Vilsi kaasaegse kunstikeskus Brüsseli lõuna vaksali piirkonnas on otsekui Vikerkaar keset muidu hall ümbrust. Tegemist on ühe Euroopa mainekama kaasaegse kunstikeskusega, mis oma skeenel aina mõjukust kogub. Viimastel aastatel on siin järjepanu kuue kuulises residentuuris käinud mitmed eesti kunstnikud. Keskuse direktori Pirks noverti sõnul on nende huvi Eesti ja kogu endise idabloki vastu aina kasvav. Siin istun mikropeent kantris, oleme tähele pannud, et suur osa meie kogukonnast väga vähe hetkeolukorrast Ida-Euroopa riikides. See käib ka kunstikogukonna kohta, kes on võib-olla keskmisest rohkem haritud. See on problemaatiline, sest palju huvi oli pärast 1980 üheksandat aastat. 10 aastat oli palju energiat, aga alates 2000.-test on huvi vähenenud, sest olukord nii-öelda normaliseerub. Parim viis uusi kontakte luua on läbi kunstnikke, kes loovad sildu, ütles Snow äärt esmaspäeval Vilsi külastanud Eesti kultuuriministri Anneli oti sõnul pakuvad eesti kunstnikud huvi, sest nad kõnelevad ajast, mida Lääne-Euroopa kogenud ei ole. Me tuleme ikkagi ajast, mis võib-olla ei ole nii tuttav ja see joon on meil olemas, mida tahetakse ka nagu avastada ja ülejäänud Euroopale tutvustada, et mis on sellest ajast, kui me oleme olnud Euroopast ära lõigatud, et kuidas meid mõjutanud, kuidas meie kunsti mõjutab ja, ja mis on need sellised erisused või maailmavaatelised lähenemised, mis meie, meie, kunstnikud tööde läbi, mis need sõnumid on, et et tundub, et, et me oleme selles mõttes ikkagi veel huvitavad ja avastamist väärt. Et meie poole nagu vaadatakse ja noh, kui me räägime maailmatasemel, siis Arvo Pärt käib siin väga mitmest vestlusest läbi ja, ja on näha, et see tuntus on, on mitmel tasandil, mitte ei ole siis ainult alustavate noortekunstnik töödest, vaid on ka väga kõrgel tasemel looming, mis, mis kõnetab kogu maailma. Vilsi residentuuriprogrammis osaleb kokku üheksa kunstniku eri riikidest. Snowerty sõnul pole residentuuri eesmärgiks luua võimalikult palju teoseid, vaid seista silmitsi rahvusvahelise kunstituru igapäevaeluga. Viiekspect from the Butters. Kinkraikeses ootame, et nad paneksid ennast ja enda töökriisiolukorda. Kui on soov siseneda rahvusvahelisele kunstiturule, elada kunstnikuna, siis on see väga keeruline. Maailm. Turujõududele ei pea alluma, aga tuleb olla vormis, et sellega silmitsi seista. Tuleb teha enda asja ja mitte jälgida turu või meediamaitset. Visuaalkunstniku elu on väga keeruline, eraklik ja individuaalne. Tuleb olla väga enesekriitiline, sest toodetakse palju, aga suur osa sellest pole hea. Üks residentuuri omadusi on ülejäänud kaheksa inimest, kellega koos arutatakse, kas tehtu on hea või mitte. Enesekriitikat arendatakse grupis, ütles Snow äärt. Selle aasta esimeses pooles on Vilsi residentuuris eesti kunstnikest Eva Mustonen ning teisel poolaastal ingel Vaikla. Oktoobris avab siin oma näituse ka Paul Kuimet. Joosep Värk, Brüssel.