Tere päevast, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 25. mai. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Valitsus otsustas leevendada koroonapiiranguid alates 31.-st maist asendub kaks pluss kaks liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega. Samas maski kandmise kohustus jääb esialgu püsima. Suuremad leevendused tulemas juuni keskpaigast ehk 11.-st juunist tõusevad erinevate tegevuste puhul ürituste puhul siis osavõtjate piirarvud. Seireuuring näitab, et leevendustega ei ole nakkusohtlike täiskasvanute arv tõusnud. Meil on pooltäiskasvanud elanikkonnast, kellel on koroonaviirusevastaseid, kaitseid antikehad, ehk et nad on immuunsed. Kaitseminister Kalle Laanet tegi ettepaneku liita kaitseväe ja politsei puhkpilliorkestrid ning viia need sõjamuuseumi alla. Hakkasime läbi selle siis riiklikud pidulikud sündmused ära kaetud ja teistpidi oleks avaram võimalus teenidega oma tulusest. Sõjamuuseumil on õigus seda teha. Brüsselis jätkus Euroopa ülemkogu, kus keskseks teemaks on kujunenud reageerimine Valgevene lennukikaaperdamisega. Valgevene režiim on ajakirjanike vastu tegutsenud jõhkra süsteemsusega. Öösel Mere puiestee Ahtri tänava ristmikul purunenud veetoru on välja vahetatud Kopli suunas. Katkenud trammiliiklus loodetakse uuesti avada. Homme hommikuks. Suri näitleja, laulja Tõnu Kilgas. Homme sajab, vihmasadu on mitmel pool tugev, õhusooja on 10 kuni 13, Kagu-Eestis kuni 15 kraadi. Valitsus arutas täna koroonaviirusest tulenevate piirangute leevendamist, maski kandmise kohustust veel ei kaota ja suuremad piirangute leevendamisel on tulemas juuni keskpaigast, ütles tervise ja tööminister Tanel Kiik. 11.-st juunist, kus tõusevad erinevate tegevuste puhul ürituste puhul, siis osavõtjate piirarvud siseruumides, täpsemalt. 600 nii välitingimustes 1000-ni ning jätkuvalt kehtib siis ka 50 protsendi hajutamise nõue täiendavalt, et oli teemaks ka maski kandmise pool või õigemini siis Naugatmise küsimuseta visiiri maskiga muul viisil. Praegune valitsus seisukoht on, et see jääb siseruumides jusse. Tuleme küsimuse juurde tagasi kahe nädala pärast, hinnates vaktsineerimisega edenemist, nakatumise näitajaid, haiglate koormust ja muid selliseid Covid 19 mõõdikuid. Kolan ise jätkuvalt optimistlik, et, et kindlasti juunikuu jooksul meil on võimalik see kohustus asendada soovitusega, aga hetkel soovime siiski näha nakatumise tasemete langust ja vaktsineeritusega hõlmatuse tõusu enne kui me selle juurde tagasi tulema. Iseenesest on valitsus samal lainel kui teadusnõukoda ja terviseamet siin, et kindlasti läbi suvel see kohustus kehtima ei jää. Olen ka varasemalt välja öelnud, et suure tõenäosusega jaanilaupäeval pidada ilma maski kandmise kohustuseta. Kuigi välitingimustes ei kehti see nõuga ka täna alates 31. Maist enam ei kehti, siis avalikes siseruumides kaks pluss kaks piirang vaid on üldine hajutatuse nõue, ehk mõte on selles, et tuleb jätkuvalt hoida mõistlikku distantsi, tuleb jätkuvalt hinnata ka nii-öelda täituvusini nii värskes õhus kui ka eeskätt siseruumides. Aga sellist ranget nii-öelda kaks pluss kaks põhimõtet enam järgima ei pea. Kuna viiruse leviku olukord on läinud siiski paremaks. 13.-st 24. maini läbi viidud Tartu Ülikooli seireuuring näitab, et nakkusohtlike täiskasvanute hulk on kuuga kahanenud kolmandiku võrra. Seega on täiskasvanud elanikkonnast nakkusohtlikud 0,38 protsenti ehk 3900 inimest. Tartust jätkab Joakim Klementi. Seire uuringu juhi, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul on tänane olukord võrreldav novembri seisuga. Sügisel siiski viiruse levik laienes, täna taandub samas tempos võiks see ka piirangute leevendamiseks jätkata. Teine oluline sõnum on see, et meil on umbes pool täiskasvanud elanikkonnast, kellel on koroonaviirusevastased kaitsvad antikehad, ehk et nad on immuunsed, nendest suurem hulk ikkagi vaktsineerimiste läbi. Ehk et üle 60 protsendi, aga, aga siis ülejäänutest siis kas läbipõdemise või siis ka juba nüüd läbipõdemine pluss siis üks vaktsiinidoos. Uuringu järgi on immuunsed 530000 inimest. Üle 65 aastaste vanuserühmas on antikehad 80-l protsendil inimestel. See annab lootust, et haiglate koormus ja suremus langevad edasi. Kui jätkub nüüd tõesti selline vaktsineerimistega hõlmatus või ehk et inimesed soostuvad vaktsineerima minema ja me saavutame sügiseks ikkagi kogu elanikkonna hulgas sellise 70 või kaheksakümneprotsendise taseme siis ma arvan küll, et noh, eks aeg näitab, aga siis see tõenäosus on suurem, et et võib-olla pääseme sellest kolmandast lainest. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütleb, et sügisel võib uus viiruse laine tulla vaktsineerimata koolilaste tõttu. Kui me tahaksime saavutada totaalselt immuunsus populatsioonis ilma üldse nooremate inimeste vaktsineerimata, siis me peaksime tegelikult kõik piinse kui täiskasvanu vaktsineeritud saama. Aga see ei ole realistlik, et järgmine järeldus on siin see, et loomulikult on meil vajalik nooremate inimeste vaktsineerimine. Kõik vaktsiinitootjad uurivad süsti ohutust noortele. Maimetsa sõnul võib oodata juuni algul Euroopa ravimiametilt heakskiitu 12 kuni 15 aastaste vaktsineerimiseks. Faizeri vaktsiiniga mureks jääb, kas vanemad lubavad oma lastele kaitsesüsti teha. Argument, mida ma ikka jälle kuulen, on see, et kuulge, lastel see ju ei levi ja lapsed, kui nad ka saavad, siis nad põevad selle väga, väga kiiresti, väga lihtsalt läbi, mis ei ole õige. Ameerika Ühendriikide kohta on meil täiesti selge statistikat. Täna on seal uutest covidi juhtumitest 25 protsenti neljandik laste seas. Tuhanded lapsed on hospitaliseeritud. Seni on 351 last surnud. Lisaks sellele lapsed levitavad teistele. Kui on tegemist silma vastunäidustuste, ta ilma allergiat deta ilma tundlikkuseta, siis nii palju kui võimalik, tuleks lapsi vaktsineerida. Kaitseminister Kalle laaneti ettepanek luua kaitseväe ja politsei ja piirivalveameti ühendorkester ning viia see sõjamuuseumi alla väärib asjaosaliste hinnangul kaalumist. Ettepanek on aga liialt värske selleks, et keegi sellele otsest hinnangut annaks. Kadri Põlendik läheb teemaga edasi. Kaitseminister Kalle Laanet pani ette, et kaitseväe ja politsei piirivalveametiorkestreid võiks ühendatult viia sõjamuuseumi alla. Laaneti nägemuses rahastaksid uut ühendorkestrit osaliselt kaitse ja osaliselt siseministeerium. Samuti tekiks omatulu teenimise võimalus. Me saaksime riiklikud, pidulikud sündmused sära kaetud ja teistpidi oleks avaram võimalus teenida ka oma tulusest. Sõjamuuseumil on õigus seda teha, kaitseväel seda õigust ei ole, ka näiteks on mingi erasündmus kutsutakse orkester kas täies mahus või teatud osistega esinema, siis need on võimalik teenida sellega tulu ja tulu läheks sõjamuuseumi eelarvesse ja orkestri ülalpidamiseks lisaturuks. Selliselt toimides hoiaks riik laaneti sõnul kokku miljon eurot aastas. Täna on suurusjärgus 1,4 miljonit kaitseministeeriumi eelarvest, orkestri ülalpidamiskulu ja siseministeeriumile ehk politsei ja piirivalve ametil on see suurusjärk 500000? Kokku on see ütleme kaks miljonit. Politsei ja piirivalve orkestri juhataja Kristiina veerde ei osanud öelda, kuidas võiks kaitseministri ettepanek tegelikkuses töötada, sest terve hulk küsimusi vajab enne vastuseid. Mis vormis hakkab siis olema, kui suur on see isikkoosseis, mis tegutsemisvorm täpsemalt hakkab olema, et sellega on hästi-hästi palju küsimusi. Kui see ühendorkester peaks hakkama nüüd teenindama kõiki nii kaitseministeeriumi, siseministeeriumi mängijad, siis ka välisministeeriumi ja presidendi kantselei tseremooniat et siis see koormus läheb väga-väga suureks, et see ühendorkester olema väga suure isikkoosseisuga, vähemalt kuuekümneliikmeline. Praegu on politsei ja piirivalveorkestris pillimängijaid 31, kaitseväeorkestris veidi üle 40. Veerde sõnul on neile oluline, et kõik töökohad säiliksid. Kultuuriminister Anneli Ott ütles, et homme teeb vastav töörühm oma ettepanekud, kuidas orkestrid saaksid oma tegevust jätkata. Me ei räägi enam nende orkestrite kinni panemisest likvideerimisest, vaid me räägime sellest, mil moel on võimalik jätkata, et, et see on iseenesest nagu positiivne, aga kuidas nüüd täpsemalt, et sisuliselt saab olema, et seda siis tulebki nüüd arutada ja töörühma kaardistada, nüüd siis kultuuriministeeriumi poole pealt vaadates minu isiklik seisukoht on, et kindlasti need orkestrid peaksid Eestis olemas olema oma tegevust jätkama. Brüsselis jätkus täna Euroopa ülemkogu. Kuigi tänase päeva keskmes on kliima ja koroonapoliitika arutelud, siis reageerib Euroopa endiselt ka Valgevene sündmustele. Brüsselist jätkab Joosep Värk. Eilse õhtu Valgevene arutelusuunalisi tulemusi Euroopa ülemkogul on mitmel pool rahvusvahelises meedias tunnustatud Euroopa liitu kajastavad ajakirjanikud olid valmistunud tavapäraseks mantraks, otsuseid ei saa teha nii kiirelt, aga tuleb välja, et sai ning ka tehti rahulolu. Tulemusega väljendas ka Leedu president Gitanas Nauseda, kes jäi olukorda hinnates siiski realistiks. Probably staap, Lukaženko from Tuinguvad Hills Tuing tõenäoliselt ei peata need meetmed Lukashenkot, aga teda sunnitakse mõistma, millised on tema tegude tagajärjed. Minu kolleegid kõikides Euroopa Liidu riikides mõistavad nüüd ilmselt palju paremini. Mis tunne on olla Valgevene naaber. Vilnius on 30 kilomeetrit piirist, Astravetsi tuumajaam omakorda 40 kilomeetrit meie pealinnast. Pärast viimati sündmusi peame üle vaatama oma seisukohad Ostrovoidsi tuumajaama suhtes sest seda saab kasutada väljapressimiseks. Ostrova pole mitte ainult ohuks Leedule, vaid kogu regioonile, ütles Nauseda. Täna toimuvatel aruteludel tuleb riigijuhtidel leida ühine seisukoht nii kliimapoliitikas kui ka koroonaviirusega seotud küsimustes. Kuigi Euroopa liidus on juba koroonasertifikaatide suhtes kokkuleppel saavutatud, räägivad liidrid siiski ka selle edasisest kasutusalast. Peaminister Kaja Kallas. Seal võib kohe öelda, et, et see, kuidas seda ühes või teises liikmesriigis hakatakse kasutama, seda kokku ei kavatseta leppida, et see on iga liikmesriigi enda otsustada. Oluline on see, et me saame kokkuleppele selles, et kes siis vaktsineeritud on, nagu Euroopa parlament ka nõus oli. Teine teema, mis covidit puudutavat on, on seotud siis vaktsiinide annetamisega ehk siis vastutusega ka kolmandate riikide eest. Et meil kõigil on, on selle Soll, et senikaua kuni kõik ei ole nii-öelda piisavalt vaktsineeritud kogu maailm, et siis ei ole ka Euroopa kuidagi ohu alt väljas. Meie fookus on sellele, et toetada just idapartnerlusriike, Ukrainat, Gruusiat. Täna hommikul kohtus Kallas ka NATO peasekretäri Jens Stoltenberg iga, kellega korrati üle liitlassuhete olulisus ning räägiti Afganistanist. Euroopa ülemkogu lõpeb täna õhtul. Joosep Värk, Brüssel. Eile hilisõhtul purunes Tallinnas Mere puiestee Ahtri tänava ristmikul veetoru, mis seiskas Kopli suunalise trammiliikluse. Ehkki veetoru on praeguseks parandatud, tuleb liiklejatel veel kuni homme hommikuni arvestada asendusbussidega. Madis Hindrale räägib lähemalt. Mere puiestee Ahtri tänava ristmikul sealkandis, kus asuvad Kanuti aed ja porto Franco kinnisvaraarendus lõhkes eile õhtul kella 11 paiku veetoru. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg selgitab, et esimese teate veetoru lõhkemisest said spetsialisti päris kiiresti. Esimene teadmine ongi see pumplatest tuleb elektrooniline teade, et vooluhulgad on mingil põhjusel tavapärasest suurenenud ja loomulikult, kui ikka vesi tänavatel lainetab, siis sellest antakse ka linna infotelefonidele ja Tallinna telefonidele teada. Lõhkenud toru läbimõõt oli 20 sentimeetrit, sestap ei läinudki kaua aega, enne kui vesi juba maapinnale jõudis. Ja kuna see õnnetu koht juhtus olema just trammitee all, siis selle tagajärjel hetkel trammiliiklus on seiskunud, kuna seal tee konstruktsioon on ära uhutud ja trumme sinna peale hetkel lasta ei saa. Vahepeal mitmekümne sentimeetrise veekihi alla jäänud ristmikult lähevad üle trammiliinid üks Jako üks neist, esimene tuleb Kadriorus, teine Ülemistelt, kuid mõlemad küündivad kaugele Koplisse. Tallinna transpordiameti töötajaid hakati üles helistama kell neli hommikul, räägib ameti juhataja Andres Harjo. Tegime operatiivse otsuse 73. liini pikendamiseks Koplisse ja lisaks siis kiiresti korraldatud ka trammide number üks ja number kaks asendusbussid, mis liiguvad kopli lõpust kuni hobujaama tänavani. Täpsemat infot muudatuste kohta saab lugeda nii Tallinna linna kodulehelt kui rahvusringhäälingu uudisteportaalist. Andres Harjo paneb südamele, et päris trammigraafikute järgi asendusbussid ei sõida ja mõned peatused tuli ka vahele jätta. Kuna buss ei saa otse trammi dubleerida ehk siis ära jäävad peatused on praegu trammi liinile, on Kanuti salme poolt Ta ja Krulli katsume kiirkorras ka vastavasisulise informatsiooni peatustesse panna, aga kuna number ühe ja kahepeatuseid üle linna väga palju, siis tegelikult see võtab mõningase aja. Kella 10-ks hommikul oli lõhkenud toru korda tehtud ja veekraanid uuesti avatud. Koha peale olid kogunenud ka ehitusspetsialistid, et arutada, kuidas lõhutud tee korda teha, räägib Tarmo sulg. Tavaolukorras oleks väga lihtne, kui oleks tegemist nii-öelda tavalise tee konstruktsiooniga, kuna trammitee on valatud siis sellise monoliit raudbetoonplaadi peale ja seal all on siis konstruktsioonide eelnevalt tihendatud, siis praegu otsitakse tehnoloogiat, kuidas samaväärselt oleks võimalik siis seda aluskihti tihendada. Kui veel hommikul kardeti, et liiklus on häiritud mitu päeva, siis lõuna ajaks teatas Tarmo sulg juba rõõmsamaid uudiseid. Linn loodab trammiliinid uuesti avada homme hommikuks. Lähisuhtevägivalda ei põhjusta mitte ainult alkohol ja vaesus, nagu tavaliselt arvatakse vaid selle nähtuse on olemas ka palju varjatum pool. Kõigest sellest tuleb juttu Ugala teatri uuslavastuses, kui sa tuled, too mul lilli. Teatris käis Olev Kenk. Kuulsal ja pereringis imetletud, ent kardetud dirigendil on naine ja neli last. Pärast mehe ja isa surma üritavad kõik oma minevikust ja lapsepõlvest üle olla kuid kodust kaasa saadud mustrid ei lase neil eluga edasi minna. Algupärase näidendi, kui sa tuled, too mul lilli, kirjutasid Ugala teatri tarvis liis Aedma ja Laura Kalle. Mõnna ennast iga päev ajal panen nädalalõpusaatele koos tulemused üle. Uuel nädalal uued eesmärgid. Liis Aedma jätkab. Selle ettevalmistava aja jooksul, kui me seda näidendit kirjutasime ja enne seda me kohtusime, päris paljude inimestega, kes on elus lähisuhtevägivallaga kokku puutunud, tegime nendega intervjuusid ja kohtusime ka inimestega, kes selles valdkonnas töötavad. Ja sealt see meie pilt nii-öelda järjest kasvama hakkas. Ja see arusaam, millised mehhanismid vägivaldses suhtes toimivad See, mis laval toimub, annab ühemõtteliselt mõista, et lähisuhtevägivald võib olla väga varjatud ja hiilivalt kujul suur probleem ka haritud ja heal järjel peredes. Laurakalle jätkab. Lähisuhtevägivallale on jah, nagu on väga palju erinevaid vorme, üks on see, mis on füüsiline, mida on justkui lihtne ära tunda, sa saad aru, kui sind lüüakse, aga tegelikult vaimne vägivald ongi väga hiiliv, väga ohtlik ja sageli ei oska inimesed ise ka aru saada, et tegelikult nad elavad vaimselt väga vägivaldses suhtes ja sealt ongi tingimata väga keeruline lahkuda. Seda enam kui näiteks sellest suhtest sündinud lapsed. Inglismaale ja mitte keegi teine ja see jää seal toas, mina otsustan teisiti. Aleksandria osatäitja Tanel Joonas jätkab. Promo vaba lapsepõlve olemas aga öelda, et see kõik on minu vanematest, minu kodust, eks ole mingid volikutud sõitnud ise? Ma arvan, et see on kõige olulisem kodunt kaasa nagu pagasi, aga mida sa seal pagasiga peale hakkad, noh, see on ikkagi sinu enda teha. Ugala loominguline juht Tanel Jonas on lavastajana koduteatris end juba korduvalt tõestanud kuid näitlejana on ta laval esimest korda ja nagu mees ise ütleb ikka selleks, et trupiga loomingulist sidet säilitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi. Ja teatrivallast ka üks kurb sõnum. Täna varahommikul suri pärast rasket haigust 66 aasta vanuselt näitleja ja laulja Tõnu Kilgas. Tõnu Kilgas sündis 13. augustil 1954. aastal Tartus. Kilgas lõpetas 1977. aastal laulu ja koorijuhtimise alal Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli. Ta on töötanud Vanemuises, Estonias, vanalinnastuudios ja hiljem vabakutselisena. Rohkete operettide, ooperi- ja draamarollide kõrval esines Kilgas ka raadios ja televisioonis. Ta on mänginud muuhulgas filmides stereo inimene, keda polnud Rahu tänav, Need vanad armastuskirjad ning Eesti televisiooni menusarjas Õnne 13. Ilmast räägib meile täna, Ingel on Liivet. Saabuval ööl laieneb Eesti kohale Taani kohal pöörleva madalrõhkkonna lohk. Pilgata tiheneb ning keskööl jõuab Edela-Eestisse tihe vihmasadu, mis levib üle Eesti. Idatuul tugevneb, puhudes viis kuni 11, puhanguti 14, saarte rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 12 kraadi. Varahommikul tekib Liivi lahe kohal madalrõhulohus uus aktiivne osatsüklon, mis liigub päeval edasi põhja-loode suunas. Soome kohale sajab vihma ning mitmel pool on sadu tugev. Õhtul lõuna-ja, Ida-Eestis pilgata, järk-järgult hõreneb ning suurem sadu lakkab. Ennelõunal puhub ida- ja kagutuul kuus kuni 12, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Tsükloni üleminekul tuul ajuti nõrgeneb, seejärel pöördub järk-järgult edelasse ja läände ning tugevneb taas, puhudes kaheksa kuni 14, puhanguti 17 kuni 23 meetrit sekundis, rannikul 10 kuni 16, puhanguti 20 kuni 26 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 13 kraadi, Kagu-Eestis võib tõusta kuni 15 kraadini. Ja saate lõpuks võtame kokku ka spordipäeva. Seda teeb Ragnar Kaasik. Euroopa kergejõustikuliit teatas täna oma koduleheküljel, et tänavused kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlused peetakse kaheksandast kuni 11. juulini Tallinnas Kadrioru staadionil. Algselt pidid need toimuma Norras Bergenis, kuid eelmisel nädalal teatas Norra kergejõustikuliited. Koroonapiirangute tõttu pole seda võimalik seal läbi viia. Juba eelnevalt oli teada, et nädal hiljem, 15.-st kuni 18. juulini toimub Eestis ka U20 EM ja see tähendab, et suure tõenäosusega toimuvad Kadrioru staadionil kahel järjestikusel nädalavahetusel kergejõustiku tiitlivõistlused. Eesti parim piljardimängija Denis Grabe langes Gibraltaril toimuval kõrgetasemelisel Mastersi turniiril konkurentsist, kui jäi tänases veerandfinaalis viis-seitse alla sakslasele Joshua Phillerile. Kokkuvõttes oli turniire eestlase jaoks siiski edukas, kuna ta võistles mäestersil esimest korda ja sai 24 mehe konkurentsis kohe viienda koha. Riias peetaval jäähoki MM-il kaotas Kanada eile hilisõhtul Saksamaale üks. Kolm, mis tähendab, et turniiri üks eeldatavaid favoriite Kanada on MM-i alustanud kolme kaotusega. Saksamaa jätkab B-alagrupis aga täisedu ehk üheksa punktiga. A-alagrupis teenis alles oma esimese võidu Tšehhi, kes oli lisaajal kolm, kaks parem Valgevenest. Tšehhilon kolmest mängust, nüüd kaks punkti, millega on kuues tänased esimesed mängud, on õige pea lõppemas. Taani ja Suurbritannia vaheline mäng on kaks minutit enne normaalaja lõppu kaks. Kaks viigis ja USA juhib Kasahstani vastu kolm. Null. Korvpalliliigas NBA võitis Denver Nuggets läänekonverentsi veerandfinaalseerias 120 809 Portland Trail veider sitt ja viigistas nelja võiduni mängitava seeria seisu. Üks-ühele. Idakonverentsi veerandfinaalis alistas Milooki paks 132 98 Miami hiti ja juhib seeriat nüüd kaks. Null. Selline sai tänane Päevakaja, mille pani kokku Mart Linnart. Aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.