Tere, olete nüüd raadiosaated Petrezembuses koos meie Pavel roomaga järgmise tunni jooksul importima teile Venemaalt mitte salasuitsu ja veeessistensiini, vaid muusikat ja mitte ainult Venemaalt ka teistest postunud ohtlikest riikidest see on muusika, mis teie jaoks on uus ja mida raadiojaamade playlistides ei leia. Me oleme siin ikkagi selleks, et kummutada kõik halvad müüditamistele siiani naabrite kohta räägitud on. Ja siit ta tuleb. Meie subjektiivne ülevaade vanast ja uuest Otsa Volgas stuudiost. Oo eetris saade alustab, alustab, alustab ja jällegi on, kaks nädalat möödus ning te ootate eetris saate embuses Paavli roomaga. Väljas on kevad, südames on ka kevad, ma vaatan praegu roomatut, väga kevadine ta ja ta ei näe väljana. Eelmle roome eelmises saates olid kordades värskem. Mis, mis mul viga on? Ma ei teagi kuidagi kuidagi ehk proovima habet ajada või midagi, äkki aitab? Ma ei usu, muidugi, Paavel minu halval väljanägemisele on olemas põhjus, see habe tegelikult võlts habeson, värvitud võltshabe, sa võid seda katsuda. Hea meelega, tegelikult ei ole päris, kuna ma kolisin koplisse, siis ma töötan politsei jaoks seal informaatorina ja ma pean nagu sukelduma kohalike meeste sekka, et nad mind kuidagi ära ei tunneks või nagu võtaks enda omaks, siis ma pean välja nägema nagu ma välja näen, praegu? Oki haaval näinud kindlasti sellest filmidega tonni ikka ikka ikka hetk, et sa paremini aru saaksid, siis mul on praegu konksu otsas kopli. Kuulge, ma ei tea, võib-olla sulle ei meenu rohkem, aga aga kunagi ma töötasin sinu jaoks kai formaaterina. Et nimelt nimelt roomad, töötus tegid tööd mingi statistikafirma jaoks ja tal oli, tal oli hädasti tarvis informaatoreid sõnaga ta mõttes, kuna ma vahest külastan mingeid klubisid ja pubisid ja baare siis kui oli veel hea aeg. Ühesõnaga mul oli vaja tellida vegi Red Bull viinaga ja vaadata, et kas mulle müüvad, müüvad mara või lee. Ja reaalselt kõik reisid, kõik liisid Birghi müümasse pidunud jälgimasel reeglid, kuidas nad seda serveerivad ja see oli nagu testostja testostja, okei, aga kuidas, kas sa mäletad, mis, mis infot ma sulle edasi andsin? See info mind väga ei huvitanud, ütleme andsin oma bossidele edasi Pentagonist, et mul seal igas kohas läks lappama natukene. Nojaa, aga see oli hea start ja said, no see, see pani aluse sinu tegelikult sellisele loovkarjäärile ka, ütleme ausalt, see pidid improviseerima, sa pidid mängima, sa pidid näitlema, seda ma teen igapäevaselt, aga muidu ma ju teen ka vaikselt teil politseiga tihedalt koostööd ja sireenid koega aknad. Ja, ja kes on sinu, me teeme, me teeme politseiorkestriga koos laulu, kes laulab, siis mina ei laulnud nina, nina, laulan seal, aga no sa võid laulda ka, kas sa tead, et nagu laulmine nagu slängis, tähendab nagu sa paned kedagi nagu maha või nagu kellelegi andnud üles, et keegi lauljast tavaline ja mängisin mina esimeseks piirduse laulu artist, keda me juba mängisime, ühe korra suli viitasse remix, hästi, kosmeline trapilik. Seal pidid oma selle CD-plaate ja siis hakkad seda mängima. Ei no kus ma veel seda mängin, kui mitte siin ja aga Pavel, mis sul siin ägedalt vahepeal juhtunud on, eelmine eelmine saade, me saime teada, et sa said ordeni. Kas vahepeal veel midagi? Kuule veel ei saanud midagi aru, miks ma pean kogu aeg midagi, vahepeal oli vaikus, kullerid käivad, toovad koelmutel käsi, poessen jahu ja riisijahu jahu. Jah, ainult vähki minu arust. Vähk on väga hea. Meil oli sinna, eks intekas ja Rooma oli ka ja intervjuu oli, oli kunstist ja kui kiskuda kontekstist välja, siis ma ütlesin, et keedetud vähk on parem kui kunst ja siin ma võin ainult alla kirjutada. Sest vähk on tõesti mõnus või noh, mul on kunst, on väga, meeldib kunst ka, aga vähem kui vähk absoluutselt hea on, on, on mõned asjad sellel elus, millel kunst üle trumbata ja on vähk, mis meil vist rohkem. Seks on ka väga hea. Muusika on, no seal subjektiivne muidugi mõne jaoks võib-olla muusikakunsti alla samas kunsti alla minna. Nojah, kui kui sina tegeled sellega Ja. Marta. Tuur pane tuuleta murdungi, grillime. Kallid sõbrad mängis praegu mega südamelähedane lugu mulle ja ma arvan, Pavel sulle ka ka muidugi ansambel niewskibitoloogiaid, Nietzsche, Urban, eks Surbanil lapsed nagu oleme sinuga, Pavel tõeline klassika, otse Peterburist, kusjuures meie me tegime Peterburis ühe liri korra. Laanega Me oleme seal käinud, aga seal trehvasime Teiczis selle bändi liidriga sarmaniga saadmann ja, ja, ja laulab räge keeles on kuidagi nagu juhtus, nii et mul adrekas oli nii, nii laes peale laivi ja ma ütlesin talle sellise laulu, oo Salmon, sa oled kassiil, kui sellel elul ma ei tee sinuga koos laulu, siis ma elasin oma elu täiesti. Ta vaatas mind hästi imelikult ja ma arvan, et ta mõtles ka selle peale, et on mõned asjad paremad kui kunst ja ja ta mõtlesin, kurat, jälle need urban, lapsed lähevad ja tahavad, tahavad minuga vähki süüa, aga mees tahab ise üksi süüa. Mees on tõeline kaabakas, nagu räägivad tänavat, nagu räägivad oma eksnaised sulle jää, selles mõttes ta nagu talle ei meeldi kodus ööbida, ta ööbib igal pool, kogu aeg. Aga noh, see oli juba muidugi ma arvan, mitu-mitu aastat tagasi, ma ei tea, äkki ta rahuliku, kus ma arvan, et ma arvan ta, miks ta ööbi kodus diivan on nagu, nagu lühike, et ei saa nagu sellises mõttes nagu täisväärtuslik magada saab nagu ta saab magada ainult nagu jalad krõnksu kodus roomikasse reaalselt arvad, et kui sina tellisid vale diivani endale, siis kõigil peaks olema see valetiival ebamugav, kiire, mul mega mugav diivan, ma arvan, ma ütlesin, ebamugav tiiv ning miks muide siis selline artistinimi saad? Sarnane kurb, kurb, ent nagu öeldud, mujal. Üks põhjus on see, et arvatavasti, et tal on nagu peab kodus magama, jalad krõnksu. Ja teist varianti ei ole, ei ole, see ei ole hea vaimsma. Aga muideks kevadel väljas täna avasime grillis tsooni. Full urban, grill nagu ma ikkagi niimoodi, et täpselt betoonseinad ümberringi ja tünni pealt tegime grilli nagu nagu vanasti nagu metsad mõndagi. Nagu vanasti tegin, meetod meil ja, ja nimelt meil tundus see koht nii imeline, et Me peatasime yks üks möödakäija ja ta tegi meist ühe pildi, mis me kindlasti postitame meie Facebooki gruppi, et vaadake kindlasti tantsijal. Paweł meie räpirubriik võiks edasi minna kohaliku kraamiga pole kordagi mänginud kordagi, saad aru, see on esmakordselt eesti räpilugu ja Shen lööke. Ricoshetige koos loo. Käin üks neljandik ilma ikka enne ja see on see lugu. Selle rumala diabeedi tegi selline mees nagu modernides, siis miks noor tüüd, sander, keda mu hea meelega tervitaks siin kohapeal piilutsand äärt ja piitum. Mega mõnus lugu on, väga mõnus. Võiks seda, tähendab mis võiks, paneme töösse. Nautige kevadet. Ja. Mitte. Ainult. Simuleeritud. Kummut. Keegi ei keela. Viima. Eesti muusika on eetris, saade jõuab eetrisse, saade endiselt raadio kahes eetris saade. Paavel toredas, et sa tõid uuesti juurde vähki, sest meil hakkas otsa saama ning meil on, me oleme, saade on isegi veel poole peal ja ülihea, et sa tõid juurde siis äkki peab saama, kusjuures mina teen ühe väga-väga hea vana kooli laulu, kusjuures mul sellel loogiliselt ma tahtsin hammustada, mängida. Teatrist saatel on alati see see teema, et kui keegi midagi mõtleb välja, siis teine tahab omandada endale seda, mõtletab allkirjastada seda paberit maskosmos kuuartistiks on. Kes on, kes on suhteliselt pioneerid vene räpimaastikul, üks päev pannakse lugu, käis meil vist saatust läbi ka mõned, võib-olla kolm, viis, seitse, 10 saadet tagasi, see oli esimene saade ja laulu nimi oli ikka raske hädas käe ja sureb ära. Aga kas see lugu on lihtsalt nii rets? Ta laulab nagu nendest vanakooli adidest vana kooli 90.-te, põhimõtteliselt vaibast. Oskad öelda 90.-te, ma just vaatasin üks väga hea sari 90.-test ja seal oli see video, kus, kus Jeltson ütleb, et. Mina olen väsinud ja Ma lahkun aastal 99, siis andis Putinile võimu ja mul tuli meelde, mis ma nagu kuidas mina esimest korda nagu nägin seda videot ja see oli siis taarapunkt Lasnamäel. Taarapunktid aasta 99 üheksa olid täiesti teistsugused, need ei olnud automaadid, automaadi asemel oli tavaliselt niisugune vanaema, praegune automaat, automaat. Vanema alkoholilõhnaga, kes võtab vastu põhimõtteliselt. Ta paneb laua peale ja kästi ja sinna oma need pudelid ja ma laon oma pudelit ja kuidagi nagu nii kurbolijad, et raha ei olnud üldse ja ilm oli nii nii halb. Ja siis samal ajal lihtsalt Boriss pelgust telkus väiksest telkus. Boriss ütleb ka, et on väsinud ja ta nüüd lahkub ja siis ma mõtlesin. No mis edasi saab nüüd poriska läinud voore olla, hoiatas täiesti ära, nagu ta pudelit ladus loo moraal, võib-olla siin selles, et valitsused vahetuvad, aga pudelid vajavad viimist ikkagi jääd eetrisse. Saade kuuled jamaskovski. On käes, millal aeg-ajalt arsti juurde minna, mul aeg on käes, meil lõpetada oma raps Pi rubriigiga, see 90.-test laul oli suurepärane ja tegelikult see lugu vist ei ole päris 90.-test, me, ma arvan, et ta on ikkagi kahe tuhandetest midagi suht kindel, et üheksakümnendad kindel või ma olen suht kindel, suht kindel ja uurima asja. Lugu tuli välja albumil koled žungli aasta 1999, täpselt vaata, mina ütlesin, et 2000, aga väga kaugele ja no selle album tuli välja nii, aga ma ise arvan, et see lugu on veel varem tehtud. Muidugi mitte samal päeval kui album minu meelest ei saa samal päeval lugusid kõikide, sul endal meenub midagi kümnendad ja muidugi meenub 90.-test. Mäletan, kui tulid krooni aeg, vaata kas mäletad, millal kroon ju nina, mina mäletan väga hästi. Ma olin Jeltsini värk, ei, selles mõttes ma olin Haapsalus ja meile hoovi toodi need esimesed kroonid, hästi läikivad ja uued, kuhu metsa tänaval Haapsalus, et siis me, kellele teil nuputatud lastele, no laskasel hoovis vaatasime need kui püüre lihtsalt nagu näidata ja, ja, ja see oli nagu täpselt, ma mäletan, lihtsalt täpselt seitsmendad PÄEV okei, mul tegelikult on käes päev väga, no mitte päris see päev minu arust nagu oli, aga ma põhimõtteliselt siis kui rahavahetus toimus, siis mingid päevad pärast seda ma leidsin kodus kapist natuke seal 30 krooni, mis seal päris suur summa. Ja siis on seal natuke kriminaalne, tegelikult okei, no ühesõnaga, ma varastasin vanematest tagant mingi 30 krooni, et ma arvatavasti siis ma läksin selle eest nagu nätsu ostma kioskisse alla, mis oli mul maja ees, ma andsin nagu need 30 30 krooni, kolm kupüüri, kolm Jakob Hurt Jakob Hurdale, 10 seda. Ning nad hakkasid mulle ja muidugi mäletad ka oled kasvanud palk kroonides ja siis nad hakkasid mul nagu natsa laduma ja selline konkreetselt plokkide viisi nagu. Ja ma olin mingi, ma ei tea, kui vana ma olin, millal eesti raha tuli, 91 92. Okei, okei, sa ei ole see mees, kelle käest küsida ja no ühesõnaga, ma olin, ma arvan, heal juhul heal juhul mingi kaheksa, võib-olla seitse, noor noor noormees, ütleme nii-öelda samal ajal nagu vanemad kõndisid linnastest, nägid kioskis tšillilt vaataja võtan nagu neid kaste, kastevastane nätsu kestavad. Seda niimoodi vaatab, mis toimub, tulid lehine, kui siis see lõppes sellega, et ma sain ilmselgelt nagu. Ma mäletan, noored poisid ikka ja meil nagu metsa tänaval Haapsalus keegi pantned postkastide pant nagu kinni ja siis nagu vaatasime neid läbi, leidsime seal mingi kupüüri, mis oli päris suur tol ajal me nagu. Millal sa võiksid veel olla või mina näinud kõik, ainuke ainuke asi, mis mind tegelikult rõõmustest tol ajal olid, need aga lõikas turvakas või siis toome. Ja sest, sest ennem seda, kui nätsud tulid Eestisse, tegime ise nätsu. Kui see asfalt oli uus, vaata või noh, see, mis on, see Mustvad. Ja seda kutsutakse ei olegi tähtis, kuidas seda kutsutakse, tegelikult Paavel seal närisid asfardite ja sõnukei, aga see selleks me leidsime, nagu me leidsime, see, see raha läksime poodi, 30, nätsume ostsime, me saime tagasi raha, hästi-hästi, suur patakas nagu, ja ma võtsime, närisime need kolm, 30 nätsu ja panime see raha tagasi, aga kas on õiglane? Vaata selles mõttes, et ta nagu leidsid, et oleks võinud ju mitte midagi nagu tagasi anda. Aga te olete niimoodi, et me võtame oma ja siis kõik, mis on, ülejäänud, on tegelikult 30 nätsu oli nagu hästi vähe, väike osa sellest summast, see on nagu põhimõtteliselt nagu katusepakkumine, vaata üheksakümnendatel võime, kus sa võtad nagu osa ärist endale nätsude nätsude nädalatele. Ja Beatriselt vaade jätkab oma rubriigi velled rubriigis. Me paneme proovile kuuldusi, anname neile 10 sekundit aega, et nad ütleksid meile nendel lemmikud Nõukogude Liidu või Venemaal laulud. Ja seekord meil on au, eelistatult nuusu neis rismaelovile. Tere, Zuzu. Me oleme Pavel ja Rooma Radio kahest saadet eetris. Kas me võime sinuta võib-olla tuttavatega? Sina oleme sinuga, Instagramis, ma jälgin, mida sa teed kell. Oi no vot, kui lahe. Ei, ma tulen su su kallist teistpoolt, nii et sellega on meil kõik hästi. Lollil Roomat. Aga lahe siitpoolt. Ma võin õnnetleda ka, sa oled esimene naishääl meie meie saades, et meie saade rohkem ei ole nii seksistlik, nagu ta oli. Ja reeglid on lihtsalt põhimõtteliselt sulan 10 sekundit aega, et öelda mõni vene või endise nõukogude liidu laul, mis sulle meeldib ja aeg läks. Et üks minu lemmikutest on lauljat, raba autoga, ja nii ehituse sort, võib-olla teie saated? Ivo Uukkivi lugu ja see oli eelmises saates Ivo vunki lemmiklaul. Okei, aga number kaks ja number kaks siis 10 sekundit. Aeg läks. No ma ei tea, see võib-olla siis krokodill Gena või kallab koiva con või ma ei tea, et sellised lood, mis on multifilmidest pärit, need leid, nagu ma tean, paremini mõelda. See on naljakas, et praegusel perioodil ka kuulan päris palju need laste lastelaule ja see on väga hea valik, me seda laseme. Aitäh sulle. Aitäh teile, head. Väike-Reifon teatris osales raadio käes praegu ja Locket klapp on selle kollektiivi nimi muidugi koos Vadim selles Lioodiga Vadim sellis niust seal räpis ei olnud kõige parem räpp, aga see selleks ja laulu nimi oli oda, mis võib tõlkida nagu vabadus sellega seoses. Mul tuli meelde üks lugu, millal ma noorena ka taotlus on üks kord vabadust või nagu tahtsin saavutada selle vabaduse kõige suuremat vormi üldse. Ehk siis ma tahtsin endale minimopeedi. Kusjuures mina, mina kujutan vabadust just niimoodi. No absoluutselt selline top asi, minimopeed paljudele, noh, enamus inimestel seda ei olnud, vaata mõnedel sellistel mul vennal oli su venna laeval vä? Ma elasin Haapsalusse naabrit selle mopeediga vist mulle tundub ning mul ei olnud raha selle jaoks nagu selles mõttes miinimumpeet oli ikkagi päris kallis asi nagu elu, eks kõik, mis asi lapse jaoks kindlasti ja üheksakümnendatel ükskõik, mis asi peale kive oli sinu jaoks kallis, vad, no meil kusjuures Haapsalus metsa tänaval oli koer, kes sõi kive. Okei, ja siis tuli üks nagu minu majast või ma ei mäleta, kõrvalmajas samast samast Meyberfits oliks vanem tüüp, senine, sina võib-olla Paavel, mäletatud pikk punapea Jele ja siis ma rääkisin talle, et kuule, et nagu tahaks seda nagu mopeedi endalegi pole mingit võimalust. Siin ei ole mingit probleemi. Et ta oli minust varem juba elu näinud, vaata, ta lihtsalt kohe nägi ära. Hästi pikk oli juba ja siis ta nägi kohe, arvan, et siin on nagu võimalus, siin on võimalik, et sa hakkad mulle lihtsalt anna mulle nagu iga, mis raha sa taskuraha saadavate kord uus või midagi hakkad mullad, noh, ja siis ma ehitan selle selle mopeedi valmis. Mees päriselt. Hiljuti ei jää, siis ma nagu iga kord viisin talle pleki. Tüüpiline, ma tean, et kõik on väga hea, väga hea, protsessis on protsess. Protsess ei näidanud mitte kunagi seda, mulle ma mäletan, kuidas sa käsitled, rahal, rahad liivas. Ma ei saanud aru nagu, mis toimub. Nägelduda kõrval ta kunagi ei näidanud, seda ta ainult sõnadega rääkisid, varsti on valmis, varastan natuke veel seal Šveits plekke juurde. No ühesõnaga, see on esimene kord, kui ma sain konkreetse faking tündanev ja mul oli see, et kui ma kolisin siia Tallinnasse nakatasin grafiidi joonistama, mäletan, et ma panin kõrvale mõned koolis söögi, tahad oliks autoservis käisin seal ostmas, need värvid kuidagi liiga hiljaks jäänud, boot läks kinni. Siis ma kõnnin koju, mul oli vist 50 EEK. Ei, ma olen väike poiss, 50 on päris korralik summa, 50 krooni. Rentslis Neinud tol ajal vist kiiretz ei olnud 50 krooni eest, selles mõttes. Ma, ma tean, et Bioli maksis 100, mina mõõdan nagu hoopis muudesse miinimum peedides. Okei, ühesõnaga vastu tulevad kaks narkomaani ja ütlevad, no on selle raha meile anda. Ma just tulin Haapsalus tootes niisugune väiksest kohast. Noor poiss, jess ma naguniimoodi vaatan taskut, no mul on ainult see. Kroonisin mõõta, värve, osta on i pole hullu, et see nii suur, vaata, me käime siin, siin on üks pood nurga taga. Me käime, teeme lahti, toome sulle see tagasi, raha andsin ja okei. Ja siis päriselt mõtlesin neid mingi kaks tundi seal ja sattusid ka siis nagu põhimõtteliselt nagu eile otsavat. Aga noh, selline see on siis kui nagu selline personaalse üleüldine jää vaatama, mis, mis siiras eesmärk mul oli, ma tahtsin joonist. Ma tahtsin minimopeedi. Selle kõrval muidugi joonist vabaduse etalon. Üks enim mängitavamad Kiiste meie saades, saan see ja me ei ole kordagi mänginud, Päkitsad saan, see on muidu Pärnitsa vokalist ja täna me mängime, tädi, saad eraldi mängima eraldi sanseid ja viimane laul, Sergei kes on siis teine liige ennem sisse tuua, mis siin salata, see võib olla üks mu lemmikumaid projekte vene keeles, hästi tublid mehed, kes on teinud oma kombeks, ehkki just mõned aastad tagasi, väga huvitav on vaadata neid siiamaani, ma vaatasin ühe pika intervjuu, kõige populaarsem küsimus, nendele on see, et miks te laiali läksite ja mulle nii meeldis see, et neil ei olnud mingit probleemi, nad olid karjääri tipus põhimõtteliselt nad olid väga kuulsad ja väga nõutud muusikud. Aga lihtsalt ühelt tuli mõte, et oht, eks praegu hoopis teatri teistel tuli mõte, et teeks praegu hoopis teist bändi mulle nagu alati nii meeldib, kui inimesed kasvata endale lubada sellist asja. Muidugi fännid mõtlevad veits teistmoodi, Pärnits on teema, seda teavad eestlased ka väga palju. Tegelikult see on hea armastatud bänd Jamaica, so that vaata kõik, tegelikult on küll siin saates päris mitmeid kordi ja me oleme neid soojendanud ka ja sellest me oleme rääkinud ka üks ükskord, aga me võiks rääkida sellest bändist, mis siis vastutab selle instrumentaal. Instrumentaalmuusika poole pealt võtsin virskonna vist nende nende ei ole, ei ole, on nii kaugele, ma ei usu, kas Nižni Novgorodi, Nižni Novgorod jaajaa, sorry vene linnad on kõik nagu üks ja ühesõnaga bänd on siin Eestis käinud ka mitmeid kordi, Henryk ehtasin minu kaaskolleeg fancymbasi saatest toonud siia saluut, Hendrik ja tšau, mees nendest ilmuseks äge, mingi selline 20 mintsa dokumentaalfilm, mis näitas nagu nende stuudiote nendes salvestamistehnikat seal Nižni Novgorodis. Ja see koosnes ainult Trariteetsetest vanadest nõukaaegsetest, masinatest, salvestustest, mikritest ja neil oli üks selline mikker, mida kasutas kunagi Vladimir Võssotski, isegi minu arust lindistatud trumme sellega, et kui ma ei eksi, et väga kuul vaatamine on, ma ei tea, ma üritasin seda internetist leida, aga ei leidnud, et selle esmaesitlus oligi ETK-s kunagi ja Vladimir Võssotski on kuulus maardla on üks kuulsamaid muusikuid Nõukogude Liidust. Isiklikult, ma ei usuks, et, et sellel mikril on väga hea kvaliteet, aga hoopis teine tähendus. Ei ma muidugi see ei ole mingi viie tonnini mikker, nagu sul siin stuudios on Pavel, nagu seiniker, kus, kuhu me räägime, lihtsalt mõnus rääkida, ütleme tahaks kogu aeg selle mikri ümberrulle. No aga kujuta ette, kui selleni kri kasutatakse, sotski. Ajage Võssotski käsel. Shuri sisse räppinutega. Ei rääkinud ja minu mõte on pigem see, et, et see on selline kollektsionääride huvi võib olla selle taga, näiteks meie, meie siin kodumaa legend, Jarek Kasar ostis endale kinno trummimasina mingi Yamahhane, sellest on ju hästi kuulus ja no siis see ka nagu ei ole nagu sama mudel, vaid täpselt see masin, millega nad on tehtud. Ma saan aru, et see mudel on päris kuulus laialt levinud ja ma ei mäleta, mis ma ühesõnaga mingisugune mitte väga kallis trummimasinat muidugi üleüldises plaanis oli täitsa, kes lähevad kalliks, kui nendega on tehtud legendaarset muusikat nagu kinod või Vladimir Võssotski. Aga meelde tril saatjaskond, muus laul, keet LV lauluga lääts. Sellisel noodil eetrisse saade tänaseks lõpetab, aitäh, et kuulasite meid taas kunagi. Me joome teiega koos teed, aga mitte rooma juures, vaid minu juures sõstrooma alati toriseb, et tal suhkur liige kiiresti saab otsa. Jah, kallid sõbrad, tulge mulle külla oma suhkruga, aga niikaua kuulake saadet, jälgige meid Facebookist, kirjutage Pavlov, Instagrami vastama teie küsimustele kindlasti ja ärge unustage, et saade toimub üle nädala laupäeviti. Me oleme teinud päris pikad teed koos teiega ja me loodame naudite meie seltskonda. Kindlasti rääkige oma sugulastele ja sõpradele, et me oleme olemas. Ei ole välistada jutud, et keegi meie saade taustal saab lapse või armub ära, hoiame 11 ja.