Tere päevast, head raadiokuulajad, saade, restor alustab, mina olen Brent pere ja nüüd nagu ikka pisut vähem kui tunni ajaga saame tuttavaks ühe tuntud eesti kultuuritegelasega, saame temaga lähemalt tuttavaks, uurime, mida ta kõike ta oma elus teinud ja muidugi kuulame pisut muusikat, mida ta on siia meile valinud. Ja ühe mängu teeme ka, aga see tuleb veel saate käigus. Nii et sellest ei maksa praegu rohkem rääkida. Ilma pikema jututa. Mul on väga hea meel siin saates näha head sõpra, Karl Robert Saaremäe, tere. Tere. Tere. Brent. Peab küsima sinult eelmine nädal olid täiesti suurepärased ilmad, kuna sa oled ise üks paras selline päikesemees, siis kas sinul olekski selline ilm nagu ideaalne või? Jah? Jah küll, selline ideaalne päikeseilm on ikkagi ideaalne ilm tõepoolest nakas isegi parajalt palav ja korra taipasin, et oot, kas ma nüüd leian oma mõttes agarate vahel siin ühe väikese nagu noodi selle kõige suunas, mis isegi vaatab sellele veidikene viltu. Ja siis sain aru, et no mida, Robert ära ole selline klassikaline eestlane, kes tahab kogu aeg viriseda ka siis, kui on tõesti hea. Nii et ikkagi ei. Kui päike paistab ja ilm on ilus, siis mulle meeldib. Aga mis sulle veel peale päikese ja ilma rõõmudega? Ei, tegelikult mulle meeldivad ilusad ilmad, mulle meeldivad ka väga aastaaegade vaheldused ja vahetused ja vaheldumised. Et mulle meeldib ikkagi Eesti. Mulle meeldib Eestis elada, sest et noh, just ka sellepärast, et siin on need neli aastaaega, olgugi, et et sellise pimeda sügise ja kaamose aja nagu energiatase on tuntavalt madalam kui kui kevadine või suvine kõrge lend. Aga sellegipoolest ma arvan, et see tegelikult teeb mind paremaks inimeseks. Ma küsin sealt väga huvitava küsimuse, et kas sa mäletad, mis sind lapsepõlves rõõmsaks tegi? Tead, üsna samad asjad vist, mis praegu. Aga lapsepõlves ma arvan, et ma olin kuidagi üsna rõõmus laps, tegelikult ma olin alatihti üsna naerul näoga ja, ja rõõmus väga ka väikesed asjad väga väikesed asjad tegid rõõmsaks. Ta tahaks arvata, et ilmselt sa olid ju väga elav ka, kui sul on mõlemad vanemad on näitlejad, siis justkui võiks ju arvata, et noh, trilli ja tralli oli küll veel. No ma olin nagu püsimatu küll jah, jah, selles mõttes, et tihtipeale nagu see väljendus ka ikkagi selles, et, et kõigepealt jooksin kuhugi alles siis sain nagu aru, et võib-olla ei oleks pidanud või, või nii, et, et sai ka nagu mingeid selliseid nagu tobedusi tehtud lihtsalt pea ees ja jalad järel. Aga elav lapsepõlv oli mul nagu küll ja, ja ja üldse väga õnnelik lapsepõlv ja ma ei tea, ma olen nii priviligeeritud inimene selles mõttes lihtsalt et kuidagi, no ei ole mitte midagi, mille üle viriseda, elus ma olen nagu vahepeal otsinud või püüdnud leida midagi ja ka välja mõelnud ise endale mingeid komplekse või nii, aga tegelikult on kõik jumala hästi nagu, et seda, seda on tore tunnistada. Mehed tobedused olid siis ma ikkagi just nagu noh, nagu ma rääkisin, tormasin pea ees ja seda ka üsna füüsiliselt ja nagu sõna otseses mõttes selles mõttes, et et ma ikkagi lõin ennast ära väga paljudesse kohtadesse, lihtsalt sellepärast, et ma jooksin ummisjalu ja, ja tormasin veidikene rohkem, kui oleksin pidanud, et mulle meeldib nagu see selline sisemine, kuidas siis öelda, kõrge, kõrge resonantsiga hõbe või, või selline draiv selle peale on kuidagi nagu lahe, aga siis kipub see fookus nagu ahtakeseks jääma või selles mõttes, et noh, teisest küljest just kuidagi nagu kokku koonduma mingisse ühte punkti, aga et siis ei pane nagu tähele, mis, mis sinu ümber toimub alatasa või noh, tihtipeale ma siis löön ennast ära lihtsalt sellepärast et sõna otseses mõttes jah, mul on siin näo peal paar sellist armi, mis ma olen ise endale ikkagi nagu tekitanud või selles mõttes näkku jooksnud või näkku kukkunud või ma olen, ma olen löönud oma pead ära igale poole, ma olen parajalt pika ja ja, ja noh, kunagi ma olin, ma mäletan ühe laeva peal, meil oli vist umbes klassiekskursioon ja siis üks mu sõber, kes oli natukene melanhoolseks tundepuhangus Ta eemaldus nagu meist ja kuidagi ütlesite, ai, ma tahan üksi olla ja siis ma nägin ühel hetkel, et on mingi keelualas kuskil laeva peal, nagu ma mõtlesin, et jumal küll jumal teab, mis ta seal teeb, nagu, et äkki tahab ka kõige halvemaid mõtteid, mõtlesin nagu korraks. Aga siis minul lõi välja mingi sihuke päästja instinkt ja ma jooksin, tormasin teda päästma. Aga ma ei pannud tähele, siis pleksiklaasi oli ees, tõmbasid täiega vastu seina, lihtsalt nagu seda läbipaistvat klaasi, jooksin pea ees vastu klaasile tumm ja siis olin selili maas ja sain aru, et siit ei pääsegi läbi. Ja siis see olukord nagu pöördus, tema nägi seda ja hakkas naerma ja tuli tagasi ja ütles, et ah ei, ma niisama tahtsin jalutada ja vaatasin ringi, aga aga et mina kohe mõtlesin, et ma pean kuidagi teda päästma tormama ja tegin hoopis endale haiget sellega. Ja ma ei saa seda mainimata jätta, et sa tulid siia kergelt katkise huulega ja ma tegin täna jälle. Ikka vahepeal juhtub ja ma sõidan selle selle tuuletõuksiga praegu ja mul on nendega väga meeldib sõita ja need on väga kihvtid, kihvtid, asjad, aga ma lõin ennast ära ja sinna vastudele ikkagi nagu lõin oma oma mulli sinna lenksu külge ära millegipärast mitmete asjade pärast. Ühesõnaga aja jooksul ei ole muutunud, ei ole ja kõik on ikka suur ja kuule, kui palju sul õnnestus lavalaudade taga siis oma lapsepõlve veeta, justkui võiks arvata, sealpool lapsepõlve olidki, ikka olin jah, teatris ma sattusin küll päris palju, aga noh, ei oskagi nagu seda millegagi võrrelda, sest et see on mu ainukene elu nagu vist, et, et ma ei tea, ikka vist käiakse vahepeal nagu vanemate juures töö juures kaasas ja ja meie ikka õega tihtipeale peale kooli Läksime teatrisse, sõime seal vanematega koos lõunat ja vaatasime, mis nad teevad. Muidugi tasakesi, et mitte mitte teiste inimeste tööd segada, aga, aga teatris sai ikka jälgutud küll ja ja etendusi vaatamas käidud tihtipeale nagu isegi kontrolletendusi või esietendusi ja ja ikkagi praktiliselt kõik lavastused, ma arvan, et me nägime ära noh, mingil hetkel muidugi vähem, et kuidagi nagu teised huvid tulid peale ja ja noh, jällegi et kuna see oli minu nagu ainuke lapsepõlve normaalsus selles mõttes, et siis ma võib-olla ei osanud seda ka nii hästi nagu väärtustada või et ta oli kuidagi nii tavaline minu jaoks teatris käimine, et siis noh, mingist hetkest ma isegi nagu ei tahtnud seda enam teha, sest kuidagi mingid teised huvid olid huvitavamad ja mingid teised tegevused olid selle võrra nagu kuidagi kütkestavam. Aga sealses mingit tunnet ei olnud sellist, et saaks õige näitlejaks. Tead, ma ei oska üldse öelda nagu kust see tunne tuli. Et ma olen selle peale nagu mõelnud ka. Et ta kuidagi nagu, ma ei tea, jah, ei noh, mulle meeldis küll see, see asi ja ja mind natukene kasutati ka juba, nagu ma olin ka nagu niisugune lapsnäitleja vahepeal või, või noh, tegin mingites roll mingites lavastustes rolle ka nagu kooli kõrvalt ja kuidagi tundus, et see meeldib mulle ja mulle kuidagi nagu sobis ja ja mulle nagu meeldis mängu mõte ja see, et sa saad laval teiste inimestega koos nagu mängida ja see mulle kuidagi meeldis ja ei oskagi nagu öelda, see kasvas kuidagi ühel hetkel lihtsalt selliseks ideeks, et ma peaksin seda pistis ka õppima minema, et rohkem osata seda mängu ja, ja neid reegleid ja just nende reeglite puudumist nagu märgata. Ja siis sealt kuidagi see teatrikooliminek üldse kuidagi alguse sai. Ma tegelikult olin üldse vahepeal ikkagi nagu rohkem huvitatud muusikast, teatrist ma ei ole käinud kunagi üheski näiteringis ega, ega nagu teatriklassis või, või teinud sellist. Tähendab kooliajal põhikooli ja keskkooli ajal ma tegelikult teatrit ei teinud, et seda ma hakkasin tegema ikkagi alles nagu ülikoolis siis aga sul oli ju täitsa oma bänd kaaristeks ja no meil oli bänd, jah, Audeetiasse oli meie bändi nimi, mis tähendab hulljulge ja huvitav, me tegime ikka ikka poistel olid bändid ja, ja me tegime jah, mängisime siukest, mõnusat rokkmuusikat, kaaperdasime veidikene rohkem, tegime ikkagi oma lugusid, et meil Rait laudma jää bändi, trummar rolli, siis on tegelikult siiani selline multitalent, tema kirjutas kõik meie lood ise mängib trumme, aga mängib ka väga hästi kitarr ja kõiki teisi pille, nii et noh, tema, tema genereeris need palad valmis ja siis õpetas meile selgeks ja siis me mängisime ja mina mängisin basskitarri. Ja tõesti, seda ma nagu mingil hetkel tundsin, et noh, et see võiks olla miski isegi millega tegeleda. Ja praegu natukene tunnen ka, et, et mul kahju, et ma seda nagu rohkem ei ole õppinud. Sest mul oli mingil hetkel isegi mõte minna lausa Georg Otsa muusikakooli pärast põhikooli siis tulla Tallinnasse hakatagi pilli õppima, aga midagi ikkagi pelgasin, seal ma täpselt ei oskagi öelda, mis oli, ma käisin täitsa avatud uste päeval ja ja mängisin seal seal juba tegijatega koos ja siis kuidagi järgmine päev pidanuks olema katsed ja siis mulle öeldi, et ära siis seda esseed unustamist tuleb ka, eks tuua. Ja ma tegelikult olin nagu kõva kirjanik või. Mulle meeldis kirjandeid kirjutada ja mul tulid meid kuidagi hästi välja, olgugi et mul on nagu vahepeal komadega probleeme. Kirjutasin luuletusi ka vist seal ajalugu, eks natukene jah, natukene ja mul on nagu kuidagi sõna on meeldinud alati ja, ja seda kuidagi kirja panna ja, ja noh, tegelikult mul tuli nagu hästi välja ja selline mõtete arendamine paberi peal. Aga millegipärast pärast seda, kui ma kuulsin, et tuleb see kirjand ka teha või miks ma siis siia kooli sisse saada justkui mingisugune motivatsioonikiri nagu vabas vormis. Et siis ma selle tõttu ütlesin endale, et siis ma ei tule, et ma kuidagi nagu ma sain aru, et mis seal siis homseks juba peab olema valmis mingi 400 sõna, et ma ei, see on palju, siis ma ei hakka. Et ma siis ei taha ja põhjendasime oma vanematele nagu kuidagi sellega, et ma olen selle nii viimasele hetkele jätnud, et kõigil on see juba valmis, mina ei teadnud. Aga tegelikult arvatavasti ma tundsin ikkagi sees enda sees, et kuidagi see on suur muutus tulla sealt väiksest Rakverest ära Tallinnasse hakata siin seda pilli õppima, et me ei tea ju, mis minust saab. No ma ei julgenud vist võtta seda, seda kuidagi, seda pöördelist punkti oma elus niimoodi hulljulgelt, nagu meie bändi nimi võiks, eks ju, eeldada vastu, et, et selle, selle sellepärast jäi see nagu kaugemaks, eks ma ikka aeg-ajalt natukene pilli mängin ja õnneks mõnes lavastuses olen saanud nagu uuesti pilli kätte võtta, et näitlejana on nagu tore see, et et kui sulle öeldakse, et sa võiksid siin seda või seda või seda teha, et siis siis kuidagi leiad rohkem nende asjade harjutamiseks ka aega, et, et selle üle mul on hea meel, aga, aga et seda oskust tegelikult oleks, oleks tahtnud parandada. Ma ei tea, kas see selle loo järgi ka üritasid mängida pilli või lihtsalt laulsid seda kaasa, aga sa valisid siia ühe lapsepõlvehitti ja selle ajanud seal täpselt see lugu ongi see. Ja ma mõtlesin ka, et rokk, rokkbänd, miks mitte Fallout Boys ei, absoluutselt valest, see oli täpselt selline, kui ma olin ikkagi niisugune, 13 kuni 16 on üks minul nagu lemmikuid bände, vahepeal isegi siiani kuulan neid ja neid kõiki lugusid ma ikkagi püüdsin bassil järgi mängida ja üldse selliseid bände, ma mõtlesin pikalt, et ma tahan seda, ma mõtlesin muidugi iga iga laulu osas, mis ma siia täna valisin nagu pikalt, et mida siis panna, sest et nii palju on head muusikat ja ja isegi jõudsime selleni, et peaks tegema ka mingi raadiosaatena, kus ma saakski muusikat mängida või siis lihtsalt mängima kuskil pidudel, mõndadel, sõpradele, muusikat, sest et nii palju on head muusikat. Ja selle tõttu ma kuulasin seda palju üle. Aga no ma mõtlesin lihtsalt, et kui lapsepõlve me nagu läheme, et kas ma valin näiteks mingeid muumitrolli, eks ju, tunnusloo, mis on nagu asi, mida ma põhiliselt vaatasin, kui ma olin väike VHS-i pealt oma õega koos pühapäeviti teki sees noh, et see on üks, mis üks selline mõnus mälestuse aken nagu läbi, mille kuidagi tagasi vaadata, aga ma leidsin, et see teismelise aeg ja see, see, selline natukene Rockilik ja, ja sihuke rulaga sõitev rakvere gängster kes ma olin omaarust gängster, ega me tegelikult ei olnud mingi tegija tüüp või noh, selles mõttes, et ma, ma ei ole kunagi olnud nagu sihuke eriti kõva mees või nagu jah, ma ei tea, et eks ma arvasin endast rohkem, kui ma. Ei. Ühesõnaga, jah, see see ansambel tõesti mulle väga meeldis, oli inspiratsiooniks kogu meie bändile või no eriti just minule ja, ja Artjom sabashovile, kellega me koos nagu seda bändi tegime, me olime nagu kõige nooremad liikmed selles bändis, et teised poisid olid meist niisugune kolm, neli, viis aastat vanemad ja, ja meie olime siuksed nagu pöörased veel, kes ikkagi nagu laval loome paigal ei seisnud laval Me ikkagi hüppasime ja loopisime oma pille ja noh, rohkem show'd kui, kui nagu loodi täpsust vist isegi. Aga, aga see oli väga huvitav kogemus ja, ja väga-väga vajalik baas minu elus kindlasti. Ja siit siis tuleb voolavat poisu karvu ja Koving Downe. Ja raadio kahe kuulaja saadereste jätkab. Meil on külas näitleja Karl Robert Saaremäe ja kuulasime siin tema lapsepõlvehitti foola boilt ja kui sa rääkisid natuke sellest, et kuidas natukene tahtsid olla see kõva mees, siis lapsena milles see väljendus või mida sa teha üritasid, sa olid spordipoisid ka vistlikeks. Või no ma mõtlengi kuidagi vist nagu seda selle all, et et noh, ma ei olnud, vaata selline kraade nagu noh, ma ei olnud nagu päike. Ma ei teinud mingit, ma ei tea nagu nahaalseid tegusamaid, kakelnud kellegagi kunagi nagu ma ei ole nagu et ma ei olnud nagu selles mõttes tahet poi või nii-öelda. Ma olin ikkagi pigem see nagu seal poolavad pois. Laulja laulab, et see, kes, kes vaatab kõrvalt neid ilusaid tüdrukuid ja neid pahasid poisse ja kuidas nemad omavahel nagu kurameerivad ja, ja tahaks olla nagu tema. Et ma tahaks olla temalasse või keegi teine, aga samas ma lugesin, et sinu puhul oli ka see, et nii mõnigi lollus oli niimoodi, et sina tegid ja teised tegid järgi vä. Võib ka juhtuda, ega seda ei osanud, nagu tol ajal märgata, mul jah kuidagi see asi oli küll, et no ei olnud nagu püsivust ja tegelesin väga paljude asjadega korraga, et jah, ma käisin jalgpalli trennis, ma sõitsin rula, aga siis ma käisin, eks ju, muusikakoolis mängisin flööti, kontrabassi, oboe kõike korraga, mingeid solfedžo, orkestri mängisid läbi, siis praktiliselt jah, aga, aga noh, et oligi mingist hetkest ikkagi nagu see parkuur ja tüüpidega tänaval jooksma hakkas, kuidagi rohkem huvitama ja siis ma elamusi seinast seina ja, ja siis ma kuidagi nagu seda muusikat ma siin nagu vähemaks ja mõned. Ja mis see küsimus läheb edasi siit sa läksid näitlemist õppima, aga ma saan aru, et vahepeal oli sul ka mingisugune väike mõttekõlks sattus lisaks sellele muusikale ega psühholoogia või on see tagantjärele tulnud? Ei, see on huvitav, kus sa selle teadmiseni jõudsid, seal on mingid omad allikad, ei, mul oli, tähendab, oli nagu mõtteid küll ja filosoofia oli või noh, on huvitanud ja huvitab mind tegelikult siiamaani, et noh, need olid ka lihtsalt sellised mõtted. Et mida siis veel teha ja noh, sai siis näiteks saatsin nagu nendesse semiootika saatsin ka oma oma ankeedid, aga noh, semiootika semiootika, aga läks nagu samamoodi, et ma sõitsin sinna Tartusse kohale ja siis sain teada, et ta oli ka mingit kohustuslikku kirjandust, mida ma oleks pidanud lugema. Ma polnud sellest kuidagi kuulnudki, valin selle kuidagi kahe silma vahele jätnud ja siis ma ajasin lihtsalt nendega juttu ja nad ütlesid pärast, et ei, tore noh, tundub tore avatud noormees, aga noh, teil on, teadmised on ikkagi puudulikud. Me ei saa teid nagu vastu võtab ja noh, siis ikkagi läks, läks nagu läks, aga, aga noh, eks neid huvisid oli küll või noh, mingil hetkel ikkagi sa saad aru, et midagi tuleb nüüd teha, et keskkool saab läbi. Et mida ma siis teen ja siis ma ikkagi nagu noh, kasutasin vist ka neid rajaleidja võimalusi ja mingit mingeid teste, isiksuse teste või nii ja vaatad, et mis kuidagi nagu, mis sulle võiks sobida või aga ikkagi, Need on kuidagi siuksed, välised faktorid, et see peaks ikkagi rohkem tulema nagu seestpoolt ja, ja ma arvan, et kõik need otsused, mis ma langetasin, ma ikkagi tegin lõpuks nagu südamega. Ja need olid kõik õiged otsused, nagu näiteks see, et esimene kord, kui mind teatrikooli ukse tagant nagu tagasi saadeti, siis ma läksin ikkagi hoopis kaitseväkke. Tegin selle asja ära lihtsalt et see oleks tehtud ja et ma ei peaks hilisemas elus enam sellega kuidagi tegelema ja ja sain aasta aega töötada restoranis Rataskaevu 16, eksju, kus sina, kus sinagi oled, oled teenindaja ametit pidanud ja, ja, ja see andis ka kuidagi väga mõnusa uue vaatenurga elule üldse. Ja ma olen tegelikult nende asjade eest väga tänulik ja noh, õppida saab alati igasuguseid asju juurde ja ma arvan, et näitleja ka võiks seda teha minut moel või teisel kindlasti ka teeb juba läbi oma rollide juba läbi selle ta inimestega kokku puutub noh, teatris on võimalik õnneks selline väga vahetu keskustelu ja, ja tore on minu arvates just see, et, et see on nagu täiesti erinevate inimeste ja täiesti erinevas vanuses inimeste vahel. Et teatris on võimalik see, et saavad kokku 18 ja kahe kaheksakümneaastane ja räägivad maast ja ilmast, poliitikast, asjadest, millest nad arvavad ja ja sellest, millest nad rohkem arvavad kui poliitikas ja rohkem teada ma ütlesin, selle välja tõi aga noh, ja kõigest nagu et, et ma ei tea, kas, kas teistel elualadel noh, kindlasti ka toimub seda ja ja ma arvan, et raadioski, eks ju, vanemate kolleegidega satud sa lobisema ja nii, aga, aga et, et teatris kuidagi elu kvintessents on nii mõnusalt kättesaadav või noh, ma ei tea, see on mingi suur sõna või mida iganes tähendab üldse, aga aga nagu selles mõttes, et et väga erinevad inimesed väga erinevas vanuses inimesed saavad hästi lähedalt omavahel suhelda ja see on nagu kihvt. Sa juba mainisid ka vähemalt kahte korda, kus sa ei saanud näitlejakooli sisse, kolmandaga said paljusin see morjendas või? Täiesti loomulik asjade käik tegelikult täiesti loomulik asjade käik või nagu selles mõttes, et noh, muidugi ta morjendab eriti, ta morjendab sellel hetkel, kui sulle öeldakse, ei, aga mida rohkem sa saad luua, et neid ei ole nagu lõplikud vaid mõtle läbi nagu et miks nad nii tegid ja taha siis veel rohkem näiteks et seda rohkem nad tegelikult nagu kasvatavad. Ja tõesti minu need kolm nii-öelda katsed olid totaalselt erinevad ja noh, tunnetuslikult ma sain väga hästi aru, miks, miks see kolmas kord kõige paremini läks või nüüd kui esimene kord ma läksin üsna nagu siniste silmadega nagu eeldasin nagu, et et mulle luuletusi peas ja et põhimõtteliselt on ju hästi, võtke siis vastu ja saad aru, et noh, et ikkagi veel on vaja nagu sisu ja mingit sügavust ja elukogemust ja, ja ka tahet ja ja, ja oskus oma energiat suunata nagu mitte lihtsalt rabistada. Et siis siis ma sain nagu sellest aru ja Kalju Komissarov ütleski mulle, et käi kaitseväes ära loe raamatuid ja mine lavakasse ja kui ma läksin lavakasse katsetele, siis ma ei tundnud seal ennast nagu hästi. Meile räägiti küll, et, et me kuidagi vaatame kohe siin ukse taga ka ja püüame teist nagu kursuse moodustada ja vaatame, kuidas te omavahel nagu klapite, aga inimesed olid ikkagi kuidagi. Ma tundsin ennast ikkagi üksi ja sellepärast ma arvatavasti ei kuulunud ka sellesse gruppi, kes siis lõpuks nagu sisse võeti ja ma ei tundnud ennast ka nagu hästi seal ja vabalt või, või need, et selline mingi vabadus, mis, mis mille ma leidsin katsetel seal kolmandal korral. Noh, ma ei osanud seda ettegi kujutada, sellel, sellel korral seal seal lavakas, sest et see oli kuidagi nii akadeemiline ja kuidagi nii võõras ja et see vabadus, mille poole noor inimene võiks püüelda sellises situatsioonis nagu see jäi mulle ikkagi täiesti kättesaamatuks. Ja noh, ma küll käisin Punivama katsed, aga ma tegelikult helistasin oma emale juba teisel päeval ja ütlesin. Kuule, ma vist ei taha praegu, et mul on nagu tunne, et, et see küll ei ole minu kaht ema ütles, et lõpeta ära, Robert, seal lihtsalt ajad praegu rumalat juttu sa tegelikult tahad, sa oled ju selle nimel tööd teinud ja unistanud sellest, et mine ikkagi oma unistusega lõpuni ja ma tegin selle ära, läksin ikkagi nagu katsetega lõpuni ja läksin edasi ka järgmine päev, aga ma arvan, et see võnge tegelikult oli minu sees olemas või see kahtlus, sarnane kahtlus, mis mul seal Georg Otsa koolis nagu oli, et ma ei tundnud, et et tegelikult see on nagu minu koht, mida ma siis nüüd vastupidiselt kolmandal korral kohe tundsin nagu praktiliselt, kui astusin sealt kultuuriakadeemia uksest sisse ja nägin neid inimesi, kes minuga koos sinna sisse hakkavad astuma, siis noh, oli kohe selge, nagu et siin vist on üks, üks kursu üks, üks paras kursus, kes, kes võiks koos hakata mingeid asju tegema ja huvitav, et meil tõesti moodustus ka mingi kamp inimesi nagu kellega me hängisime ja ja harjutasime ja õppisime ja arutlesime seal nende katsete ajal ja seesama punt tegelikult võeti ka vastu, et mingil määral siis läks jutt ikkagi täide, mida mulle seal lavaka ukse taga ka räägiti, et nad vaatavad ka, kas siin katsete väliselt, et moodustuks üks kursus ja arvatavasti lavakasse ka moodustus, aga lihtsalt ilma minuta ja minu arust see on täiesti okei nagu. Ma ei pea küll olema nagu peigmees igas pulmas ja kadunuke igal matusel just selle koha pealt, et et kui mingi kuidas siis öelda meeskond oma õnnestumise nimel ja võttes arvesse seda, et nad võiksid leida nagu parima lahenduse ei leia, et mina olen osa neist, siis jumal sellega ei lase sellepärast pead norgu. Et seal konkreetselt oli seda oma vabaduse ja öelda omaksvõtu tunnet, palju rohkem. Jah, ja sellist nagu sa saad kohe aru, et ahaa, okei või siia, ma võin vist kuuluda küll või paistab, et see juba minusse kuidagi kuulub. Ja tundub, et Viljandi on ka sulle põhimõtteliselt jäänud nüüd nagu teiseks koduks. No esimeseks ikkagi praegu selles mõttes, et jah, ma ikkagi elangi Viljandis, see ongi minu esimene kodu, kõik ülejäänud kodud on nagu teised. Aga kuidas sul siis selle Rakvere ja Viljandiga on, et kumb see siis sa oled ju Rakveres elanud, sa oled seal isegi teatris näidelnud ja need olid ikkagi meie diplomilavastused, mis me tegime kellavärgiga, apelsin, hinnad, hiiluulentšheegel ja mida me tegime Rakvere teatriga koostöös? Olen ikkagi olnud pärast kooli lõppu vabakutseline kogu kogu aja, aga noh, Rakvere on nagu teistsugune, ta on selline nooruspõlve linn või selline kunagine kodulinn, kus on nagu tore tagasi käia ja no praegu mul on ka seal palju sõpru, kes seal teatrites toimetavad ja, ja mõned, kes on eksju sinna jäänud, et neid on nagu tore külastada ja neil külas käia, aga kodulinn on ikkagi Viljandi ja Viljandi, siis ma tegelikult sündisin Viljandis, elasin oma esimesed neli eluaastat ja siis me kolisime perega Rakverre või noh, vanemad kolisid, aga mul nagu eriti sõnaõigust ei olnud õieti kaasa trumpisid, jalgu võib olla ja võib-olla isegi väga mitte, mulle tundus ka võib-olla uus ja huvitav, et lähme vaatame, mis, mis värk siis seal toimub ja ikka mul ema elab seal ja ma käin, käin seal. No nii tihti kui võimalik tal külas, aga, aga üsna harva ikkagi on viimasel ajal sinna satutud. Aga Viljandi on selles mõttes ikkagi südames kõige rohkem mängima siia ühe pala muusikat vahele ja selleks on jällegi üks lugu, mida võiksid kõik inimesed teada, ehk siis selline tore kaasa laulma. Shit. Ja no kahtlemata see seda ka on, debiitusele hipi juba juba kõlab peas, miks sa siis selle loosi avariisid tead, et mul on tunne, et selle kuidagi sõnumi ja nende sõnade lihtsuse pärast, sest et seal tõesti seda võiks osata kaasa laulda ja mul on tunne, et see mõte võiks ka igale inimesele kuidagi nagu lähedal olla, sest et. See on väga lihtne mõte, et lihtsalt vahepeal lasta olla nagu asjadel ja kui seda nagu teha, siis tegelikult on rõõmu palju lihtsam märgata. Ja raadio, kahe kuulaja saade, röster, jätkade, see oli Karl Robert Saaremäe kaasa laulmise hetk ja debiitlus LEDid p. Aga teeme nüüd ühe väikese vahe, põikasin ühe toreda mängu näol. Väga-väga lihtne see on, hakkan sulle kaks vastuse varianti andma, sina valid ühe ja siis põhjendad seda. Ja kuna see on ühe Ameerika rakenduse pealt tulnud, siis on suhteliselt veider, aga mis siin ikka parem ajama. Kas sul oleks pigem selline pesemisviis, et sa saaksid nädal aega puhas olla, käib täna pesus ära ja oled nädal aega täiesti puhas või siis sul oleks voodi, mis annab ühe tunni und, aga sa saad sealt täisväärtusliku une kätte. Ossa raks. Võimus oleks selles mõttes, et mulle meeldivad mõlemad tegevused, ma tegelikult siis vist võtaksin ikkagi selle voodi, sest et kui ma tõesti saaksin ühe tunniga omasele kaheksatunnise une kätte, siis mõju jõuaksin päevaga palju rohkem teha. Muidugi muidugi see see variant jah, neuroloogiline ja 60 protsenti kusjuures ainult astaksei, teised ei viitsi nii palju pesemas käia, vist. Mulle duši all meeldib käia meegas pigem valiksid ühe aasta ilma hambapesuta või selle, et sul oleks veerand näost tätoveeringu all. No ma pigem oleksin ikkagi aasta aega hambapesuta, et vaik Taisson sulle pigem ei istu ja ei vist mitte. Ei, ei, ma hakkasin kohe mõtlema, et äkki on mingeid lahedaid variante, aga tead vist näitleja Alex keeruline olla, ma arvan, sest et ei ole palju neid rolle, kellel on nägu tätoveeritud. Aga hambaid, no huvitav ikkagi tähendab mingi mängija, et jah, siis ikkagi see hambapesuvariant, kusjuures ainult 38 protsenti valik selle ja kõik need ülejäänud siis laseks omale ühe korraliku pildi näkku joonistada. Nii, aga kas sa pigem mängiksid videomänge ainult üksi või siis seda multipleierit ehk siis mitme mängijaga mängiks pigem multipleierit ikkagi. Miks siis? Mul on tunne, et koos koos koos on alati kõike lõbusam teha, ikkagi? Tegi igasuguseid asju, mul on nagu tunne ka üksi olla, kellegagi koos on nagu lahedam kui üksi olles. Aga oled suur videomängude mängija, sõltub selles mõttes, et kuidagi neid spordimänge olen ma küll mänginud ja elu jaoks info kätte siis ja seda ma teeks hea meelega ja enda head ja mingeid neid asju aga väga palju. No mul ei ole kogemust väga palju nende teiste sihukeste, kuidas siis öelda. Mängudega või sellest piisab, 69 protsenti arvaks sinuga täpselt samamoodi. Nii, aga nüüd selline huvitav variant, et kas sa saaksid ainult elu lõpuni sosistada või karjuda, sosistada siis, siis ainult sosistatakse nii elu lõpuni, see oleks väga huvitav muidugi. Aga jah, pigem sosistatakse, karjumine teks, teab juba ise endale liiga häälele liiga ja ja noh, ma arvan, et kellelgi ei oleks teisel nagu tore kuulata ka, kui ükstid ainult röögib. Ja selline malbe sosin oleks võib-olla natuke meeldiva. No ma ei tea, kuidas sul selle näitlemisega siis oleks, aga vähemalt nii, arvas 68 protsenti tahaks mingeid siukseid kammerlike lavastusi teha, võib-olla üks mees sosistab ainult kogu aeg. Nii, kas pigem loobuksid igaveseks sotsiaalmeediast või oleksid kofeiini vastu allergiline? Tahtsid juba sotsiaalmeediast loobuda küll igaveseks ka või noh, mul ei, tähendab ma ei ole ka suur kohvi hoolik, et tegelikult ma võiksin olla ka kohvi vastu allergiline, saaks ka muid asju nagu matšatvaid materdada. Aga sotsiaalmeedia, mul mul pole Facebooki Mul küll on meil siin, sest et ikkagi kuidagi sõbrad kipuvad seal mingeid gruppe moodustama ja ja infot jagama ja sellepärast on see mulle nagu oluline. Aga ma vist tõesti, ega see ei ole lihtne nagu tänapäeval ilma sotsiaalmeediata olla, aga ma ma võiksin ka julgeda võtta seda selle variandi vastu nagu kusjuures ainult 38 protsenti oleks neid julgeid, nii et teised pigem oleksid kofeiini vastu allergilised, tuleb välja. Nii, aga kas sinust oleks pigem üks suur maal või üks elusuuruses skulptuur, et minust ole, sinust oleks maal pigem, saaksid kodus seina peale panna, võtab vähem ruumilist ja, või ma ei tea kuidagi nagu ma ei ole kunagi olnud selline suure enda pilti tausta ja mul ei ole nagu endal kodus, peegel on aga, aga et ei ole nagu teisi pilte iseendast väga palju kuskil üleval ja niimoodi nähtaval, et, et ma arvan, et see maal oleks võib-olla maal, mul võib olla, viiks ta näiteks isa juurde või, või vanaema juurde või kuhugi. Vanaemal võib-olla oleks tore mind näha, aga ma endale vis koju seda seina peale ei paneks. Piinlik oleks külalisi kutsuda, tulge vaadake mu maali jess. Mina, kas te saite aru, et see olen mina, onju? Näeme sarnased välja, et ma ei tea, see? Saan sust aru, 38 protsenti võtaks selle, aga nüüd võtame siit viimaselt. Kas sul pigem oleks niimoodi, et saaksid Paps nipsust 500 miljonit eurot või Sul oleks 10 ükskõik millist soovi aga välja arvatud raha, seda sa ei saa nende 10 sobiga ja aja need 10 soovi siis ikkagi? Muidugi raha ei ole üldse ju oluline selles mõttes, et, et need soovid oleks selles mõttes palju-palju võimsamad. Huvitav muidugi, ma hakkasin kohe jälle mõtlema liiga kaugele, võib-olla selle mänguga kaasa, et nagu, et kas vaid millal need soovid siis kuidagi täituvad või, või et kas mul on nagu eraldi avaldus mida või kuidas ennast väljendades siis see soov täitub, sest tegelikult soovid üleüldiselt täituvad. Kõik see on lihtsalt ongi nagu avalduse küsimus, et kuidas sa seda nagu avaldad? No ma mõtlen lihtsalt seda, et, et, et nad ei läheks nagu raisku, et ma ei sooviks ära, et vat väljas on vihmane ilm ja soovid, korraks võiks olla päike ja siis no ongi üks juba läinud nagu. Aga noh, et see võiks olla kuidagi natukene keerulisem peabki panema käed kokku näiteks või silmad kinni ja, ja nagu tõesti paluma näiteks aga need 10 soovi ja ma arvan, et oleksid toredad, aga paradoksaalne, sest et tegelikult ma just ütlesin, et soovid nagunii täituvad, aga siis ma tahaksin ikkagi veel kümmet soovida vist täituks, see on mäng, sa ei saagi siin mitte midagi muud öelda. Sul on õigus, 63 protsenti ütleks nii, aga võtame nüüd ühe päris huvitava laulu ka siit. See on lugu, mis sulle ei meeldi. Kõigepealt tuli sealt üks lugu, mis on siin raadio kahes kõlanud, võib-olla isegi no ei saa öelda, et liiga palju, aga ikka on mõnusalt kirsi Võrru ja vahetasid seda siis ma tead, see on üldse, see on väga raske, ma ei taha kellelegi liiga teha sellega, et mis lugu mulle nagu kuidagi ei meeldi, aga Kirsi noh, mul on hea meel, et ta teeb muusikat ja nii, aga tõesti, ma sattusin ka autoga sõitmas sel hetkel, kui, kui seda nagu raadiost tuli ja ma ikkagi vahetasin kanalit, sest et ma ei tee seda tihti. Ja tead, ma mõtlesin üldse, et miks ma peaksin kuulama lugusid, sa palusid, et vali välja lugu, mida sa hea meelega ei kuulaks, et ma ei kuula neid, ma ei tea neid luga, see on täpselt seesama situatsioon, et mille peale sa võib-olla raadio ära naeraksid ja siis ma alguses mõtlesin, et ma olen kaval ja avaldan sinu üle kuidagi ja mõtlesin teha niimoodi, et, et noh, kuna seal oli kirjas, et laul, mida sa hea meelega ei kuulaks, siis ma mõtlesin, et kui mul on hea meel, et siis ma seda ei kuulaks, aga kui mul on kurb meel või halb meel, et siis on mõned väga head laulud, mida, mis kuidagi nagu seda tunnet võimendavad. Ja ma mõtlesin, nagu, et ma teen seda niipidi, et ma panen sinna hoopis ühe laulu veel siukse kurva melanhoolne laulu, mida ma kuulaksin pigem kurva meelega kui hea meelega. Aga ma ikkagi otsustasin, et ma lähen ja teen seda nii, nagu kõik teised on teinud ja nagu sa tegelikult eeldasid või ootasid, nagu sa ootad, et ma teeksin, ma ütleksin sulle ühe laulu, mille puhul ma vahetaksin kanalit. Ja siis ma valisin välja meie mehe ja viis nõrk punane. Sellega on mul selline lugu ka, et kunagi, kui me olime noored, meil oli üks pidu ja siis ma läksin magama saunamajja ja siis teised tüübid hakkasid veel kaarte mängima hommikul kell viis ja kuulasid seda laulu lihtsalt nagu keebeedi peal, mingi neli tundi. Õudne, kohutav, neil oli nii hea tuju ja siuke, et jess, palun kuulame seda lugu ja mina olin ainukene, kes seal majas pidi magama ja tundis, et see pole üldse see lugu, mida võiks kuulata kunagi. Ja ma käisin mitu korda neile ütlevad palun palga ära. Nad ei tahtnud, ma tahtsin nii väga kuulata, sest et nende vaim oli täpselt selline, mis selle selle laulu mõjul isegi nagu kuidagi tiivustatud saia. Ma ei tea, veidrat sõbrad on mul igatahes, aga mina. Selle loo peale ma ütlen Ta hundi ima, näpp viidindillile padre kui puudutad pulmi. Austraalia võitleja. Kuula ja see oli üks tore lugu, mis Karl Robert Saaremäe kohe üldse ei meeldi, sest et on kogetud Laasugu asju. Õnneks küll on paremaid lugusid lihtsalt selles mõttes, et jällegi maitsed on nii erinevad, kindlasti on inimesi, kellele see lugu väga meeldib, ma ei kuulu nende hulka ja pole lihtsalt midagi teha. No vähemalt ei pidanud seda praegu pikalt kuulama, aga me rääkisime juba natukene sinu sellest näitlemisest, kuna sa oled vabakutseline. Kas sul on kunagi olnud sellist tunnet ka, et vabakutselise leib, et ei, et see on ikka võib olla raske või keeruline või võiks ikka olla püsiv kuskil? Ei, muidugi on olnud sellist tunnet ja mõtet või noh, seal on mitmeid aspekte tegelikult selle juures, et ühest küljest on teater ju ikkagi väga kollektiivne töö ja tore oleks kuuluda mingisse kollektiivi, kellega koos nagu areneda ja kuidagi nagu 11 julgustada ja 11 heegeldada ja, ja selline trupi teater mulle tegelikult, et sobiks ja meeldiks ja noh, ma olen ka ju sellise väikese trupi liige nagu must kast, no kes mis tegelikult on, on küll, eksju teater ja meil on oma nagu maja, kus me teeme lavastusi, aga ikkagi noh, kõik need näitlejad, kes sinna alla kuuluvad ja lavastajad teevad ka hea meelega väljaspool tööd ja on ka nagu vabakutselised, et kui neil aega on ja neid kutsutakse, siis nad hea meelega ikkagi lähevad. Ja nagu seal on selline väike tüdruk, kus, kus me koos saame põrgatada omavahel ideid, aga, aga muidugi mulle meeldiks sellisesse mingisse trupi kuuluda. Aga praeguses faasis kuidagi ei ole seda juhtunud. Ühest küljest ei ole mulle tulnud seda õiget pakkumist ja no praegu on ka lihtsalt nii keerulised ajad, et ennast ise kuidagi kuhugi pakkuma minna, et palun võtke mind sooja koha peale, ei ole nagu Aus, mul on tunne teatrite suhtes, et ma pigem saan praegu ise hakkama ja, ja ei ole olnud nagu keeruline ka liiga keeruline või selles mõttes, et et ma olen õnneks tänu sellele, et ma olen vabakutseline saanud ka vahepeal. Meil on vahepeal ikka valida ise, mida ma teen. Mis tööd ma vastu võtan ja, ja mis asju ma ei taha teha. Et repertuaariteatris tihtipeale seda võimalust nagunii suurel määral ei ole. Et sulle ikkagi pannakse käskkiri seinale ja, ja siis tuleb proovi minna. Et mulle nagu meeldib see vabakutselise elu selle aspekti peal või selle poole pealt. Aga nojah, et seal seal tõesti tekib, tekib natukene see, et kuna repertuaariteatris ikkagi sinu arengul hoitakse silma peal ja seda nagu kuidagi teadvustatakse kadaka ja, ja püütakse leida sulle töid, mis, mis sind inimese ja näitlejana kuidagi nagu arendaksid, siis, siis vabakutselisena peab seda ise tegema. Ja tihtipeale jah, kui, kui paistab mingi periood tulevast hooajast nagu tühjem, siis see võib tekitada natukene ärevust. Aga praegu noh, mul on läinud selles suhtes ikkagi väga-väga õnneks. Sa mõtled siis seda, et kuigi oli, et siiamaani on selline paras koroonajama, siis sinul on vähemalt neid tükke, mida teha on olnud ikkagi päris palju lisaks ka filmid. No mul on olnud parajalt tööd, mitte ma ei tahaks nagu ainult seda öelda, et mul on kuidagi nagu hästi paljud tööd, eks ju, ja ma olen selle üle õnnelik vaid et ma olen nagu saanud ka iseendaga hakkama nendel hetkedel, kui mul ei ole midagi teha ja pigem just vastupidi tahtnud neid hetki ka nagu tervitada ja ja oodanud seda, seda hetke, kui mul hakkab igav ja vaadanud, et mida ma nagu siis tõesti teha tahan ja, ja see on praegu kuidagi noh, kogu arengu suhtes ka nagu oluline olnud. Nii et vähemalt selles mõttes on sinul läinud ju väga hästi, et isegi kui sa ütlesid ka, et sul on olnud neid pisut rahulikumaid hetki, siis põhimõtteliselt on ikkagi kiirelt midagi ka peale tulnud kohe. Jajah, just või vene, just et ma olen kasvõi suutnud iseendale ära põhjendada, et miks, miks see hetk praegu nagu rahulikum on või, või et mille jaoks see vajalik on, et peakski, sest noh, nagu loodus või nagu ma siin alustasin, eks ju, et mulle meeldivad need neli aastaaega, siis siis loodus ka ju kosub, kasvab, õitseb ja liigub pidevalt, et, et inimesena kuidagi ma ka tunnen, et et kui ei ole alati sellist meeletut kiiret jooksmist, mis ongi ju väga hea ja saabki aja maha võtta, siis ma naudin seda täiega, mis mulle nagu antakse. Sul on praegu ka üks film käsil, teete siin kuulsuse narre ja alles oli ju ka talve olles ei saa öelda rohkem kui aasta aega tagasi juba. Aga kuidas sulle tundub, et kas põhimõtet üldiselt võiks öelda, et rohkem võib juba siin kinolinadel näha kui teatrilavadel? Ei, ikkagi rohkem teatris selles mõttes, et et teatris on õnneks nagu rohkem lavastusi mängukavas ja, ja ka tihedamalt. Noh, praegu on lihtsalt jah teatrit kinni, okei, nüüd tehakse lahti 24.-st, homsest siis et siis põhimõtteliselt saab ju jälle hakata käima, et muidu, kui, kui see oleks nagu jätkunud siin pikalt, siis tõesti oleks nagu filme mugavam vaadata. Aga ei, ma ikkagi ennast nagu filminäitlejaks ei pea, võtad vastu alati kui pakutakse. Ei, mitte alati muidugi selles mõttes, et ma olen ikkagi ka öelnud ära mingeid asju, aga, aga ma kaalun kindlasti ja, ja mulle meeldib nagu osaleda selles protsessis, kus noh, kus, kus ka nagu valmistatakse või mõeldakse, et mis oleks, kui me teeksime sellisest asjast filmi ja, ja noh, nagu ma ka enne rääkisin, siis ma ei pea kõiki rolle enda peale võtma, et tihtipeale siin viimase aasta jooksul olen, olen ka ise mänginud natukene siukest kosjamoori rolli või, või kui keegi on mulle sattunud pakkuma mingit materjali, mis mind kuidagi kas ennast ei puuduta. Või hakkab mul silme ees käima hoopis mõni teine inimene, kes, kes tegelikult võiks selle võimaluse saada, siis ma ei häbene seda nagu öelda. Ja ma olen natukene jah, niimoodi kuidagi nagu sokutanud teisi inimesi nagu pilti või viinud kokku inimesi, kes mul on tunne, et võiksid omavahel kokku saada ja kuidagi koostööd teha. Kui palju selliseid situatsioone ette tuleb, et ma ei tea, ütleme väga veider on niimoodi ette võtta, et ma ei tea, 10-st, mitu tükki on selliseid. No ütleme niimoodi, et seda on jah niimoodi raske öelda, tegelikult aga tihtipeale see tuleb ka lihtsalt sellest, et ma olen juba midagi ise vastu võtnud mingisse perioodi ja üks kokkulepe on sõlmitud ja ma ikkagi nagu mulle meeldib kokkulepetest kinni hoida või mulle meeldib, kui peetakse kokkulepetest kinni mitte ainult mina ise, vaid ka teised ja et kui ma olen ikkagi midagi juba endale ära lubanud ja kalendrisse kirja pannud ja kellelegi teisele seda ära lubanud, siis ja noh, tuleb lihtsalt pakkumine samasse kohta ja ma ei saa seda teha, siis, siis ma suunan ikkagi kellegi teise juurde. Et ütleme siis niimoodi, et 10-st ühe ma leian, mille ma panen iseendale ja ülejäänud ei sobi lihtsalt sellesse hetke. Aga, aga noh, päris nii see muidugi ei ole või selles mõttes, et ma ei tea, seda protsenti on vist keeruline öelda või, või seda nagu osa sellest ilmselt on küll muusikaga ei plaaninud tegelema hakata uuesti? Kuule ikka, plaanin selles mõttes ikka natukene plaanin ikkagi võiks ju tahaks küll, tahaks küll väga bänd või sa võtad natukene, on nagu see, et ma kuidagi nagu sellest oleme välja kasvanud veidikene, et noh, tähendab mulle see väga meeldis ja meeldib ja hea meelega kuulan neid aeg-ajalt. Aga et ma ise vist sellist muusikat enam ise ei teeks nagu, või need ainult sellist ühe ühe noodi peal tinistamist nagu tendendendindendendil linde, tindi, tindi, noh, kuidas nagu seal pallis tegime mini aga võib-olla siis midagi Calvin Harrise laadsest. Mulle meeldivad miljardid näiteks mingeid Trad, Attack ja kuidagi noh, et ma tahaks mingit sellist asja teha, aga noh, nad on ikkagi juba muusikuid ja see nõuaks ikkagi nagu oskuseid. Aga, aga siukest asja mulle meeldiks teha küll ja eks ole näha selles mõttes, et et kuidagi nagu muusikamaitse on läinud rohkem selliseks, et mulle nagu kuidagi meeldib, kui, kui lood on nagu heliteosed isegi, aga Calvin Harrise nüüd ma sain aru, miks sa selle välja. Et muidugi muidugi, sest seal üks väike kilti plasel jällegi ma ei osanud seda ka nagu pikalt mõtlesin, et mis, mis, mis see lugu nagu on ja noh sellegipoolest see lugu, mida me nüüd kohe siin kuulama hakkame, noh, tegelikult ei ole mingi selline õudne lugu, et et seda ei peaks kuulama ja ma ise, kuna ma mängin vahepeal pidudel plaate oma sõbra Rait õunapuuga koos siis siis me seda lugu näiteks ikka vahepeal mängima, sest et see, see kuidagi tõmbab käima rahva. See on siis Rihanna või fold, laad biit Calvin Harris ja, ja et ma mäletan, kui ma olin kaitseväes, siis seda lugu tuli raadiost pidevalt ja kui me olime toimkonnas, mis siis tähendab, et 24 tundi justkui oled, et oled nagu valves, siis raadio meil käis pidevalt ja siis seda lugu tuli veel ja veel ja veel, ja kui me saime poistega pärast SBK-d linnaloale, siis me läksime Tartusse pidutsema ja noh, see oli nagu selles mõttes huvitav lihtsalt vot see ongi veits kiltiblesel küljest nagu mehed sõjaväes, niuksed, niuksed, mehised, mehed, kiilakad ja nii ja siis, kui tuleb mingi Rihanna sihuke väga naiselik pala, mina, ma ei tea, kui naiselik ta ikka on, aga et siis selle peale me olime nagu ja tantsuplatsile kuidagi, et, et see on võib-olla see, see väikegildi, pesur moment just selle selle sees ja ja kord, kui raiduga mängisime, seda lugu, mida me meil oli üks, üks set, mille me tegime folgi, Viljandi folgi astekal, hipster Frank, mis toimus Ugala teatris siis Me mängisime Ugala teatri väikeses saalis oli meie lava ja publik tantsis seal. Ja keegi liikus niimoodi, et üks ülemine, üks saali, ülemine uks oli lahti ja kuna me kasutasime tossumasinat või noh, saalis kasutati tossumasinat siis selle tõttu, et see uks lahti oli pääsesse, toss koridori ja see käivitas tuletõrjealarmid, mis läks, saad aru täpselt helistiku niimoodi, et rai mängisin mingit ühte lugu ja mina tulin sellega peale, et, et, et, et, et, et, et, et vaiksel tulel sisse, siis pani ta täpselt õiges helistikus tuletõrjealarm. Te. Ei no okei, see polnud üldse täpselt helistikus, aga ühesõnaga see oli ikka väga võimas kogemus ja väga võimas hetk nagu. Sest ma ei saanud alguses aru, mis toimub. Aga siis saime aru, et maja mängib meiega kaasa. Et meil on nüüd aeg otsas, et pole midagi teha siin omaette edasi jutustama, aga mul on väga hea meel, et meil oli täna Restori saates külas Karl Robert Saaremäe, mina olin rehv pere ja ja järgmisel nädalal kohtume taas, siis on juba üks raadio kahele väga tuttav inimene siin. Aga suur tänu sulle, Robi, et sa siia tulid ja siis. Kuulame emakat ja aitäh sulle ja mõnusat suve.