Kaitseminister Kalle Laanet tegi siseministrile kultuuriministrile ettepaneku ühendada kaitseväe ja politsei ja piirivalveameti orkestrid ning viia ühendorkester sõjamuuseumi alluvusse. Laaneti nägemuses rahastaksid uut ühendorkestrit osaliselt kaitse ja osaliselt siseministeerium, samuti tekiks omatulu teenimise võimalus. Me saaksime läbi selle, siis riiklikud pidulikud sündmused ära kaetud ja teistpidi oleks avaram võimalus teenida ka oma tulusest. Sõjamuuseumil on õigus seda teha kaitseväel seda õigust ei ole, ka näiteks on mingi erasündmus kutsutakse orkester kas täies mahus või teatud osistega esinema, siis need on võimalik teenida sellega tulu ja see tulu läheks sõjamuuseumi eelarvesse ja orkestri ülalpidamiseks. Elisa turuks. Selliselt toimides hoiaks riik laaneti sõnul kokku miljon eurot aastas. Et kui täna on suurusjärgus 1,4 miljonit kaitseministeeriumi eelarvest, orkestri ülalpidamiskulu ja siseministeeriumi ehk politsei ja piirivalve ametil on see suurusjärk 500000, siis kokku on see, ütleme, pea läheb kaks miljonit. Kui me kahe arvelt tekitatakse uus kõiki pillirühmi arvestades uus orkester, siis sealt tekib teatud kokkuhoid ja, ja lisarahastus tekib omatulu teenimise võimalusega. Politsei ja piirivalve orkestri juhataja Kristiina veerde hinnangul on väga hea, et orkestrite jätkamisele otsitakse lahendusi, kuidas võiks tegelikkuses töötada. Kaitseministri ettepanek on praegu aga raske öelda, sest terve hulk küsimusi vajab enne vastuseid, ütles veerde. Et mis vormisse hakkab siis olema, kui suur on see isik, koosseis, mis tegutsemisvorm täpsemalt hakkab olema, et sellega on hästi-hästi palju küsimusi. Kui see ühendorkester peaks hakkama nüüd teenindama kõiki nii kaitseministeeriumi, siseministeeriumi mängijad, siis ka välisministeeriumi ja presidendi kantselei tseremooniad et siis see koormus läheb väga-väga suureks, et see ühendorkester olema väga suure isikkoosseisuga, vähemalt kuuekümneliikmeline. Praegu on politsei ja piirivalveorkestris pillimängijaid 31 kaitseväeorkestris veidi üle 40. Juba varemgi on olnud olukordi, kus tuleb olla justkui kahes kohas korraga ja sellised sündmused ongi need orkestrid omavahel ära jaganud. Kristiina veerde tunnistas, et orkestri seisukohast ei ole vahet, millise asutuse või organisatsiooni all nad tegutsevad. Me oleme avatud igasugustele aruteludele ja see on väga tänuväärne, et selle probleemiga tegeletakse, üritaks, üritatakse leida lahendus, nüüd loodame, et see lahendus oleks võimalikult hea, et säiliksid töökohad.