Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmeteistkümnendast maist. Stuudios on Janek saada. Tallinnas ja Ida-Virumaal on kohalikke valimisi silmas pidades populaarseim erakond Keskerakond. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus. Homsest saab end koroonavastasele vaktsineerimisele kirja panna ka riigi infotelefonile üks-kaks neli seitse. Seda saab teha 12 tunni jooksul päeval iga päev seitse päeva nädalas. Riik plaanib tänavu algselt kavandatust vähem laenu võtta. Brutolaenuvajadus prognoosi järgi praegu ütleme suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Tallinna Ülikooli rektoriks vannutati filosoofiaprofessor Tõnu Viik. Prokuratuur esitas hoiu-laenuühistu eriala kriminaalasjas süüdistuse seitsmele inimesele ja kahele ettevõttele. Euroopa Liit ja USA alustavad kõnelusi ja terasetollide tüli lahendamiseks. Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair sai märtsis lõppenud majandusaastal miljardi eurose kahjumi. Ettevõte on aga lähikuude suhtes optimistlik. Ungaris alanud pika raja ujumise Euroopa meistrit võistlustele pääses Kregor Zirk 400 meetri vabaltujumises uue Eesti rekordiga finaali. Öösel on Ida-Eestis laialdaselt vihmahooge, mis võivad olla paiguti võimalik on äike. Lääne-Eestis võimalus väiksem. Mitmel pool on udu. Õhutemperatuur on kuus kuni 12, Ida-Eestis kuni 14 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool hoovihma, Ida-Eestis on võimalik äike. Õhutemperatuur on 12 kuni 20 kraadi, rannikul on õhutemperatuur paiguti kuni 10 kraadi. Tallinnas ja Ida-Virumaal on kohalikke valimisi silmas pidades populaarseim erakond Keskerakond, näitas rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus. Tallinnas annaks oma hääle keskerakonnale 41 protsenti ja Ida-Virumaal 36 protsenti neist valimisealistest elanikest. Kellan valimiseelistus. Reformierakond on populaarseim erakond mujal Põhja-Eestis 30 Lääne-Eestis 26 ning Lõuna-Eestis 22 protsendiga. Kesk-Eestis on nii Reformierakonna kui Eesti Konservatiivse rahvaerakonna toetus 21 protsenti. Tartus on Reformierakonna toetus 26 ja Keskerakonna toetus 2,4 protsenti. Küsitlus viidi läbi kuuendast 11. maini. Küsitleti 1008 vähemalt 16 aastaste Eesti elaniku. Turu-uuringute aktsiaseltsi sotsioloogi Tõnis Tambergi sõnul on Keskerakonnal Tallinnas tugev toetus, aga see ei pruugi olla ainuvõimu jätkumiseks piisav. Kui me eelmistel kohalikel omavalitsustel nägime seda, et piisas 41-st protsendist häältest selle jaoks, et Keskerakond saaks ainuisikuliselt valitseda kogu Tallinnat siis ega seekord Keskerakond kindlasti magada teeb raudselt pingutusi selle jaoks, et antud olukorda säilitada. Ja kui me vaatame ikkagi seda, kui palju hääli on kogunud Mihhail Kõlvart juba eelmistel riigikogu valimistel, kus ta oli ikkagi kindel häältemagnet, et Keskerakonna jaoks, siis arvatavasti ta teeb kõik selle jooksjate häälte arvu veelgi veelgi suurendada. Ja oluline on muidugi see ka, et ega keskerakonnal on erinevates linnajagudes välja panna, ma arvan, üsnagi tugev niisugune nimekiri, kellele puhul võib eeldada, et nad korjavad ikkagi väga suure hulga hääli kokku. Et siin praegu hetkel teisel positsioonil olev reformierakond peab tegema kõvasti tööd selle jaoks. Et jälle ei korduks olukord, kus ainuisikuliselt ikkagi Keskerakonna poliitikud otsustavad Tallinna tuleviku eest. Alates homsest saab end koroonavastasele vaktsineerimisele kirja panna ka riigi infotelefonile üks-kaks neli seitse. Täna õhtul kell seitse avaneb võimalus digiregistratuuris vaktsineerimisele kirja panna kõigile täisealistele ning ka kuueteist- ja 17 aastastele noortele. Täna õhtul lisatakse 25000 uut aegamisi, valdavalt jäävad juunikuus. Mõned kamai lõppu, jätkab Joakim Klementi. Tänaseks on ühe doosiga vaktsineeritud 400000 inimest, teise süsti on nendest saanud pooled. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et vaktsineerimisel keskendutakse nüüd ka noortele. Me lähme Eesti riigil tellinud piisavalt vaktsiin kõigile huvilistele mai ja juunikuu jooksul, see võimalus tuleb Eesti riiki täna on jõudnud tegelikult suurusjärgus kolmandik kõigist nendest Pfizer, BioNTech'i ja Moderna vaktsiini tellinud oleme ja need mahud riiki jõuavad tegelikult siin lähikuudel lähikvartalites on enam kui piisavad, et katta Eesti elanikkonna vajadus sisult isegi mitmekordselt. Praegu on digiregistratuur üle koormatud ja soovijaid on rohkem, kui vaktsiini on pakkuda. Vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer on kindel, et paari nädala pärast olukord paraneb ja juunist saavad kõik soovijad endale aja. Õhtul on siis plaanis lisada üleriigilise digiregistratuuri suurusjärgus 25000 aega ja need on siis valdavalt planeeritud juunikuusse veidiga mai lõppu. Seejärel ajal lisanduvad jooksvalt vastavalt toksiini tarnetele. Ja kindlasti, nagu minister mainis, et veel paari nädala jooksul on meil soovijaid rohkem kui saabub vaktsiine, nii et ma palun kannatlikkust. Vaktsineerimise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov bow ütleb, et vaktsineerimiskeskustes üldiselt AstraZeneca vaktsiini ei kasutata. AstraZeneca vaktsiini vaktsineerivad endiselt perearstid, vanemaid inimesi. Popov lisab, et homme hommikul kella kaheksast saab ka riigi infotelefonil 12 47 vaktsineerimiseks aja broneerida. Kasutades antud numbrid ennast registreerida vaktsineerimisele ja seda saab teha 12 tunni jooksul päeval iga päev seitse päeva nädalas, kella kaheksast hommikul kaheksa õhtuni helistades riigi infotelefonile 12 47. Iga inimene saab ennast registreerida vaktsineerimisele. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 153 inimese nakatumine. Koroonaviirusega analüüsimisel oli 2874 proovi, neist viirusega oli see ka veidi üle viie protsendi. Tallinnasse lisandus 51 ja mujale Harjumaale 14 nakatunut, Ida-Virumaale 41, mujale vähem. Jõgeva-Järva- ja Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Haiglates avati 21 uut haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 232 inimest. Ühe päeva jooksul suri üks inimene. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1223 inimest. Kui rahandusministeerium oli varem arvamusele, et riigi laenuvajadus võib tänavu olla umbes kaks miljardit eurot, siis majandusprognoosi täpsustus on selleks kujunemas 1,6 miljardit eurot jätkab Margitta. Otsmaa. Kevadel mainis rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ühes ERRile antud intervjuus, et riik plaanib tänavu laenu võtta umbes kaks miljardit eurot, kuid täpsem summa selgub siis, kui on valmis värske majandusprognoos. Riigi laenuvajaduse määrab ära oodata eelarve defitsiit. See siis nüüd mõne nädala eest. Täpsustuski. Märten Ross. Mõnevõrra oli oodata, et majandusväljavaade on olnud eelmisest sügisest alates mõnevõrra positiivsem kui prognoositud ja ega see prognoos selles mõttes pigem kinnistas seda pilti isegi arvestades lisakuludega, mis kevadise Covidi lainega tuli nii, et sealt riigi laenuvajadus mõnevõrra sügise võrdluses on väiksem. Kuigi defitsiit, kus tal on paragrahv isegi suurem, siis brutolaenuvajadus on prognoosi järgi siis praegu ütleme suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Teine asi, mis laenu võtmist määrab, on see, kas on mingeid laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta. Riigil on sellel aastal suurusjärgus pool miljardit selliseid natuke alla tegelikult kusagil aeguvad lühiajalised võlakirja, mis eelmine aasta sai võtta põhiliselt see tähendab emale vanad lühikesed võlad tagasi maksnud ja võtnud uue liialise võlakirjaemissiooni kaudu laenu 400 miljoni euro ulatuses. Ja nüüd viimase kuu jooksul on meil laenu võetud ka teise laenuvõtmismeetodi ehk rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest laagri kaudu võtmisega, seda on küll kummalised, vähem, natuke üle 100 miljoni euro on praktiliseks võetud ja sedasama meetodit me lähikuudel ka kindlasti jätkame nii-öelda Euroopa komisjoni turu elavdamise laenuprogrammi raames. Lähiajal võtame üle 200 miljoni euro ja siis tegelikult suurim küsimärk jääb siis sügisele. Kui suures ulatuses siis seda last rahastamisvajakut vaja turu laenamisega katta? Filosoofiaprofessor Tõnu Viik vannutati Tallinna Ülikooli rektoriks. Viidi valis veebruaris aastateks 2021 kuni 2026 rektoriks 100 viieliikmeline valimiskogu. Tõnu Viik on varem olnud Eesti humanitaarinstituudi rektor ja juhtinud viis aastat Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi. Tema akadeemiline töö on keskendunud sellistele valdkondadele nagu kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria, fenomenoloogia ning filosoofia. Ajalugu. Välisuudised võtab kokku Reneljas. USA ja Euroopa liit tegid ühisavalduse, kus lubasid tihendada Atlandi-ülest koostööd. Brüssel ja Washington tahavad ühiselt vastu seista pekingi kasvavale domineerimisele globaalses kaubanduses. Euroopa Liit ja USA leppisid kokku, et edaspidi välditakse muudatusi, mis avaldavad negatiivset mõju kahepoolsetele kaubandussidemetele. Euroopa Liit teatas, et ei plaani enam tariifide suurendamist USA toodetele. 2018. aastal kehtestas USA endine president Donald Trump tariifid Euroopa Liidu alumiiniumil ja terasele. Trump väitis, et tariifid olid vajalikud USA julgeoleku tagamiseks. Euroopa Liit kehtestas kättemaksuks tariifide sellistele USA toodetele nagu näiteks viski ja mootorrattad. USA ei kavatse kõrvalt vaadata, kuidas Venemaa järjest agressiivsemaks muutub, ütles USA välisminister Antony Clinton Kopenhaagenis. Clintoni sõnul ei kavatse USA-ga olukorda eskaleerida, vaid töötada kindlamad ja stabiilsemate rahvusvaheliste suhete nimel. Clinton kordas president Joe Bideni lauset, et Venemaa tegudel on oma hind. Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kohtub Clinton oma Põhjala ringsõidu ajal Islandi pealinnas Reykjavikis. Taanis arutab klinker NATO partnerlust, koostööd Arktikas ja energiajulgeolekut ning kliimakriisi. Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair teatas, et sai märtsis lõppenud majandusaastal pea miljardi eurose kahjumi. Ettevõtte teatel toimus viimasel aastal 80 protsenti lennureise vähem kui aasta varem. Kokku reisis Ryanairi lennukitega 27 miljonit inimest. Viimane aasta on lennunduses olnud raske, samas ütles Ryanairi juht Michael O Leary, et hoolimata rängast langusest ning hiigelkahjumist ollakse järgmiste kuude suhtes väga optimistlikud. Tema sõnul annab kindlust näiteks tõik, et Ühendkuningriigi vaktsineerimine on olnud seni väga edukas ning ligi 60 protsenti riigi täiskasvanud elanikkonnast on esimese doosiga vaktsineeritud. Kuna ka reisipiirangud leevenevad veelgi ja reisikeeld on kaotatud näiteks Portugali reisidelt, annab see Oviiri sõnul põhjust optimismiks. Saksamaa võib oma eelarve tasakaalu poliitikate neljandat aastat järjest rikkuda, et rahastada ambitsioonikaid kliimaeesmärke, teatas täna riigi majandusminister. Saksamaa põhiseadus näeb ette, et valitsuse laenud ei tohi moodustada aastas rohkem kui 0,35 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pandeemia majandusmõjudega võitlemiseks otsustati reegel aastateks 2020 kuni 22 peatada. Kantsler Angela Merkeli valitsus oli seadnud eesmärgiks naasta range eelarvedistsipliini juurde 2023. aastal, kuid see eesmärk on jäänud unustusse, ütles majandusminister Peter Alt. Mayer. Nimelt leppis Saksamaavalitsusse läinud nädalal kokku ambitsioonikamates kliimaeesmärkides süsihappegaasi emissiooni vähendamiseks, kuivõrd riigi kõrgeim kohus tunnistas Saksamaa senise kliimapoliitika ebapiisavaks. Ja tagasi Eestisse. Riigiprokuratuur esitas hoiu-laenuühistu eriala kriminaalasjas süüdistuse seitsmele inimesele ja kahele ettevõttele. Süüdistuse kohaselt panid eriala asutaja Ilja tegeleb ja juhatuse liige Daniela Taalberg tegelema ning talle kuuluva ettevõtte del Koona toime investeerimiskelmuse ning esitasid erialategevuse kohta valeandmeid. Süüdistuse kohaselt tekitati pettuse teel hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta muu hulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus vaene. Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul on juba ligi pool aastat vahi all viibiva diaKalev eestvedamisel eri alist õigusliku aluseta välja viidud üle miljoni euro. Hoiu-laenuühistu eriala asutati 2018. aasta jaanuaris. Ettevõtmine kaasas kapitalireklaamides kõrget tootlust. Teiseks tegevusaastaks oli kaasatud 17,2 miljonit eurot, millal tasuti intresse üheksa kuni 12 protsenti aastas. Eriala sattus raskustesse möödunud aasta lõpus, kui ettevõte, mis osutajale esitati kahtlustus mitmes kriminaalasjas. Kui lakkas uue raha pealevool, ei olnud eriala enam võimeline oma kohustusi teenindama. Pärnu linn kavatseb luua Jõela sõudjate jaoks eripiirkonna. Selline eripiirkond on vajalik, tõdevad ka jõe ääres tegutsevad ettevõtjad. Aga kui see kehtestatakse nelja rajalisena, nagu on üks praeguseid plaane, ei jää nende sõnul teistele enam ruumi. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Sõudjate eripiirkonna vajalikkus tuli taas kõneks pärast mõne aasta tagust intsidenti, kui laev sõitis sõudevõistluste ajal rajale ja tekkis väga ohtlik olukord. Sõudeveteran Jüri Jaanson tõdes, et igal aastal lisandub registrisse ligi 900 veesõidukit, mis kuhugi peavad ära mahtuma. Aasta-aastalt tiheneb liiklus ka Pärnu jõel ja mingisugusele lahendusele tuleb jõuda Jüri Jaanson. Shoudjat oluline huvi on jätkata siin ikkagi oma ajaloolist tegevust, ehk siis võitlussporti varsti saame siin juba seal on 40 aastat tehtud seda ja mõistlik spordi arendamiseks on väga kindlaid tingimusi vaja ja need tingimused ei ole täidetud, kui movie liiklusristi-rästi sõidab sõudjate treeningute vahel, et võiks selles mõttes nagu olukorda võrrelda, kui rannastaadionil näiteks kergejõustiklased treenivad, aga samas ta on avatud ükskõik kellele. Taoline olukord valitseb nagu Pärnu jõel püüamegi praegu osapooltega, leida lahendusi, et kõik mahuksid sinna ära, aga selge on see, et keegi ei ole kummist. Reedel istusid osapooled esimest korda koos jõel laevareise tegeva Pärnu Cruise omanik Asko Lääts. Selle, mis meile seal välja pakkusid, selle lahendusega meie laevad enam sõita ei saa, et lihtsalt sügise võimaldajase läbimine jääb seal nii väikseks sellega jah, kindlasti kaasa minna praegu ei saanud niimoodi täies ulatuses niimoodi seda kindlasti ei saa teha, et variandid olid laual, kellaajalised ja, aga noh, kõik praegu tegid veel lahtiseks, et siin igaüks paneb siin kahe nädala jooksul oma ettepanekud lauale, siis vaatad Kuna vaidlus on veel algusjärgus, ei soovitud Pärnu linnavalitsuses seda kommenteerida. Ester Vilgats, Pärnu. Vasknarva linnuses toimuvad väljakaevamised huvitavat lugu parema pildi Liivi orduaegsest piirilinnusest jätkab Rene Kundla. Seninegi Vasknarva tulnud inimese silm vaid 15. sajandil ehitatud ordulinnuse elamiseks mõeldud hoone varemeid. Kaevetööde käigus sai kinnitust eeldus Edelu hoonet võis ümbritseda topeltmüür, räägib arheoloog Villu Kadakas. Jõe ääres on on olnud jõe pool küljes kaks paralleelmüüri, et seni arvati, et on üks aga seitsmeteistkümne sajandi plaani analüüs näitas, et tõenäoliselt võiks olla olnud ka üks ja siis vastavalt need surfid niimoodi kavandasime, et, et kui, kui ta siin on see teine, et siis leiaks üles ja ja tõepoolest peaaegu jõekaldas ongi teise müüri asukoht. Jõeäärse kindluse müüride ehitamine lihtne ei olnud. Villu Kadakas. Jõepoolne müür ja võib-olla ka jõepoolselt suurtükitornid on laotud palkades parvele. Et võib-olla parve all veel vaiad isegi, aga neid ei näe. Ei ole muidugi põhjust imestada selle parve üle, sest veeseis on väga kõrge. Vesi on siinsamas, et ilmselgelt oli linnuse ehitajatel tahtmine ehitada linnuse müürid jalgupidi sisuliselt vette. Võimalik, et vastu jõepoolset müüri käiski otseselt vesi, nii et linnuse küljes sisuliselt oli väikesadam paadisild. Laeva sild ja loomulikult jõe äärest müür ei pidanud vastu teisiti kui, kui parve peal, et muidu oleks oleks ära vajunud, et ju siis siin ei ole mingit kindlat aluspõhja nagu paekivi all millel oleks saanud laduda. Linnusel on oluline osa Ida-Virumaa ajaloos, räägib muinsuskaitseameti Ida-Virumaanõunik Kalle Merilai. Ida-Virumaa võtmes on ta ikka päris huvitav, sest see oli ju kaitseliini üks üks osa, Edise linnus, Jõhvi kirik ja Vasknarva kindlus olid ju ju kaitse eesmärgil ehitatud ja kaitseliin läksid. Kuidas vask Narvast leitud inimestele näitama hakatakse, ei ole veel otsustatud. Pask Narvast raadiouudistele Rene Kundla. Viljandi loobus ka tänavu lossimägede nõlvade hooldamisest mürarikka tehnika abil. Selle töö teevad ära lambad, kelle valikul peeti silmas, et nad oleksid võimalikult erinevat värvi. Viljandis käis Olev Kenk. Tosin emast lammast ehk ute toodi Viljandisse 15 kilomeetri kauguselt Aru jaagu talu perenaine Anu Kiik ütleb, et valik tehti sajapealise karja hulgast, kuid üks lammas sõitis linna teie ette juba kolmandat korda. Kindlasti valisin selle ühe ute, kes on käinud, ta võib-olla tunneb koha ära, tunneb ennast siin natuke juba mõnusamalt ja, ja teen lihtsalt värvilisi lambaid, et inimestel oleks võib-olla lihtsam eristada ja vaadata, et oh, teda ma juba eelmine kord nägin ja, ja nii edasi, et ja kindlasti uuted. Küllap jäid rohtun otsivad lambad tänase vihmase ilmaga viljandlastele märkamatuks, kuid kindlasti tasub neid uudistama minna. Lambaid sööta aga ei tohi. Leiva ja saiatükid ning muu toidupoolist tuleks kindlasti koju jätta. Taas kord haru jaagu talu perenaine Anu kiik. Süüta ei maksa, neil on siin piisavalt süüa, mineraale, meile toome, jõuame neile, toome, kui vaja, siis Toomega jõusööta. Loom on sellise seedega, et ta tahab täpselt seda, mis tal on vaja ja iga muu asi ajab kõhu valutama. Kui me 12 lammast ja jäävad siia augusti lõpuni, eelmine aasta olid hoopis septembri keskpaigani, nii et kuidas süüa, jätkub. Viljandi linnapea Madisting son jätkab. Natukene maksame meie ka omanikele, sellepärast et omanikud tahavad ka ju natuke tulu teenida, aga üldiselt ma arvan, et see mõlemat pidi kasulik projekt, et meie saame kindlasti siit kasu. Sest olgem ausad, need lambad on Viljandil juba kujunenud selliseks sümbolmärgiks, et nii kui lambad tulevad, on turismihooaeg avatud, suvi on avatud nii, nagu öeldakse, et lossimäed ja lambad nüüd on Viljandi märgiks. Kui me kunagi selle projektiga alustasime, siis meil see mõte oligi ju see, et selle asemel, et mehelt palgata trimmeritega võtame parem lambad, maksame selle eest natukene ja lambad söövad siis selle puhtaks. Pluss veel siis muu emotsionaalne väärtus ja vaikus, et ei ole selle trimmeri müra, et ma arvan, niisugune ots-otsaga äri, on see küll jah. Kuidas ta selle karjamaaga rahul olete. Ma arvan, et me oleme rahul, siin on puud, kuhu loomad saavad varju minna, süüa aed on korralik, kõik on hästi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Ilmast räägib sünoptik Ingel Liiver. Skandinaavia lõunaosas asunud madalrõhkkond liigub edasi põhja suunas. Valgevene kohalt on aga meie poole liikumas uus madalrõhkkond, mis hoiab eeloleval ööl ilma peamiselt pilves. Seda eelkõige Ida-Eestis, kus esineb ka laialdaselt sajuhooge, mis paiguti võivad olla tugevad. Samuti püsib äikesevõimalus. Lääne-Eestis on üksikuid selgimisi ning saju võimalus on väiksem. Mitmel pool tekib udu. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, Ida-Eestis puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Äikese ajal võivad tuuleiilid olla paiguti veel tugevamad. Õhutemperatuur on kuus kuni 12, Ida-Eestis kuni 14 kraadi. Homme päeval on madalrõhkkonna mõju vähem tunda Eesti lääneservas, kus on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib siiski hoovihma sadada. Rannikul püsib paiguti udu, ida pool on madalrõhkkonna mõju tugevam. Ilm on lai, valdavalt pilves. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati võivad sajuhood olla tugevad. Võimalik on ka äike. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi, Ida-Eestis võib tõusta 20-ga, Raadi ümbrusesse, rannikul on paiguti kuni 10 kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Ungarist. Budapestis alanud pika raja ujumise Euroopa meistrivõistlustel pääses Kregor Zirk 400 meetri vabaltujumises uue Eesti rekordiga finaali sirgteenis oma eelujumises ajaga kolm minutit ja 48,39 sekundit esimese koha ja jäi viie eelujumise peale kokkuvõttes kaheksandaks. Enda nimele kuulunud vana Eesti rekordit parandas Zirk rohkem kui kahe ja poole sekundiga. Kregor Zirk. Eesmärk oli võistluse vahetust, nägin ilusti mööda kõiki teisi konkurente ja kaheksandal rajal oli mu hea sõber Mclitsuses. Temaga saime ilusti seal lõpuni koos punnide ja need kaks sajandikku, mis ma temast täis õppima väga tähtis on, ma arvan, väga oluline ka see, milline oli ka niimoodi, tegelikult oli töö pealt tehtud sõimine rekord, et ma teadsin, et ma olen kindlasti kiiremini suuteline ujuma. Aga selle ajaga ma olen väga rahul, et kolm-nelikümmend kaheksa oligi eesmärke ja ma olen väga, väga rahul. Otseülekanne ujumise EM-i õhtusest võistlusprogrammist algab ETV2-s kell 18 55 400 meetri vabaltujumise finaal on kavas kell 19, null üheksa. Kõik ülejäänud eestlased kesta starti läksid piirdusid eelringidega. BC Kalev Cramo on täna võimalus endale kindlustada Eesti korvpalli meistritiitel, kui kavas on Kalevi ja Pärnu sadama vahelise finaalseeria neljas mäng. Kolme võiduni peetavat seeriat juhib Kalev kaks. Üks. Neljas mäng algab täna Pärnus kell 19. USA jalgpalliliigas MLS kaotas Erik Sorga koduklubi DC United null. Üks Orlando City meeskonnale. Sorga taastub hetkel vigastusest ja platsil ei käinud. Kuuest mängust on kirjas kaks võitu ja neli kaotust ning idakonverentsis ollakse 10. kohal. Itaalias kindlustas Ragnar Klavani koduklubi kalleri kõrgliigasse püsimajäämise, kui võõrsil viigistati AC Milaniga null. Null. Klavan sekkus mängu 86. minutil. Üks voor enne hooajal Bon Kalieri 37 punktiga 16. 18.-le kohale või sellest madalamale Kaljari enam langeda ei saa. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.