Tere päevast, head raadio, kahe kuulajad, pühapäevane saatekava on taas kord jõudnud saateni röster ja nüüd pisut vähem kui tunni ajaga saame me taaskord ühe eesti kultuuri inimesega veel rohkem tuttavaks, loodetavasti kui varem olime, kuigi kahtlemata see teinekord selline keeruline ülesanne on. Lisaks mängime muidugi siia ka tema valitud muusikat ja väike mäng on ka nagu ikka siin saates, aga see on juba vana jutt, mina olen Brent pere ja nüüd on mul väga hea meel. Täna tervitada stuudios tänast saatekülalist Jaagup Kreem, tere. Tere. Tere. Praegu sellisel huvitaval ajal siin küll on väga ilusad ilmad olnud ja kõik on tore, aga esineda ikkagi ei saa, nii et ma arvan, et peab küsima, et kuidas siis läheb. Läheb. Väga kenasti tuleb kuidagi natuke vähem, praegu sel ajal aga läheb kõik ära, mis kõik, mis on, läheb ära. Aga tegelikult see asi ei ole päris nii hull, meil oli. Meil oli laupäeval kontsert ja meil on tegelikult nii, kui ma siin lõpetan, lähen kohe täna õhtul siidrifarmis on mäng, oh nii ja nii, et siis ikkagi esinemisi tuleb, ikka tuleb ja, ja meil ei ole termikaga nüüd suvel ühtegi vaba nädalavahetuse päeva enam järgi, et, et meil on kõvasti ja väga paljud neljapäevad väga palju pühapäevad on ka juba. Aga kuidas praegu küsitakse, kas ikka vabaõhukontserdid või minnakse juba? Ikka ikka, kõik on praegu väli, välivärk ja kogu suvi ka, jah, jah, jah, jah. Ma arvan küll, et meil jahvist neid kutsuti ühte pulmamängija, ma tean, seal vist Me mängime sees, aga üldiselt üldiselt on ikka väli väliõhu on, no siis peab ikka ilmale lootma. Ilmale peab iga Eesti suvi mänginud näiteks jaanipäeval pühajärvel, kus oli üks aasta, oli kuus kraadi ja 100. otse vihma lavale. Ja täpselt sama ilm, kuus kraadi ja vihm oli jõululaupäeval. Nii et Eestimaailm on selline elav kentsakas. Vihjata nüüd kohe aastaid kõvasti tagasi ja minna sinna lapsepõlve, siis kust sinul see muusika juur üldse tekkis? Oi, jumal, see on, seda on nii palju küsitud ja seda on, olen ma olen ka väga paljusid erinevaid vastuseid andnud, ma lugesin jah. Ega ma lõpuni ei saanudki aru. Et ikka teismelisena on ju ju rokkmuusik tol ajal punkmuusika ja, ja kogu see kraam on ju, see on natukene vastuhakk oma vanemat tele ja natukene vastuhakksüsteemile ja natukene, et ma kuulan mitte seda, mida need teised kuulavad karavani ja suveniiri, vaid ninakuul on hoopis mingisugust muud asja. Kas kas see vastab tõele, et sa kuskil soomes mingisuguse silla all? Nägin mingit rokisilti ja seal oli kirjutatud, seal oli graffiti punk kompersonaalista ehk siis punk on personaalne ja sinna alla oli kirjutatud Belleviljon ja, ja tõenäoliselt sel suvel, kusjuures meil on väike võimalus mängida võist koos belle miljon, aga äkki vao ja siis tuleb see Eesti-Soome ühisühisasi, mäletaks belle, miljon oli seal, äkki oli? Et see oleks, see oleks igatahes jube lahe. Ja noh, tegelikult minul see pungi vaimustus tekkis tegelikult ju Hendrik sallerist ja Tallinna kümnendas keskkoolis praeguses Nõmme gümnaasiumis olnud bändist nimega generaator M hea generaator terminaator, noh, seal Umbetsid võib leida, et kolmeteistaastased poisid panid oma bändile siis ka sarnased. Kas see vastab tõele, et tema õpetas sulle esimesed kitarri ja tema? Henrik, Henrik ja õpetas, mulle? Mäletan, käisin seal, ma olin vist tõesti mingisuguses teises või kolmandas klassis, kui ma olin ikka päris päris päris päris päris laps. Ja siis vanemad lubasid minna. Mul männikule, kus Hendrik elas ja siis tal oli siuke äge korter, kus olid siis mingisugused pillid ja tarri võimud ja asjad ja see oli, see oli minu jaoks nii kosmos, Cosmos maailm, et ja siis ta näitas, kuidas siin käivad need asjad, aga siis siis siis läks veel paar aastat aega, enne kui ma alustasin ise ja, ja hakkasime siis proovima, kuidas mõisategemine käib. Aga teil on ju päris selline korralik, selles mõttes lapsena korralik vanusevahe, et kuidas niimoodi 11 leidsite või olite te kuidagi parem? Selles selles mõttes, et taller oli üle kooli kõige lahedam tüüp ja, ja noh ikkagi bändimees, noh see oligi nagu see minu jaoks see A ja kuna mina olin niisugune pisike reblik esimeses klassis teises klassis, et siis ma jäin kuidagi, noh, ma olin üliaktiivne, ma olin nagu molekule. Ma liikusin kaootiliselt ja tegin kõike ja igasuguseid lollusi kogu aeg pidevalt ja siis ju need kutid ka seal vaatasid, et noh, kes see niisugune hull on, pisike siukene, näpud püsti, kogu aeg ja, ja siis siis nagu siis nad nagu võtsid mind kaasa, kui on, kui oli, toimusid selline kontsert nagu jääpunkt tohtisin sinna minna, see oli ülivõimas värk, generaator M mängis ja õpetajad ei olnud rahul, aga oma koolivärk ja ise olid selline täitsa untsu. Olin täitsa vööndi, noh, mingi teine klass, kolmas klass, noh, mõtle ise, 10 aastane, üheksa aastane laps ikka päris täitsa väike laps, aga see, see võlus mind, see maailm, tekibellid, ikka musa peab olema. Roki roki võlu ongi detsi Bellides, et mida kõvemini teda saab mängida, seda, seda parem ta on ja et võib-olla tänapäeval on natukene negru fookus nagu nihkunud võib-olla, aga tol ajal oli küll. No see oli, seal olid ka muidu perekonna ja üldse siis ma saan aru ka kooli selline must lammas ja ikka ikka noh mul oli nagu see asi, et ma nagu väga selliseid, vähemalt ma loodan või ma ei mäleta, et ma oleks teinud mingisuguseid õelaid sigadusi või mul lihtsalt mul lihtsalt kogemata, kus välja kogu aeg, nii kui ma midagi tegin, oli selles väike pahandus, tuli ka ikka. Aga ega ma, ma arvan, et ma siiski ei olnud selline pahatahtlik, mõned lapsed olid siuksed, kes piinasid loomi või mingisuguseid asju, tegid aga mina siukseid asju teinud. Et mul olid teised asjad, millega silma jääda õpetajatele, vanemale atele. Oota, mis asjad need siis olin? Ma ükskord pidin näiteks olema minema teatri ringi, käisin pioneeride palee Maretoomery teatriringis kodus valetasin, et ma lähen sinna tee peal nägin ühte sõpra, kes ütles, et kuule, ma leidsin ühe Nutria elusa Nutria või oli see jah, ikka ikka nukk ja kuskilt kuskilt ta leidis, ma ei tea, kuidas, kuidas saab üldse sellist asja leida, aga see oli, et see on mul kodus vannis loomulikult ma pidin seda vaatama minema ja siis siis jälle jäi see näiteringi ära ja siis ma tulin koju ja ütlesin, et muidugi ma käisin, aga siis tuli välja, et manetoomerali koju helistanud ja siis ikka ei käinud ja siis valetamine ei ole ilus. Ühesõnaga. Ja, ja, ja selliseid asju juhtus pidevalt, aga et igasugust Läti sai tehtud, aga sellist, sellist nagu lõbusat mitte mitte et ühesõnaga läksid lihtsalt vooluga kaasa ja oi muidugi ma selles mõttes ja kuidagi ma olin selline. Teiseks, kuna ma olin teistest aasta noorem, sest ma läksin aasta varem kooli, kui teised läksid aasta hiljem, siis mina olen see aasta valema, läksin kuueselt kooli ja ma ei olnud kooliküps kuni keskkooli lõpuni, ma arvan et, et kool oli minu jaoks selline tore ajaveetmise koht ja jah. Et ma olin ka, kuna ma olin teistest noorem, siis oli ka suuremat kasutasid mind nagu väga jõhkralt ära, et kui mingit lollust oli vaja teha, siis ütlesime Jaagupile, las Jaagup teeb pärast küll küll kesik küll kuidagi läheb. Jaagup tegi vilja, mina muidugi tegin ja siis pärast oli pahandusi, oli alati suur. Ma saan aru, et vähemalt vanemad andsid sulle päris palju vabadust siis et ei olnud sellist head, ega see, seda vabadust tuli ikka ise võtta. Ema oli tol ajal nukuteatri näitleja pikalt ja selline nagu natuke vabam inimene, et isa oli mul niisugune suhteliselt range, et isa isamaa ikkagi nii-öelda respekteerisin kartsini austasin läbi isegi, et ega Ma väga ei julgenud midagi. Kui ma vaatan, kuidas tänapäeval näiteks räägitaks. Mul on natuke kahju sellest, tänapäeval räägitakse näiteks koolis, ma tunnen paari õpetajat ja õpetajad ütlevad, et väga raske on olla, et selline kolmeteistaastane saadab ikka persse igale poole ja näpud püsti ja ütleb mu isa on advokaat, et kui sa, kui sa siin midagi siin seletad, siis sa jääd oma tööst ilma ja noh, et meil oli töökeskkond, ma arvan, et see oli keskkooli lõpuni tund hakkas õpetaja tuli klassi, siis me tõusime püsti, jäime vait. Õpetajad, palun istume ja see tähendas, et tund hakkab ja minu meelest see on selline asi, mis on vabatahtlikult käest ära antud kõikide nende liberaalsete. Oo, meil on kõigil õigus. No ei ole tunnis ei ole õpilasel õigus möliseda, lihtsalt ei ole. Õpilane peab kuulama pidades ega see õpetaja nalja pärast seal õpetaja on selleks, et õpetada ja mingisuguseid tarkusid loll peale edasi anda, et noh selles mõttes on nagu kahju, et, et on väga nii vanemad, noh, enam ei ole seda, seda austust nagu et sellest on nagu. Et vähemalt sul ka, isegi kui sa olid selline rubliksis vähemalt tund oli ikkagi. Püha nojah jaa, hea eks ehk salaja vaikselt sai ikka mingit koerust tehtud, aga kui ütleme niiviisi, et kui jälle tuli võtta see teekond sinna direktori juurde ette jälle saadeti direktori juurde, siis oli ikka, see oli hirm nahas ja ei, ei hinatatud õpetajaid ja öelda kuule vaid ta siis oli ikka siis oli ikka jamanud. Et selles mõttes tänapäeval on pidi pidi olema see asi väga palju muutunud ja sellest on kahju. Mängime siia vahele ühe loo lapsepõlvehitti, kui ma siin lapsepõlvest rääkisime pisut. Duran Duran. Poiss, ja no miks see lugu sellepärast et Duranali üks üks lääne bändidest, mis jõudis esimesena minuni, see oli mingisugune aastavahetus ja kontsert hakkas öösel pihta ja ma olin päris siis ma arvan, et see võis olla mingisugune 84 vastu 80 viiendat äkki või 85 vastu 86.-te üks nendest. Ja vanemad lubasid, et aastavahetus nii, jah, võid suures toas võid seal diivani peal noh, põhimõtteliselt magada või, ja vaadata seda kontserdi kontsert hakkas minu meelest pool üks öösel ja raketid olid nähtud tuppa ja hakkasin vaatama ja see oli minu jaoks täiesti maailma muutev kogemus, et see oli kogu see šõu ja kogu see asi ja kuidas kuidas see bänd mängis ja kus siis kuidas mul vanaisa, kes oli Saaremaalt meile tulnud aastavahetuseks külla heitest mütsi, mees, teavuv mikrofonile, suud niiviisi sinna külge, et see nii jälg ja see on, nagu ma ütlesin. Just see ongi õige asi, et et Duran on jah, üks minu selline lapsepõlves suuri suuri eeskujusid ja kindlasti muutis mu maailma tol ajal väga palju. Saade röster jätkab raadio kahes ja see oli Jaagup Kreemi lapsepõlvehitt. Ikka andis maa, saan aru, kandis. Andis jah, et, et see on see on kummaline, et mingisugused lood. Eks need Durani vennad olid Duran Duran, oli ikkagi omal ajal soundi pioneer ka, et kogu see muusikal lähenemine oli nii uus tol ajal ka tänapäeval ta kõlab jumala hästi veel see lugu, et mõned asjad on need. Ai, kurat. See on vist 80.-te. Ei, ei kõla üldse hästi. Aga need vennad oskasid teha jah. Kuidas sul see muusikutee algus oli, et ma saan aru? Raske, aga siiski siht oli kohe niimoodi, et nii, nüüd lööme kõik piirid lahti. Seda nüüd küll raske öelda, et me tegime seda asja ju eelkõige vast sellepärast saada koduseinte vahelt ära, et olla me mingid spordimehed me ei olnud trennis, ei viitsinud käia. Et pigem oli see, et meil oli selline ühistegevus ja siis ikka loomulikult selle juurde käib ju suurelt unistamine. Et muidugi me tahtsime saada vähemalt Eestis kuulsaks või siis me vaatasime, vaatasime neid selliseid päris bände, kes, kes siis Eestis juba tol ajal ja noh siis Ultima Thule tuli siis, ma mõtlesin no enam edasi mitte kuhugi minna, et see on ikka nagu täis ülim ja noh, siis tuli tuli ju igasuguseid Assis krapsakas ei vii tegema vahepeal ja, ja siis hakkas neid bände tulema, mingisugused punkarid olid ka Gulo ja vanem õde ja Singer Vinger oli ka muidugi mulle selline täiesti elu muuta, ütleme et Eestis neid oli ja siis me olime ikkagi noh, nii palju nooremat unistasin, et jah, et võiks ka mängida kuskil Tulevi muusikapäevadel või noh, Eli suvel või mingi sihuke siukse. Et aga need unistused said pikapeale teeks ka, et et eks ole mängitud suurte publikuhulkades. Kui kaua see selline protsess aega võttis, ma saan aru, et seal oli mingisugune konkurss, kus põhimõtteliselt See oli noorte, ei, see oli see rock inselli juba Makarov siis kui ta tegutses ja tal jah, see oli siis, me olime vast senine 17 18 juba niisugune paari aastaga ikka jah, ega polnud ju mängida ju kuskil, et ööklubisid tol ajal ei olnud festivale, oli festival nimega noorte muusa ja siis oli Tartu levimuusikapäevad ja siis oli noh, mõningast meie esimene avalik esinemine selle selline 40 seitsmendas keskkoolis, selle üritasin, rokk krooks, selle plakati isegi olemas, kas väikselt nurgas on väikese kõige vaiksemini kirjutatud terminaator, et seal oli, seal oli mingisuguseid teised bändid, ma ei tea, mis bändid, need olid. Aga, aga jah, et ikka noh, me olime hiiu poisid. Me tulime, mängisime ära ja kadusime jälle ära, teised käisid ju kohvik Moskva ees hängimas ja kõik punkarid käisid seal ja selliseid minu jaoks on hästi huvitav. Huvitav seltskond. Hästi värvikad sellised tüübid, aga sellest sabast kõige selgema pildi Mihkel Raua raamatust Musta pori näkku. Et mis seal toimus, et eks see suur suur joomapidu oli 24, seitse, aga aga meie jah, tulime, tulime Kiiult, mängisime oma asja ära ja siis ja siis kõik küsinud, mis kurat, mis vennad, kust need pärit on, kust nad niuksed tulid. Ja siis lõpuks kuidagi, kui hakkas neid, siis tuli jah, see noortebändide festival rock in selle me kuidagi, jumal tänatud, võitsime ära, see andis meile natukene sellist eneseusku ka juurde. Ja siis sealt oli siis peaauhind, oli Fender kitarr ja esinemine rock summeril ja see oli, see oli kõva. Et see rock summeril mängimine oli, oli tõeline meie bändi selline pöördepunkt. Mängisime enne ansamblit inspiral karpetz, kus mängis ka üx Noel Gallagheri nimega selline tüüp. Et seal oli veel seal ka p lava. Me vist alustasime, ma ei tea, kas rahvast rahvastik juba lubati sisse platsile panime üsna esimesed, aga kõva kõva möll oli ja kuidagi toimis. Ja tolleks hetkeks oli meil juba valmis lugu nimega torm, kusjuures ja sõjamängisime ja see rahvale hirmsasti meeldis ja meeldib siiamaani rahvale persest ja oh jah, see vana hea juba klassikaks muutunud. Aga samal ajal. Bänditrall tegelikult ju käima läks, siis sa ikkagi otsustasid veel ülikooliga minna, Pedasse. Ta vanemad käskisid Ani eemale, mul oli jah niiviisi. Et meie peres on, on olnud alates kõrgharidus selline mast asi, et, et peab olema. Ja vanemate kõigepealt ma kurvastasin neile, kui kaheksas klass sai läbi, ütlesin mina, tahan minna ehituskooli ja siis öeldi, et kuhugi sa ei lähe. Lähed ikka keskkooli ja siis ma läksin keskkooli ja pärast seda siis vanemate rahustuseks, ütlesin, et hea küll, et ma lähen proovin, aga tuli välja, et see asi kuidagi sobis mulle ja siis ma sattusin sinna Pedasse ja ausalt öelda soovitan nagu kõikidele nendele inimestele, kes peaks raadiot kuulama ja praegu mõtlema, et noh, nüüd on kohe-kohe hang keskkool läbi, et mis edasi siis igal juhul ülikool on selline, minu jaoks oli ta selline nooruse pikendamine või veel või lapsepõlve pikendamine. Et kõik see kõik need ägedad asjad nagu kõik need peod, jagasessid ja ka ja ka teadmised, mis sealt omandati, et kõik nii jaa peda. Ehk siis tänapäeval Tallinna ülikool on küll selline kool, et ma lausa mõtlesin, et äkki peaks minema magistrit tegema sinna ka veel? Jah, aga miks mitte, et, et kui on vaba aega käes, siis, siis võib ju alati proovida, et ega ta üle külje maha jookseb näitejuhtimisse õppisid ja siis põhimõtteliselt see selline näitlemine ja teater ja kõik see ikkagi sinust kaugele ei ole ju kunagi jäänud. No teater ei ole jah, mu ema oli näitleja, mina olen osanud end päris ühes tükis ja minu kadunud onu Juhan Viiding oli ju ikkagi Eesti suur näitleja ja ja kuidagi on, jah, see on meil alati veres olnud, minu vend on mänginud luuleteatris vaarius ja üldiselt on, on jah, teater on mulle alati olnud hästi hingelähedane ja mulle kohutavalt meeldib teatris käia ja teatud. Iseäranis meeldib mulle muidugi mõnes lavastuses ise osaleda. Me saame sellest veel natuke rääkida, aga teeme siia väikese vahepõike ühe looga. Sa valisid siia kaasa laulmise hitiks, ühe väga. Ütleme siis kaasalaulmiseks loomist saad kahtlemata hitt ja miks sa selle valisid? Seang keet, mille sa mulle saatsite, seal oligi, et milline lugu on selline, mida iga inimene peaks teadma, vea, mida saaks kaasa laulda ja ma arvan, et hümne on küll nüüd see lugu, mida iga inimene peaks teadma ja oskama oskama kaasa laulda. Teinekord on jube piinlik vaadata, kui, kui on hümni laulmise koht ja siis mõned, ei sa ei sõnadega isegi maha, okei, kõik ei saagi osata laulda väga hästi nii-öelda. Aga, aga üldiselt jah, hümn on selline lugu, mida võiks küll nüüd igaüks osata, kes Eestis elab. Aga kuna me hümni Simmist laskma ei hakka, muld ütlesid, et äkki on sul veel mõni lugu, et üks lugu, mida on, on jällegi seda ei pea kõik oskama kaasa laulda. Aga seda on väga lihtne kaasa laulda. Ja see on või vraki sellepärast, et see on see nii lihtne loomulikult seda Sissand, kes see ikka neid salmi sõnu teab, aga või, või see on, see on niisugune asi, mis alati töötab, et ma arvan, et kuule mopsena. Ja raadio, kahe kuulaja sellest sai nüüd Jaagup Kreemi valitud kaasalaulmised siia saatesse ja noh, ma arvan, et iga inimene nüüd oskas seda küll kaasa laulda ja küllap ka teadis iga inimene seda lugu. Aga teeme nüüd väikese vahe, põikasin ühe mängu näol. Hästi, lihtne, ma annan sulle kaks vastuse varianti, sina valid ühe ja siis põhjendad ka, see on ühe sellise välismaise aplikatsiooni pealt tiritud. Et igasugu suvalisi ja vähem suvalisi asju siin on. Näiteks alustan, see annab enam-vähem aimu juba, kui suvaliselt siin läheb, kassa pigem loeksid kõik tagurpidi, ehk siis sul on raamat valepidi käes või siis peaksid hakkama kõike. Tagumisest otsast ettepoole lugema. Ootad, et nagu sõnu hakkama tagurpidi. No põhimõtteliselt, et kas sul on paber nii-öelda õigetpidi ja siis sa pead selle teistpidi pöörama ja siis midagi aru saama. Ja teine variant on see, et sa hakkad lihtsalt raamatut viimasest leheküljest ettepoole lugema. Ei, pigem pigem keerata ümber ja hakata ikkagi. Mina olen selline selline inimene. Midagi ütleb siis, selline eri vaja. Midagi. Kolm protsenti, ühesõnaga nii, aga jätkame nüüd natukene normaalsematel küsimustel, see, see oli ikka ütleks, et see oli vist läbi selle saate ajaloo. Kõige haigemad. Aga kas sa pigem jookseksid nüüd kohe täna kaks kilomeetrit või homme kuus kilomeetrit kohe täna kaks kilomeetrite, homme jookseks kuusk ka veel otsa. Et jooksmine on asi, mille ma olen leidnud. Viimase 10 aasta jooksul. Enne vihkasin igasugust aeroobset trenni, igasugust, aga joosta on tegelikult mõnus metsas. Kas on ka maraton tulemas? Ei? Ikkagi klassikaline küsimus. Nii, kas sa pigem lubaksid, et kõik su Netflixi vaatamised oleksid avalikud või kõiksus Spotify kuulamised oleksid avalikud. Et keegi võtab ette Jaagup Kreem ja siis näed kõike seda. Alu pigem Spotify, sellepärast et Netflixist spati, poisid ma eriti ei kuula midagi. Ja Netflixist oleva jäänud Rivezi vaatava mingeid väga kummalisi imelikke asju ja teinekord selliseid asju, mis seal pärast hiljem, kui see läbi saab, siis mõtlesin, et miks ma raiskasin aega. Aga, aga teinekord on hea olla selline, ma nimetan seda telekuumaks. Ehk see on selline telekoomasse tegelikult ei vaata seda saadet, sa tegelikult ei vaata seda filmi, seda seriaali, sa lihtsalt oled ja vaatad, midagi, on sul seal ekraani peal toimub, aga tegelikult sa mõtled hoopis mingeid muid mõtteid, et see on niisugune telekooma ja, ja see teinekord on seda ka vaja. See on päris tore väljend ja 56 protsenti kusjuures ütleks Spotifitsis nii, kas sa pigem mängiksid filmis kaabakat? Või siis varast või siis kangelast? Oh ma tahaks-ilt filmis mängida. Mul on imik. Nii, tahaks filmis mängida. Aga ai kui raske küsimas? No kaabakat või sellist ma tahaksin, ma tahan öelda, ma tahaks öelda Kaavakatega tegelikult hinges mõtlesidki, ma arvan, tahaks ikkagi olla rohkem, sihuke kangelane, 64 protsenti tahaks olla kangelane, nii et ma saaks Airomani rüüd kandes, siis ma oleks kindlasti kangelane. No ma ei tea, võib-olla siis tuleb eesti versioon, ehk ehk keegi režissöör nüüd selle üles korjaks. Kas sa pigem kaotaksid täna oma mälu või siis sünniksid uuest koos kõigi oma mälestuste ja mäluga? Mälu küll kaotada ei tahaks, mul on elus nii palju ilusaid hetki olnud ja nii palju. Oh jumal, ei kindlasti kindlasti kindlasti mitte mälu ei tahaks kaotada, sest et elu on olnud olnud üks suur muinasjutte seiklus ja, ja kindlasti ei taha mälu kaotada ükskõik mis teine, nüüd siis pigem sünniksid uuesti ja kõik need asjad jäävad meil hea, hea, hea. No vau, kaheksa protsenti sellise selliste teadmistega, kusjuures tasuks edasi minna sündides, sündides aeglane elupagas oleks juba kaasas, siis võiks teha mingisuguseid väga huvitavaid otsuseid ja noorest peast lapsgeenius kohe. Nii. Kas sa pigem sina kui suur ekstreemspordihuviline ka sukelduksid maailma sügavamasse kohta või siis saaksid ronida maailma kõrgeimasse tippu? Ma arvan, et maroniksin kõige kõrgemasse tippu, sellepärast et ma tean, et umbes 100 meetri sügavuselt enam midagi näha ei ole. Et on selline suhteliselt pime ja, ja kole koht, et ma olen. Ma olen sukeldunud, sukeldunud palju, aga, aga elu lõpeb sealt kuskilt 50 pealt, siis siin on nagu vaadata enam suurt midagi. Aga Mount Everesti tippu sealt on näha kõike, see on väga hea põhjendus. 48 protsenti inimesteks, ütleksin nii. Nii siis viimane, kas sa pigem läheksid matkama või läheksid, las Vegasesse? Ma olen Las Vegases käinud kolm korda ja alati võib sinna tagasi minna. Aga täna pean ütlema, et ma läheksin matkama mingisugusesse sellisesse kohta, kus ma varem pole käinud näiteks Alaskale tahaks minna megalt või siis sinnasamma Mount Everestile, no näiteks 33 protsenti ütleks ainult matkama ikka, aga ma arvan, et suurem osa inimesi pole seal. Vegases käin Las Vegases ei ole tegelikult, kui ühe korra oled seal ära käidud, sest rohkem midagi ei ole eriti nagunii on kõik sama, sama. Nii, aga võtame siit ühe sellise lookese vahepeal, mis on siis lugu, mis sulle ei meeldi ja selleks on suurepärane koosseis nimega teeklaas ja lugu meestelaul. Sellega ma, ma pean nagu kuidagi ütlema enne midagi, sest et, et ma ei taha ju kellegile midagi halba on ka, on ka on ka mul enne kirjutatud lugusid, mis mulle väga ei meeldi. Aga kui me nüüd selle lauluteksti kuulama, siis pean ütlema, et see tekst on kirjutatud, kirjutaks mingit teksti ka sinna või et muidu on äge lugu, aga aga kirjutamis täitsa suvalisi. Noh, see, mis ei peagi midagi teha. Et kuhu kaob küll naised, kuhu kaob küll teie au, kui kõlab meeste laul. Kas, kas on teil tuli takus või mõni pätt jälle lõi kamoon, et noh, Ma saan aru, et seal mingi teise ajastu lugu, aga aga ja minu jaoks algab muusikapala alati tekstist ja kui see tekst on nagu täiesti jabur, siis, siis ma pean ütlema, et täna on lugu küll. Kuulake ise ise võib-olla kindlasti paljudele meeldib see lugu ka. Raadioga jätkab ja. Ja see oli Jaagup kreemile lugu, mis talle ei meeldi, aga võib-olla nüüd hakkas kellelegi meeldima, ma ei tea. On sul seda usku endale ka, või? Keel see on kindlasti see meeldib. Noh, vähemalt nendele meestele endale kindlasti meeldiv ja see on nende suur hitt, aga, aga jah. Las ta jääb. Kui rääkida nüüd veel pisut sellest lavaelust, siis 33 aastat sellel aastal terminaatori täis sai. No palju on tulnud neid momente. Ma ei jaksa, on tulnud, on tulnud, aga kuna ma olen nii laisk inimene, et ma mingisugust muud tööd ei viitsi ka nüüd hakata tegema nagu suure hurraaga, et ma olen, ma olen küll ma olen küll elus teinud ühte ja teist ja kolmandat, ma töötasin 11 aastat nukuteatris ja siis ma olin seal välissuhete juht ja siis ma olin seal turundusjuht vahepeal ja ja igast asju olen teinud ja siis ma ehitasin seiklusparki ja siis ma tegin. Aga nendel selliseid pigem sellised hobid mul leiva toob lauale ikkagi Mikas ja ma olen harjunud sellega, et ma ei pea mitte üheksast viieni käima esmaspäevast reedeni, vaid ma võin kell kaks öösel minna tööle ja reedel-laupäeval, et ma töötan pigem kaks päeva ja viis päeva puhkan, kui, kui vastupidi minu puhkused on kõik üliaktiivsed, ehk siis need see aeg, millal ma ei pea bändi peale mõtlema või uute lugude peale kirjutama, siis ma, ma tõesti ma olen selles mõttes aktiivne inimene, et ma Ma sukeldun ja sõidan mootorrattaga ja ja noh ühesõnaga ma teen, teen igasuguseid, et asju ja siis ma teen puutööd, siis ma teen sporti ja käin tennist mängimas ja ühesõnaga ma olen, ma ei ole selline väga diivaniinimene, seal oli vist kuskil öelnud ka seda, et seal selline suhteliselt püsimatu, et tuleb üks asi nii, tahaks juba järgmist asja ja on mõned mõned asjad on niiviisi, et nii hakkasin seda tegema, aga millal see juba läbi saab, et nüüd ma nüüd ma tahaks proovida mingit teist asja teha, et ja selles mõttes küll jah ja ideesid on ja, ja ma arvan, et kunagi tulevikus teen ma veel mingeid mingeid täitsa muid asju ka. Aga pean jah tunnistama, et meid pandi sellist väsimust on olnud ja tavaliselt tavaliselt nendel hetkedel toimub bändis mingisugune verevahetus, keegi läheb ära, keegi tuleb juurde. Ja siis on jälle niiviisi, oh, meil on huvitav, vaata millised ideed, vaata, mis see kõik loksub nagu teistmoodi paika. Ja ühel hetkel vist ma saan aru siis, kui Elmar Liitmaa ära läks kost ka trummariga, siis oli see hetk täitsa. Mis siis nüüd edasi ja ei ta ei, ta läks tegelikult koos klahvimängija Armo kallastele ära, et roll on meil nüüd olnud küll juba, ma ei tea, üle 10 aasta issand mulle rohkem vististi nii. Ühesõnaga aeg on 33 aastaga ühesõnaga päris palju paidest pärit, kaua aega. Aga. Jah, siis oli küll, mul oli ikkagi korralik selline deprekas tuli peale siis ma mõtlesin, et saadaksid termika laiali, et hakkaks mingisugust muud bändi tegema. Ja siis ma mõtlesin, et, aga noh, siis mul siin ma olingi üsnagi sellises sellises aledas seisus, aga siis tulid mul meie trummar ja bassi imesid. Et Jaagup ole nüüd ikka, et miks sa täiesti toimivat ägedat asja tahad nüüd laiali saata, et sul on ju kõik olemas, sul on head sõbrad. Rütmigrupp on sul Superret, otsime uue kidra venna ja ja leidsime Taavi Langi ja noh, see on lihtsalt lihtsalt ideaalne ja, ja tõenäoliselt sellel kevadel tuleb, tuleb meil bändi tuleb bändis veel väikene uuendus, aga sellest on natuke vara rääkida hoo ja nii et siin suve on ikkagi oodata. Suve on väga oodata, et ma arvan, et meil saab Apgreidime ennast kogu aeg. Ja ma saan aru, et teil on täpselt samamoodi. Hendrik Sal-Saller rääkis ka siin saates, et iga kontserdil peab andma lihtsalt 100 protsenti, et mingit hinnaalandust ei ole. Sedasi. Seda ei saa olla jah, selles mõttes, et et pika hambaga seda tööd ei ole mõtet teha, sa sellega ikkagi frustreeritud ennast hästi palju. Et ma mäletan, meil olid seal mingisugune komisse masu aeg, meil oli 2007 2008 2008 2009 et siis oli niiviisi rahval raha ei olnud, ööklubides pidi ikka minema pool kaks peale ja siis oli seal niiviisi, et ei olnud täis vaid pool maja ja siis oli küll siin vahet. No ja siis muidugi leidsid ka tuge, et noh, mis see väike naps ikka teeb sinna juurde ja siis heli kuidagi see oli selline töö tegemine, see ei ole nagu lahe. Et kontsert on, ikkagi peab olema sündmus nii publiku jaoks kui ka bändimeeste jaoks, eks me, eks me ürita kogu aeg mingisugust teha mingisuguseid. Nagu ütlesin Apreid, et vahetada lugusid, meil on ju lugusid palju, teinekord on hea ja värskendav mängida, mängida ikkagi mingisuguseid selliseid lugusid, mida ammu pole mänginud, siis siis on endal selline värskem tunne ja, ja publikul ka kindlasti. Aga selles mõttes seepeale kontserti Napsutamine ja selline elu-melu on ikka alles, et seda, seda ei ole. Vot mina. Ma ma ju valetaksin, kui ma ütleksin, et me lähme sõidame kohe koju lähme hotelli magama või midagi, eks ikka kui on, aga see ongi niiviisi, et kui on, kui on hästi läinud ja, ja kui on selline au, oh täna oli mega ajanud puupüsti klubi rahvast täis või või mõni suurem koht siis muidugi lüüakse pärast kokku ja wow, et väga vinge, onju. Aga kui näiteks noh, järgmine päev on ka veel mängija ülejärgmine päev on ka, et siis aga nagu pikalt istuma jääda, et et eks me oleme ka juba meil ei ole 18. Aga justkui on selline kontsert, lähed kuidagi, on selline energiat nagu väga ei ole ja siis kust tuleb tavaliselt see selline pauk, et ise ka mõtled pärast, et mis asja see tuleb ikkagi ikkagi publikust, sellepärast et ükskõik kui vähe seda publikut on, siis mõni inimene, mina tavaliselt võtab mõne inimese pealt selle, nagu vaatan, kuidas kuidas kellelegi nii õudselt meeldib, ta laulab kaasa, siis võtabki nagu, no okei, ma mängin siis sulle sulle sulle, et kui meil oli kolm aastat tagasi oli Kalju-laval seal padi, seal oli kontsert ja seal oli siiamaani bändiga, räägime, seal oli eesreas oli üks, üks tõenäoliselt mingi 10 aastane kutt noh ilmselgelt juba nagu ei me oleme piisavalt nii kaua teinud ja nii valal, et, et noh, meil ei peaks kümneaastast. Ja seda siis, kui me vaatasime, Henno tuli minu juurde, koputas mulle õla peale, mängisime seal sellel palju rahvast, siis näitas seda venda. Ja ta oli, ta oli nagunii pöördes, et ta oli nagu mingis afektiseisundist vahepeal nutma disja vahepeal on nii elas elas seda läbi kogu seda muusikat ja siis ma mõtlesin, vau, et me teeme midagi õigesti, kui, kui, nagu inimesele nii meeldib see, et seda, seda on alati äge jälgida ja noh, alati ma ootan suve sellepärast et suvel pääsevad bändi vaatama tema ka need, kes klubisse veel ei saa, ehk siis sest ma ei tea, nelja-viieaastasest kuni kuni siis 18. eluaastani ja, ja peab ütlema, et meil kogu aeg iga aasta tuleb nagu rahvast juurde, et aitäh vanematele, kes oma lapsi on õigesti harinud. Kui nüüd pisut veel rääkida nendest ekstreemsustega pisut mainisid ka juba siin langevarjud ja sukeldumised ja mootorrattad ja kõik muu selline. Kas sul on mingi midagi veel, mida sa nagu tahaksid väga-väga teha veel? Seda kas seal, kas seal langevarjukorrad uuesti hüppab, valentspära, et ma olen ühe korra hüpanud ja, ja. Mul andis, andis minu sisemine, mina andis teada, et okei, hüppasid, tõestasid ära rohkem tee. Et kuigi tegelikult teine mina jälle ütleb, et no ma olen dessantlangevarjuga hüpanud, et miks ma ei võiks seda madratsit proovida, et siis kõike seda õiget, et siis on vabalangemine asi. Et jah, kui sa nüüd niiviisi ükskõik mis asjadest maailmas. Näiteks no ütleme, et kui keegi pakuks mulle Liinal SpaceXi rakett, et sa saad sellega minna kosmosesse siis ma isegi see, et viiest neli on plahvatanud, et see ka ei huvita tegelikult, et ma päriselt ka taas vot seda tahaks teha kosmosest, tahaks käia, see, see on minu jaoks selline. Noh, ma olen ise suur ulme ja, ja, ja kõige sellise austaja, et tahaks, seda haaratakse maa, siis on lapik, kui on ta ikkagi. Kahtletsusele Ehiga, ühesõnaga ma saan aru siis, et kõik hullumeelsus, mis vähegi võimalik on ja ükskõik kui ohtlik see siis pigem on sulle jah, võiks proovida ja, ja mul Mulle meeldivad asjad, kus saab ennast proovile panna ja, ja mis on seotud kiirusega, kõik, mis on seotud igasuguste ekstreemsustega, on, on minu jaoks lahe okei. Meil on veel siia saatesse üks lugu mängida. Viimane lugu selleks on sinu väike salajane pähe kilti. Jaa, nonii, Tiffany I think Weroloun näo ja see on null. Ma ei, ma ei tea, kui, kui ma seda vaatasin, et mis see lugu peaks olema. Et noh Ma ei peaks võib-olla liiga palju rõõmu tundma. Ühest sellisest kaubamajas esinevast, sellisest. Tifadist aga, aga ma mäletan, kui ma esimest korda seda lugu kuulsin küll, et kõik mu sõbrad on mingi hevimehed ja kuulavad Airam miljonit ksepti. Miks mulle siukene asi peaks meeldima? Mulle tõesti meeldib, sellepärast et selles loos on mingisugune, ma ei tea, mis asi see on. Ma ei oska seda seletada, aga see on, see on just nimelt niisugune niisugune nunnu ja see lugu on väga hästi kirjutatud peal tunnistama, et ta on, ta on üldse kaheksakümnendatel kirjutati mingisugused asjad niiviisi, et kui ma täna kuulan 80.-te poppi ja diskot ja siis seal ei ole veel seda, seda rasket. Plaadifirma või mingisuguse selliseid, kui suurkorporatsioonid templit peale lööd. Kõikidel olid oma saundid, kõikidel olid oma hääled, olgu ta siis, ma ei tea, Loora bränigal või Neena või, või, või noh, rääkimata madonnast, Cheerist ja, ja kõikidest kõik naislauljad, Igalühel oli oma tämber oma kiiks, kuidas ta, Kim Vaild no neid on, neid on palju samamoodi need bändid, kes, kes, kus mehed laulsid. Et ikkagi sama Duran Duran, kõik, kõik olid äratuntavad, kõik ei ole seda. Tänapäeval ma panen raadio mängima, kui sealt tuleb mingisugune, ütleme, et see on siis tänapäeva mainstream, ma ei tea, mingisugune asi. Ma päriselt ka ei tee vahet, ühel ja teisel minu meelest kõik täpselt samasugune üks on välja mõelnud, ahah, ma teen nii popiks ja siis hakkavad kõik korraga tegema täpselt sama asja, et siin siin igav ja see on masendav ja see on kurb. Niiviisi tehakse, et palju lahedam on see, kui, kui hüppab aeg-ajalt, hüppab välja kuskilt mõni artist, kes teeb täiesti risti vastu ja see on kihvt. Ja meie siin jääme ikkagi rõõmsatel nootidel, seda saadet lõpeb muidugi, sest et röster läbi hakkab saama. Meil oli külas muusik Jaagup Kreem, mina olin Brent pere ja siia saate lõppu jääbki siis kõlama difani I think aloud. Suur tänu sulle, Jaagup, aitäh.