Selle loo pealkirjaks kavatsesin algselt panna lihtsalt jõuku. Aasta alguses oli mitmel pool juttu sellest, et küberneetika instituudis on välja töötatud personaalarvuti Juku mis on abiks koolis informaatika õpetamisel. Erilist head meelt tundsid selle üle muidugi kõik pedagoogid, kes koolides arvutiõpetusega seotud. Nüüd võib öelda, on sellest möödas juba tublisti üle poole aasta. Esimene õhin on vaibunud. Juku tootmisest pole aga midagi päris konkreetselt siiamaani veel kuulda olnud. Aasta alguses oli lugeda, et sel aastal saab valmis 40 kooli arvutit, järgmisel aastal aga ületab nende arv juba 1000. Kõigepealt aga kuulajaile meeldetuletuseks Juku lühiiseloomustus. Palusin mikrofoni juurde küberneetika Instituudi arvutustehnika erikonstrueerimisbüroo direktori Kalju Lepiku ja sama instituudi asedirektori Ülo Jaaksoo. Juku on personaalarvuti, mis on eraldi mõeldud ekstra mõeldud koolide jaoks kuigi teda võib ka kasutada mujal on keda niimoodi projekteeritud ja kavandatud, et oleks kasutamisvõimalus laiem. Ta koosneb nii-öelda põhiarvuti komplektist ise väikesest seadmest, mille juurde kuulub siis televiisor ja kassettmagnetofon informatsiooni salvestamiseks. Televiisoris kasutada tavalist tava televiisorit, tavalist mustvalget televiisorit lisaks veel nii palju, et, et see arutel meelega tehtud personaalarvutina toome võrdluseks. Et näiteks kui õpetame koolides auto autoõpetust autosõitu, siis sõidetakse ikka autoga, millega võib sõita ka tänaval. Täpselt samuti ei ole otstarbekas teha koolidel arvuti, mis kõlbab ainult koolis vaid see peab olema arvuti, mis kõlbab elus. Tööriist, millest saab ka kasu see vahe, kas ta on natuke keerulisem, kui see ei ole üldse nii suur. Vähemalt füüsika laborite läbiviimiseks ja elektriskeemide kontrollimiseks. Katsete läbiviimiseks kindlasti. Nõndanimetatud teise kirjakeele omandamisest on palju räägitud. Üks eestvedajatest olnud TPI rektor akadeemik Boris Tamm. Aga millest Juku alguse sai? Eelmise aasta märtsis tuli välja, et Keskkomitee Ministrite ühismäärus kus räägiti väga tõsiselt informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimist koolides ja siis oligi poristam initsiatiivil kutsuti kokku üks koosolek, kus arutati küsimuste tika õpetada näppude peal paberi peal arvutustehnikat informaatikat ei ole ikka reaalne, ei ole otstarbekas, kas ja kuna oli ka teada et piisavalt arvuteid lähemas tulevikus saada ei ole, kus arutati küsimust, et võib-olla on reaalne vabariigis endas midagi ette võtta. Kaaludes siis meie võimalusi, see nõupidamine toimus maikuus. Andsime välja lubaduse, et novembrikuus demonstreerimine näidist töötavat näidist, millest võiks öelda, et natuke nagu julge lubadus, aga Me võisime natukene julged olla, sellepärast et aastate jooksul oleme teinud siin kümneid erinevaid arvuteid, mis on ennast näidanud erinevatel objektidel täiesti töö kindlatele. Järelikult meil oli mingi oskus ja pagasi oli olemas. Küsimus on ainult selles, kuidas kogu senine oskus ja pagas panna nüüd kokku ühte arvutisse, mis teljastagi need funktsioonid. Kui pärast siis see valmis oli ja kui me tegime kokkuvõtteid et kes seal siis nüüd vaeva nägid ja see tuli, tehti, Tsee tehti ära lisaks tavalisele ülesannetele siis selgus, et selles käskkirjas, mille järgi tuli neil kiitustavad oli 20 nime. Ja millest siis see 15 olid ikka need, kes kuulsid väljamõtlejate liiki. Tähendab seda, et 15 juhtiva spetsialisti mõtteid ja oskused püüttisin ühte kop kohta võimalikult kiiresti kokku panna. Et ta on ikka, tugineb senistel kogemustel lisaks veel nii palju, et tõesti, et ega tänapäeval arvutit teha, mis töötaks, arutaks see ei ole üldse eriti keeruline. Muidugi kordan, ütlen veel, et see on sama nagu näiteks oli juba enne sõda raadioamatöörpornograafia kokku, millega ta ei lähe, ma ei tea kuulata täpselt samuti, meil on käes need põisskeemid, need kokku panna. Üleplaadil ei ole probleem, küsimus selles professionaalsuse kastan õigesti orienteeritud antud otstarbele. Me loodame, et siin on need tingimused lihtsalt täidetud. Neetud öelda, et alguses nagu erilisi muresid ei olnudki muresid, selliseid muresid. Et kas me oskame teha seda ei olnud, sest mind eneseusaldus peab olema Acass jätkub aega ja materjale ja kõva tempo oli peal. Jah, paratamatult lubasime. Tuli täita, millised konkreetsed mured alguses olid algusest peale põhimure kus saada kätte sobivad elemendid. Nagu kuulsite, andsid arvutiloojad lubadused, Juku esimesed töötavad näidised saavad valmis eelmise aasta novembris. Veid ette rutates võib öelda, et nad oma lubaduse täitsid. Nähti muidugi vaeva ka selle üle, et tootjatel kergem oleks. Sobivad elemendid valiti sellised, et need oleksid kergesti kättesaadavad. Mõttetu on ju luua arvutit, seda enam kooli arvutit, mis mõned defitsiit osa puudumise tõttu lihtsalt kasutult seisma jääb. Tegelikult üks on elementbaas, mis peab olema Te saada ja mitte defitsiitne neist elementidest, millest arvuti põhiarvutan kokku panna. Kuid ta peab olema komplekteeritud ka selliste lisaseadmetega, mis on kättesaadavad. Töökindlad. Sellest lähtudes ongi informatsiooni salvestada on kasutatud kassettmagnetofoni. Jaa, kuvarina mustvalge televiisor. Lisaks muidugi tuli arvestada seda, et ta on laiatarbeseade, mis peale ohutustehnilistele nõudmistele vastama peab olema äärmiselt töökindel, kuna ta läheb kooli, tuli arvestada ka seda, et oleks võimalik need arvutid panna võrku, moodustada arvutite süsteem klassis. Novembri keskpaigas oli Juku esimene eksemplar teil need laua peal, kuidas ise rahule jäite. Valmis oli kaks kude, mustreerisime ühte neist demonstreerisin avatud kujul, et oleks näha, millisel tasemel umbes trükkplaat ja montaaž ja ja kuidas ta üldse välja näeb. Ma arvan, et jäime rahule. Sest et kui vaadata praegusel arvutifunktsionaalseid võimalusi, siis ta ei ole mitte millegi poolest halvem kui praegu välismaal toodetavad kaheksa, kaheksas kohalised personaalarvutit. Ta jääb muidugi alla praegu oma disainilt ja võib-olla ta võiks olla ka natukene väiksem ja aga see ei käinud tema nii funktsionaalsete omaduste kohta, segab lihtsalt teostuse kohta. Teos on tehtud meie olemasolevate võimaluste piires. Nii et praegu, nagu ei oskakski öelda, mida seal veel tahaks kohe kiiresti ümber teha või muuta. Ja seda, et ta meid endid rahuldab, näitab see, et me oleme rakendanud oma töödes ja tegemistes eksis. Mõne aja pärast tuleb teha lihtsalt uued versioonid, mis põhinevad juba uutel elementidel. Ta muutub odavamaks, kompaktsemaks pole veel töökindlamaks. Aga tarbija poolt tarbija poolt vaadatuna peaks ikka jääma küllaltki kauaks samaks. Et tarbija ei peaks ja avate kohkum, et näed jälle mõtteliselt midagi uut välja. Ja ma siinjuures tahakski rõhutada seda, et selle arvuti, selle juku projekteerimisel peeti silmas, et seal oleks võimalik kasutada kogu seda tarkvara, mis on seda tüüpi arvutitel juba väljadelt petetud. Sest maailma praktika näitab, et isegi enamus aega suurem aeg läheb hiljem tarkvara väljatöötamise peale. Jukuga tuleb kaasa süsteemne, universaalne. Põhiprobleem on praegu see, et nende arvutid peavad akam ilmuma sadades teist kui asja väljamõtlejatest tootmine otseselt ei ole, aga kuidas te ise asjast arvate? Kus esimene, mis puudutab varustamist, kui siin tõesti, me ei saa kaasa aidata meie oma kaasabi püüdsime anda juba sellega, et me püüdsime tõesti oma hinnangute järgi panen sisse mitte defitsiitseid elemente siis see, mis nüüd puutub seda häälestamist, vastavaid vahendeid ja sellist abi, seda me lihtsalt arvab, et ma olen kohustatud andma, sest et seda aega kusagilt mujalt loota ei ole, olgugi et ma arvan, et kolleegid kesta, kongressid, abi peavad andma, kunstiõhtu kuulevad, on väga murelikud, et näed meil on nii palju tööd, aga ma arvan, et kuna see eesmärk siiski on selline nad sellega lepivad staabi kannavad, et me peame, oleme optimistid lihtsalt, sest see vajadus on niivõrd suur. Mina olen optimist ja ma olen optimist, sellepärast et ma arvan, et üks korralikult välja töötatud riistseade leiab alati tootja. Olgu lisatud, et see jutt sai lindile salvestatud märtsi lõpus. Tookord jäi lugu lihtsalt eetrisse minemata, sest polnud ühtegi inimest, kes oleks öelnud, millal konkreetselt esimesed Jukud meie koolidesse tulevad. Juku loojad olid siis igatahes veel optimistid sest tõepoolest üks korralikult välja töötatud ja väga vajalik arvuti peaks ju endale ometi tootja leidma. Järgmine jutt sai räägitud juuli esimestel päevadel. Pange tähele, Juku sünnist oli siis möödunud juba kaheksa kuud. Küsisin Eesti NSV riikliku plaanikomitee arvutustehnikaosakonna juhatajalt Antsurvakult, mis vahepeal seoses Jukuga on toimunud. Alustada võiks sellest, et vahepeal on toimunud vabariiklik arvutiõpetuse alane konkurss mille korraldajateks olid vabariiklik Popovi nimeline teadus-tehniline ühing. Eesti NSV Teaduste Akadeemia riiklik kutsehariduse komitee ja Tallinna polütehniline instituut otsustati üksmeelselt anda konkursi esimene preemia, mida juhendi järgi oli kaks arvutile Juku ning esimene preemia tööle personaalarvuti Tartu, mille autorid töötavad Tartu riiklikus ülikoolis. Mõlemate tööde juures. Komisjon toonitas head tehnoloogilist lahendust. Suhteliselt odavat hinda, häid tehnoloogilisi parameetreid. Niisiis toimunud on konkurss. Ja ka konkursil sai Juku kõrgelt komisjonilt koos personaalarvutiga Tartu esimese preemia. Seejuures odav hind, head parameetrid, hea tehnoloogiline lahendus. Mille taha siis Juku tootmine on ometi seisma jäänud. Tootmine ei ole seisma jäänud, tootmist ei ole lihtsalt veel alustatud. Samal ajal aga kõik lootused, et me juba sellel aastal saame meie vabariigikoolide käsutusse mõnikümmend Jukut. Kõik need lootused on endiselt olemas. Igal pool tähtaegadega on fikseeritud 86. aasta teist pool aastat, nii et erilist mahajäämus praegu veel ei ole. Ja, ja vähemasti mina olen optimistlik, et tehase Estoni poolt esimesed Jukud selle aastanumbri sees toodetakse edasi. On plaanid. Et Jukut tootmises hakkab otseselt osalema tehas RET ja 87.-ks aastaks. On loota, et toodetavate arvutite arv ulatuda ehk juba 1000-ni. Mis seal siis täpselt edasi, seda on muidugi praegu raske öelda. Nii et kogu asja tuleb võtta nii-öelda lühikeste sammudena. Ja kõige tähtsam on, et me saame selle tootmise käima. Küllap optimist peab olema ja ega teistmoodi ei saagi. Sest uus kooliaasta on juba alanud. Mismoodi ja kui kaua informaatika ja arvutiõpetus koolides ilma selleks ettenähtud arvutita käib, seda ei oska veel praegu keegi asjaosalistest öelda.