Tervitustants, sest kuidas te selle mõtte peale kahekesi tülitajatestist koos tegijad särgid? Eks see toomikene ikka see sinu mõte oli, millal see oli ja ükskord sa järsku vajusid meile sisse ja et ülevarudele valamu alamorus sõja teeme, üks ühine tanud. Ja ei sellega natukene pikem eellugu, nimelt pöörduti minu poole, küsiti, kas ma olen nõus tegema ühte mas lavastust, mis puhtalt tants, vaid oleks mingisugune Komneti lavastus erilaadne laadne selles mõttes, et ei kurdaks panu elementi. Mõte juba mõnel mõnel võrra oli paremini liikunud nimelt teha üks niisugune tervitustants. Me näeme selles lavastuses, et noored ei tantsiniteni harilikus mõttes paarilisi ringjooneni. Tervitab seal tõstad mütsi ja tervitab pealtvaatajaid, siis teeb veerand pöörde, liigub nii iga ilmakaare poole, et see asi oleks tõhus ja tüsi. Selleks seadsin sammud siis sinu juurde, paludes et sa teeksid selle pildi ja muusika. Ja ma pean ütlema, et kui ma selle muusika sinu käest kätte sain, siis üllatas kohe mind. Sinul ei ole mitte ainult üksi muusikalist närvi, vaid sinul on ka hea vaist ja taju tantsu kohta. Sa oskad. Neid liikumisi otsekohe anda muusika, seda seeeff. Tantsija ma olen. Ma ei räägi, praegusime kaitselisest, vaid sellest, kuidas sina mõistsid ja kuidas sina andsid selle kompositsiooni, mida me tunneme praegu tervitustantsumuusikana. Kuidas te oskasite muusikat teha, kui teil ei olnud tantsust muud kui ainult tantsukirjeldus? Sellest on juba nii palju aega tagasi, tõesti enam ei mäleta. Ja kuni tänaseni ma ei oska isegi Me meloodiat meelde tuletada, milline see muusika oli. Nii et kuidagi rahvuslikus laadis, mäletad, seal sai seda tehtud ja ja ega ma teda siis ka ära ei annud toomile, kui kui omal ka natukene üks tants, tants, vähekene ettekujutuses liikuma hakkas. Kui teil lusikat näiteks praegusel juhul te tegite tantsumuusikat te tahate, et sellel oleks ka omaette väärtus näiteks lauluna. Noh, ma mõtlesin siiski siin rohkem nihukest, tor rakenduslikku laadi muidugi soo oleks alati, et see muusika ka omaette midagi pakuks. Aga siin tuli siis ka arvestada ikkagi ka seda ülesannet ja. Hulludoomilt, kuidas muusikalisi? Like jagada ototot, aga, aga meenuta sina tõepoolest andsid seal ühe niukse fraasi, kus, kus siis saab olla niukene vokaliis. Kahjuks ainult me ei ole suutnud noori nii kaugele viia, et nemad oleksid selleni nii tõhusalt hästi välja tulnud, aga ette nähtud oli seal üks niukene vokaalne vokaal, niuke fraas ei mäletanud. Seda mõnusam on praegu tutvunedasele tantsuga vaadates väljakule vaata kuidas liiguvad neid sinna, kas see koht ei oleks sobinud hästi vokaliisile. Selge, nii see läheb nimelt sel ajal, kui eetris on see tants selle pärast praegu olla. Tomi mängis väga hästi kätte, mina lõikasime oma jutu praegusest välja pärast, eks suur tänu teile. Aga palun missugune, mis see teie suhet tantsu pidudesse, sest te oledki nik klassikaliselt tuntud laulu taadina, et ma pole ise ka kunagi kuulnud teie arvamust ja teie mõtteid tantsupidude vajalikkuse ja mõttekohta. Ei, ma mõtlen, et tantsupeod, kui nad tekkisid laulupidude kõrvale, et see on üks väärtuslik täiend kokku me ütleme, vahel, niiet. Ilusas terves kehas ilus terve vaim, annavad ehk mõlemad teod kokku on ju väga haarav, kui tuhanded korraga kas või ühe ainsama liigutuse tehased teevad. Seal suure massi juures maksavad uued seadused ja korraga staadion täis noorust, kirevad rahvariideid. See võlub, see tõmbab kaasa. Ja ega seda ei oskagi jumala selliste, mis, mis siin võluv ja kes seda oskab üldse seletada, aga nii see on. Ja nii see jäägu ja nii see olgu alati. Kas teie käite järjekindlalt vaatamas osa võtmes kõikidest tantsupidudest? Sonyon küll seda tehtud. Kas teie olla Tomi oletega külaline laulupidudel? Ja kuidas sellest saab eemale jääda ja siin tulevadki just nii, nagu maestro enne saaks, nimetas, praegu ei mõju mitte üksi meloodia või ilus viis, vaid mõjub see dünaamika, see, see tugev niisugune jõud, mis hoovab suure koori ettekandest. Ja see on harukordne elamus, mitte nii, nagu ütleme, kusagil kvaliteetse kuriga laval, seal me näeme detaile ja ma tooksin siin paralleeli näiteks rahvatantsupeoga ega rahvatantsupeol massi ettekandes, meie ei saa minna peenikeste sammude või, või keeruliste jalgade töödele vaid seal, meil domineerib kõik kribu-krabu, nagu läheks kaduma just just kõigepealt distants, iba. Kommentaar monumentaalne peab olema ja kõigepealt distants. Me vaatame seal 80 meetrit eemal olevaid tantsijaid. Ega meil seal peensusi või pisiasju ei näe. Küll aga näen suuri mustreid, mis on üle väljaku ja vaat see ongi analoogiline näikest laulukooride või, või üldlaulupidude ettekandes. Kui laulab ikka 30000, on selles niisugune dünaamika, mis haarab jäägi. Ei, see on huvitav, et just mõnikord kõige lihtsam joonis sirgjoon või ainult sõõl Aadab omas lihtsuses. Ta on lihtsalt lihtsalt suurepärane, kuid kuidas, kuidas see võib nii mõjuda. Pisikesed liigutused, detailid, need kaovad siginasse saginas säras suur joonis mängib väga mõjus mõjuvalt kaasasugusel suurtel mas pidustustel. Kas seltsimees? Karemäe, kas see tundub praegu tore välja, nimelt laulutaat räägib tantsus siin ja mina kui tantsuinimene kipun laulust, rääkimata laulust ja selle dünaamikast, nii et see on harukordne momendil. Aga Eksas on tore, me tunneme ennast mõlemad piisana nendes selles suures meres ja kaasa lainetamas. Ja see, need suured peod tõmbavad kõiki kaasa, ega see ei ole nii. Kui ikka tuhandeid tuhanded ja sajad tuhanded istuvad tundide kaupa ja vaatavad, siis peab siin midagi olema, mis, mis haarab ja mis mida sa kaasa viid ja mis hakkab hiljem sinu töös ja tegevuses kaasa mängima ja kaasa hoogu uut hoogu andma ja sihukesed pidustustel isegi on, kui nad lõppevad, on mingisugune kahjutunne või või kuidagi nukker on, aga selles nukruses on selline nukrus, tuleb vist suurest rõõmust? Ja me võime öelda veel massipidustuste kohta seda, aga me oleme korduvalt kuulnud, et meie seda Eesti rahvatants olevat niukene noh, teatud määral monotoonne, ilma keeruliste sammudeta, ilma üle keeva temperamendiga. Aga selliste pidustuste jooksvat nii nagu sina praegu nimetasid, sellise elamuse jaoks on, on ta nagu loodud kohe. Meie rahvatantsul on suuri eeliseid, nimelt massettekandeks. Me ei tarvitse karta selle tantsijad lähevad segi mikspärast, sellest joonised on selged, joonised on lihtsalt, aga nad on loogilised, üks liigutus, üks liikumine kasvab nagu teisest välja, nad on omavahel seotud. Nii et seal ei saagi Niukest segiminekut või võõrast elementi Vaherile tullagi. Millega sa seletad niisugust asja, näiteks? Aeglane tants nagu Targa rehealune, milles ei ole mitte midagi erilist, mingisugust suurt hoogu ega ega karglemist, aga ta haarab oma omas lihtsuses ja niiskuses. Ma ütleks primitiivsuses foto oma suure lihtsusega. Ja sa puudutasid praegu ühte ühte niisugust küsimus, muide Targa rehealune on esimene tants, mis on tekitanud meie teadlaste meie folkloristide hulgas nimelt selles mõttes huvi, et kas ta on rituaalne tants või mitte. Esimesed üles märkmed selle tantsu kohta olid siis nii tantsu andjali, Leena Väärtnõu muhust ja tema ütles, et see tants peab kujutama targa või meie nõiategevust. See mõte oli niivõrd uudne ja ergutas Tartu noori teadlasi, nii et nendest Rudolf Viidalepp sõitis muhusse ja tegi põhjaliku uurimuse. Seal selgus, et see tants on, on Muhus laialt tuntud pulmanali rehepeksutants. Targa oma nimetus on ta sammud targa talu järgi. Aga nüüd, kui sa kuulad seda muusikat, kas see muusika saab olla pulma, nalja, muusika? Olgu muide meenutatud. Meenuta Georg Otsa matust Estonia kontsertsaalis, seal oli Targa rehealune ette kantud Hugo Lepnurme poolt suurel orelil. Ja see oli nagu seos selle matusetalitusega selles muusikas, sellesse muusikasse on katkestatud niivõrd palju ürgset jõudu niivõrd palju algupära, et meie oleme isegi võiksime uhked niisus meloodia peale. Minul juhtus kunagi nii, et see meloodia hakkas kiusama ja sellest tuli välja üks laulupeo laul, mille pealkiri lõikuslaul ja mina leidsin selles suuri hoogavaid viljaväljasid ja, ja tuuli rukkipõldude kohal. Ja mul on üks kogemus, oli vist Ungari külalised, kes kuidagi ei tahtnud uskuda, et see on rahvaviis, et see ei olegi loodud muusik? Eks ta ikka kellegi poolt suurt muidugi. Ega neil ükski tantsega ükski ükski rahvalaul ei ole taevast alla kukkunud. Keegi on meid loonud, keegi on neid õpetanud oma ümbrusele, ainult ei tea, kes oli. Nüüd ma küsiksin veel ainult seda, et niisugune erinüanss või meeleolu on tänavuse koolinoorte tantsu ja laulupeo veel ei ole mingit. Meenutame, et täna vastane pidustus on juba neljas koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Eelmised iga eelmine on olnud erinev sellest eelnevast ja, ja meil on põhjust loota, et käesolev vähemalt rahvatantsupeo osas on, on eriliselt nii üles ehitatud, kasutatud seniseid kogemusi. Ja, ja me arvame, et me saame sealt nii tugeva kunstilise elamuse kui ka kui ka niukse toreda vaatepildid, mida suudavad noored distsiplineeritud noored korda saata, mida nad suudavad luua ja tunda sellest rõõmu ning valmistada toredat vaatepilti pealtvaatajaile. Üldse on muidugi õnnelik mõte, et meil suurte laulupidude ja rahvatantsuõhtute vahel korraldame samu pidustusi koolinoortele. Muidu üks suur osa nendest jääksid nendest pidustustest kõrvale ja see oleks, selles oleks suur kahju. Muidugi see kõik töömaal vaadanud eeltöö, kui palju siin inimesi tegeleb, kui palju on raskusi, kui palju on vaeva ja, ja ja kui palju energiat kulub. Aga neid pidustusi seegi kord korraldab, mitte nii, vot laulupeo peakomisjon, kui haridusministeerium siis on. Lihtsalt suur tänu, tunnen end kõigi nende inimeste vastu, kes seda, kes seda ettevalmistavat tööd teevad ja kes jäävad üldse nägemata. Tahaksin kõigi nendele korraldajatele ütelda tegelaste pulti kuulajate poolt. Sütategi südamlikum del. Mina rõhutaksin, et sellistelt suurtelt pidustustel koolinoorte pidustusele on kaks tähtsat Niukest momenti esimene puhtkasvatuslik, need noored, keda me näeme siin tantsimas, need noored, kes tulevad laululaval ja laulavad seal, need on, on seotud kunstilise isetegevusega ja me teame, et, et kasvatuslikus mõttes kunstiline isetegevus, dist tegur, see hoiab noore nii paljudest pahedest eemale, annab tema elule mõtte, õpetab teda armastama ja mõistma oma rahvakunsti ja üldse kunsti kui niisugust. Teine on see, et mida need noored pakuvad meile pealtvaatajaile sellised joonised, sellised tantsulavastused nagu me näeme siin praegu väljakul on ju omaette nii, mitte üksi tegelastele, vaid ka pealt Vatast konnale on ju elamuseks pääle selle suur pidustus on ju veel homme, see tähendab laululava oma kümnete tuhandete lauljatega. Sealt saame ka sellise toreda tunde omale. Mida need kuldaega meenutame ja mis hoiab meid tegevus tahtilisena ja, ja annab nagu meie elule niukse toredast sisu. Mina tervitasin kõiki neid suure vaeva nägijaid, see tähendab kõiki tegelasi koos juhtidega õpetajatega ja soovin, et see pidustus õnnestuks neil hästi. Seda soovivat mõlemad oru traadid. Sest suur tänu teile aru tänavatädid