Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku laupäeva, 22. mai. Tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Digiloo ootejärjekord vaktsineerimisele on võrreldes nädala algusega tunduvalt lühenenud. 11700 broneeringut kella üheks näitab, et vaktsineerimissoostumus püsib kõrge inimestel on soov saada vaktsineeritud. Ööpäevaga lisandus 180 koroonaviirusega nakatunut. Reformierakond tutvustas täna oma Tallinna valimisprogrammi, kus fookus on eelkõige liikumisel. Eesti ehitusmaterjalide Tootjate mäetööstuse ettevõtted soovivad, et riik külmutaks kaevandusõiguse tasumäärad, mis tõusevad igal aastal sõltumata sellest, kas majandusel läheb hästi või halvasti. Me oleme jõudnud nende kaevandamisõiguse tasude tõstmisega sellisesse olukorda, kus näiteks Lõuna-Eestist on juba odavam tuua liiva Lätist. Nädala teadusuudistes kuuleb katsest, mille abil piiratakse nakkushaigusi levitama sääseliigi arvukus sääskede geneetilise muundamise abil. Lääne-Virumaal korraldati Rakvere haigla Covidi osakonna töötajatele tänu matk Portugalis toimuvat MM-rallit juhivad 12 kiiruskatse järel Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja. Hommikupoolikul kõik kolm kiiruskatset võitnud Tänak kasvatas oma edu lähima konkurendi ees pea 20 sekundiliseks. Ilm on öösel ja homme päeval muutliku või vahelduva pilvisusega, sajab vihma ning kohati on sadu tugev. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni üheksa, homme päeval 11 kuni 17 kraadi. Täna kell üheksa hommikul avati digiregistratuuris üle 25000 uue vaba aja koroonaviiruse vastu vaktsineerimiseks. Veebiregistratuuri ootejärjekord on nädala algusega võrreldes tunduvalt lühenenud. Vaktsineerimisjuhi. Marek Seer hinnangul on registreerimishuvi Eesti elanikkonna üldist madalat vaktsineerimissoodumust arvestades isegi ootamatu. 11700 broneeringut kella üheksa näitab, et vaktsineerimissoostumus püsib kõrge, inimestel on soov saada vaktsineeritud. Ma arvan, et see on optimaalne, jah, me natuke piirame ja eks me vahepeal luba neid rohkem ja luba neid vähem sinna nii-öelda sisse ja see on see põhjus mitte jooksutada haiglate infosüsteeme kokku, nii et me kontrollime seda kõike. Eks kõik sõltu lõppkokkuvõttes sellest, kuidas me saame neid esimesi doose juurde anda. Ja kui me samas tempos saame jätkata, loodetavasti saame siis augusti lõpuks 70 protsenti on, on olemas kenasti. Seeder tunnistas, et siiski on ta ise skeptiline selles osas, kas 70 protsenti elanikkonnast tuleb vaktsineerima. Kuna tulles haiglasüsteemis, siis ma nägin, kui kiiresti tuli ära 50 protsenti ja natuke peale ja tegelikult üle selle hakkas päris keeruline personaalne töö pihta ja kui me vaatame nagu eelnevaid perioode enne Covidi, kuidas on meie vaktsineerimissoostumus olnud, siis ei julgenud ma nii optimistlik olla, aga loodame, et ma eksin. Ja tegelikult see 70 protsenti tuleb kergemini kätte, kui me arvata oskame, nii et, et ma tahaks loota, jah, mina eksin siin, kui me vaatame grippi. Ega gripp gripi vastu oleksime võinud kõik juba ammu ennast vaktsineerida iga jumala aasta, aga kui me vaatame, millised protsendid on, siis need ei ole kõige paremad. Viimase ööpäevaga analüüsiti Eestis 4706 koroonatesti, millest 180 ehk 3,8 protsenti osutusid positiivseks. Ööpäevaga suri üks inimene, haiglaravil viibib U19, et inimest vähem kui eile. Kokku on haiglates 178 patsienti. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 77-l inimesel. 52 uutest Harjumaa nakkusjuhtudest on Tallinnas, Ida-Virumaale lisandus 38 nakkusjuhtu. Viimase kahe nädala nakatumisnäit 100000 inimese kohta on 264. Tavaga manustati 14300 vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisi on tehtud kui 430-le 1000-le inimesele. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud pea 224-l 1000-l inimesel. Eesti ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja mäetööstuse ettevõtete liit soovivad, et riik külmutakse ehitusmaavarade kaevandusõiguse tasumäärad, mis tõusevad igal aastal viis protsenti sõltumata sellest, kas majandusel läheb hästi või halvasti. See on seadnud ohtu paljude ettevõtete jätkusuutlikkuse, jätkab Evely Millers. Mäetööstuse ettevõtete liidu juht Rein Voog ütles, et paljudes riikides on kaevandustasude määrad seotud majanduse üldise käekäiguga. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus masu ajal maksti ehitusmaterjalide kaevandajatele isegi tasud tagasi. Me oleme jõudnud nende kaevandamisõiguse tasude tõstmisega sellisesse olukorda, kus näiteks Lõuna-Eestist on juba odavam tuua liiva Lätist, kui kasutada kohalikku liiva. Ja kui ikka liivahinnas riiklikud maksud moodustavad üle poole, siis on minu meelest on kusagil natukene midagi midagi valesti. Voogi sõnul läheb osa tasudest laekunud rahast riigieelarvesse ja osa kohaliku omavalitsuse eelarvesse enda. Aasta-aastalt on siingi muutused toimunud. Kas siin on üks väga selline murettegev aspekt on see, et kuigi riik väidab, kaevandamisõiguse tasud korjatakse selleks, et vähendada seda häiringute siis tegelikult aastalt-aastasse on see osa, mis läheb kohalikule omavalitsusele, vähenenud, suurenenud riigi osa, ehk siis tegelikult riik teeb ainult nägu ja, ja korjab selle raha eelarvesse, samal ajal kui kohalik omavalitsus, kus häiring tegelikult on ja jääb, saab üha, üha vähem ja vähem seda raha. Valdav osa ehitusmaavaradest läheb teede ehitusse, kus põhiline tellija on riik. Seega oleks tasude külmutamine Voogi sõnul ka maksumaksja huvides. Tasumäära külmutamine mõjuks kas või ühest aspektist, et riigi enda kulutused väheneksid. Eks siis oleks maksumaksja raha optimaalne kasutamine. Keskkonnaminister Tõnis Mölder ei välistanud tasumäärade külmutamist, kuid lisas, et kaevandustasude muutmine polegi väga lihtne, see nõuab ka teiste valitsusliikmete nõusolekut. See, mis puudutab ikkagi igasuguste keskkonnatasude määrade, see vajab põhjalikku analüüsi ja natukene laiemat konteksti kui ainult keskkonna akteeriumi positsioone, et lähiajal oleme me liikumas vabariigi valitsuse kabinetiistungile just nimelt konkreetselt selle teema arutamiseks, kuna see puudutab nii majanduslikke, sotsiaalmajanduslikke komponente keskkonnakaitselisi Ast, rekte ta kindlasti keskkonnaministeerium seisab just nimelt sellest keskkonnakaitseliste aspektide hoiu eest. Reformierakond tutvustas tänava Tallinna valimisprogrammi, mis kannab nime ühendatud Tallinn. Erakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat Kristen Michal ütles, et praegune linna juhtimine on liialt Lasnamäekeskne ning fookus tuleks laiendada. Programmis on suur rõhk liikumisviiside parandamisel ning erakond on käinud välja idee 15 minutiga. Ühendatud linn. See tähendab seda, et nii poodi tööle kui ka kooli minemiseks kulub kõigil linnaelanikel jala või jalgrattaga 15 minutit. Et Reformierakond lubab tähelepanu pöörata ka eakatele ning on tulnud lagedale aktiivsus konto ideega, millega saaksid kõik pealinna eakad aastas 200 eurot hüvitist aktiivsete tegevuste jaoks. Soome rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru teatas, et esitab eelnõu, mis võimaldaks riiki sisenemise piiranguid leevendada. Kiuru esitab koroonastrateegia muutmise ettepanekuid, mille kohaselt Soome pääsemiseks piisaks vaktsineerimise tõendist või läbipõdemise tõendist või siis negatiivsest koroonatestist. Ühtlasi on kavas lubada suvel suuremate ürituste korraldamine. Täna peaksid valitsuse liikmed ettepanekuid arutama ja esmaspäeval läheb eelnõu kooskõlastusringile. Ameerikas Florida osariigis lasid teadlased loodus lahti geneetiliselt muundatud isased sääsed, et vähendada ohtlikke nakkushaigusi, kandma sääseliigi arvukust. Sääski oli muudetud selleks viisil, et nende järglaste hulgas hukkuvad emased isendid, jätkab Juhan Hellerma. Florida osariigi lõunatipus läbiviidava katse eesmärk on piirata inimeste jaoks ohtlikke viiruseid kandva konkreetse sääseliigi arvukust. Biotehnoloogiafirma oksid, tekki poolt valmistatud sääsemunad viidi loodusse aprilli lõpus. Käesoleval nädalal hakkavad kooruma esimesed vastsed. Täpsemalt lisati isas sääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emast sääskede hukkumise. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme sõnul on see tõhus viis sääskede arvukuse vähendamiseks. Nende isased järglased ei sure ja seal ees on hästi tigedalt järgnev saatsid seda nüüd oletaalset geenivarianti emastele Retaalset geenivarianti muudkui edasi anda ja kauem nii-öelda tegelikult populatsiooni arvukus selle kaudu lahendada. Varem on kas kiirituse abil steriliseeritud või geneetiliselt täppismuundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Seda selleks, et nad konkureeriksid looduslike sääskedega ja sel moel nende arvu vähendaks. Ameerika ühendriikides toimub sedalaadi suurema mastaabiga väliskatse. Esmakordselt spetsiaalsete sääskede kogumiseks mõeldud lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem. Tamme hinnangul praegu laiemalt kasutusel olevatest putukamürkidest haiguskandjate kontrollimiseks enam ei piisa. Geneetilise muundamise eelis tukka mürkidega võrreldes on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulike liike, näiteks mesilasi. Lisaks kaasneb putukamürkide kasutamisel võimalus Etkahjuritel tekib nende suhtes resistentsus, mis tähendab, et tuleb leiutada aina uusi mürke. Tõenäoliselt muutub nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil tulevikus aina tähtsamaks. Samas sõltub nende metoodikate laiem edukus. Jätkuvate teaduslike väliskatsete tulemustest jätkab Richard Tamme. Teadvuses ka praktilises rakendusseaduses lõpuks ei tea tulevik, aga me ennem selle ära ootama ja tegema igasugused mõõtmised kontrollid, et olla kindel, et asi töötab. Kultuuriministeerium maksis Pärnu uue kunsti muuseumile 130000 eurot toetust, et muuseum saaks maksta ära oma võla. YIT ehitusele jätkab Ester Vilgats. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütleb, et raha uue kunsti muuseumile tõepoolest maksti. Kultuuriministeerium maksnud uue kunsti muuseumile tõesti toetust juba 32000 eurot. Sitsi jutu järgi sisaldab summani projekteerimistöid kui ka autoriõiguse tasu Poola arhitektidele. Riik on aastaid kinnitanud, et on Läänemere kunstisadama rajamisel nõus jätnud omaosalusega mingi osa sellest on nüüd makstud. Riigi tugiteenuste keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonnatalituse juht Lauri Alver ütleb, et nad on selle projektiga seoses olnud Taimiga äärmiselt paindlikud. Jaak, kannatlikud. Oodanud sind nii nende endapoolseid tegevuste taga kui ka Pärnu linna ja kultuuriministeeriumi erinevate tegevuste taga. Paari nädala eest saatsime uue kunsti muuseumile kirja, kus me palusime täielikku ülevaadet nende poolt senimaani veel täitmata kõrvaltingimuste täitmise kohta. Vastus kirjale pidi äärtekasse jõudma eilse kuupäevaga, pärastlõunaks seda veel kohal ei olnud. Neljapäeval toimus uue kunsti muuseumi nõukogu istung, kus neid teemasid arutati. Selgus, et uue kunsti muuseumi nõukogu soovib pikendada nii projekti kõrvaltingimuste täitmise kui ka projekti tähtaega. Lauri halver. Kuna noh, meil praegusel hetkel veel neid taotlusi või kirju ei ole, siis ma ei oska täpsemalt kommenteerida, et ootame need vastused ja muudatustaotluse ära, seejärel on siis meie kord neid analüüsida, aga kuna see rahastusperiood on kiirelt lõppemas, et siis me kindlasti konsulteerime edasiste tegevuste osas ka rahandusministeeriumiga ning ka hindamiskomisjoniga kõige viimased projekti lõpetamise tähtajad on 2023. aasta suvel, et teadmata nüüd küll täpselt neid nende enda seatud kuupäevasid, mis hetkel nad planeerivad, siis uued hanked ja ehitustegevust, aga praegusel hetkel mul natukene on kahtlused, et kas seda ikkagi jõuab Euroopa komisjoni poolt pandud tähtaegadeks valmis. Lääne-Virumaal korraldati Rakvere haigla Covidi osakonna töötajatele tänu matk, kus nad said näha kolme suuremat Äntu järve ja metsamõisas asuvad puhta vee teemaparki jätkab Rene Kundla. Puhta vee teemapargi eestvedaja Priit Adler nimetas tänaste ettevõtmiste eesliini töötajate Bay matkaks. Parimad sellepärast, et see on hästi pikk ja pehme pai siis nendele inimestele, kes on siis meile kõigile turvalisuse ja tervise taganud, turismitegijad on ju tegelikult olnud isolatsioonis inimestest ja no keda sa ikka tänad selle isolatsiooni lõppemise eest, kui ikkagi meditsiinitöötajat, kes on meie kleidid päästnud ja loomulikult on nad päästnud meid kõiki. Matkal osalejad tunnistasid, et looduses tunnetasid nad seda, et lõpuks ometi ollakse kaitseülikondades vabaks saanud. Meditsiinitöötajatele on koroonaaeg olnud raske just erinõuete ja haiguse uudsuse tõttu, räägivad Bay matkal osalejad Tiina Valvingija, Monika Pilli. Keetsonide kostüümis, mis oli respiraator ja, ja muud kaitsevahendit, see tegi olemise palju raskemaks hingamise, mille poolest see periood raskemad, kindlasti riietumine, kõigest selles kaitsekostüümides olek pingeline oleks, ei tea sellest haigusest väga midagi veel oma lähedased, kui nad satuvad sinna haiglasse, üllatus kõigi oma tuttavaid ikka oli kogu aeg sees. Teisi päästma harjunud meditsiinitöötajatele jagati ka matkatarkust, kuidas ennast metsas eksides päästa. Bay matkakorraldaja, Priit Adler. Alati tuleb otsijatele ennast osata märku anda. No näiteks me õpetasime täna kepiga lööma kolm korda vastu suurt jämedat männitüve ja see kostab lausa kahe kilomeetri kaugusele ja näiteks tuule suunast sõltuvalt võib see Costa ka näiteks nelja kilomeetri kaugusele. Rakvere haigla töötajatele mängis tänu viise Karl Madis, kes koroona ajal asest pealinnast elama Lääne-Virumaale. Ja mis ilm meil teeb, räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Ööl vastu homset on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ida-Eestis pilvisus tiheneb, pärast keskööd jõuab Kagu-Eestis vihmasadu, mis laieneb põhja suunas. Siin-seal tekib udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, hommikuks pöördub mandri idaservas põhjakaarde ja tugevneb. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis kuni 10 kraadi. Lääne ja Põhja-Eestis võib langeda maapinna madalamates kohtades temperatuur paiguti null kraadini. Homme päeval tuleb muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa. Ennelõunal võib Ida-Eestis loodetuul ulatuda puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksas kuni 10. kraadist rannikul 13 kuni 16 kraadini sisemaal. Ja nüüd spordiuudised ja Johannes vedu. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja neljandat etappi Portugali rallit juhivad 12 kiiruskatse järel Hyundaid sõitvad ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja. Tänak oli parim kõigil kolmel tänasel ennelõunasel katsel. Kui päeva alguses oli eestlase edu teisel kohal sõitnud Elfyn Evansi ees kuus sekundit, siis pärastlõunaks peaaegu 20 sekundit. Hommikupoolik ei sujunud hästi seitsmekordse maailmameistri Sebastien Ogieri jaoks oma rütmi prantslane ei leidnud ning paiknes viiendal kohal. WRC kolm klassis kaasa tegev Egon Kaur alustas tänast päeva katsevõiduga. Laupäevasel teisel kiiruskatsel tegi Kauraga avarii, kui rehvi purunemise järel ei võtnud kurvi välja ning auto lõpetas katusel. Budapestis homseni kestvate pika raja ujumise Euroopa meistrivõistlustel pääsesid tänaõhtusesse poolfinaalidesse Eneli Jefimova ja Alexa Gold Daniel Zaitsev püstitas Eesti rekordi. Jefimova pääses naiste 50 meetri rinnuliujumises edasi päeva paremuselt 10. ajaga. Tulemus 30,83 sekundit tähendab Eesti rekordit. Kuuld jõudis naiste 200 meetri seliliujumises poolfinaali viimase 16.-na. Tema aeg oli hommikul kaks minutit ja 14,11 sekundit. Meeste 50 meetri vabaltujumises püstitas Eesti rekordi Daniel Zaitsev. Kellaaeg 22 32 andis EM konkurentsis 21. koha. Itaalia velotuuri tänane etapp oli üks kolmenädalase katsumuse raskemaid ja lõppes esimese kategooria tõusuga Montersonkolaani otsa. Etapi pikkus oli kokku 205 kilomeetrit. Selle võitis viimaste kilomeetrite soolosõiduga itaallane Lorenzo Fortunato, kes kuulus jooksikute gruppi. Üldarvestuse paremad tulid paar minutit hiljem. Viimasel tõusul ründas Saimun Jeits, kelle tempos suutis püsida vaid Shiro üldliider Egan Bernal. Bernal sõitis omakorda Jeitsist lõpus mööda ja suutis liidrisärgi säilitada. Täna selguvad Eesti karika võitjad nii meeste kui naiste jalgpallis. Finaalid peetakse lilleküla staadionil. Naiste finaalis võitis FC Flora Pärnu vapruse vastu avapoolaja üks. Null, juhtis teisel kolmveerandtunnil kaks. Null. Meeste finaalis lähevad kell 19 30 vastamisi Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Flora. Eesti jalgpalliliit pidas täna oma üldkogu ja seal otsustati, et alaliidu presidendina jätkab ka järgmisel neljal aastal Aivar Pohlak. Pohlak on Eesti jalgpalliliidu presidendiametis olnud alates 2007.-st aastast. Hääletusel anti Pohlaku kasuks 73 ja vastu kolm häält. Suur tänu, mõni asi ei muutu ja vaadake siis õhtul Eurovisiooni kell 10 nagu ikka ETVs ETV, pluss siis ning Jupiteri keskkonnast selline sai 22. mai Päevakaja suur tänu kuulamast ning ilusat õhtut.