Olen Sepo Seeman ja loen Friedrich Robert Faehlmanni Järvamaavanamehe õpetusi. Hea ja paha. Miks on paha nii palju ja head, nii vähe siin ilmas. Silmad lahti sõdee, küll sa ju tunned siis miks? Paha on tilluke ikka, kui ilmale sünnib. Ta ruttu kasvab, sest hooletust tal hoidjaks ja toitjaks ju on. Kerge err, raske. Küsisin, mis on raske ja mis on kerge küll teha. Kostis kerge küll on laita ja sundida teist laps sundida, mõistab ja lapsuke laita ju oskab. Seda küll, iga päev näeme ja imestame. Ta sündis kosis ja suri. Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees. Mis ma täna ei saa, küll võin ju hommegi teha. Täna siis lurjus, tee, mis sa ju eile ei teinud.