Olen Sepo Seeman ja loen Juhan Smuuli luuletuse, keda seal väraval ootad, siis sa. Sooja ja sumeda laotuse all, väsinult virvendab väin. Aga ta uinuvad kohinat on taevas ja kadakad täis. Tuul kikivarvastel hiilides käib haavade vahel ja veel. Öö on nii ääretu, pehme ja hell kisuppi südames eest. Keda seal väraval ootad, Sessaa, keda. Öö laotab tiibu nii pehme, nii suur olla on valus ja hea. Ootad ja ootad ja ümber on, ööpäevast on pikem see tund. Rinnus möllamas talvine torm südame ümber lund. Silmad on hallid ja nägu on pruun. Pruun nagu suitsusilk. Edasis ootasid värava peal. Nüüd näed vist ilusat tund. Noorus ja armastus küll see on hea. Koiduni on ainult tund. Sooja ja sumeda laotuse all väsinult virvendab väin. Aga ta uinuvad kohinat on taevas ja kadakad täis.