Jaa, ter algas alati kell seitse või see kell. Vaat nüüd ei tule mul meelde, ei pool kaheksa hakkas Estonia ja asi algas artikkel kuus ja algas peale, no ma pidin diaatrisse tulema, nii et jäi palju asju pooleli, aga mosaiiki seal pikki oma omale päris hulka teadust. No sinule kuismi ei ole, paremale poole läheb ja konkse paremal pool ei ole. Oled otsekohene ja õiglane. Egoism ei ole egoismist, on ainult sellised sellised, kellel on paemale poole kiri ja paremale poole näiteks D ja viskad selle konksu sedaviisi. Need on, kunstid, intrikaanid, kõik see selliste kirjadega, nii. Ma nägin Napoleoni kirja, Marta, hari kirja, nägin kõike. Nii et selles suhtes olen ma päris nii, ütleme korralik ja nägu on ka jälle inimpeegel näiteks selline kapsarauataoline silma kullim on Viistu kulm on kuratlik kulm. Ja selle hingeelu on täiesti väga andnud. Ta ei ütle mitte sel ajal välja, kui ta on kaine, aga viin teeb tema, viib teise sellele kandile ja ütleb kõik välja, mis tal üks liik siis sõimata direktorit sõimab valitsust, leinab seda ja seda. Ja see on kõik, neid inimesi ma ei hakka lugema, siis sünnitab väga palju paksu verd, kellel on need kulmud. Vot see ongi see hull, aga meil ei ole, ei ole, mul ka ei ole mitte kuidagi muud või siin ei näegi selliseid kulme. Aga mul on, noh, te tunnete ka neid tuntud inimesi, on, on kohe ja seda hingeelu välja ei võta, mis tal sees on? Meie arvame küll, muidugi on siin valitsuse poolt ja igatepidi kavatsetakse kasvatada. Ei saa, ta on siis, ta on sees, ei saa välja, verd ei saa ju ümber muuta. No nad selles suhtes ma sain väga palju tarkust, nii tuuled ja ninad ja ja kõik on nii, mis näitavad seda inimese hingeelu. Ja ka see võib olla muidugi võib-olla meie. Meil on loodus natuke tugevam ja targem, tema inimene on ikka tema ja tema loodud natuke teist muunduda ei anna temal oma saladusi välja. Näiteks siin, kelle korteris ma elan, see oli trilli arv, üks meie vana veteran, 85 aastat vana, tema tegi urus kuu. Ja tegi siis mihkli su pojale ühele näitlejale ja siis tegi ka sellele Kullile helilooja kullile ja omale ja ütles ära mihkli su pojale ütles niiviisi, et ta läheb paari aasta pärast kaugele tagasi toole. Veliki Luki all sai surmakull suures sel aastal ise suri ka sel aastal, mis ta ütles tähtede järgi ta otsustas. Kuidas see nüüd õige on, ega inimesed palju seda ei usu, ütlevad seda, on võimatu ja nii edasi, see ei ole ka minu asi, aga ma räägin sedasi, et tema sedasi tegi neid horoskoope ja nõnna, sama on ka käes. Näiteks Me inimeselt tarvitame seda kurjasti. Aga kes õige inimene käe all? Jah, see sa saad raha, võidad 200 300 rubla ja 1000 rubla ja saada omale tee ühe uue naise, saad, ja sul tuleb armukenesi ja teine. Aga seda ta ei ütle, mida sa surma ja millal see haigeks jääb, selle nyyd on ju kurvastavad inimest, aga teine loll paneb selle välja ja inimene jääb ainult kurvaks ja mõtlema ja ja sellepärast, et meie looduse tarkust ei tohi jalge alla tallata, tema ei ütle kunagi, kuna inimene sureb või asünni ta ütleb ära selle pest sündon, rõõm. Asurm ei ole just päris rõõm, olgugi et ta on päästja. Aga meie inimesed ei saa sellest veel aru. Peaks olema meie kasvatus niisama, kui teatud riigis on kasvatus siis kui sünnib, siis nutetakse ja kui sureb, siis rõõmustaksid ja see on ka õige. Aga me oleme kasvanud teises teistes oludes ja meie ütleme ikka niisama kui ütleme praegu 90. aasta inimene, vana istub ainult aasta otsa diivani peal meeleiendametega. Seal pole ju mõtet. Sosistas filosoofeldson. Vilu soovija on semi teises teisel aru ei saa. Aga vanakreeka keeles on see sõna tulnud tähendused, tarkus, armastus tähendas algselt. See on südameharidus, ega seda ei saa. Igale ei ole seda südameharidus niisama, kui on intelligent. Ega see Tartu ülikool ei anna veel seda intelligentsi. See annab hariduse küll ja talenti ka ei anna. Aga sa võid. Iga inimene, nagu teadus ütleb, võib joonistada ka ja teha pildiga valmis. See on ainult perekonna koduoludesse jääb, aga temast ei tule kunstnikku. Nii ei tule ka näitleja näitlejad. Mitte et sa muudkui mõtled, et sa oled ülikoolis käinud, mina hakkan nüüd näitemängu tegema. Omal ajal tegi küll Paldrok ja, ja üliõpilased ja tegid küll, siin mängisid ka seda. Aga Eiki seda näitemängu või seda osatäitmist ei saanud ligi nii teha. Meie oludes on praegu töötingimused laval väga halvad, selles mõttes, et Ühte koormatakse nii ära, et ta läheb Trud piini. Näiteks, võtame kas või Koppe, võtame kasvõi mandli omal ajal, Lauter. Ajakirjandus tõstis sellest lärmi. Sa oled alati üks, ei sama, sa ei saa ju teisiti minna. Ja ütleme, kui sa oled rahvakunstnik, siis siis mängid aastas paar osa. Vaat siis sar luua. Teiseks on CVd. Kui sa oled rahvakunstnik, rahvaleeming, kõik asjad sihkus aastas paar korda mängid, siis sinu järgi on kõik saal täis välja müüdud. Ei saa piletit. Seal on SIM mõttega, seda oli omal ajal Leningradis või kuidas ütelda Peterburis ja igal pool vot sellised onnid. Kuulsused, aga kui kuulsus Leyerdab ärami, sa ei saa ju midagi. Nii peab umbes mäng, ma, ma mängisin humalal Koidus liblikate lahingut ja mind tundlik väga aste kõigiga. Viljandi elanik Tondis ja seal oli advokaat, Talts oli mu hea sõber, tema alati kostitas mind ja oli. Ja kui ma mängisin liblikud lahingud ja siis pärast olid paljude inimeste ülesse ja küsivad, ma ise olin kõrval seal, kes seda valamist välja. Vaat see ongi see asi, aga et täna mängid sa täna ta mängib näiteks ka väikest osa, aga hommenda mängib ütleme, Napoleoni sedasi ta peab diaater arendama, aga nad ei arendata. Neil on ainult, ma mängisin omal ajal Estonias. Kujunda kallis mees, ette seitse politseinikku, no. Kui mul on tarvis higi, silma, pisarad tulla ja hingeliselt mäng, siis ma pean seal ukse taga seda kõike mõtlema. Vaat siis ma lähen sisse ja kui veel ütelda, tuua veel kaugemalt teed. Kadunud Junkers rääkis seda. Kui ta oli Saksamaal, käis õppereisil ja seal oli ainult ühest karjatusest. Lõi tükk. Teed siis direktor läks sinna, kus mees sisse pidi minema läks, tema juure pandi kohe siit uksest sisse ja luuaga üle lava tõmban ja, ja paar korda sülganial teisiti, aiman, et see oleks osa. Ometigi aru seda ei saanud. Et ma võtan siin paberi 10 puuganud, rikun ära 10 puu algu puid, rikun ära 10 seda ja teist, rikun ära. Ja siis üks tuleb hea. Ta tahab, et et seal ei riku midagi, ei anna, aga tööd on ainult üle lava minna tahab, et ma olen näitleja. Ei saa ju näitleja olla, siis sa pead ära rikkuma või tööd tegema. Ja näitleja ja ühest inimesest näitleja pea kõik oleneb temast. Vaat siin ongi kohe, aga siin olen mina ise oma töö juures ükskõik mis madin, olen ise. Niisama kui minu laes prügi ripub teeniast või naisest või minus enne, kui ta lae alt maha tuleb. Sama ripun, mina seal näite juhistar. Panid minema ei ole, ei ole, see vähesed lähevad seal edasi, vähesed lähevad. Talent on seal väheks. Näiteks ütleme ja siin mängib saatus ka väga palju kaasa. Näiteks võtame mina olin kodus mind varsti Pennsylvania peale, ma ei tea üldse, kas ma Draamateatri näitleja praegu olen, sest ma olen külaline. Ega ma ei ole koosseisus ja. Ma praegu vaatan jah, no ja oligi sedasi ja hakkasin tegema ja tema ei lastudki pärast saabas. Ma jäägi Shapiro ei leidnudki teed ja see keegi teine pidin talle ütlema, ega ta nii hästi ei tundnud seda meie teatri elluja. Nii umbes, et alati peab pliiats taskus olema lähekas üle silla või oled sa ükskõik kus kohal, et korraga tuleb midagi meelepead kirja panema? Me ise ka ei tea, me ei meil ka tuuled kaudsel teel kas Siberist või Ameerikast või, või taevalaotuses, tuleb üks mõte ja ongi sellega. Me me ise ka ei tea, mis asi see inimese elus on. Inimese elu, inimese elu on selline mina, meedia on muidugi minu arvamine. Inimese elu on see, et Tal on, nagu mina teda nimetan. Võib ütelda, ta kivi on seljas või rist seljas. Ja selle ristikand Alda muudkui töötab. Et süüa saada. Subutab selle kaldal kasvatab lapsed suureks, lapsed lähevad ilma, nii saamatu, linnukene, siis sööb jälle ja elab ja elab, kuni vanaks seadus, muud midagi. Ainult need kolm asja on töö tegemine, sugutamine ja see rõõm, mida lastel laps lapsi kasvatab. Nagu linnukene Tiia. Aga üle merede all ühtegi lind üle mere ei vii. Meie viime üle mere, aga uputame biki ära. Meie viime sellega üle mere, nagu tahame viia. Või ostame tal õe autu, anname talle 10000 rubla raha ja poisikesetädile anname seal ka jälle ordamissikel ja siis sittlega vennalt, Marta punud, linud seda ei tee, linud, kasvatab ta ülesse. Ja ütleb, näe nüüd lenda minuga üle, meri sinna suvitama, kodu jälle tagasi. Kas ta siis hukkub või upuvad? Looduse seadused, need käivad inimeste kohta kaika. Loodus on alati õige, jah. Kas loodus on alati õige? Mina kui maine inimene ja rumal ka juures. Ta peab õige olema, sellepärast kui need säravad tähed, mis seal üleval, mis me paistame, olgu nad, mis nad on. Neid muidugi teadlased teavad ja need kuud ja päikesed üleval olnud ja ta onu otsata ood saata, tal ei ole otsa. Ja kui need seal siis üks ühte murru käiks ja teineteist mullu käis, siis oleks katastroof. Igal puul on kord, ei ole ühtegi korrarikkumist looduse seaduses, ka siin ütleme ka, kui peab vihma tulema, seda tuleb, kui ei tule, ei tule. Kõik käib korrapäraselt. Vaat siin ongi koer, vahel looduses ei ole korrarikkumist, meie ainult rikume korda. Meie liikumine sellepärast korda, et meie oleme need, meie tahame, et vili kasvaks suurem ja siis paneme kõiksugu kunstväetist või ükskõik missuguse mürki sinna peale, et ta tuleks suurem. Ehk jälle teise pidi loomad saavad lood. Nii et ühtepidi läheb edasi, teise pidi tagasi. Vot siin ongi ja ka loodus käib oma rada. Ei, see on muidugi minu arvamine, ega, ega iga siin on ju teadlased, kes seda asja, aga teadlased saavad ka teinekord väga valesti aru, näiteks humalal. Meie oli meiega uhkelt mitt suurini peale ja tundsime rõõmu, et inimene on arenenud nii ja naa, et on leitud loomiti küljes, Tauno olnud ja nii edasi. Aga hakanud pärast uurima, nüüd on Simmitsioonin langenud nii tahaplaanile ja teda ei ole enam kuulda ja võib-olla raamatki põletaks ära. Asi on selles, et arenemine on. Kui vanker hakkas arenema, hakkas õlekõrre staabid arenema arenes 300 aastat, enne kui ratas Allar tuli. Nüüd tuleb inimese arenemist ka sellega võrda küsida, kui kaua inimese maks oli? Ilma Apit? Ei hakkagi muud ütlema? Kui kaua ta oli ilma šampita? Sellepärast ühekorraga ei saanud ju olla maks, sapp, käed, jalad, nina, kõrvad ja habe. Seal pidi kuskilt poolt pidi olema alguse kas oli jalaga või no nii palju on leidnud, et selle selgroo selles, et seal oli kord saba, üks meeter pikk või paar, see on siis nüüd ära lülitatud. Arvavad selle asja olema, et kuidas teda kätte saada, võib-olla saab, et kui mered muutuvad teisse kohta praegu nyyd mered, mis praegu Balti meri, kui kakalt siin mustad mered ja kõik maad ja mered lähevad teise kanti ja siia siis mere alt hakkame meie nüüd uuesti kaevama, mis me sealt saame, kas kivisütt või inimpäid või mis ta siis võib-olla saab kätte, seda inimarenemist muidu ei saa, muidu on areneminegi konnast ja kalast ja idast. No kuhu maalase inimene nüüd välja on teie arvates arenenud? Ei ole midagi puudu. Nii et, et südametunnistus ei saa ühel ajal tapariistadega areneda, väga törniga pole ainult oporistada, tehnika on muidugi ka, see viib südametunnistuse ära. Gadjevi Icke ühest ühest küljest üks tõmbab teise ära. Mis siin on kasside maailm on suuremad? Ei, ei, no ega ma seda ei tea. Aga ma veel Eestimaal ei olnud ka Leonardo da Vincist olemas. Ega Eestimaal Leonardo da Vinci ei olnudki Notre Dame ka siin ei olnud. Praegu Köler ausammas väga ilus, tehtud, uuesti avatud. Eesti oli üks, tõmbab ühe ära, aga eelmine kord rääkisite, inimene ei oska enam rõõmu tunda. Ega endale rõõmu teha ka teistele rõõmude. Esimene inimene, tee inimene on see, kes inimene on see rõõmustav vennast, mitte teist. Näiteks ütleme näitena toome kohe Pariisi tänaval. No mis sa sandi rannad, üks Franud nüüd siis see, kes andis, tundis väga. Aga sii, kes kinkis Sid hundist? Meie köiteedeemia enesele ainult rõõmu, ükskõik kuidas me teeme, praegune aeg.