Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port 2018. aastal meie seast 70 kuueaastaselt lahkunud teoreetilise füüsika suurkujust. Dimenhockingust on paljudele meeles ratastooli aheldatud teadlane, keda iseloomustas kõnesüntesaatori elektrooniline hääl. Lähemal uurimisel võis märgata, kuidas sõnade tekkimise ajal liigutas ta vaevumärgatavalt silma alla jäävat näoosa mille vastu toetus väikeprillidest välja ulatuv element. IBM poolt loodud tehnoloogia vahendas väikeste mehhaaniliste liigutuste abil ekraanil asuva kursori liikumist mille abil siis teadlane moodustas virtuaalsel klaviatuuril kõne süntesaatoril sisu. Keha liikumispuude ületamiseks loodud suhtlusvahendid on traditsiooniliselt röönenudki trükimasina loogikale. Esialgu huultega hoitud kangikese, hiljem Pole looduge sarnaste miimikalihaste liigutusi ning viimasel algas silmade vaatesoonte registreerimata seadmete abil juhib kasutaja ekraanil tähtede ja sõnadevalikut, kuni moodustub soovitud lause. Landus toimib, kuid aeglaselt mõnikümmend tähte ehk kolm neli sõna minutis. Inimesed kõnelevad tempos kuni 200 sõna. Minut. Põhjus on küll kurb, aga sellest motiveeritud lahenduste otsimine pakkus hiljuti rõõmustama näite, milles jäsemete liigutamiseks võimetu patsient kirjutas jutumärkides siis mõtet jõuga käsikirjalist teksti kuni 90 tähemärki minutis. 2009. aastal alustatud mitmeaastasesse uuringusse Preingeid kaks on kasutatud 15 seljaaju kahjustusega patsienti. Käesoleva eduloo esindajaks on patsient koodinimega teed viis. Olgu enne veel kirjeldatud sama uuringu varasema töö tulemusena saavutatud kirjutamise kiirus 40 tähte minutis. Tegemist oli traditsioonilise, juba räägitud trükimasina loogikale, tööga, milles ekraanile kuvatud klahvistiku peal juhitakse kursorit varasemaga võrreldes selle erinevusega, et kursori juhtimise signaali koguti kehaliigutusi juhtivasse aju regiooni paigutatud liidese vahendusel. Värske aju ja arvuti lidestamis edusammu teostatakse võib pidada kogu teadlaste gruppi, kuid selle reaalseks sooritajaks oli kõnevõimeline paraliseeritud meespatsient. Eksperimendis paigutati närvisignaale lugev andur, uurita vajus käeliigutusi juhtivasse motoorsesse keskusesse ja seejärel paluti talle ette kujutada, et ta hoiab käest pliiatsit ja kirjutab käsikirjas ekraanile kuvatud teksti. Antud etapis õppis arvutisüsteem närvisignaalide mustrite seoseid ideomotoorsed ettekujutluses kirjutatud tähtedega. Järgnevas faasis testiti juba masina suutlikkust luua reaalajas patsiente viie mõttelise kirjutama signaalidest vastavaid tähti. Halvatud inimese ja masina koostöös saavutati 94 protsendilise täpsusega koolilapse kirjutamise kiirusele vastav tulemus. Kirjutamise kiirus pole ainult tehnoloogiline edu sambaid, ka oluline hüpe haiget teeb heaolus. Kirjutamist peetakse kunstlikuks kommunikatsiooniviisiks, mille omandamiseks peab ju koolis tükk aega vaeva nägema. Kirjutamine on ajanihkega ehk asünkroon. Välist mälu luues omandanute suhtluses ülimalt tähtsa rolli, mis tänu internetile muutub veelgi domineerivamaks sõrmede vahel, kirjutas vahenditega tähtedest sõnade vormimine. On teiste loomadega võrreldes erakordne närvisüsteemi käe koordinatsioonivõimekuse demonstratsioon. Sestap ei piirdu antud edulugu tekstiloomega vaid annab lootust aju lidestamisel keerukamate seadmete juhtimiseks millega seoses väärib tähelepanu teine uudis. Kuue aasta eest autonetused tulemusel halvatuks jäänud näitan kliendist. Tema pähe istutati õnnetuse järgselt neli kiipi. Kahend motoorsesse keskusesse paigutatud liidese vahendusel saab ta juhtida ekraanil siis kursorit ja ka robotkätt. Teine baar asub sensoorses keskuses, kuhu uurijad püüavad edastada signaale eesmärgiga luua ühendus näitani teadvusega, näiteks tajudes survet või surinat sõrmedes. Uudist seostub Ilon maski asutatud neurolink valminud ajumasinaliidesega milles aprillis kirjeldati ekraanil palli põrgatamine. Mängu pang mänginud ahvist. Näitan esitas nüüd ahvile väljakutse mängida pangi võidu peale. Ta hakkas mängu jaoks treenima ning loodab leida mõnest. Sponsori senisest parem arvuti hankimiseks need on, kasutab nimelt suhtluseks. Tahvelarvutit kuna teda jälgivate teadlaste arvates on vooluvõrgust lahti ühendatud lahendus ajuga liidestumiseks ohutum. Juhul kui ahv võtab väljakutse vastu tulnud mäng ilmselt üle interneti mis on teadupärast aju kallidestamiseks veidi ohtlikum näitaja. Nii töörühma liikmed ei pea tema võiduvõimalusi kuigi suureks sest Apo olevat saanud palju kauem treenida. Aga nagu iga mängu eel, toidab vaevanägemist optimism. Kasparov pidi alla vanduma maletaval arvutile. Kas nüüd siis aitab arvuti inimesel mängus appi võita? Kuula varasemaid portaale RS2000 L2.