilust või inetusest õieti aru. Staari moodi ta mulle igatahes ei tundu, pigem üpris tavaline. Ei viitsi eriti kujutada. Nendil lõpuks aa õigus jah, sul on ju asberger, peab. Mis sa siin päevad läbi üldse teed? Trenniminekule pole mõelnud. Piia silitab oma jaheda luidra näpuga mu põske, nagu oleksin tema hamster. Mulle ei meeldi see mitte sugugi, aga ma ei viitsi seda välja näidata. Ei ole, ütlen ausalt, mida ma teen või ei tee, pole mõtet üldse seletama hakata. Inimestel on jube raske aru saada, kui ütled neile, et sa ei teegi midagi otseses mõttes. Lihtsalt oled ja vahid. No kuule, midagi seal ikka teed, inimene ei jaksa päev läbi niisama passida, õhutab pia. Aga mina vaikin, ta muheleb, proovib otse keset mu silmamuna pupilli musta auku vaadata. Vist peab mu vaikimist huvitavaks ja salapäraseks. Tahaksin ka sama tuim olla nagu sina. Et kogu see kuulsus poleks mulle niisugune koorem, sadistab Piia võltsilt, näha ju, kuidas ta oma uut ametiposti naudib. Tahaksin, et mul oleks paksem nahk ja kõik need inimeste korraldatud lollused, millest me peame iga issanda päev kirjutama, ei läheks mulle nii palju korda. Pole mul mingit asbergerit, aga seda pole mõtet iial ütlema hakata. Piia mõtles selle välja endale selgituseks ehka lohutuseks, miks ma temasse jääda pingutustesseni jahedalt suhtun googeldas tunnikese muu niinimetatud sümptomeid ja leidis, et asberger seletab kõike. Ma ei oska välja mõelda, mida ma peaksin tegema õieti küll tegemata jätma, et ta minust kord ometi loobuks. Vastandama pikkadele meilidele, kas OK või siis pisut pikemalt ehk okeika, kui mul juhtub veidi heldem meeleolu olema. Iga teine naine oleks sellest juba ammu pildi kokku pannud, aga Piia arust ei taju maa enda seisukorra tõttu teiste inimeste tundeid. Mis seal siis viimasel ajal ka kuulnud oled? Päripi õhinaga Ennu kõrvale sättides mu pealt Patti endale tirides ja mu viimasele lõunale hambaid sisse lüües. Ei midagi erilist. Ah, ära hakka, raudselt oled midagi kuulnud. Sa elad siin otse keset melu mõlemad päriselt ka miskit kuulnud? Siin ei juhtu midagi põnevat. Ära valeta. Elan tõesti selle kandi kõige elava mal ristmikul. Siit mu akna alt voorivad mööda Noblessneri hipsteri restoranist välja kupatatud hilised pidulised kalamaja parki sportima või koertega jalutama või siis lihtsalt poodi suundujad. Tänava keskel põlispuude varjus on mõnus koht, kus nurgapealsest pitsaurkast tellimust oodates suitsu teha ja telefoniga rääkida. Kui mul aken lahti on, nagu suvekuudel ikka, kuulan peale vareste kraaksumise ja liiklusvoolu tumeda surina veel igasuguseid asju. Inimesed ei pane lahtiseid aknaid üldse tähele, võtavad lõdvalt. Ma ei lähe enne koju, ähvardab Piia. Sa pead mulle midagi vastu andma. Ma ju tõin sulle pirukat. Meil on see asi karmiks läinud, tead, kõik peavad nii-öelda klike koju tooma. Kui tood palju klikke, saad preemiat. Tahaksin Netflixist oma lemmikseriaali vaatama hakata, selle palavalt oodatud uued osad tulisustena. Oh okei, siis ma vist ükspäev kuulsin midagi, jah, annan järele, et Piia juba minema hakkaks. Tema silmad löövad võidurõõmsalt hiilgama. Räägin talle kahest tuntud näitlejast, kelle maja jääb siit veidike kalamaja poole. Nad kondavad mu akna all oma väikese terjeriga ja tülitsevad pidevalt valju häälega. Naispool on tavaliselt purjakil ja ropu suuvärgiga mees pool milleski pettunud või vihane. Ütleme iial edasi täpsed Pealt kuuldud tsitaadid. Ja kinnitan, et kuulsin seda kah oma kõrvaga, et meespool andis lahutuse sisse. Järgmisel päeval helistab Piia õnnelikult, et küll sellest loost tuli ikka palju klikke ja ta olevat paarikest nii kaua pinninud kuninat tunnistasidki, kõik üles. Naisel olla mingi filmirežissööriga salasuhe. Mis sa veel kuulnud oled? Painapi ja seejärel Nathan toimetuses nüüd harjunud, et ma kogu aeg päeva kõige vingema uudise majja toonud. Meil on õudne sisekonkurents. Ma ei saa oma taset alla lasta. Ei olema rohkem miskit kuulnud. Lõpeta jamamine, raudselt oled. Kui sulle praegu ei meenu, tulen õhtul. Oh, kõik pühakud. Kammin meeleheitlikult pingutades aju, lehitsen läbi kõik pealtkuuldud killukesed, mis mulle vähegi meenuvad. Nudistide rannas, olla mambat nähtud. Valin neist välja parima, mis võiks, püüad väetiseks minust eemale hoida. Mingid inglased rääkisid, see tähendab inglise keeles, nad olevat madu oma silmaga näinud, kellelegi juurest vist jalga lasknud. Kuulsite õigesti või usutleb Piia veidi nagu umbusklikult. Kust ma seda kontrollida saan? Pole halli aimugi, need rääkijad olid mingid suvalised turistid. Kui sul mingeid nimesid pole, anna siis kohe teada, kui veel midagi kuuled saama, rahulikult seriaali vaadata. Kaks tundi hiljem heliseb jälle telefon. Kuule, meil on teiega hapukurk, seda lugu on ikkagi vaja. Toimetaja ütles, et see Mambaiutan, okei, tooks jumalast palju klikke. Aga mingit allikat oleks tarvis. Keegi peab selle nii-öelda oma häälega välja ütlema. Kas ma võin sind tsiteerida? Linna elanik n kuulis seda ja seda pealt või midagi, mis sopalehtedele seal on vihastanud? Ma ei hakka mingiks allikaks rabaina mind oma tööasjadega, Piia, ma ei taha üldse avalikult kuskil olla, ka kuulsaks saada. Sina töötad ajalehes, mitte mina. Ära nüüd pahudse. Ma panen hästi anonüümselt, ausõna. Pean lihtsalt toimetajad veenma, et mul ikka üldse on mingi allikas. Nurupiia. Ah olgu, nagunii teed, mis ise tahad, mul tegelikult suva. Vaatan natuke sarja, mis osutub igavaks. Pane Netflixi kinni, uurim pulli pärast. Midagi targemat mul ju teha pole. Mis Piia sellest Mamba loost siis kirja pani? Kohutav mürkmadu nudistide rannas oma silmaga nägin, kinnitab anonüümne allikas. Enn, kelle nimi on toimetusele teada, kontrollisime ka päästeametist. Pressiesindaja kinnitas, et asja uuritakse ja mürkmadude omanikega katsutakse ühendust võtta. See on müstifikatsiooni, nudistide tagakiusamine on jõudnud uuele tasandile, kommenteeris kalamaja nudistide vabatahtliku kultuuriühenduse esinaine Piret bee. Toimetus annab ärevatest arengutest teada esimesel võimalusel. Kraba maruvihaselt telefoni. Mis paska sa seal kokku soperdad? Röögin Piiale, kes mu kõne kohe õhinaga vastu võtab, ju loodab mõnda uut suurt uudist. Mis mõttes nägi oma silmaga pealt? Ma ütlesin ju, selge sõnaga Rahu, Peetrice hõikab Piia vahele. Keegi ju ei tea, et sa oled sina. Ma pidin toimetajale lihtsalt kuidagi moodi selgeks tegema, et see ei ole mul mingi udujutt. Nojah, mis siis ikka, eks tal ole ju õigus. Kes tõesti teada saab, et see mina olin, kes nii lolli juttu suust välja ajas kui viija muidugi ise ei lobise. Aga miks ta peaks? Ta ju loodab minult uusi uudiseid kuulda. Rahunengi valin välja uue seriaali ja veedan ülejäänud õhtu õndsalt rahus ja vaikuses. Piia helistab mulle juba mitu korda päevas saamata aru, et ega siis päris iga päev ja tund mu aknalt põnevat juttu ajavaid kuulsusi läbi jaluta. Ta tüütab mind täiesti ära. Mõtlen juba tema numbri plokkimisele. Aga mind Mamba lugu kuidagi kummitama hakanud. Keegi ei tea, et anonüümne allikas olin mina. Vohh õige, see ongi võti, minu suur lahendus, mille abil Piia tüütutest kõnedest lahti saada. Pitsabaarimüüja nägi ufod, kuulutan valelikult, suitsetas mu aknal ja rääkis pikalt laialt mihuke, limane elukas see ikka oli. Ma arvan, et siin lähedal müüakse narkotsi. Miks ma enne selle peale ei tulnud, et võin need pealtkuuldud kõnelused ju välja mõelda? Et sa arvad, et müüja oli midagi teinud? Pärib erutatud Piia, et oli tööl narkojoobes. Pakun välja, et ju siis, mis see minu asi on? Uurigu ise välja. Põhiline, et mina jääksin anonüümseks allikaks. Mu jahmatuseks saabki Piia vägeva loo kus politsei seda asja kontrollima läheb. Pitsabaarimüüjale tehakse narkotesti ja ta jääbki vahele. On ainult natuke savu teinud, aga sellest piisab, ta lastakse töölt lahti. Näen aknast oma silmaga, kuidas need sündmused siin arenevad. Pitsabaari ees seisab vilkureid välgutav politseiauto. Üks mees ju baari omanik, vehib kõnnidel kätega ja karjub pisarates neiu peale. Ju see ongi vallandatud, müüa. Mul on temast õige natuke kahju. Aga samal ajal on päris tore, et mu akna taga midagi toimub. Netflix on alla käima hakanud. Kuule, jumala hea asja andsid jälle. See oli päeva kõige loetavam lugu narkourgas pitsabaaris, ufo mainisin ka ära, eks see vast neid klikkide õigi. Arvan, et saan poole selle kuu preemiafondist endale. Ma lausa armastan sind, Peetrice valab Piia mind heldelt kiitusega üle. On see Piia, mis ta on? Eks kiita saadavale ju ikka meeldiv. Kui jätkuuudisest loened politsei avastas siin lähedal ka narkourka, kus mu eelmisest hitt uudisest läbi käinud filmi režissööri poeg, savu mees, tunnen end juba lausa imelikult hästi. Mõtlesin Piia jaoks uudise välja ja täpselt nii kõik juhtuski. Mida see ometi tähendab? Olen ma prohvet? Ju ma siis 100 protsenti ei mõelnudki kõike välja. Võis ju olla, et ikkagi millalgi oli miskit sellest narkourkast kuulnud ja aju õngitses selle info, Piia esitatud surve peale kuidagimoodi alateadlikult mälusoppidest lagedale. Ja mul oli lihtsalt tunne, et mõtlesin välja. Mulle meenub, kuidas Piia üksper pajatas, kui väga ta tahab ägedaid uudiseid teha ja omaette kujutustesse, mida põnevat ja jaburat keegi võiks talle öelda nii sisse elab. Et kui ta nende inimestega päriselt rääkinud, nende jutu kirja pannud kontrollib ta igaks juhuks telefonist üle, kas ta ikka helistas neile või ainult kujutas ette. Üks kolleeg ütles, et see polegi erakordne, et see olla ajakirjanike vana kutse hirm, umbes nii nagu näitleja, kes lavale läheb, jääki hirmust tardudes kokku. Kas need laused, mis ta just ütles, olid üldse skriptid või mõtlesid need praegu ise välja? Saan selle kalamaja prohvetivärgiga hea hoo sisse. Isegi üllatun, kui ludinal see kõik läheb ja kuidas ma seda täitsa naudin. Luisk on liiale, igasugust jampsi kokku. Kõik need lood on lõpuks nagu isetäituvad ennustused. Annan Piiale teada, et see ja see laul ja see ja see telesaatejuht vist hakkavad kah lahku minema ja naispoolel vist on juba uus mees. Mul pole nende eraelust aimugi. Näen neid küll oma aknast, aga nad ei räägi siit läbi jalutades õieti midagi. On sihukesed vaiksepoolsed nagu eraelus vist sageli juhtuvad olema inimesed, kes tööl peavad hirmus palju rääkima. Piia läheb kohe põlema. Ta tõesti armastab oma ametit ja naudib kogu seda sopakeeramist. Ma kuulsin, et teil on armuke, teatata teletähele mingi sissejuhatuseta, nagu ta mulle hiljem aru annab. Kust te seda võtate? Jätke mind rahule, ärge enam helistage. Räuskab toa vastu, aga püüan endas kindel, sest lõppude lõpuks kuulis ta seda ju kindlast allikast ehk oma parima sõbra ehk minu käest. Ma tean, seda pole mõtet tagasi ajama hakata. Põrutabki ta nagu tankist, mürsu. Teletäht hakkab Habisema, tunnistab koputades, et see kõik on tõsi. Selliste asjade ettenägemiseks ei pea just prohvet olema. Oletan, et paarikeste puhul on ühe või teise osapoole armukese olemasolu tõenäosus miski 75 protsenti. Ja kui Piia pingutaks saksa niisuguseid lahkumineku lugusid päeva jooksul 10 tükki samamoodi enesekindlalt huupi tulistades. Ja siis saabub see septembri nädal kui kõik täiega rappa jookseb. Sa mõtled pooled asjad välja, eks ole. Piia esitab selle küsimuse sõbralikult. Ei tundu nagu üldse pahane toniust preemiat saanud ja ostnud kotitäie neid väikesi pekipirukaid, mida teab mulle, maitsevad? Tunnistan üles, olen sellest mängust väsima hakanud ja ka Netflix on oma seriaalide valikut parandanud. Korraks oli tore pyyatt narrida, aga aitab nüüd küll. Lõppude lõpuks olen täiskasvanud inimene. Ma arvasin seda kohe. No mitte päris alguses, aga üsna varsti. Ära ole nii ehmunud näoga, sellest pole midagi hullu, keegi ei saa kunagi teada. Lugime pirukaid ja räägime niisama maast-ilmast. Mina omalt poolt siis põhiliselt seriaalidest. Mind üllatab, et Piia minult värskete aknataguste uudiste kohta miskit ei pärigi. Hommikul löövad suhtlusportaalid kihama. Kõigi jagavad pommuudist, et kalamajas ühe hoone keldris tegutseb iidse ordu salaühing. Kloosun verd, tarretama panevaid kirjeldusi, rituaalidest. Surnud kuked, võikad, hääled, posimine öisel mererannal, salakirjad äravalitud inimeste postkastides. Pool Facebooki naerab ühe naiivse proua Ada üle, kes peab oma kirjakastist leitud Põhja-Tallinna sõnumid ühingu preestri saadetud kodeeritud manifestiks. Naerutuju läheb üle, kui uudisele lisatud fotosid näen. Mida asja? See on ju minu maja. Siinsamas, minu trepikojas olevatki see jube kelder. Naised on salakavalad. Ma ausalt ei saanud pihta, Piia mu peale pahane on. Aga tema haudus, kõik see aeg kättemaksu. Jõuan ühingu preestri kirjelduseni. Seesama, kes Põhja-Tallinna sõnumite kaudu kodeeritud teateid saadab. Tema, kes ongi selle loo põhiline allikas olevat alles suhteliselt noor mees. Sihuke suuremat kasvu, tüsedapoolne, tumeda peaga juuksed ehk väheke liiga pikad, elab üksi. Miskipärast on Piia täpsustanud sedagi, et teisel korrusel pruut teadaolevalt puudub. Lapsi ei ole, tööl ei käi, istub kodus. Nii et kõik tuttavad muudkui imestavad, kust ta raha saab. Sellisel inimesel ju peab olema mingi salajane elu. Helistan Piiale, telefon kutsub paar korda ja annab siis kinnist, mis on selge märk, et minu number on blokeeritud. Ihu kisub mind vetsu. Seisatan esikus, koridorist kostavad mingid hääled. Salk inimesi naerab, irvitatakse kellelegi üle. Kujutan ette, kuidas oma prügikottidega hoovi lääne ja teismelised nolgid, kes siin maja taga rulatavad mulle järele karjuvad. Värdjas, lollakas, paks plönn, retar pedekas. Õhtu saabudes ei süütama ühtki tuld. Lülitan isegi koduelektroonika välja, et miski siin riiklikult ei vilguks. Keegi ei tohi teada, et kodus olen. Kardan, et mul visatakse muidu aknad sisse. Ainult laterna valgus immitseb kardina pilu vahelt tuppa. Nõndamoodi ma siin passin, neli päeva ja kolm ööd. Kuni uus kuum uudis, seitse päeva koomas olnud ja prantsuse keelt rääkima hakanud plika virtsust. Kalamaja salaordu unustusse lükkab. Tee lahti. Anna andeks, loll nali. Tahad sooja pirukat? Piia lõhub ukse taga, on mind lahti blokeerinud, mitu vastamata kõnet teinud, muretseb, lubab mu sugulastele teatada ja kiirabi ja politsei kutsuda, kui mu kohe ust lahti ei tee. Ta kahetsevad hirmsasti. R. N. O n a 16 A. Veerin Põhja-Tallinna sõnumite mingisugusest laada uudisest iga kuuendat tähte kokku. See peab ju midagi ütlema, olema mingi kood, mis on mõeldud ainult mulle. Raudselt peab.