Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku reede, 21. mai olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa, diplomaat, Klaid. Kullile esitatud kahtlustus hõlmab tuhandete eurode omastamist ja tundlike materjalide ebakorrektses kasutamises. Kaitse- Aivar Pilve sõnul ei ole tegu info edastamisega välisriikidele. Ütleme nii, tegemist on ajalooliste materjalidega, mida Klaid kull on endale tööalaselt arhiveeritud ajaloolise mälestusega Kaitseväe juhataja Martin Herem ütleb, et kaitseväe kärpeettepanekud ei tulnud kaitseministrile üllatusena ja tegelikult on see plaan juba aasta vana. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 226 positiivset koroona proovi Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu. Värsked tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguse stabiilsed, kuigi aeglaste kahanemist. Viiruse väga kõrgelt leidu on juba väga vähestes kohtades ja sellega seoses siis ka see Eesti üldine indeks, mida me arvutame, see on ikkagi igal pool suunaga allapoole, mõõduka tempoga positiivses suunas. Pandeemia tõttu on surnud kuni kolm korda rohkem inimesi, kui näitab ametlikke koroonasurmade arv. Nii teatas maailma terviseorganisatsioon. Hispaania laseb seitsmendast juunist ilma karantiininõudeta riiki vaktsineeritud turistid. Põltsamaa roosiaed vahetab omanikku. Suure osa Põltsamaa kollektsioonist moodustavad pargirooside, sealhulgas ka üsna haruldased sordid Saaremaa muuseum, mis on tänasest vaadata enam kui 1300 aasta vanused salme. Viikingite saladused. Mitte kusagil varem ei ole leitud viikingisõdalaste matmispaika, kus oleks nad maetud mereretkel, olles. Ott Tänak ja Martin Järveoja on Portugali MM-rallil kuuenda kiiruskatse järel kolmandal kohal. Ilmast nii palju töö, selle sajab kohati hoovihma ja paiguti on udu. Õhutemperatuur on kaks kuni kuus kraadi, sisemaal langeb kohati null kraadi lähedale. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ning kohati võib olla äikest ja õhutemperatuur on homme 13 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. President Kersti Kaljulaid allkirjastas eile otsuse kutsuda tagasi Eesti suursaadik Prantsusmaal Claytkul. Prokuratuur on kui lisustes algatanud kriminaalmenetluse. Riigiprokuröri Inna Ombler sõnul hõlmab diplomaat kullile esitatud kahtlustus tuhandete eurode omastamist. Seda, kui pika ajaperioodi jooksul kahtlustuse kohana omastamine toime pandud on, prokuratuur esialgu täpsustada ei saa. Johannes Tralla palus prokurör Inna Ombler il täpsustada kriminaalmenetluse detaile. Kahtlustus on esitatud omastamises ametiisiku poolt ning lisaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises ja omastamine puudutab mitmete aastate vältel siis ametiisiku poolt riigivara enda kasuks pööramist. Aga kas see hõlmab pelgalt välisministeeriumi krediitkaardi, ka vaba mat ümberkäimist, kui ametijuhend ette näeb või kahtlustatakse siin ka mingit kinnisvara omastamist või mingit muu vara omastamist? Paraku tänases menetlusstaadiumis ei sama kahtlustuse sisu täpsustada. Saan kinnitada, seda hõlmab pikemat perioodi. Prokuratuur on ka välja toonud selle, et tegu ongi esialgse kahtlustusega mõlemal puhul see on nii omastamises kui ka riigisaladuse salastatud välistada käitlemise nõuete rikkumises. Et kahtlustas, et kindlasti täiendavad ajas võib-olla muutuvad mingis mõttes. Kas Klaid kulli kahtlustatakse ka välisriikidele riigisaladuse edastamises või piltlikult öeldes ikkagi nii-öelda konfidentsiaalset dokumentide kojutoomises ehk lihtsalt riigisaladusega lohakalt ümberkäimisest? Prokuratuur saab öelda täna seda, et me kontrollime riigisaladust salastatud välisteabenõuete rikkumise käitlemise nõuete rikkumise kontekstis kõike, mis tegelikult seadusandja sellise kontrolli või sellise kriminaalmenetluse puhul on kontrollimiseks ette näinud. Muuhulgas näeb seadus ette kohustuseks, paneb menetleda ka selle kontrollida sedasama vaadet, et kas selliseid dokumente salastatud teavet võib olla liikunud ka kõrvalistele isikutele kättesaadavaks. Milliseid selgitusi Klaid kull ise andis ja kuivõrd ta oli valmis ikkagi koostööks? Kahtlustatav kull andis ütlusi nende ütluste sisu kriminaalmenetluse huvides ja ka isiku süütuse presumptsiooni silmas pidades avade võimalik ei ole. Omastamise kahtlustus, kas me räägime siin suurusjärgus tuhanded sajad tuhanded eurod? Täna me saame rääkida pigem tuhandetest, tegu on esialgse kahtlustusega. Millised sammud nüüd menetluses järgnevad? Loomulikult kontrollime me koostöös välisministeeriumiga neid aspekte, mis puudutavad etteheidet Kullile riigivara omastamises ning mis puudutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuetele viitavaid dokumentide leidmist, siis siin on võtmeküsimus nendes hinnangutes kontrollimistes, mida siis juba dokumendi valdajat võis alastajad meile siis annavad selle menetluse tarbeks. Ja nüüd Klaid, kulli kaitsja Aivar pilv Ma ei saa hakata nüüd seda kahtlustust sisuliselt kommenteerima, aga ma võin lihtsalt selleks öelda, et avalikult väga palju spekulatsioone tekitanud küsimuses igasuguseid arutelusi väiteid maha võtta, et praegu see kahtlustus, mis on esitatud, see ei puuduta mingisugust informatsiooni edastamist välisriikidele või ebasoovitavatele isikutele või midagi sellelaadset ütleme nii, tegemist on ajalooliste materjalidega, mida Klaid kull on endale tööalaselt arhideerinud ajaloolise mälestusega. Klaid Kull on enda arvates täitnud kõiki teenistusalaseid kohustusi ja nõudeid nii nagu temalt nõutud kõike kajastanud temalt poolt koostatud aruannetes. Need aruanded on kinnitatud. Nüüd tagantjärgi on tekkinud põhjendatud kahtlused, et kas neid on kasutatud sihipäraselt, ütleks siis, selge on see, et menetlustoimingud võtavad kindlasti märkimisväärse aja. Aga eks me peame Klaid kulliga, nüüd siis tegemagi seda sisulist tööd, nii palju, kui see võimalik on, kontrollimaks teatud faktide dokumentide pinnalt ette heidetavate toimingute põhjendatust, põhjendamatust. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles eile õhtul ETV saates esimene stuudio, et kaitseväe juhataja Martin Herem destabiliseerida ühiskonda kui enne valitsusega kokkuleppimist tõi avalikkuse ette kaitseväe kärpekohad. Martin Herem süüdistustega ei nõustu ja ütleb, et nendes kärpe ettepanekutes polnud midagi uut. Et kärpeettepanekud on välja töötatud aasta aega tagasi eelmise aasta märtsis, kui viiruse epideemia algas. Me nägime ette, et majandus langeb, järelikult võib langeda kaitse-eelarve ja me tegime oma varuplaani ja need olema esitanud ja olen esitamas järgnevaid, ilma igasuguse plaanita, mingit intriigi, infooperatsioone või muud säärast korraldada. Seal aluseks on ainult olemasolevad ressursid, parim teadmine, kuidas arendada sõjalist riigikaitset. Mitte et mu enda pealt vastutus ära võtta. Loomulikult mina vastutan. Aga need kärped on kavandatud peastaabiohvitseride poolt ekspertide poolt ja kui keegi arvab, et ta teab paremaid kärpekohti, siis on alati võimalus teha mõni komisjon. Mina ei mõtle välja seda, kuidas kujundada riigieelarvest. Kui mulle öeldakse, et tuleb teha viis protsenti siis ma sellega tegelen. Ja mul tuleb teha lihtsalt. Valikus oma, julgen öeldud, täna. Kui siin on räägitud orkestrist ja kaplanitest, siis karbetest ma ütlen kuskil 10 protsendi ulatuses. Orkester loomulikult tuleks ka ilma kärbeteta ümber korraldada, sest nende kohustus on aastas paarkümmend üritust läbi viia. Mis on riiklikud vastu võtad ja paraad, ülejäänud sellest on noh, ilma irooniata, meelelahutus. Sellest kõigest oleme rääkinud ka orkestrijuhiga. Olen rääkinud sellest kaitseministriga, mina ei ole saanud ühtegi piirangut, mis ütleks, personali kallale ei tohi minna, see tunduks ka arulage, sest et kui ülalpidamiskuludest tuleb koondada mingit raha, siis see puudutab kahtlemata personali avalikkuse ette minekust. Kui eelmisel reedel ajakirjandus hakkas küsima meie käest koondamiste kohta siis me pidime väga kiiresti teatama nendele inimestele, keda see võib puudutada. Isiklikult ma saatsin reedel välja üle 5000 e-kirja, kus ma kirjeldasin olukorda. Mainisin ära nii orkestri kui kaplanid ja mõlema üksuse juhiga olin ma enne seda rääkinud, et pärast seda ma andsin info ajakirjandusele ja mida tegelikult kaitseminister teadis üsna hästi. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4710 koroonaviiruse proovi, millest poosid, milliseid leiti 226 ehk 4,8 protsenti testide koguarvust. Ööpäevaga suri neli nakatunut. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 276,7. Haiglaravi vajab 197 patsienti ja vaktsineerimise on praeguseks tehtud kokku 423-le 1000-le inimesele. Homme hommikul kell üheksa avatakse digiregistratuuris üle 25000 uue vaba aja Covid 19 vaktsineerimiseks ja vaktsineerimiseks saab aja broneerida ka riigi infotelefonile üks-kaks neli seitse ning sellest nädalast on vaktsineerimine avatud ka kõigile alates 16.-st eluaastast. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni ütles Uku Toomile koroonaviiruse kogus reovees jätkab vähenemist. Tänane seis on suhteliselt sarnane eelmise nädalaga, et olukord läheb tasapisi paremaks. Et viirus on küll veel igal pool laiali, aga kui me seda Eesti indeksit vaatame, siis tasapisi läheb indeks allapoole. Nakatunute arv on ju tegelikult alla läinud reovees me näeme ka seda, et viiruseleid läheb tasapisi allapoole. Et kui me kardame siin seda, et meetme leevendatakse, et tekiks mingisugune suurem puhang, siis seda me kindlasti ei näe, et, et pigem on, on ikkagi tasapisi allapoole minek. Kus on need kolded, mida võib ikka veel esile tuua? Noh, ega meil ikkagi on, kui me vaatame, kus on kõige suuremad näidud, siis Ida-Virumaa ja Harjumaa Ida-Virumaa ongi vist kõige suurema näiduga meil hetkel. Eelmine nädal tõite mõned positiivsed näited. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis Loksa ja Jõgeva, et kas see nädal võib ka midagi esile tuua? No samamoodi, eks kaardi, seal neid kohti, kus veel viirust leidnud, ei ole, neid kindlasti, nii et neid rohelisi punkte tuleb meil ka üha rohkem juurde, et siin igasugused väiksed kohad, kus me oleme käinud siin kallaste, Järva-Jaani, Puurmani, need on sellised kohad, kus me ei ole seda viirust leidnud. Ja mis, nagu seda eesti üldist pilti iseloomustab see, mille arvelt see põhiline langus on, mida me näeme, et Need linnad, kus viiruseleid oli väga kõrge, et neid on väga väheseks jäänud, neid, neid päris punaseid, et meil on nüüd nagu kolm värvi, et kui viirust üldse ei leia, siis on roheline. Kui teil on keskmiselt, siis on kollane, kui palju siis on oranž ja kui on väga palju, siis on punane ja, ja need punased kohad on meil praktiliselt hakanud ära kaduma. Nii et Ma ütleks, praeguse nädala kaarti, iseloomustab see, ütleme sellist viiruse väga kõrget leidu on juba väga vähestes kohtades ja sellega seoses siis ka see Eesti üldine indeks, mida me arvutame, see on ikkagi igal pool suunaga allapoole, mõõduka tempoga positiivses suunas. Teadusnõukoda on tasapisi soovitanud leevendada koroonaviiruse tõttu seatud piiranguid, kuid maski kandmise kohustuse ja soovitamise muutmist veel otsustatud pole. Nii ütleb teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar. Teadusnõukoda on neid diskussioone ka juba alustanud, et me eelmine esmast väga intensiivselt diskuteeriksime, et kuna on, siis kõige õigem aeg kõigepealt see kohustus ära võtta ja siis ka soovitused ära võtta, et me veel päris kindlaid kriteeriume eelmisel esmaspäeva kokku ei, ta ei suutnud, eks me tahtsime natuke seda olukorda ka vaadata, aga aga need diskussioonid kindlasti sellel esmaspäeval jätkuvad. Nii et mingisugused soovitused kindlasti koostöös ka terviseamet, Läti, kas saame anda, aga tõenäoliselt see lähtub nii sellest valgusfoorist kui nakatumise tasemest kui ka ühiskonna üldisest olukorrast ja ja kõigest muust siia juurde. Meie ei ole Eestis kunagi õues, sobib, ei saa ka kohustuslikuks teinud maskide kandmist. Et seda me kindlasti ka nüüd edaspidi soovitama ei hakka, et, et kui on hea ventilatsioon, kui on võimalikult üritused teha väljas. Aga see kindlasti sõltub kaja välistemperatuurist ja ruumide ventilatsioonist ja ja nii nagu ma ütlesin, et ennekõike just sellest ka epidemioloogilisest olukorrast koolid on ka juttu, on olnud, et vaadatakse ka laste vanust ja nende tegevusi. Et puhtalt minu isiklik arvamus, et võetakse nagu mõnest kohast ära ja teise kohta jäetakse kohustuslikud maskid, et et tõenäoliselt on ikka targem minna niisuguse laiema frondiga ja, ja igale poole kehtestada sarnaseid reegleid. Ja Brent pere on eetris välissõnumitega. Koroonapandeemia tõttu on surnud kuni kolm korda rohkem inimesi, kui näitab ametlik koroonasurmade arv, teatas maailma terviseorganisatsioon. Alates 2019. aasta lõpus, kui Covid 19 Hiinas liikvele läks, on maailmas ametlikult koroonaviirusele omistatud 3,4 miljonit surma. WHO ülemaailmse tervisestatistika raporti põhjal on selle aja jooksul surnud palju rohkem inimesi, kui oleks surnud ilma pandeemiate surmad on põhjustatud kas otseselt Covid 19-st või sellest, et pandeemia tõttu ei saanud teiste haigustega inimesed õigeaegselt ravile. Hispaania lubab alates seitsmendast juunist riiki kõik vaktsineeritud inimesed ilma karantiinipiiranguteta ka väljastpoolt Euroopa liitu, teatas peaminister Pedro Sánchez. See reegel hakkab kehtima ka näiteks USA kodanikele. Tema sõnul peaks Hispaania majanduse taastumiseks suvel jõudma riiki vähemalt 30 kuni 40 protsenti 2019. aasta turistidest ning aasta lõpuks 60 kuni 70 protsenti. Esmaspäevast tohivad aga kõik inimesed Ühendkuningriigis saabuda Hispaaniasse ilma eelneva koroona testita. Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et nädalavahetusel kaotatakse enamus koroonapiirangutest. Orban ütles, et maske pole enam vaja avalikus kohas kanda ja kuni 500 inimesega koosviibimisi võib korraldada vabas õhus. Üritused suletud ruumides on avatud inimestele, kellel on olemas vaktsiini pass. Enamik teenindussektorist on juba praegu avatud. Ungari on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kasutati suures koguses Venemaal ja Hiinas arendatud koroonavaktsiine. Ungaris on vähemalt ühe süsti saanud 50 protsenti inimestest ning riigis elab kokku 10 miljonit inimest. Olev Kenk annab teada, et roosiistikute tootmise, uute aretatud sortide ja vanade ajalooliste roosisortide kollektsioneerimisega istikute müügiga tegelev Põltsamaa roosiaed vahetab omanikku. Põltsamaal on uusi aedu püütud juba 27 aastat. Praeguste omanike käes on see olnud 13 aastat. Ja nagu ütleb roosiaia üks omanike Annela Oraci on kätte jõudnud aeg anda roosiaia arendamine üle noorematele inimestele. Me oleme seda siis 13 aastat arendanud, jõudumööda säilitanud jätkanud traditsiooni, mis 27 aastat tagasi algas ja lihtsalt ühel hetkel jõud saab otsa ja tunneme, et oleks nooremaid inimesi tarvis, kes järgmised kas sama palju või, või ehk rohkemgi aastaid suudaksid säilitada seda loodud kollektsiooni ja ja seda ka arendada. Põltsamaa roosiaias kasvab 800 roosisorti. Uut omanikku otsib osaühing Eesti roos koos kõikide varadega. Kinnisvaraportaali KV andmeil on aed müügis 725000 euroga. Taaskord on Elaurasi 2,2 hektarit maad, sellest pool on täna kasutuses, teine pool ootab uusi värskeid ideid. Müüakse tootmishooned ja loomulikult Roosiaed. Kõige suurem osa meie kollektsioonist pargiroosid ja see on täna kõige väärtuslikum osa sorte circa 200 ringis. Ja väärtuslikud on loomulikult ka vanad eestisordid, mis viiekümnendatel aastatel aretati infeldi poolt. Kevad, mõrsja, roos, neid oleme säilitanud. Loodame, et nad säilivad edasi. Ja kuna tänasel päeval aretustöö Eestis on üsna vähesel määral toimi Eestis eesti arretise aias, on vähe. Milliste sortide järele inimesed kõige rohkem teie juures käivad? Käesoleval aastal ehk võiks eriti esile tõsta inglise roose, ka inglise aed on meil, eks tähtsam osa aiast, kus on David Austini loodud roosisortidest teistkümmend eri nimetust ja need istikud on hetkel ehk kõige nõutumad. Alblorosid ö kroonika nüüd oma pikka tüür seal Põltsamaa roosi lõpetada. Aga mida te ootate või soovite tulevaselt ostjalt tulevaselt omanikult? Eeskätt sooviks ikkagi tänase tegevuse jätkamist ja Roosi kollektsiooni säilitamist ja selle edasiarendamist. Kui sa oled oma tööd südamega teinud, siis sooviks ikat, jätkab sama innuga ja et leidub ehk selline keegi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja nüüd Saaremaale üks osa, 13 aastat tagasi maa seest välja tulnud enam kui 1300 aasta vanusest salme viikingite saladusest on tänasest Saaremaa muuseumis vaatamiseks. Margus Muld räägib sellest. Tartu Ülikooli arheoloogia näituse kuraatori Marge Konsa sõnul on tegemist animatsioonide ja rekonstruktsioonidega visualiseeritud näitusega kus seletatakse lahti Salmelt leitud kolme viikingi sõdalase lugu ja mitte ainult. Mitte kusagil varem ei ole leitud viikingisõdalaste matmispaika, kus oleks nad maetud mereretkel olles, et siiamaani on, no ütleme, Salme leidudeni on varasemad lae matused on tehtud nende kodus rahuaja tingimustes, aga salme laevad on siis esimest korda, kus me näeme, kuidas viikingid või meresõdalased matsid siis, kui nad olid mereretkel ja lahingu käigus. Salme saladus pole siiski selle näitusega lõplikult veel lahti muugitud, näiteks kes võis olla see üks kuningas, kes laevast leiti kulla ja pärlitega kaunistatud relvadega veel kord? Marge Konsa. Ja lisaks tema siis kehaliste iseärasustele oli tal kaasas rõngas, mõõk ja see on selline erilist tüüpi mõõk, mida omasid tollel ajal kuningad või siis kuningale väga lähedal seisvad ülikud. Ja, ja siis see kahe nagu fakti koos teadmine, et ta, ta on selline mees, kes ei saanud väga hästi sõdida, aga samas tal oli nõukogu, laeva kõige uhkem mõõk on see, mille põhjal me teeme järelduse. Tegime järelduse, et tõenäoliselt oli tegemist pealikumis kuningaga. Kingikuningaga. Kuigi Salmetleti kokku tuhandeid, leidub näitusele koondatud siiski neid oluliselt vähem. Taniel Vares, Saaremaa muuseumi projektijuht. No väljas on 150 leidu ja seda ligi 3000-st, aga kui küsida, et miks ei ole rohkem välja pandud, siis väga paljud nendest olid laevaneedid ja needid on korduvad ja ühesugused. See näitus keskendub siiski mitte laialt viikingiteemale, vaid siiski üsna kitsalt ja konkreetselt Salmet leitud viikingite Salmelt leitud laevadele. Ma ütlen veel kord, et me oleme esimesed. Me oleme ainulaadsed. Skandinaavia lastel on kordades rohkem laevu. Kuldsed mõõgad, kaunid ehted, aga mida neil ei ole, neil on ainulaadsus, seda neil ei ole. Meie oleme nihutanud Vikingi arvatava ajaloo alguse varasemaks 50 aastat. Meil on suurima sõdalaste hulgaga laevmatus, mis on leitud võõrsil ja see on kogu maailmas. Me oleme unikaalsed selles mõttes. Siin ei ole kahtlustki. Näitus, kus lisaks ekspositsioonile saab muuseas iga külastaja Viking laevas arutades kontrollida, kui palju temas on viikingite sitkust, jääb Saaremaa muuseumisse aastaks, siis läheb see edasi, rändab nii Eestisse kui ka Skandinaaviasse. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Kairo kiitsak räägib ilmast. Vihmahooge põhjustav madalrõhulohk taandub eeloleval ööl kaugemale põhja poole ja lõuna poolt sirutub ajutiselt üle balti riikide väike kõrgrõhuhari, mis hajutab veidi pilvi ja muudab tuule nõrgemaks. Prognoosi kohaselt tuleb ööl vastu laupäeva vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja paiguti tekib udu. Puhub edela ja lõunatuul sisemaal kaks kuni seitse, rannikul seitse kuni 10, öö hakul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kuus, sisemaal langeb kohati null kraadi lähedale, rannikul on kuni kaheksa kraadi. Päeval tuleb enamasti vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 17, rannikul kohati 10 kraadi. Ja spordisõnumid on ka, Ragnar Kaasik, palun. Ott Tänak ja Martin Järveoja asuvad Portugali MM-rallil kuuenda kiiruskatse järel kolmandal kohal. Kaks kiiruskatset on Tänak võitnud. Üldarvestuses on Hyundai kolmikjuhtimine. Esimene on Sordo, kelle edu Thierry Neuville'i ees on 8,2 sekundit. Tänak kaotab kolmandana Sordole 9,3 sekundiga. Parim Toyota piloot hetkel on Elfyn Evans, kes kaotab neljandana Sordole 21 sekundiga. MM-sarja üldliider Sebastian Noshee on seitsmendal kohal. Järjekorras seitsmes kiiruskatse on juba käimas, kui on täna kavas kaheksa katset. Monacos peetaval vormel kaks sarja hooaja teisel etapil sai haid tekki meeskonnas sõitev Jüri Vips täna peetud esimeses sprindisõidus viienda koha. Hooaja avaetapil Vips esikümnesse ei pääsenud ja seega avas Vips tänase viienda kohaga ka punktiarvet. Saades kirja kaheksa punkti sai täna enda nimele ka kiireima ringiaja. Homme on kavas veel üks sprindisõitjaga põhisõit. Riias algasid täna jäähoki maailmameistrivõistlused ja esimesed mängud on seal kohe lõppemas. Alagrupi esimeses mängus on vastamisi Tšehhi ja Venemaa ja seis on seal kolm, kolm viigis. B-grupis on aga vastamisi Saksamaa ja Itaalia ja seda mängu juhib Saksamaa üheksa. Neli. Täna õhtul algusega kell 20 15 lähevad grupis A vastamisi veel Valgevene ja Slovakkia, grupis B aga Kanada ja Läti. Seda kohtumist kannab otse üle ERR-i spordiportaal ja ujumise Euroopa meistrivõistlustel Ungaris olid täna hommikul võistlustules kuus Eesti koondislast. Eelujumisest edasi keegi neist ei pääsenud. Küll aga püstitas Maria romanjuk 200 meetri kompleksujumises ajaga kaks. 17,78 uue Eesti rekordi. Varasem rekord oli ligi sekund aeglasem ja kuulus Alexa Koldile. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.