Tere hommikust, tere hommikust. Kolmas programm alustab pühapäevast kava. Stuudios on Tiia Tederi ja. Jarvis hoolinud. On vaikne armas jõululaupäeva hommik kuid meie algavad, kus saatetundi on pühendatud ühele teisele sündmusele mis tõi õnnetuse paljudesse kodudesse ja sündmusele, mis õigupoolest ei läinud möödamist kellestki. Jah, täna möödub tõesti 10 aastat päevast, millal võeti vastu otsus viia sisse meie väed Afganistani selleks, et osutada sealsele rahvale niinimetatud internatsionaalset abi. Afganistani teemadel me täna räägimegi. Ja nii hästi või halvasti, kui see meil välja tuleb, see jääb juba teie otsustada. Afganistanist teeme juttu kell üheksa, 45 afganistani loos number üks. See lugu viib meid sõjameeste maailma. Afganistanis olnud eesti poisid räägivad sellest, mida neil tuli seal üle elada. Kuidas nad üldse sinna sattusid ja mida see maa nende mõtetesse tõi? Afganistani lugu number kaks, mis saab alguse kell 10 45, jätkab seda teemat, aga ainult natukene teise nurga pealt räägitakse kohalikust rahvast sellest, mismoodi suheldi sealsete elanikega ja kuidas olid sõdurite ja ohvitseride vahelised suhted väeosa territooriumile. Kell 11 30 on saateks aeg ilma ajata. Selle saate pealkiri pärineb ühest sõdurpoisikirjast, mille ta saatis koju Eestisse. Nagu juba pealkirigi, nii on ka saates juttu sõdurpoistekirjadest võetakse ette meie ajakirjanduse publitsistika veergudel ilmunud afganistani teemalised jutud. Ja muidugi ka muusikat. Kell 13, null null läheb eetrisse ekspertstuudioekspertstuudio, tänaseks teemaks on selle sõjahaavad. Stuudiosse on lubanud vastama tulla psühholoog ja sõjakomissariaadi esindajad. Telefon stuudios on 43 44 91. Ka terve päeva jooksul alates kella 11-st on võimalik võtta ühendust usaldustelefoni näol psühholoogiga. Psühholoogi telefon on 43 44 null kaks ja samuti vastavad alates kella 11-st ka teie küsimustele sõjakomissariaadi esindajad telefonil 43 44 91. Neid telefone võite julgelt kasutada, sest esimesel telefonil 43 44 null kaks vastab psühholoog, kes asub raadiomajas ühes stuudios ja teises stuudios vastavad sõjakomissariaadi esindajad telefonil 43 44 91. Tahaks öelda veel seda, et küsimused, mis tulevad vastamisele, peaksid puudutama siiski ainult Afganistani teemasid ja just neid, mis on senini veel lahendamata. Ei tahaks, et helistaks teemadel, mis puudutavad praegust sõjaväge. Nii et siis telefonid 43 44, null kaks. Ja 43 44 91. Afganistani teema lõpetame saates afganistani lugu number kolm mis algab kell 14 30. Põhiliseks selles saates on need 36 Eestimaale maetud, kes võitlesid Afganistanis. Aga milline on sinu enese afganistani lugu? Minu enese Afganistani lugu sai alguse 1987. aasta esimesel novembril. Kui meil seal õppeväeosas pakiti asjad rivistati üles ja öeldi, et sõidate Taškenti. Ja seal siis läbi igasuguste segaduste, olin ma juba neljandal novembril Afganistani territooriumil. Ja lõppes mu Afganistani lugu sellega, et 15. jaanuaril. Istusin transpordilennukisse ja lendasin Taškenti tagasi. See oli siis 15. jaanuaril 1989. Et kokku teenisid sa Afganistanis, kui kaua? Afganistanis tuli mul teenida üle aasta. See on siis aasta ja neli kuud. Kuigi ma võin praegu valetad. Ma ei ole kunagi lugenud neid päevi kukku. Muidu sa oled nüüd peale sõjaväeteenistust kogunud materjali afganistani sõja kohta. Mida sa selle materjaliga kavatsed veel teha? Peale selle? Praeguse kava? Ma kavatsen teda lihtsalt koguda, sest ma olen jõudnud järeldusele, et mida päev edasi, seda vähem seda materjali jääb järele. Ma mõtlen just seda esialgset materjali, mis kohe avaldati ja lihtsalt on mul mõte see materjal kokku koguda ja alles siis hakata temast tegema mingisuguseid järeldusi või kokkuvõtteid. Minu arust on juba seegi suur asi, kui on olemas kogu materjal sellest 100-st. Enne kui me räägime nüüd lähemalt täna kõlavast muusikast, mängime ära ühe selle teema juurde kuuluva loo. Sa Arvi, ütlesid, et sa kuulsid seda laulu esmakordselt just sellel õhtul enne kui sa sõjaväkke läksid. Sellel õhtul, kui seal üldse ei teadnud, kuhu sa õigupoolest lähed. Ja nii see oli. Ma läksin sõjaväkke just parasjagu sellel ajal, kui Eesti raadios lõi laineid raadio. Ja just sellel ööl kui ma olin pidanud ära oma sõjaväkke saatmise peo, oli öine sobi kontsert ja ja seal siis mängiti seda laulu. Ja, ja see vist viimaseks, ma vist mäletan, et ma jäin magama. Pärast seda laulu ja hommikul ärkasin muidugi võtsin oma seljakoti selga ja läksin. Kuulame seda nüüd veel. Sinu kollektsioonis on ka hulk plaat Afganistani-sõdurite lauludega ja mitmed neist kõlavad meil tänastest saadetes. Räägi veidi neist lauludest, sest mulle oli üllatuseks, et need kuulusid afganistani sõdurite olustiku. Tõepoolest ja need ei olnud lihtsalt kunstlikult heliloojate poolt loodud. Sellele teemale. Ja kõigepealt ma tahaksin muidugi öelda, et, et kuulajad annaksid mulle andeks need mõned krõpsud ja krõbinad, mis võivad mõne laulupeolt tulla. Sest need plaadid on teinud läbi tõesti tee Afganistanist siia Eestisse. Aga mis puutub nende laulude loojatesse, siis need on tõesti olnud sõdurid. Mulle endalegi on mõnikord öeldud, et kes on selle laulu autor või et et nojah, et nad laulavad küll Afganistanist, aga nad on kutselised muusikud. Tegelikult see nii ei ole. Need laulud on sündinud kitarriga. Ükskõik kus, kas siis kuskil põõsa all istudes või, või soomustransportööri istudes või siis kasarmus voodi serva. See on lihtsalt niisugune lummus, et kõik istuvad kokku ja keegi võtab selle kitarri kätte ja siis keegi ütleb esimese lause ja siis sellele tekib viis taha ja siis läheb edasi ja ta veereb ja veereb ja nii nad sünnivad. Need afganistani laulud. Need veel muusikast, mis täna Meie kavas kõlab. See on ka päevateemaga pisut seotud sisu või vaimsuse või teema poolest. Mõne hetke pärast alustame nüüd hommikurahu kontserdiga. Sellest kuulete orelipalu ja ferenduslisti vaimulikke laule. Kell 10 15 kuulame Keit Emersoni kompositsiooni mälestused ohvitserist ja Endel menist. Ja sealt 1978. aasta plaadilt. Kell 11 esitab ansambel arstredi viiva Johann Sebastian Bachi orkestri süüdi D-duur ja selles süüdistan pärit Bachi kuulus Teeduraaria mis on üks kõige enam armastatud klassikapalu ja mida nüüd pühade ajal kindlasti mitmel pool ja mitmes esituses mitmest töötluses kuulda saab. Aga seekord siis kõlab kogu sõit. Kuuse ilus Teeduraaria õigupoolest kuulub. Ja see on siis kavas kell 11. Et kell 12 30 veedame pooltunni geid bussiga ja need lood on pärit 1980. aasta plaadilt Neleforeve ja viimane muusika pooltund algab kell 14. Ma räägin tuulega, on Kinkraimsoni vana ballaadilaadne lugu ansambli esimeselt help teelt. Seal siis 1969.-st aastast. Ja veel kõlab maid Gold Fildi kompositsioon, mis on nüüd ligi 20 aastat hilisem ja see on tuulte helin plaadilt aelands. Niisugune on siis tänase päeva muusika. Aga enne, kui alustame kontserti, paneme küünla põlema.