Ilusat päeva kell on kohe 12, kakskümmenduse kuulavad raadio kaks pulssi. Nagu ma aru saan, on kolmapäevane päev. Täna on 19. mai, lisaks sellele, et on 19. mai, on ka Mei rei, ehk siis mai päikesekiire päev me saame aru. Tähendab seda, et kui oleks päike, siis peaks ennast päikesekreemiga kokku käärima, aga tänane ilm on küll võrdlemisi nutune. No loodame, et läheb natukene paremaks. Tänasest puldist ka. Aitäh muidugi Eerik Norrale ja aitäh ka hommikutiimi vahvatele kuttidele, Jableksidele. Ja suured suured õnnesoovid ka muidugi Margus Kamlat dile, kellel on täna sünnipäev. Pulsitiim soovib sulle sajad õnne, ole sama hädasi. Tänane pulss pühendub suures osas muusikale ja sellega seoses olema ka Facebooki postitanud. Küsimuse. Ja küsimus on, milline on sinu lemmiklaul, kus kuuleb ka puhkpilli? Nii et ole aga, aga vahva ja kärme vastama ja põnevamad vastased kindlasti loomega ette. Natukene muusikat ja siis sukeldume kohaliku kontserdielulainetele. Seoki tšau tšiki Pansai, sa kuulad raadio, kaks pulssi ja kell on 12 26. No eile sai Eurovisioon Rotterdamis esimese poolfinaaliga stardipaugu Eurovisiooni lauluvõistlus ning siis selgusid seal esimesed 10 finalisti. Ja nende osas oli kihlveokontoritel totaalselt õigus. Nad ennustasid ära kõik 10 edasipääsejad. Jääb siis loota, et kui ülehomme astuvad võistlustulle Norra vabandust-vabandust San Marino, Eesti, Tšehhi, Kreeka, Austria, Poola, Moldova, Island, Serbia ja Gruusia, Albaania ning Portugal, Bulgaarias, Soome, Läti ja Šveits ja Taani. Et siis nende puhul täielikult kihlveokontorid õigust ei räägi, sest praegused ennustuse kohaselt Uku Suviste edasi ei saa. Küll aga võib see poolfinaal tuua mõne toreda üllatuse, sest tõepoolest meil on siin olemas Soome ja Läti, kes parimal juhul heal juhul ikkagi meile tavaliselt hääli annavad ja esitasid, Uku Suviste astub siis teises poolfinaalis Loogade laki vann üles teisena. Võib-olla pole ka kõige parem asupaika vist, võtsin meenutada ka näiteks seda, kui aastal 2001 oli meie esindaja Sahlene võist Sahliin siis tema astus üles kolmandana ja sai ka vist lõpuks kolmanda koha, nii et ei ole sellel vahet, mis järjestus on vähemalt suuremas perspektiivis. Finaal leiab aset siis laupäeval, 22. Mai kell 22, null null. Aga jah, homme siis elage meie mehele kaasa, nüüd kultuuriteated ja siis räägime Eesti kontserdi esindajaga, Eesti kontserdielust. Atuuri teatele kultuuriteatele. Kas mäng mängib sinuga tasuta abi hasartmänguinternetti arvutisõltlastele ning nende lähedastele hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuses info üks, viis, neli üks nullpunkti või tööpäeviti 10-st 18-ni telefonil üks viis neli üks null. Too soodeisvee seal Inga ja Toomas Lunge muusika ja luuleõhtu, Kadaka konverentsiäärne. Kui. 27. mail algusega kell seitse õhtul. Tere tulemast. Eesti vanim kunstikogu, teadus ja kunstmeistriteosed tüürist, kuni põld roosini Tartu Ülikooli muuseumi näitus Ars Akadeemika Tartu toomkirikus vaata lisamuuseum punkt Uudee. Ainulaadne näitus kodu ja rahu. Mustvalged analoogfotod Aleppo seebist, kodud ja varemed, meeldejääv lõhn. Näitus kodu ja rahu on avatud Telliskivi loomelinnakus asuvas Juhan kuusi dokfoto keskuses. Dokfoto-s on elu. Eesti muusikat teatriakadeemia esitleb rahvusvaheline kaasaegsete etenduskunstide festival Veebeeemm manifest, teisest maitsta ka seitsmeteistkümnenda juunini. Tallinna täpsem info manifest, bee. Tere päevast, kuulad raadio kaks pulssi. Pole saladus, et viimane aasta on raskelt mõjunud eesti muusikaelule. Milline on aga seis praegu järgmiseks uurimegi, kuidas elab antud piirangute valguses Eesti kontserdielu ja kelle mu käest seda pärida, kui mitte Eesti kontserdilt? Meil ongi nüüd ühendus Eesti kontserdis bokspersoni ja kommunikatsioonijuhi Andri Maimetsaga, tere päevast. Tere päevast. Kuidas elab Eesti Kontsert, milline on seis ja kas üldse saab millidest rääkida või räägime pigem hoopis tuhandetest ja sadadest? No ma vastaksin sellele küsimusele, et kuidas läheb. Ma vastaksin nii nagu kas Matrossovi nüüd kostab aastasena multikas, kui ta kirja alustas, et meil läheb hästi isegi toredasti, käpad valutavad ja 100 nagu polekski põhimõtteliselt niimoodi, et nii lähebki nagu kogu aasta aega on ju eesti kultuuril läinud selliste suuremate tagasilöökidega siis mõnel hetkel jälle nagu noh, väikeste lootuskiirtega, aga noh, tänasel päeval, mil me teame juba kultuur, saab oma nina tasakesi taas välja pista ja, ja mitte ainult kultuur, vaid ka inimesed saavad välja pista oma nina kultuuri juurde juba lähipäevil, et me tegelikult elame ta paremast paremas maailmas ja natukene lootusrikkamad oleme. Et me oleme ju kinni olnud Eesti kontserdil, kellel on siis ju kontserdimajad üle Eesti pluss tegevused ka veel võõrsil oleme kinni olnud, märtsist saati ei vabandanud, meie oleme olnud aasta algusest saati kinni tegelikult ja jätnud ära umbes sadakond üritust, noh nüüd ma loodan, et juuni, mida, mida meile lubatakse, et juunis saame me ikkagi kontserte teha, nii et selline selline see aeg ongi olnud. Et ei istu keegi, käed rüpes, aga, aga selge on see, et me ei saa ka kontserte kavandada niimoodi, et ütleme interpredile, istu sina seal nurgas pilli, kast käes ja oota, kutsutakse. No Eesti kontserdihooaeg on see viimane uudis sinult küsida muidugi ka, kas oli üldse mingit hooaega, mida pikendada, aga mis tähendab? See tähendab seda, et kui tavaliselt me ikkagi kevadhooaja lõpetame kusagil maikuus võib-olla paaris kohas juuni algul, siis nüüd oleme me tegelenud sellega, et ikkagi kuni jaanipäevani üle Eesti kontserte anda. Et olukorras, kus leevendused on tulnud inimesi saab järjest rohkem saali lasta siis mõned kontserdid, mida me oleme kindlasti kahtekümmend sellel kevadhooajal ära teha. Me juulisse tõstsime, noh, kõige suurem ja kõige olulisem sellest valikust minu jaoks aga ka paljude pealtvaatajate-kuulajate muusika armastajate jaoks on Sven Grünberg kahtlemata. Kuna sel kevadel pidime tähistama nüüdisloodame tähistada tema kunagise sellised menualbumi hingus kolmekümnendat sünnipäeva ja selleks puhuks siis toimub Eesti kontserdi Estonia kontserdisaalis selle muusika esmakordselt live esitamine, seda polegi kunagi varem tehtud ja noh, nii-öelda noodi järgi, et Sven Grünberg pole kunagisi sellele noote kirjutanud ja ühtlasi tuleb ka uus hingus mida ta siis ise ka esimene plaan, et see on juba sellise elektroonilise muusika austajatele. Ma arvan, üks väga tore verstapost ja, ja oli, oli, oli paganama kahju, kui see tuli edasi lükata ja nüüd on paganama kahju sellest, et ma juba tean, kui populaarne see kontsert võiks olla ja kui palju see saal võiks inimesi mahutada. Seda ei juhtu, tänaste piirangute alguses on meil kontserdid kõik välja müüdud, mis tähendab seda, et umbes üheksasajakohalise Estonia kontserdisaali on meil täna lubatud panna ainult 200 inimest ja eks see paneb südame verd tilkuma küll, sest tegelikult tahaks ju midagi nii head võimalikult paljudele näidata. Ringlus tahaks kindlasti paljud inimesed näha, kas on tulemas mingisugust lisakontserte. Ja meil on ka lisakontsert juba kavas, sest kevadine müük näitas seda, et mis seal kontserti oleks tarvis ja meil ongi kokku kolm kontserti, üks kontsert Tartus, kaks kontserti Tallinnas praeguste plaanide järgi ja need kõik on siis selle 200-ga välja müüdud. Kui olukord areneb, meil on siin natukene ju tegelikult veel aega juuni keskpaigani, siis me saame kohe rõõmustada kõiki kõiki raadiokuulajad ja kõiki oma külalisi pileteid juurde panna. Hetkel ei oleme plaaninud, et, et me teeme veel neljanda või viienda kontserdi. See ongi see, võib olla ka vastus sellele küsimusele, et kuidas üks kontserdikorraldaja nendes oludes toimetab, et jube palju paindlikkus nõuab kõigilt. Kui olukorrad muutuvad, siis mõeldakse, pannakse jälle pead kokku, plaadiga ABC räägitakse muusikutega. Reeglina muusikud ikkagi ei taha kodus passida ja kui kellelegi vähegi on võimalikuks osutunud, siis saab teha kontserte uuesti juurde teha, aga, aga on ka teistmoodi. Paraku laiutatakse käsi ja öeldakse, et tegelikult on juba uued plaanid ja teised tegemised, sest et ega, ega muusikutki teevad oma plaane väga pikalt ette järgmisteks hooaegadeks ja, ja nii edasi, et see, see on selline teistmoodi dispetšer töö olnud küll. No sellise Alexela, Nordea, Solarise, Lukoili või mis iganes selle kontserdi nimi nüüd ka on suure mahuga saali 200 inimest, see on ikka pehmelt öeldes naeruväärne. Selle naeruväärne tõepoolest, et seda on ka suur suursaalide omanikud või suursaadikud saalide haldajad öelnud, kes täpselt samamoodi, olgu siis Alexis elab või mis iganes, säilitasid kontserdimaja, Estonia kontserdisaal, et me oleme piisavalt suured, kõrged, hästi ventileeritud hajutamisvõimalusega saalid, et mõistagi oleme, oleme palunud ja tuletab ennast meelde, et võib olla, siis peaks selliseid tuuri statsionaarseid kontserdipaiku sama vitsaga lööma kui väikeseid kultuurimajasid või, või, või pisemaid klubisid. Meil ei ole neid väga palju Eestis, aga mõningad on ja, ja võib-olla. Aja edenedes vaatab ka siis see seltskond, kes otsustab neid piiranguid, vaatab sellele otsa ja annab meile natuke rohkem õhku juurde. Et me oleme toimetanud ka eelmisel sügisel, kui kui Eesti Kontserdi hooaega alustas juba siis tegelikult vaikselt niimoodi piirangute tingimustes. Meie publik teab väga hästi, mis asi on hajutamine teab väga hästi, mis asi on käte desinfitseerimine. Täiesti kontserdipublik oli, oli esimene, kes hakkas siis regulaarselt kontserditel kandma maske. Et sageli oleneb suuresti sellest, kes on su puhub ja, ja ikkagi kultuurikorraldaja eeldaga loodab, et tema kontserdikülastaja või tema teatrikülastaja vega kinokülastaja on ise piisavalt kultuurne, et ma arvan, et tänaseks päevaks on igaüks aru saanud, et keegi seda haigust ei taha ja keegi ei tule reegleid tahtlikult enam sellistesse paikadesse rikkuma. Et selline koostöö, ma loodan, kanna puuvilja ja me ikkagi saame need uksed rohkem lahti, võtame juurde kas või selle, et meil on juba täna, tänasel päeval väga palju vaktsineerituid või läbi põdenud ka need on olulised muutused, sest ka siin räägime valitsusega läbi kõik kultuurikorraldajad ühiselt. Kuidas see võiks muuta ligipääsu kultuurile, et kui meil saalis on ikkagi mingisugused piirangud, inimesed istuvad hajutatult, aga kui on ka tõendatud, et vaktsiini saanud ei kanna nakkust edasi nii tohutul määral, et see oleks päriselt nagu probleem, siis miks mitte kasutada vaktsiinipassi kriteeriumide sertifikaat, kuidas seda iganes nimetatakse? Me olemegi muutunud olukorras ja me peame ka püüdma võimalikult ruttu leida uusi mooduseid, sest oleme ausad, ega tegelikult me ju keegi ei tea, et selle suvega olukord läbi saab ja vaadata teadlase jutte, siis ütlevad, et sügisel tuleb uuesti valmis olla, nii et paneb ohkama, aga, aga lõppude lõpuks haigusena neile tundmatu ja me peame suutma sellega toimetada niimoodi, et meie päriselu või ühiskonnaelu, meie kultuurielu mitte ainult kultuur, vaid laiemalt üleüldse väljas käimine, söömas käimine, siseturism kui merel, välismaale ei saa see peadu normaliseeruma või, või niivõrd-kuivõrd normaliseeruma. Me peame oma eludega edasi minema. Absoluutselt nõus ja olukord on küll ess, aga vähemalt teil ja mul on töö olema seal, onju, aga ma ei saa küsimata jätta siis viimaste uudiste valguses, mis on Eesti kontserdi seisukoht siis suurema koondamislaine osas orkestrimaastikul. Eesti kontserdi seisukoht, nagu ka teiste paljude kontserdikorraldajate kultuurikorraldajate muusikaorganisatsioonide seisukoht on päris ühene, et see olukord on taunimisväärne ja me oleme väga kriitilised ja siin ei ole küsimus selles, et kaitseväe juhataja või nagu me eile uudistest lugesime, ka politsei ja piirivalvejuhi oleksid teinud midagi valesti, nad peavadki tegema seda, mida neilt oodatakse või kästakse. Tullakse valitsusest lihtsalt ühe pelga numbriga, öeldakse, et hakake nüüd koondama ja ma täiesti mõistan kaitseväe juht, kui ma täiesti mõistan ka politseile piirivalvet, kes ütleb, et aga meie põhitegevus on midagi muud kontserdi korraldamine. Me võime rääkida sellest, et mis on ühe kaitseväe orkestri või politsei, piirivalve, orkestri, ka tegelik sümbolväärtus, lisa sisu. Me võime rääkida sellest, et see on professionaalsetest muusikutest koosnevad need kollektiivid mis tähendab seda, et inimene, kes läheb Eestis õppima pillimeheks tahabki päriselt saada professionaalseks pillimeheks siis need on ühed väga kindlad tööandjad olnud. Need on tema väljakutsed, kus sa need ära võtad, siis tegelikult ei ole ka puhkpillimuusika hotell väga palju professionaalseid väljakutseid langeb talle, et me sellest ja langev absoluutselt tase. Ja, ja ma ütlen, et siia juurde tuleb ka see, et üks on loomulikult nende toimimine rahuajal, aga kui me räägimegi kaitseolukorras, kui me räägimegi sellest, et meil ongi, no loodame, et ei ole, aga, aga tõepoolest ongi sõjadega siis ka siis on seesugustel kollektiividel oma funktsioonid oma eesmärgid, olgu see rahustamine, rõõmustamine, meele lahutamine, meele lohutamine, et see kõik on tõepoolest ühe ühe suure ökosüsteemi osa, aga küsimus minu jaoks kõige suurem ja ka seda meistri kontserdit arutada, palju see, mis praegu on juhtunud nende kärbetega, mille sisse me tegelikult keegi lihtrahvana ju ei näe, miks, kuidas, kustkohast, millised võimalused oleksid veel, miks peab tegema, et sellises olukorras on pandud kaitsetahe ja kultuur justkui omavahel kaklema? No näete, siin on teile nüüd Kont, Erage ja vaadake ise, otsustage ise, kumb on tähtsam, tegelikult ei ole ühele riigile tähtis nii kaitsetahe kui ka kes kultuur ja see ei ole mitte siis ainult professionaalne kultuur, millest me täna praegu räägime. See on ka amatöörkultuur, see on ka soov teha koorilaulusoov, mängida pilli võib-olla ka mitte, noh, tähendab koolis käinud keegi teine kui meie ise meie kultuurrahva elu eest nagu ei otsusta, ega, ega meid ei aita. Et selles mõttes on see vaidluses minu meelest kõige näotu, et me oleme justkui pannud ühele kandikule, valige kas kaitse või kultuur, aga seda me valida ei tohi. Ehk põhimõtteliselt oleks vaja, et vaidlus läheks nende juurde tagasi, kes sellise karmi otsuse on teinud ehk poliitikud. On see siis valitsus, on see siis riigikogu laiemalt ja eks siis arutame, et kui on vaja kärpida, siis mis on need tegelikult kohad, kus me selleks, et mitte kaotada kultuurrahvaks olemine seda teha saame, nii et loomulikult me kaitseme kõikide teiste muusikakollektiivide, ka neid kaht orkestrilt, sest neid on vaja. Ja nagu ma ütlesin, nad on, nad on osa suuremast ökosüsteemist, nad on osa meie igapäevasest inimesteks rahvaks olemisest, nii et kui saame kaitsenereeriti Väga tore, no loodame olukorra lahenemisele aitäh kommentaari eest. Eesti kontserdikommunikatsioonijuht, Andri Maimets. Ilusat päeva. R2 Bulls. Aga tõde. Ilusat päeva kell on 12 55. Ja Delfi on avaldanud siin ühe väljavõtte tuntuima eesti saksofonimängija muusiku Raivo Tafenau, Facebooki postitusest Raivo Tafenau nimelt vihane kaitseväe orkester koondati ning tegi siis arvutused, kust raha juurde saada. Ta on kirjutanud niimoodi, tegin siin väikese arvutuse, hetkel on riigikogu liikme palk 4330 eurot siis 101 korda 4330 eurot on 437330 eurot. Ja aastas teeb see siis viis miljonit 247960 eurot. Tafenau Facebooki, kirjutas ta ja lisas, et et see sellest kui kärpida 30 protsenti, siis riigikogutöötajate palkasid on see enam kui piisav, et hoida alles mõlemad orkestrid. Ja ta lisab siis Facebooki, tema esindab talupojamõistust ja on kuradima vihane. Kommentaariumis läkski muidugi elavaks aruteluks, nagu ikka Tafenau ettepaneku poldi nõus ning lisati omalt poolt veel ettepanekuid. Lisaks veel öeldi, et keegi võiks lihtsalt kogu riigikogu vahelduseks võttes ära koondada. Pakuti selline asi välja, kindlasti lahendus ei ole, aga eks inimesed on ka keevalised ja käima tõmmatud, korralikud muusikute ringis ollakse heas mõttes halvas mõttes, võib-olla ka ringkaitses, et ikkagi hoida omasid ja sest kunagi ei tea, kui sa lased asjal niimoodi minna, võib-olla ise järgmine. Palju oli ka neid, kes pakkusid välja riigikogu koosseisu vähendamise 101-lt liikmelt 51-le ja sõnavõtte hulgas olid siis muuhulgas Sofia Rubina, Susanna Veldi, Lauri Saatpalu ja veel mitmed Eesti tuntud artistid, lauljad ja muusikud. Selle teema juurde tuleme täna veel tagasi, räägime ühe väga kõrge Eesti orkestrijuhiga sellest mis siis olukord on antud hetkel Eesti muusikamaastikul on ju, mida see tähendab, kui kaks orkestrit ära koondatakse, nüüd üks väike muusikapala ja siis uudiseid ja tuleme tagasi. Ilusat päeva kell on kohe 13, null kaheksa ja on aeg rääkida jälle natukene kultuuri juttu. Sel kuul toimub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 juhtimisel kultuudid, kompassi foorum, kuidas rääkida oma lugu. Ja seal siis jagatakse tippekspertide poolt, kuidas luua lummav, eristuv narratiivi, elamuste kaudu enda lugu rääkida, meil ongi külla tulnud Trakadeemia juht Siret Campbell ja Tartu 2024 produktsiooni koordinaator Heigo Teder, et sellest kõigest rääkida. Tere päevast. Tere päevast. Tere. Kuidas läheb, kas Tartus oli parem ilm? No eks ta on selline üldine hall igal pool, aga, aga me kõik teame, et me oleme ju suure päikeserohke suveootuses ja me oleme sündmuste ootuses oleme kõiges lootuses, mis võiks meid vastu võtta siis, kui see vihm on läbi ja elu on jälle ilusam. Ilusas, kes läheb nagunii, aga natuke lohutav kuulda, et kusagil pole praegu parem kui Tallinnas või Tartus. Sama värk sama koos sama värk, aga me kõik teame, et ei ole paremat aega planeerida oma oma sündmusi, oma mõtteid ja oma ideed, kuidas selline hall ollus meie ümber väljas valitseb, nii et et see on õige aeg, et sättida oma sisemine, üritan paika mõelda oma mõtted selgeks ja hakata ette valmistama selleks, et inimesi. Vihmase ilmaga kirjutada on oluliselt parem kui päikese käes. Seda on ju absoluutselt, mõtted on palju paremini koondatud ja üldse ei taha minna õue päikest nautima. No räägime sellest tulevasest üritusest, mida see tähendab? Mida see tähendab? Siin ma võib-olla teeksin natukene pikema sissejuhatuse, kuna anna tuld, tegemist on ju Viiekordse foorumi või sündmusega meie kultuurikompassi pikas toimimisahelas. Et mis asi on kultuurikompass, nagu ma juba ütlesin, me kõik oleme erinevate sündmuste, erinevate meid kõiki rõõmustavat. Siis hetkede ootuses, aga selleks, et saaksid meieni asuda erinevad ansamblid, jõuaksid lavale erinevad näidendid, valmiksid, filmid, raamatud, sünniks, kunstiteosed selleks kõigeks lisaks loojad, tele on vaja ka kultuurikorraldajaid ja need kultuurikorraldaja head võimaldavad siis sillata loojaid, artiste ning publikut. Aga siinkohal ongi ju meil väga pikk tee käia, kui me oleme ette valmistamas kultuuripealinna tiitli aastat, mis aastal 2024 Tartus ja Lõuna-Eestis toimima saab ja selle tiitli aastaga on kõikides kultuuripealinnades kogu Euroopas oldud silmitsi tõsiasjaga, et et ei piisa ainuüksi Tiprodutsentidest ei piisa ainuüksi oma ala vaieldamatut rest profidest, kes, kes lihtsalt suuda pakkuda piisavalt palju sisukat programmi, et täita ära terve aasta. Ja siit ongi võtnud kultuuripealinna meeskond oma kanda, siis sellise pikaaegse plaani tuua kokku juba hetkel tegutsevad erinevate kultuurikorraldajad, sündmuste loojad ja omavahel, vahetada kogemusi, omavahel, tõsta teadlikkust vahetada informatsiooni ja seeläbi muuta kogu korraldajate sektorit tugevamaks. Võiks öelda, et, et see omalaadne ja formaalne võrgustik on nüüd 10 regulaarselt iga nelja kuu tagant aset leidva kultuuriteemalise foorumiga kasvanud, orgaaniliselt läbinud erinevad teemasid ja sel korral meie juubelifoorumil oleme me võtnud plaani keskenduda ühele kitsamale alalõigule iga sündmus looja siis tähendusväljal ja, ja meie seekordse kultuurifoorumi pealkirjaks on storytelling inglise keeles ja eesti keeles siis kuidas rääkida oma lugu, kuidas seda rääkida tekstiliselt, kuidas tekste kirjutada, kuidas rääkida pildiliselt, kuidas rääkida oma lugu visuaalselt, kuidas rääkida oma lugu heliliselt. Ja see on ka üks põhjuseid, miks me hakkasime otsima just erinevaid tajuvälju erinevaid eksperte, kes võiksid avada kultuurikorraldajatele laiemad, tagamaasid ühe või teise teema taga ja, ja meil on väga hea meel, et ja lisaks siis teistele esinejatele, keda ma ka hea meelega teile kõigile raadiokuulajad tutvustan, on meie seltskonnas ka just nimelt Siret Campbell, kes on koos meiega hetkel siin stuudios ja kui me rääkisime põgusalt teksti, sest et selline ilm nagu väljas hetkel on, et see kõik soodustab näiteks tööd tekstidega siis kes oleks parem, kui mid? Dr akadeemia juht ja liider Siret, aga ma, Siret hea meelega annaksin siinkohal sõna sulle. Mida sinu jaoks tähendab lugude rääkimine, sa oled sellega silmitsi päev-päevalt, aasta-aastalt ise loojana kui ka siis õpetajana akadeemias. No tegelikult me kõik oleme ju kogu aeg lugudega seotud, et, et meid ümbritsevad ju lood, et kas ja kuidas me neid mõtestame, anekdoodid või niisama lood, mis elus juhtunud on, igal pool on seda tegelikult vaja on ja kas või kas või see, kuidas me siit raadiomaja fuajees talt tulin, üles korrusele, tegelikult kui rääkida sellest lugu, siis sellest võib rääkida, kes väikese loo ja sellest võib rääkida täiesti täismahulise romaani või filmi, sellepärast et igas hetkes on nii palju, et siis olenebki, et mida me tahame parajasti üles noppida, millele me tahame keskenduda ja mis lugu me tahame rääkida Flora giga, põnevalt seda, kuidas te tulite sealt Voluloodadist möödujad liftiga ülesse. Ma lihtsalt ütlen, kuidas tehniliselt sellist lugu osaks näiteks üles ehitada, et noh, et me jõuame mingisse ruumi, meid ümbritseb teatud laadi valgus, mingisugused inimesed, ma nägin kuulsaid ajakirjanikke, seal mugisid saiakeste all, kohvikus on ju siis ma tulin lifti, ma vaatasin. No ühesõnaga, ärkavad erinevad mälestused, me näeme mingeid asju, kuuleme mingeid asju, meil tekivad mingisugused seosed ja kõigest sellest, tegelikult saabki rääkida kaasahaaravaid lugusid. Me tuleme selle juurde kohe tagasi, kuulame ühe muusikalise vahepala. Heigo välja valisid meile. Ja on ju ootus, ilusama järgi on ootus suve järgi ja ja on väga hea meel, et inimesed on kasutanud seda eemaloleku aega, selleks, et sünniks juba praegusel hetkel väga ilusad asjad ja üks suurepärane album on alles äsja ilmavalgust näinud ja kindlasti tahaks, et see album ja teave selle ansambli kohta Ta laiemalt saaks aina rohkem kõlapinda ja ilma pikema sissejuhatuseta. Ansambel on u ja nende verivärske kauamängiv Saint frotee võiks mängima minna nüüd. Üsna tihti mängime seda kama playlistis, aga miks mitte siis veel mängida? Müstika. Lailanud kõlab nüüd. Ilusat päeva sa kuulad, raadio kaks pulssi ja Heigo tedele siire kämpel on endiselt stuudios ja räägime nendega siis loo kirjutamisest, kus meil jutt jäi. Siret. Mille jutt sellest pooleli, et tegelikult lugusid saab leida igalt poolt, kus neid tegelikult leidub taskust vabalt, seal taskus on? Rahakott kõige uuem, enam ütleme Kosovot, aga selles rahakotis teisipäev on hästi palju lugusid, natukene kulunud on korralik. Tavaliselt ostan uue siis kui teine nagu läheb kaheks tükiks võti selleks näiteks hästi huvitav teada, et kust sa selle rahakoti said, kas keegi kinkis selle sulle ise, okei, no ühesõnaga, sealt saab küsida edasi igasuguseid erinevaid küsimusi, siis jõudnud millegi päris põnevaid. Joonistubki sellised jooned välja nagu tahvli peale ka, kus tuli, mis tuli, mis värvi on, mis materjalist, mis meister tegi, ma saan õiges suunas aru, praegu. Ja ja võid joonistada jooni, aga, aga need on ka sageli mõttelised joonidega näiteks kirjutad siis üks mõte viib teiseni ja siis siis need pallid niimoodi põrkavadki ja lugu jõuab kuhugi välja. Ja lugusid tegelikult meile kõigile igapäevaselt ja hästi palju meil on neid kontekstis meile neid isiklikus kontekstis, ma ei tea, kas saadame kellelegi sõnumi või me saadame mingisuguse mõtte või tunde, et, et selles on ju ka oma lugu. Ja lugusid saab kasutada ka erinevatel eesmärkidel, et sa võid rääkida, mingisugust lugu. Näiteks ma ei tea, paned selle kirja mingisugusele ilukirjandusliku eesmärgil või see võib rääkida, seda selleks saada oma turismitalus külalisi juurde. Võimalusi on palju, ei ole olemas, igavat lugu, on lihtsalt igav jutuvestja. Jah, ma arvan, et tegelikult iga lõugu on lõppude lõpuks võimalik rääkida põnevalt, et selleks on erinevaid tehnikaid, selleks tuleb näha vaeva, lugude kirjutamine, mina ei usu sellesse, et istud maha kirjutatud loo valmis ja siis põmm, ongi korras tegelikult toimetamise osa mõtlemise struktureerimise osana lehti hästi oluline. Mis tasemel eesti jutu vestlemine või siis lugude rääkimine on antud hetkel. Ma hästi raske niimoodi üldistada, aga ma arvan, et iga igas vallas on on väga häid jutuvestjaid. See oli hea vastus, aga kui me nüüd räägime konkreetsest sündmusest, siis millal saab õppida lugusid jutustama, nii et oleks ka jutustada? Ja et nagu juba öeldud sai, on tegemist juubelifoorumiga. Kultuurikompass jõuab oma 10. sündmuseni ja selle sündmusega seoses tahakski ju veel öelda ka seda, et kultuurikompass liigub alati ringi. Meil on sel korral ringi liikumine lisaks Tartu linnale ka väga erinevad paikades, mis ka omakorda kõnelevad oma lugusid ja keskendume siis Lõuna-Eestile ja tuleme eetrisse video vahendusel. Näiteks Vastseliina linnusest, Mooskast, Võru linnast suurelt munamäelt, setomaalt kokkumaalt ja toimub ka üks videolülitus ka Euroopasse, sest Euroopa kultuuripealinn alati tahab pakkuda ka Euroopa mõõdet. Aga toimumist päevaks, mida soovitan kõigile meelde jätta, on 27 Mai ja meid saab jälgida ükskõik kuskohast, kus on internetiühendus ja loomulikult on seda võimalik vaadata kas siis kultuuripealinna veebilehelt Tartu 2024 poee või siis avada rahvusringhäälingu portaal ja kultuuriuudiste rubriigi alt saab meie otseülekannet jälgida, aga et anda inimestele natukene aimu, siis ma veel viimase asjana ütleksin ka ära, kes on need põnevad inimesed, kes on need spetsialistid, kes sel korral video vahendusel meid kõiki inspireerivad ja omapoolsete näpunäidetega juhendavad, et me saaksime paremaks kultuurikorraldajatena. Siis Siret loomulikult avab meie päeva? Jaa, Siretile järgneb ettevõtluse arendamise sihtasutus, tused, turismiturunduse valdkonna juht Heili Klandorf-Järvsoo ettekanne, mis tutvustab Eesti turismistrateegiaid, mis muideks on väga looja do-kesksed ehk Eesti uus turismiturunduse kontseptsioon on aeg räägibki elamuste kaudu oma lugusid, sellepärast turismi uus suund Euroopas üldiselt on juba praegusel hetkel pässon Beyst tuurismi ja põhine kilepõhine, et sa pead olema kirglik. Su lugu peab olema kirglik ja see ainult tõmbab inimesi ligi. See, et, et sul on toetav infrastruktuur, see on tänapäeval juba iseenesest seal kusagil mingit putka on ja võimalus inimesi toitlustada, see ei ole piisav argument, aga kui seda putkat tehakse kirega, see on juba see argument, mis paneb teisi sind vaatama ja tahtma sind külastada. Ja tegelikult ühe asja võib saladuskatte all rääkida veel ära kiiresti. Mulle räägin ainult sulle selle kirepõhise maailma põhjal. Nimelt lisaks ettekannetele selle Kultuurikompassi raames esimest korda on kõigil eestimaalastel võimalik tutvuda ühe kirepõhise uue platvormiga, mis tuuakse inimesteni winder. See on midagi veel ägedamat. Okei, ehk siis võru arenduskeskus ja sihtasutus Tartu 24 on ühed koostööpartnerid, kellega koos jõuab eestimaalaste neid juunikuus. Selline veebiplatvorm, mis kannab nimetust külas ehk selle veebiplatvormi pealt saab jagada kirge, saab jagada elamusi. Inimesed saavad sinna minna, valida välja midagi sellist, mida tavalistes turismiatraktsioonide pakuta näiteks kuidas lõhkuda puid. Saan siinkohal öelda kasvõi näiteks ühe väga meelevaldse näite, et et me oleme paljud kuulnud näiteks, et mismoodi toimub näiteks kas või seatapp kuskil talus ja et kas seal midagi hirmuäratavat või see on midagi hoopis midagi kirvastavad, midagi sellist salapära, mida tahaks näha, sa saad minna seda kõik uurima, sa saad sealt avastada ja sa saad sinna üles pakkuda selliseid teenuseid, mida mitte kuskil ei ole. Ja ainus tingimus on see, et need teenused, mida sa pakud inimestele, et nad tuleksid sind vaatama oleksid tehtud just nimelt kirega. Sa soovid jagada oma kogemusi, oma elamusi. Ma arvan, et see on ka üks väga põnev asi, mida esimest korda tõesti inimesed saavad enne ametlikku esitlemist tulla, tutvuda just nimelt 27. mail eetrisse mineval kultuuriga. Nii on vanaks korra Siretele ka sõna, ma ei saa mainimata jätta, et sul on sihuke tore pusa seljas, kus ei ole mitte peale kirjutatud sõna, on vaba vaid akadeemia ja sellise toreda asutuse juht sa siis oled. Mis sinu ettekandes hakkab sisalduse sisalduma? Trakadeemias toimuvad loovkirjutamiskursused ja sellepärast Kultuurikompass uued näitekirjanikud tulevad, sealt tulevad näitekirjanikud, stsenaristid, proosakirjanikud ja nii edasi, aga lihtsalt ka inimesed, kes tahavad paremini kirjutada, sellepärast et igapäevases suhtluses on meil ju igasugust kirja, vahet, tõst, kokkuvõtteid, projekte, mida iganes, aja kirjutada. Aga mina oma ettekandes räägin sellest, et milliseid loogikast mõtlemise võtteid saab kasutada siis tegelikult turunduslikel eesmärkidel. Et kui Heigo räägib siin kirest, siis mina annan natukene nippe sellest, kuidas seda kirge panna tekstidesse, mis tutvustavad tooteid või teenuseid selleks, et inimene jätaks natukene vahele oma mõtlemise osakonna vaid ja et see läheks inimesele otse hinge, et see puudutaks mingisuguseid emotsioone. Annan nii sisulisi nippe, kuidas tekste kirjutada, aga ka formaalseid sellepärast näiteks võtab alati ka mingisuguse kuju. Ja selle kuju osas on ka mõned nõuanded, öeldakse, et enne mõtle, kui ütled, aga siis enne kirjutage, mõtled, on sulle siis filosoofiast, tegelikult kirjutamises on nii, et kõigepealt tuleb lihtsalt kirjutada kõike, mis tuleb, ja siis, kui see on kõik niimoodi Blouhti kuskil kirjas, siis tuleb hakata vaatama, mis seal on, sellist, mida tasuks alles hoida. Mis tuleks ära visata, mis siin juba kordusesse läinud mida saab natukene paremini öelda ja nii edasi, nii et mina ütlen, et pane kõik kirja, aga ole tark, kuidas sa sellega pärast ümber käid? No me propageeriv võib-olla sellist mõtet, aga Hemingway on kunagi öelnud, et Rait trankia disEdit, Sobur, ühesõnaga siis ära siis liiga liiga, keskendu sellele loomisprotsessile vaid keskendu sellele, et sa pärast nopid need pärlid sealt välja. Aitäh, Siret, aitäh. Heigo. Aitäh näitlusates päeva. Ilusat päeva endiselt eetris Raadio kaks, pulss, kell on 13 30. Ja nüüd on kätte jõudnud see aeg, et on Eesti keele instituudiga koostöös aeg mängida siis keele, viktoriini, keele, viktoriin ja telefoninumber. Kuus kolm üks 2000 on nüüd kõigile soovijatele avatud. Helista meile. Kuus kolm, üks 2000 ootab kõigi keelehuviliste kõnesid. Viktoriiniküsimused ei ole kaugeltki mitte rasked, ütleks täna on sellised kergemast kergemad. Küsimus on lihtsalt selles ja ongi esimene helistame liini peal. Aga esimene helistaja läks minema, nii et esimene ootame siis seda päris esimest helistajat, kes meiega liinile jääks. Ole julge, kuus, kolm, üks, 2000 ootab sinu kõnet. Katkesta eetrivaikus ja sõber helistada kuus, kolm üks 2000 ja vasta kolmele toredale keeleteemalise küsimusele, et me kõik saaks targemaks. Noh, me võime siin vahepeal vaadata ka mida meile kirjutatud Facebooki kommentaaris. Ai, no nii nagu ma ütlen, et vaatame korra, Facebooki on meil kohe helista Liiver tere päevast. Tere. Kellega ma räägin. Väga tore meelis meelis, milline on sinu lemmiklugu, kus kõlab ka puhkpill, on selline lugu sulle südamelähedane mõni? Ei tule kohe ette, võib-olla see oli eurovisioonil, eks lõbuse Taksofoniga? Okei, see, mis oli Moldova aastal 2010 seetõttu nende töö, töö, see lugu. Õige, no vat õigesti panin, igal juhul oled valmis mängima keele viktoriini. Olen esimene küsimus, kust pärineb väljend silm silma, hammas hamba vastu, kust pärineb väljend silm silma, hammas hamba vastu, kas piiblist, mulgi murdest või tõesti õigusest? Täiesti õige vastus. Meie keeles leidub palju piiblist pärit väljendeid ja ütlemisviise. Näiteks on piiblist pärit paljud sõnaga silm seotud väljendid nagu silm silma, hammas hamba vastu silmi maha lööma, kellelegi pinnuks silmas olema, samuti ütlemine pindu teise silmas näed, aga palki oma silmas mitte. Teine küsimus, kas vabadussõda kirjutatakse suure või väikese algustähega? Kas vabadussõda kirjutatakse suure või väikese algustähega ja kolm varianti on siin ka suurega Väiksega ja oleneb, mida kirjutaja mõtleb, on kolmas variant. Ütleme suurega täpselt ei oska öelda. Ei ole paraku niimoodi, ootame järgmist helistajat, aga ma luban su siia lõppu öelda, midagi ilusat, kui sa tahad, anna tuld. Tahad sa kedagi tervitada? Sulle ka Meelis, kõike mõnusat. Järgmine helistaja liini peal, kas sa kuulsid küsimust ka? Ja kuulsin küll vabadussõda, kuidas see nimi on? Keijo, väga meeldiv. Kuidas siis sellega on, kas kirjutatakse suurega Väiksega või oleneb, mida kirjutaja mõtleb? Väiksena ei, paraku ei ole see ka nagu täielikult õige vastus tuleb nii välja, et oleneb, mida kirjutada ja mõtleb iga vabaduse eest peetavat sõda võib nimetada vabadussõjaks väikese tähega. Veetaset Eesti vabaduse eest aastatel 1918 kuni 1920 veetud sõjal on kinnistunud nimetus vabadussõda, mille puhul võib kirjutada ka esisuurtähega aja loolastes tekst. Ajaloolistes tekstides on esisuurtäht selle sündmuse puhul eelistatud, nii et jah, selline natukene nipiga küsimus oli, aga siiski ma hea meelega läheks kolmanda küsimusega edasi. Oled sa nõus? Ja ikka mida tähistab sõna meele sõõramine? Meelesõõramine, mida võiks tähendada kas mõtete puhastamist, psühhoanalüüsi või unustamist? Mis esimene variant oli, mõtete puhastamine, psühhoanalüüs või unustamine? See mõtete puhastamine pakuks, ei ole paraku õige vastusega. Siiski tänud sulle helistamast ja võid siia lõppu kedagi tervitada, kui tahad. Tervitan kõiki õnnelikke ja ägedaid kuule õnnelikult tervitavad sind vastu aitäh sulle. Ja järgmine helistaja liinil, tere päevast. Tere. Kellega ma räägin? Releega renesa kuulsid küsimust. Oma kuulsaima pakub selle psühhoanalüüsi täiesti õige vastus, psühhoanalüütikute kitsas ringis kasutatav eestikeelne termin, mida tähistab siis mida, mis tähistab psühhoanalüüsi, on siis meelesõõramine? No esimest korda ise kuulsin seda sõna täna siin saates, kui seda lugesin, aga kuidas on sinuga, oled viimati endale psühhoanalüüsi teinud? Iga õhtu ikka sama, täiesti sama, ikkagi mõtlen päevale järgi, mida oleks saanud paremini teha ja kas ma olen hea inimene, halb inimene ja tavaliselt on seisukohal, et olen ikkagi suurepärane inimene. Aga ma annan sulle siia lõppu võimaluse tervitada kedagi, kui sa soovid. Tervitaks amo säärikat näitlejaks. Anu Säärits on kindlasti sellel tervitusele õnnelik, aitäh sulle, kena päeva. Tänud mängimast. Aitäh. Äärelinnas tema kuskilt keskelt tagusin ma võitjaga looti söötma vehkleja, tema lendas Balile, mina käisin Prangli, neiu tundub mulle ja ma lihtsalt mängin narritiks viisakuses silmastustega ja kuid temaga ei hakka, siis on avalikustatud, aga hetkel, kus on paigas ning Montriivindama poolased poleczecerrous on kodumaine Toode, tuleb külla Macocan eitelli. Poleviga võin olla Soboli partei, tahtis miskit enamat, pakkusime veini, õnneks tegin Saunetail läheks liialt leilimistaja. Ära isale, siis ütled ma varastanud tütre, pigem mainid, alles seda, et sukkaval erantena kavaler on lihtne mees, täiesti tavaline. Kaks jalga maas, aga teistestes sammuga Talle anda südamesse, mida varem keegi pole andnud. Ei ta oma tunnistada. Aga kõrunima. Ilusat päeva sa kuulad, raadio kaks pulssi. Viimasel ajal on paljud inimesed võtnud sõnaorkestrite kaitseks üks enim argumenteeritud sõnavõtt minu jaoks Euroopa orkestrite föderatsiooni presidendi Jüri-Ruut Kanguri oma. Nüüd olemegi palunud temalt kommentaari, et asjast pisut sotti saada. Tere päevast. Tere. Tere. Minu terav silm on erinevates kommentaariumites näinud ka mõtet, et tegu on omalaadse kultuurigenotsiidi ka, kas asi on siis tõepoolest nii hull? Noh, eks me näeme just seda jah nagu suuremas pildis, et ega see ei ole nagu ainukene ainuke asi, mis on siin nagu toimunud tasapisi, eks juba kriisi järgselt ekskultuur on või kõige viimane, mis avatakse huvikoolide, selline suur suur rahakärbe, mis on plaanitud plaanis ja noh, tõesti meil on tegelikult Eestis umbes siis 100 150 60 professionaalsete puhkpillimängijate kohta ja kuna umbes puhkpillimängijate orkestrantide kohta, kui nendest pooled tõesti plaanitakse likvideerida, siis, siis ei saa seda kuidagi muud muud moodi nimetada, et tõesti tõesti võtab ära, see on nendel inimestel, kes on aastakümme professionaalselt, oleks haritud, sellel alal orkestrantide tööd leida ja lisaks sellele Nende orkestrite kõik kõik muu väärtus, nende kontserttegevus, tseremoniaalne need ilmselgelt on, see oleks ju väga tõsine löök, kui tõesti sellised rumalad otsused jõusse jääks. No inimesed saavad sule sappa ja siis fakt on, et neil pole eesti piires erilisi alternatiive samalaadse töö leidmiseks. Ja, ega, ega noh, ütleme, kui sa õpid puhkpillimängija mingit puhkpilli, siis on sul põhimõtteliselt erialaliselt võimalik saada kas siis pedagoogiks või, või minna professionaalse Orkjastandina tööle ja ütleme, ERSO ja sümfooniaorkestrid, teatriorkestrid, noh, nendel on puhkpillimängijate kohti palju vähem. Ja ütleme, viimasel ajal on pigem avalikud üle Euroopa üle maailma tegelikult konkursid, kuhu väga tihti tulevad ka välismaalased, kes saavad need kohad ja seal vabaneb võib-olla mõni mõni töökoht, ütleme seal mõne nelja-viie aasta järele. Ja saab, aga sinna ei ole, need nii-öelda võimalusi on palju vähem. Aga pedagoogitööga on sama, et kindlasti on vaja ka puhkpilliõpetajaid ühes või teises kohas, aga mitte niimoodi, et kui meil on 75 puhkpillimängijat järsku vabanevad, et meil oleks kõigil selle selline töökoht leida enam, kas neil on teda soovi ja, ja miks peaks, eks ju, et selles mõttes, kui on nagu, kui on inimestel olnud selline võimalus mängida. Kutselistest puhkpilliorkestrite see ühel hetkel leitakse, et neid ei ole vaja, siis siis tekib. Küsimus jah, et mis, mis plaan siis edasi on, et kuidas see siis, kas meil on siis kaitseväe paraadil ja kõik asjad nende ilma muusikata edasi või, või kuidas, kuidas see lahendus on, sest ilmselgelt mingit teenuse ostmise või või projekti korras selline asi ei õnnestu, siis selle Nende orkestri spetsiifika on hoopis teine, nad peavad minema mängima, kui etteteatamine on vahest võib-olla mõni tund alles ja nii edasi, et lisaks sellele ei ole see puhas puhkpillimäng, marssimine, see on seismine, see on kogu kogu sõjaväekasvatus, ütleme, kaitseväeorkestris ja politseiorkestri ka, et ühesõnaga kõik see, see ei ole puhas, puhas pillimängija, nii et võib-olla mõni ERSO muusik võib olla suurepärane puhkpillimängija, seal aga minna sinna asendama, kui tal, kuidas tilliga koos marssida ja see ei pruugi kõigil kõigil ollagi, nii et see on teada. Nii et seal on mitu-mitu lisaväärtust nendel inimestel, kes seal mängivad lisaks puhtale pillimängija kogemusele. Siit joonistub välja ka, et selline otsus pikemas plaanis Eesti muusikale ja see muusika tasemele hästi ei mõju. Eino kahtlemata tähendab selles mõttes, et me koolitame ikkagi muusikakoolides üle Eesti lapsi, kes ta, kes mängivad, ütleme, noorte puhkpilliorkestrites nad lähevad seda pilligi tihtipeale edasi tema muusikakeskkooli otsa kooli, Elleri kooli ühel hetkel muusikaakadeemias ja siis, kui nad selle ära lõpetad, siis selgub, et meil ei ole sellel alal tööd. Ega praegugi juba noh, tegelikult hulgaga orkestrid tegutsevad, kõik ei saa tööd, et selles mõttes see konkurents on ikkagi täitsa selgelt olemas. Ja, ja noh, mis see perspektiiv on. Ja kui me mõtleme, et ikkagi igal endast lugupidav riigileni ometigi olemas Ooperiteater, sümfooniaorkester, professionaalsed koorid ja ka puhkpilliorkester, mis on enamasti alati nagu armee või sõjaväe juures, et siis siis on nagu täiesti arusaamatu, kuidas siis Eesti vabariik nagu on siis nüüd ühel hetkel selline ma ei tea, kas nüüd esimene, aga kindlasti jäägrid riike kellel ei oleks siis sõjaväe sõjaväeorkestrite ja kui me vaatame, vaatame siis millised need siis üritused siin välja hakkab nägema riigiüritused ja, ja kui palju see kõik kaotab elemente tseremoniaalses osas ja kui palju kaotab üldse meie muusikud suur siis, siis on üldiselt väga masendav, väga lühinägelikud otsused, et kui me mõtleme, siin on inimesed ka kommentaariumis ei olnud, kui üheksakümnendatel aastatel oli meil veel kolm kutselist puhkpilliorkestrit, siis mõtlema, kui rikas oli see riik 90.-te aastate alguses või keskel. Kui rikas riik praegu siis siis on nagu täiesti otsused täiesti arusaadav. Et kui praegu me räägime, et me elame paremini kui kunagi varem ja nii edasi, siis tundub, et see kultuuris mitte kuidagi nii ei ole ja ise olles ka pikalt kultuurikorraldajana näha, seda tegelikult üldse kultuurikärbe on noh, väga pikaaegne, jõuline ja ränkond ju kogu aeg rääkimata, muidugi praeguse valitsus on selgelt see on juba täitsa sihilik hävitamistöö, mis toimub. Tõeliselt tee motiveeriv võtab siis ära tegema muusikutelt selle motivatsiooni ja võtabki noortelt, sest mis huvi peaks olema nelja seina vahel üksi pilli mängida, kui muid väljundeid ei ole, et tegu on absurdse seisuga? Ei, no nii, ta on jah, et ja eks ta muidugi loomulikult loomulikult tuleb vaadata ka seda, mida need orkestrit teevad või mis, mis nende ülesanne on nende inimeste ütleme, motivatsioon ja edasi jätkata või noored, kes õpivad. Aga esiteks, nende orkestrid on ekse kogu tseremoniaalses tseremoniaalses poole, mis on siis ütleme, kaitseväel, kõik sõjaväeüritused, kõik diplomaatilised üritused nii-öelda kõik väliskülalised kõik sellised sünnide mängimised siis lisaks väga aktiivne oma kontserttegevus samamoodi politseiorkestriga, eks, siseministeeriumi politsei üritab plussis orkestriga kontserttegevus nendel aladel, eks bigbänd, mis väga aktiivselt tegutseb. Ja noh, need on ikkagi selles mõttes selgelt nagu ütleme, meil on ka sümfooniaorkestreid ja koore palju, aga ikkagi kutselised orkestrit, mis on nagu liikumise lipulaevad. Need puhkpilliorkestrid nagu sümfoonilised puhkpilliorkestris, mis on ka nagu liikumise lipulaevad ja nii, et see on nagu selle. Nii et ühesõnaga noh, siin me peame küsima, et kas me kaotama selliseid kultuuri, sümbolvahetusi nagu mingit ma ei tea, põhiteater, tõsi, ooperiteater, orkester või mis, mis, mis see arusaamine sellest kultuurist meie tänastel valitsuse liikmed üleüldse nagu on, et see, see on nagu üks väga kurb pool ja teine on see, mis, mis, mis puudutab kõiki neid inimesi, kes on selleks haritud. Ma olen ise öelnud jah, et eks, eks need inimesed on ju professionaalid, kes seal töötavad, aga need, kes neid otsuseid teevad ja likvideerivad meelde on pigem amatöörid. Et targem pilli mängiks, ei õpita kolme või nelja aastaga nagu saad oma bakalaureusekraadi, vaid seda õpitakse 20 aastat enamgi. Te näete siin siis ikkagi kultuurivaenulikku poliitikat lihtsalt antud juhul on see juhtum siis jäämäe tipp. No kindlasti on see kultuurivaenulik poliitika nagu seal teatud erakondadele nagu pika pikalt noh, ühesõnaga Ma arvan, et see on pigem just ei ole arusaamist kultuurist ja selline tunne, et kultuuride, kõige viimane see meelelahutus, mis võib olla nagu ütles peaminister, et see on selline ebamugavus, kui seda ei ole, aga need inimesed, kellel on see töö, kes seal on siin ka aasta aega ilma tööta, et meil ei ole oma võimalik oma erialal töötada, siis ei räägi solidaarsust inimõigustest, mitte keegi, kui see see kärg seasealt kärbitakse ja noh, teine probleem on üleüldse selles poliitikas, et kui me vaatame kriisis ei laena, kriisis ei kärbita, kriisist laenatakse kriisis, elatakse niimoodi, et oleks inimestele kõige vähem koormust, et inimesed saaksid sellest kriisist kuidagi üle ja et majandus ja kultuur oleks elujõuline, ei ole mõistlik kärpida, aga noh, meil on minnakse täpselt sama reha otsa nagu seda tõesti 12 13 aastat tagasi, kui Eesti riik oli kõige sügavamas majanduskriisis üldse Euroopa riikidest, et selles mõttes see täpselt sedasama teed ja kõik see kanda nii-öelda inimeste kanda maksutõusud ja asjad, mis tulevad nii et noh, see on juba, see on juba siit tekib ju küsimus, et juba kogu seda probleemi ei peaks üldse olema, sest. Meeletud kärpekääre. Mida praegu tehakse, ei olegi vaja teha, ta on, on leitud mingi poliitike, kus seda raiutakse. Ja meie, tavainimesed, maksame selle kinni, ma arvan, et need inimesed, kes kärpekääre juhivad, nende elus ei muutu suurt midagi. Nende palgad ja asjad säilivad, aga me ei tea veel, mis järgmiseks Taanis on, nii et selles mõttes on see kurb, kurb perspektiiv ja noh, me oleme näinud ka laulupeo töö muude asjade puhul, et seda väga lihtne on kärpida ja siis tulevad härrad ja prouad sinna plaksutama. Oi kui tore, aga mis selle taga, milline inimeste töö on ja ja selles mõttes see nagu ei huvita, et noh, see on lihtsalt kultuuritus, ma ei oska nagu muud Luhats sõnata sõnastada, et see, see mingi projekti kaupa või sisseostmine. See on lihtsalt see, et meil ei ole ettekujutus sellest asjast üldse. See ei õnnestu, ei ajas, ei logistikas rääkimata, et see õnnestuks tasemest. Orkester on üks, üks kooslus, mis kasvab poku aastatega. Kogu see kokkumäng ja see ei teki nii, et paned samal päeval mindi koosseisu kokku ja asi toimib, rääkimata sellest, et sõjaväe puhkpilliorkestrid, need, millest me räägime, nende ülesanne on osata marssida koos pilliga nende ülesanne ja nad on harjunud sellega, et nad on võimelised mängimata viimas kuni miinus 15 kraadise külmaga ja nii edasi, et et noh, need on, need on asjad, mida, mida tavaline professionaalse muusika ei ole harjunud tegema ja see ei ole temaga ülesanne, aga need on saanud spetsiaalse koolituse, sõja ja kaitseväe orkestri, saatke sõjalise koolituse, nii et hetkel on ta sealsete sõdurite üksus, mitte mitte ainult pillimängijad. Et seal on nagu selle tegevuse alahindamine ja selles mõttes selge selge aru, vähene arusaamine, mis, mis see on ja arusaamatused ikkagi inimesed on need, kes kaotavad töö. Ma arvan, et kui on väga-väga vaja, siis kärpida küll leiaks neid kärpekohti mujal kui, kui mitte inimeste arvelt. Me oleme nüüd tükk maad jälle targemad, aitäh kommentaari eest, härra Jüri-Ruut, Kangur olgu, aitäh. Ilusat päeva sa kuulad, raadio kaks pulss ja ega siin pole muud pikka juttu, pulss pakib vaikselt oma pilli kotti, et anda teed kuule raadio kaks programmile rääkisime mitmel põneval teemal tänases saates kontserdielust loovkirjutamisest ja sai räägitud ka orkestrite elust, kõiki neid intervjuusid annab järgi kuulata kogu saadet ka. Ja sellega seoses puhkpillidest siis püstitasime väikese küsimuse Facebook'i. Ja küsimus oli see, küsimus oli selline, et milline on sinu lemmiklaul, kus mängib puhkpill ja mul on teile siia lõpuks toe puhkpillile toetuv lugu sest mina ei taha elada maailmas, kus pole puhkpille või nende puhujaid ja loodan, et sellises maailmas ma ei pea kunagi elama ka olge mõnusad, tšauhh, tšauhh.