Laste üldse tuttavaks saite ja kus ja kuidas armastus algas? Tuttavaks saime pulmas Alfredi kaastöötaja pulma tulime ja sõitsime siit rongiga Tallinnast Tapale, pulmad olivad tapal. Noh, ja siis juba vagunis, nii natukene. Pilgud käisivad siiasinna. Homse agaram pool oli seal niimoodi, esimese pool oli vist mina ja mõtlesin, et tema Alfred vaatas väga kurjalt minu peale, et ma olevat edev tüdruk vist pärast selgus. Ja mina muidugi siis vihastasin ja ütlesin, et mis õigusega te niimoodi minu peale vaatate. Tema käratas, et me ei ole mõtelnudki teie peale vaadata, mis ta endale ette kujutate. Kuidas teil see asi meeles on? See alguse asi meeldis ikka algusest peale, aga aga ei tohi näidata ju. Ma mõtlesin, Ra, olgu, ma ei näita. Pean enese. Aga see vist ongi õige retsept või on ja ma arvan küll, et see on õige. Kui oleks algul kohe näidanud niimoodi, et väga meeldib, võib-olla ei oleks midagi välja tulnud. See võib kindlasti ka nii olla. Aga no eks jah, sümpaatia tekkis muidugi väga ja eks see väike riid kestis meil pulmade pulma seal. Mul maamajas edasi. Pulmamajas kestis edasi, ta läks tantsima ja mina no mina juba, armukadedus on ka ju omamoodi õeldi ja noh, eks seal oli anonüümsed, väikesed ütlemised, väiksed Me hakkame siit muidugi. Kui ja kui kaua te üldse tuttavad olite, enne kui siis oma pulmad tulid? Aasta üks aasta aasta ja kuus kuud. Viis kuud. Aasta ja viis kuud siis laupäeval Me saime tavaks, aga minul tuli sõita pühapäeva hommiku kodusest, ma tegin seal kohalikus näiteringis kaasa. Ja ma pidin tingimata õhtu esinema ja läksin siis koju. Ütlesin oma emale, et nüüd läheb nihele, kui nüüd ei lähe lähegi. Ema ütles, kus see prints välja tuli, ei kõlvanud ikka üks ega teine. Kui vana te olite, siis mina olin siis üheksate. Ei, 20. Mäe 22 ja mina olen 22 sündinud, see oli 24. aastal. Aga kas teiega samal ajal langetasite otsuse selle Reiu neid võtan? Ma ei teadnud küll, mida ma mõtlesin ikka tükk aega. Ei saa ju nii kiiresti ei tulnud minuga. Aga noh jah, mida midagi midagi oli ja oli. Järgmisel laupäeval järgmisel laupäev sõitis ta maale minu poole siis oli klaar, siis tegi kohe ettepanekuga meile, meie hakkasime kohe rääkima, et Kunnas pulmad ja kuna meid oli meil ettepaneku tegemist ei olnud oli vanemate vanemate vanemate käest oli luua, käisime, oligi nagu tol ajal kombeks. Aga kas teie lapsed teie käest luba küsinud, et mehele minna või aitavad ja on, on? No informeerinud on muidugi. Aga mitte pärast pulmi. Ei ehmatanud, ei ole jäika enne pulmi, aga ikka laste pulmad oleme meie ikka kaasa teinud. Aga kas tookord neid, kui teil need pulmad ees seisid, kas selle aasta kestel, mil kõik veel lahtine oli, kas ikka mingeid kõhklusi ka tuli või nii väikese arusaamatusi või et kas ikka maksab veel? Minule? Ei olnud ei olnud. Midagi olnud ikka kõik rooli, tahtmine ikka 11 näha ja tema oli eemal. Mina olin spordi kuristel sõidetud, sinna. Ma oli. Tuletage neid pulmi endid ka meelde, kuidas need olid? Pulmad oli vaja ikka niimoodi, et alguses otsustasime mitte kirikusse minna ja aga siis noh, omaksed ja sel ajal oli ikka kombeks veel ja siis ei olnudki veel niisugust, et oleks saanud kuskil mujal registreerida kirikusse ja registreerida, nii ametlikult ka. Tegime ikka Jaani kirikus omalt pulmad ära ja porine ja kole ilm oli nii kui tänavugi. Sügis ja kui kirikust välja tulime, siis oli nii lõpmata ilus ilm, väikest lund 100. ja oli külmetanud ja. No ja siis polnud olivad Tallinnas ja siis sõitsime ära tapale, kus tema töötas. Tapal me siis elasime, elasime 30? Ei, Rakvere läksin vahepeal, 27. aastal läksime sealt tapale. Mismoodi teine Punad üldse meeles? See see laulatus, see oleks huvitav, sellepärast et meil oli tellitud kirikus eralaulatus kinnid, laulatus, nii. Ainult tohutut. Must sisse saada, aga, aga kuna ta sattus ühel päeval ega me ei teadnud seda, niisugune jumalateenistus tuleb seal sattus ühel päeval selle peale mälestusjumalateenistusega. Siis oli kirik puupüsti täis ja kehvi ja kirik puupüsti täis, aga rahvas välja ei lähe, sest tseeri eralaulatus pandi kroonlühtrid kõik põlema ja vaibad maas ja krahvardiaadid, kirikukäik käijad teavad, mis siin sünnib, nüüd midagi on tulemas. Keegi ära ei läinud, nii et sündis meil täis kiriku ees. Aga kas teil on meeles ka, mis tõotasid teineteisele, andsite niimodi pulmateele? No eks ikka midagi andsite, nii nagu need asjad ikka käivad, on midagi veel, rõhutus oli see, leppisime kokku, mulle hirmus ei meeldinud see suudlemine altari ees ja leppisime kokku, et ta mind ei suudle, altari ees. Ja vahetati need sõrmused ära ja õpetaja siis soovis meile siis seal õnne või mis ta seal midagi ütles korraga, tema keerab ringi minu ümbert kinni ja suudleb, mul jääksid jalad nõrgaks, ära minestama. Mis teil on meeles nendest esimestest tõotustest või see oli neid nii väheke huumorikandi pealt pikema aja peale ette, äkki oli ka mingeid tõotusi vä? No kui ma mind mobiliseeriti ja siis oli üks tõotus siin Anži kohe kindla lubaduse, ma tulen tagasi. Ja ma kirjutasin temale, kui ma olin tagalas demonesi okupatsioone siis ma kirjutasin tagalast temale kirju. Ja kõik need kirjad, tal on alles projekt veel. Ma tõin nad, ma tõin ära, osaleks kaduma, mul varastati ära mu seljakott, aga ma kirjutasin kirju. No ütleme. Ma võiksin olla, aga tema kirju tagalasse, teieni jõudis kaamesine isegi paki, siin oli ju need, see oli see, kes siin neid rootsi, sa saati seal mingisugune kirikuõpetaja, kes inimesi rootsi saatis. Siin süda tänav üks kohe et vaata, et seal saab anda back ära nende meie mobiliseeritutele ja kõik ja eks mina siis ka korjasin oma kokad kokku ja tegin paki ja teen siia seda üks ja punane ristpidi ära andma, need pakid näinud kuskil, kes seal, et see aeg sõjaaeg on surnud üldse teie elu kõige pikem lahusolek, kõige pikem lahusolek ja minule muidugi selle ütleme niimoodi siin olles kõige raskem aegsust ikka kolm last jäi mulle siia, toit on ju. Ja siis oli isegi momente, kus ühel päeval oli, läksin, ma olin tööliste. Noh, siis oli ta väike teater. Läksin koju ja pojad istuvad teises toas ja räägivad. Ja siis vanem poeg ütleb, et ei tea, ära seal püsti. Siis need olid rasked lapsed olid ka nii tublid siis. Noh, nad olid ju ise veel ikka kaheksa, üheksa aastased. Kas see töö rabin võttis nii aja endale või kuidas te jõudsite mõtelda näiteks, kas, kas usk tagasitulekusse teine ikka tule tagasi, kas see peab olema selles kohe Alfred, enne kui ära läks, viimane lause oli, et hoia ennast, mina hoian ennast ka ja see oligi minul kogu aeg. Aia ennast sadamas veel saatsid, selle ma sain. Tähendab, tema läks siis rindega siit ära, see oli 41. augustil 128. ohvitser, mobilisatsioon, Lauter, Pinna, nemad koos läksivad koos mullas ja mis seal olivad? Ja ma ei tea, kuidas kast tagalas näiteks mehed omavahel ei vihka, igaüks rääkis ka oma kodust ja kes, kui tugevasti teda ootab, oli sellest No see on ikka, kui ka kokku saime, istusime nii peale tööd ja vabal ajal ikka meenutati kodu suurem, aga kõik olid lootusrikkalt vaatasid tulevikku. Isegi siis tol momendil, kui sakslased olid Stalingradi all. Meil ütles veto, Siberis on maad küll ennatasin siia, nad surevad, meie lähme ikka koju. No igatahes, usk oli pöörane, usk oli, eks see tiivustas ka Eesti korpuse Mei, kõik kõik lootsid juhid nii nagu ütleme, mina tol korral niisugust oli palju ja palju nooremaid ja ja igasuguses vanuses ja kõik mõtlesid kodu peale tugevalt. Sest see oli, oli niisugune ajajärkjärgus ja see andis teatud elujõudu ja elu ei pea ja elujõud andis. Kui oleks nii need, kes noorutama jäid. Eks need jäidki nii. Aga seal tagalas tagalas ju sündis ka teater omamoodi. Köster koor, Ernesaks. Kõik realistid. See oli teil see mulle, noh, mis ta on. Aga missugune üldse sõja-aastate nagu kõige raskem hetk oli kõige raskem tund või millal see oli? Kui need mobiliseeriti, me läksime, kõik siit minema. Mobiliseeriti, no et saame kohe riided selga ja mäe otsa ikka sõdima. Ja me läksime selle Poola armee asemele, kes oli Siberisse Sibula armee viidi meilt välja, viidi Iraani meiega eksada, ohtel läksid Siberisse. Mina olin kullakaevanduses abimajandis, lautor, mina, Artur tikise 21. keskkooli direktor. Ja veel teisi seal me olime. Me olime siis. Võrdlemisi heas olukorras selle tõttu, et abimajand varustas kullakaevandusi toiduainetega eksmees, siis saime ka sealt nii ühte, teist. Ega nälga ei olnud. Ma ei tea, kuidas need, kes metsas töötasid, kas neil oli raskem siiski? Aga meil ei olnud ja see oli vast kõige raskem. Külm oli, ei, riided ei olnud. 50 kraadi külma 45 iga päev. Ja vihma maanteel, ainult noh. Mis seal siis saime need vatiriided pikkamööda osta oma natuke kraatia, saime jalga midagi vildi, taolisi esemeid ja asju. Jalatsid. Aga see oli vast kõige raskem jah. Aga seda mõtet või nagu võimalustki kerkinud, et äkki naine ei pea vastu või ei ole ustav ei suuda oodata või ei jaksa lapsi kasvatada või? Niisuguseid muremateid tuli ka tulla. Noh, tihtipeale, kui oled eemal perekonnast ja lapsed ja kõika, tekivad need mõtted ja päev Mina nii ka minul oli komme iga õhtu enne magama minemist mõelda. Enne kui magama heitsin, siis ikka mõtlesin korra läbi, kõik. Ükskõik missugune päev. Karjäär. Aga kas teie olite nii väsinud, et varisesid õnne äratanud seal teatris ikka nii kangesti teha oli, aga noh, eks muidugi see söömata olemine ja tänu selle oli Varele. Ta oli teatris meil töölisteatris oli siis näitleja ja oli siis ka ühtlasi meil seal oli niisugune väikene söökla siis lapsed tulid vodka sinna ta ikka muretses neile ka kulditäie suppi siis sealt, mis teistest üle jäi, nii et päris söömata ja kogu aeg ei olnud. Aga eks ikka rasked ajad olid õhtu, eriti kui lapsed läksid ka akna juurde. Te vaatasite, kas isa vaatab ka seda täht eksis ikka, võttis pisara silma. Siis jõululaupäev tulivad Helmi Tohvelmani, Helmut Vaag. Kuusk oli ukse taga vist olivad lund lõkke põlema pannud ilusti ja siis oli seal kommi, siis kaartidega anti ju küpsiseid, Helmi oli ema käest paki saanud ja siis teisis lastele. Ja eks see siis muidugi võttis silma märjaks kõigil, nii hästi emal kui lastel. Ja ega meil siis siia ega ei olnud ka. Siis tuli mu sõbranna kelguga, puud olid peal ja tema ema oli kuskilt saanud, sealt ka tapamajast rups, Kiidoli silti keetnud ja siis kotiga tõi meile kartuleid ja kausi sülti ja siis võid kuid ka ei olnud, mina käisin siis ise suvel ooperiga käisime toril metsas puid tegema, siis ma tegin kaheksa ruumi puid. Oli vahva, meil oli soe tuba. Aga need olid need rasked ajad, aga meenutame neid, enamus elu on ikka elu olnud nagu rõõmsama, rõõmsama palgega meenutame seda rõõmsamat elu ja, ja, aga mis üldse on niisugused elus kõige rõõmsamad sündmused olnud, mis nagu läbi aegade meelde jäänud, mis kõige kõige rohkem õnne ja rõõmu ja rahuldustunnet on pakkunud, oleks muidugi see, kui kui astus sisse mees uksest äsja vorm vorm seljas, siis ikka juba teadsin, et ta tuleb sellepärast et lendlehed olid Tallinnas ja ja lapsed olid need kätte saanud ja kus isa tervitas meid kõiki Leningradist. Mis ma ikka juba teadsin, et ta tuleb, aga no muidugi ekse. Koju jõudmise moment oli ikka siis ööse kuidagi uskunud. Ikka tuli katsuda, et kas ikka on ilus ja kõhnad elust kõrval. Jube jubedad ajad olid, aga need olid need rõõmu kõige suuremat rõõmuhetked muidugi. Ja eks need rõõmuhetki on väga palju olnud elus. Väiksed 50 aasta jooksul väiksed kaklemised on olnud, aga need on. Kui meie abiellusime, siis ütles minu vanaema, et lapsed, hoidke esimese tüli ja siis teised on kerged tulema. Ja enne päikseloojangut leppige alati ära, kui midagi on, nii, ehk siis meil ikka nii oligi. Aga meenutage mõnd niisugust väikest tüli, mis asja pärast tulija, kuda te siis jagu saite? Äkki saab mõne hea retsepti kätte saada? Tülist meie majas sai alati jagu niimoodi, et, et tema oli see nõrgem pool, kes lepitust hakkas tahtma? Mina olin kangem. Aga mu meelest on see igavene plussioon, et naine ise seda tunnistab. See ja see on ka üks suur pluss. Ja mina ikka oli nii. Mina võisin kauem olla, aga kuidas asi käis ikka, meenutage mõnda lugu niimoodi, ega seal ei olnudki midagi, teinekord teatris. Teater on teater, oli mõni sünnipäev, tead, tuleb, ma ootan, ootan, istun ja ta tuleb kella ühe-kahe koju, muidugi, naine oli siis mossis ja kõigil siis ta tegi selgeks, kui ja seal ikka oli olla ja eks ma mõtlesin su peale, võtsin sinu terviseks ka ja, ja mis sa hulluga teenuga hakkasin naerma. Mismoodi teil need lood meeles, niisugused väiksed tülid, väiksed nipid ja väiksed trikid. Ega meil ei ole tüli, paun pikka aega vist? Viis minutit, kõik Rock tülitsen ja iga päev läbi me ei saa üldei saa üldse käia, nii et neli aastat olen arstil varsti lahti. Läheb. Raginal läheb vahest mõne asja peale ja läheb raginal vahele, kassis meengeid, pale kummalised välja, määran. Minul ikka, ma olen rohkem niisugune, noh. Tema on pika meelega. Aga ei tea, kumb, kumma iseloomu niimodi paremini mõistab, kumb, kumba, mis te ise arvate, kumb nüüd selle pika ühes elatud elu kesteral teise iseloomu põhjalikumalt suutnud tundma õppida. Kas teie mehe oma meeste joome teate, mis selle iseloomukoha pealt Edija ütelda, aga see on tõesti üks niisugune naljakas nähtus. Kui näiteks midagi siin mõtleme või niiviisi. Ja mina hakkan midagi ütlema ja korraga ütleme üht sedasama, mis hoopiski ei ole päevakorral ega mitte midagi. Et meil on väga läinud, mõtted hakkavad koos käima. Aga kas algatuses ka oli niimoodi, et see on niimoodi kuidagi nüüd? Viimasel ajal ja ma ei tea, kui kaua siis aega võttis, et materjal niimoodi ühte, aga. Tal oli ka mitu aastat. Juba ka, aga nüüd täpselt just seda tuleb. Mõnikümmend aastat läks aega, siis hakkasid mõtted ühes käima ja nüüd kohe-kohe teinekord ajab naeru peale, kust sa tead, et ma tahtsin ütelda teinekord ütleme korraga kohe midagi välja. Et eks seda ka ette tulnud, et mõni on tahtnud kaigast kodarasse visata, Ohio seda on olnud muidugi anonüümse kirja kaebad, mees on seal ja seal restoranis teiste naistega ja et kuidas sa seda kannatad. Ja tegelikult oli mees kodus sel ajal sel õhtul ja selle ajal üldse kõik kellaaeg oli märgitud ja ja siis niisugused, et mees käib teise, teise naisega kogu aeg, kuidas te sellest üle saate ja? Ma ütlesin, et aga mina ei tahagi niisugust meest, keda teised ei taha. Et ma olen kindel, et ta, minu, mina minust parimat ei ole ja ta tuleb minu juurde tagasi ja oli, oli jutulate pääl. Läks tagurpidi uksest välja, ta ei olnud midagi enam peale hakata. No niisugused asjad olid, aga siis üks moment oli veel okupatsiooniaeg, kus mul tõusevad ihukarvad endal pärast püsti. Stalingradi langemine oli ja siis tulivad teatrisse sisse kaks, me nimetasime niketi koerteks. Sure rihma mehed kolmeks päevaks leina. See sur, seisan teatrid kinni panna. Direktor seisis seal nagu ühe seina ääres, mina olin teise seina ääres ja ketikoerad tulid sisse ja ja piinad. Direktor läks valgeks, nõust. Mõtlesin, et nüüd läheks Marta rebane nii, et naksub. Kuidas see asi siis lahenes, ikka nad vist elektriga, rääkisime seal ja Kaarel Sahk oli sel ajal meil direktor Vanemuine, snitsiirdi asedirektor või mis ta seal. Ja, ja siis, aga see oli nii, et kui ma ise aru selle nägin, et sahk läks valgeks, nõus, siis ma sain alles aru, mis ma tegin. Mees mobiliseeritud naine plaksutab siin Stalinggrad langes. Aga mina sel momendil ei mõtelnud selle peale, ma mõtlesin selle peale, et mul on kolm vaba päeva ma maale sõita laste juurde. Lapsed olid karjas maal ja noh, üldse rohkem maal kui Alberti kodus olivad poisid ja. Aga kuidas üldse on, kui naine on niimoodi nagu suts käreda ma iseloomuga kui mees ja kas siis vist tark mees niimoodi natukene noh, vaatab kaija, mõtleb enne kui midagi ütleb, või. Ja vahel on vast natukene tulev nii teistmoodi nägu kaheta teha, niimoodi. Veidi näitlejad mängida ka elus kodus. Vaata huvitav jah, et kuidas neid on, kas sellest teatritegemisest on kodus kasu olnud või kodusest elust teatris kasu olnud, kumb kumba on need nagu mõjutanud, ma mõtlen nüüd mõlemipoolselt, aga kuidas see kasutegur siis käib, mis ühest teisel pool kasunemist teisest jälle veel pool kasu olla? Eks inimeste mõistmine ja see nagu tektib kodust ja nii kaev meie kaebaja näeb teisi vahekordi. Paralleelselt põrdlus, võrdlus ja üldistus, niisugune hea teater nüüd kodus eriti. Rääniga mani Vigor jää, kuidas nii väike nii teatri- ja Anne on mõjutanud mõnest koduses situatsioonist üle saama. Tulin koju ja ja siis mõtlesin, kuidas need on kindlasti vihane nägu naisel. Kuidas ma sellest üle saan? Mõtlesin ja mõtlesin imelioni, läheksin tuppa, mütsi peast, palitud seljast, kalossid jalas ja näpus tuled, kas sa tead, et naenu naene maikamatele laenuks laenult, aed kalossid jalas, mine võta, klotsid ära, võtavad. Ja järsku vaatan, tema oma kaabeltekk liigub. Ta naeris. Naer ja. No vot, see läks, asi ei karda. Ja ükskord majas koera sülg, meil oli koer seal alal. Et ma ei saanud tulla koju eel purjus oli ees ja habet ära. Eks niisugust väike nalja. Aga teie naine ka teatris mänginud ja eks ole ka seda näitleja rolli, kas seda hirmu ei tulnud pähe, tekk lõõtsub ja et naerust nagu paistab, aga et äkki hoopis teeskleb naeru, äkki on niisugune pipar Avalmis, kas vedada ei võimalust ei olnud, et mäng mänguga üle trumbata? Ei olnud üldiselt meie elu on ikka kulgenud enam-vähem nii ilusas joones Kui naine midagi käratab, siis ta ütleb, et ega mina ei tohi midagi teha, ega mina ei tohi midagi ütelda. Mis seal siis niisuguse kõik, mis tal siis ei olegi midagi, aga ta rääkis seda kahed, kunagi oli keegi teie käest nagu küsinud, et kuidas, kuidas seda võib kõik välja kannatada, mis meeste laval teeb, vaat kuidas oli, kuidas see küsimine oli ja ja mis te nagu vastasite, mis te siis tõesti ka tegelikult tundsite? Tegelikult noh, eks teinekord ikka oli ta niisugune pisikene kripeldamine, aga siis no ega mina siis seda välja ei näidanud, ma olen nii võrdlemisi uhke iseloomuga või, ega minu mees oleks võinud nädal aega kõrtsus olla. Ma ei oleks iialgi talle järgi läinud, mitte iialgi. Kui sul pole mind vaja, pole mul sind vaja. Nii umbes mul on siis looma ainult jumal tänatud, mu mees ei ole olnud niimoodi kõrtsus, et ma oleks pidanud proovima seda, aga ma oleks nii teinud, ei oleks läinud järgidel ja laval armastus rolli see elamine ja kuidas ja kui siis kõrvalist ja kui ma vaatasin teda lavale ja kõrvaliste ja küsis, et no et kuidas sa seda võid vaadata, mõtlesin, et aga miks ma ei või see on ju nii tore vaadata, et teised ka teda tahavad. Koju tuleb täna kuni minuga koos. Aga mis te üldse arvate, mis pärast tänapäeval need abielud nii virutu lõhki kipuvad minema ja mispärast inimesed ei saa enam oma elu nii nii pikalt ühes elatud? Mina tõesti ei oska kohe mitte ütelda. Aga mina arvan, et miks noored nüüd lahku lähevad, nagu meilgi oli, me olime ikka poolteist aastat. Olime, ütleme pruut ja peigmees, kuidas nii-öelda olin tuttavad. Ja õppisime tundma selle poolteise aasta jooksul nähtavasti miini 11, et nagu nagu kasvasime juba vist kokku selle aja jooksul. Aga no nüüd minnakse neid kohe järsku. Ei inimest ei tuntagi. Tundmaõppimine käib ära põlenud ja tundma õpime pärast pulmi ja siis muidugi õpitakse tundma seda, mida ei ole vaja tund. Mina arvan, et see on siin vähem vääne süvenemine üksteisest. Peab ikkagi natuke tundma inimest oma eluseltsilist, mis vaat et tal on ja kuidas nii edasi. Lähemalt natukene siiski peaks olema väike vaheaeg, niisugune pulmade ja tutvus tutvuse. No ma ei oska öelda, kui suur ta pruugib olla aasta või. Aga nonii, järsku ta ikka ei ole ikka päris õige, ei ole see. Lähme tänavalt ja läheb, no vot nii, juhused kolevad tänaval saad tuttavaks peol ja lähevad järgmine päev koelmu. Ei tea, kuidas seda asja küll parandada saaks, peaks kohe ja mina mõtlen, et väga suur viga on ikka ka selles, et lõpetavad koolid lähevad ülikooli, kõik, kõik see käib vanemate kulul, kõik neile võimaldatakse, kõik on nendele lubatud. Ja, ja siis, kui on juba kaks, kolm päeva elanud seal kusagil ja mitte midagi ei ole ja vaadatakse, et ma pean hakkama suppi keetma, ma pean, võib-olla tähendab särki mehele pesema või triikima ja mees mõtleb jälle hullu, et minu naine ei oska midagi teha, ema tegi kõik kodus, oskas teha. Mis te näiteks tänapäeva muusikast ja tänapäeva noorte muusikast arvate ja? Nii avaneksid jätavad? Mis mina arvan, mulle meeldivad väga paljud meeldivad, aga on ka paar, keda ma keeran kinni, kui ta tuleb. Tänavamuusik muusika mulle meeldis. Ütleme, seal on väga palju nende ütleme, Naissoo ja hoidi ja need kõik mulle annab, meeldivad. Ja ooper, mulle meeldib ja no ikka palju asju väga, kohe nii hea meelega kuulan, nii tõsine estraadi mõlemad, mõlemad mõlemad ja siin on ju väga palju neid ansambleid mulle meeldivad, siin olid koolipoisid ja nii hästi esinesivad kõigi, aga ainult, et mulle on vastuvõtmatud paar esinejatega. Aga Kristeli lemmik solistika Lemmik solistid on mul. Tähendab nende tänapäeva noortest jah, või ka neid, kas, kui noortest neid, kes seda täpselt piiri kindlaks teeb, kus ütlema muidugi seda nüüd meie surnuid ei puuduta. Kuslap mulle väga meeldib. Heli Lääts, mulle meeldib. Väga viimasel ajal Joala, ta on jätnud oma kätsimise ära. Ja. Ja ja siis seal siis meeldib mulle veel hallik, väga meeldib kõik tema esitamislaadi ja kõik välja. Ja orumets. Need meeldivad lehklan ka viimasel ajal. Miks just lõikan, viimasel ajal rohkem on hakanud meeldima, aga enne oli ja tal on hääl ka, tal on kuidagi seda õpid või või kuidagi tema on läinud tugevamaks astel esitanud. Mina kui näitleja pean muusikast väga lugu, ma ise olen muusikat teinud ka omal ajal laulnud ja ja üks saade on isegi raadius olemas. Ei ole, kosjasõit on lindi peal tervelt see on nüüd uuesti ümber võetud enam raadio fonoteegis või kuidas seda nimetatakse. Sest omal ajal ma õppisin laulu. Sõda muutis kõik need asjad ära siis, kui ma töölisteatritull seal on, niisugusel, meil oli palju niisugusi laulumänge. Ja siis muusikajuht oli väga energiline inimesi. Linda, Saul, Peeter Sauli ema, helile seal ja, ja tema õpetaja, aga see oli väga energiline inimesi pani kõik meid õppima ja siis oli tol korral oli üks väga, ma ei tea, üks väga niisugune. Tore turri teatri juhtkond, kes suunas kõiki väeltoni, näitlejad, õpe, mina õppisin nii bariton oriks niituv selle juures siis eelmi Einari juures pidin, näed, see raudne kodu, taanlane, raudne kodu, seal ma mängisin. Peeter on see peaosa nimi ja on Peeter. Peaosa mängisin ja ma õppisin seal on neid Peetri laulusi kaheksa kuud enne kulunud lavale lasti õpetajate juures ja no ma käisin tunnis ka päris laulutundides, et muusika mulle on väga meeldinud ja mul väga kahju maja, nii, nii väga. Süüdistan ennast, et ma ei õppinud edasi. Aga küll, on siis huvitav võrrelda, et ise laulu õppinud ja laulnud. Paratamatult ju teil neid tänapäeva lauljaid kuulates niisugune väike mõte ja võrdlus, et kas te oleksite selle laulu valinud sellega välja tulnud ja kaste oleksite seda ise niimoodi esitanud või võrdlete, et mismoodi, nagu tahaksite te natuke teisiti tee esitamas näha neid, seda, keda te kuulate või ka niisuguseid võrdlusi vahel on ka. Noh, muidugi on haakinud minu lauljatee oli no ikka teda alles algus algusest laulumängudes, ega need rollid ka ei olnud, niisugust suured ja vajadustest. Aga no nüüd muidugi muusikast ma saan aru, väga hästi ja mon palju muusikat. Olen isegi muusikalavastusi teinud ja ja süsteerinud jaa. Räägime teistest ja mind tahaks just see, et kuidas te võrdlete praegu, et mis, kui te nagu võrdlete mõttes, mismoodi teie ise teeksite mõningaid neid meie praegusi solistide, noori soliste, kasvõi tõesti lihtland või Joalat või või ükskõik keda. Ma võtaks selle üldiselt mina ei poolda ka seda, seda, seda ilmustajate vägeva veristamist Tseeviib kõik välise peal ja kui mina vaatan teda, siis mina ei usu. Ma ei usu seda. Näiteks Heidy Tamme sõnul on tema minu muidu lauluhääle poolt ta mulle meeldib, aga ma võin, ma vaatan, et ta kõigist lauludest Aga aga äkki on seal valmis juures, ma usun, aga äkki on see rätt nii ägeda, et paneb liikuma või kas seda ei või olla? Võib-olla ma teen üle koogutada selle Tammeleja. Marju Kuut mulle ka meeldib ka natukene, neid ma ei tea, mulle meeldib siiski tasa kaalacum tasakaalukus rohkem meelde. Näiteks oioalatult mantel, mis ta tegi enne ja mis ta teeb. No aga aga mis te nende süüdistuste kohta ütlete, sageli meie oma rahvas muidugi ise just kõige rohkem veel süüdistab meie lauljaid nad tuimad olete kuulnud, seda tulnud ju. Aga kuidas siis seda õige õiget elu saada või mismoodi, kuidas seda kätte saaks? No ikka teatrist laulu mõtestama hästi? Ikka peab sellesse, sellesse hääles. Mahtuma ära kõik need tunded, mida inimene mõtleb selle miimikas ka loomulikult ja ma ei tea, teist ei ole see võimalik kuidagi. Ja kui laulusõnadki peas ei ole, siis on vist asi ikka täitsa lootuses. Siis on lootusetu, muidugi, siis on lootusetu. Aga üldiselt, ega ma pean ütlema, et viimasel ajal meie estraadilaulukunst on siiski edenenud leviga. Viimase paari aasta jooksul on ikka tublisti edenenud. Sellest ajast, kui hakkasime Sirbise igal pool need juba peale selle on kohe juba, kas nad on õppima hakanud. Eks nad tulivad ju ka vist rahva seast paremini, lauljad. Aga nüüd ikka hea meelega juba kuulad, aga ainult kõiki ma vaadata ei taha. Aga kuidas teile tänapäeva tantsud meeldivad? Need nende noorus, tantsid? Ma ise ka veel niimoodi Käia näiteks ka ei ole, mul ei olnud tantsude vastu midagi. Aga nad on kõik keerukad, aga mina tantsin omamoodi. Ei ole ka igasugused rotid ja tangot ja siis Clazzurkad ja seal stonid ja ega needki paremad. Ta oli ka niisama, nii ongi. Aga siin teil on vist ikka elus jätkunud aega peale oma oma töö ja ja kodu korras hoidmise ja laste kasvatamise ikka veel paljuks muukski huvialadeks ja kõigeks aega jäänud. Eks meil ikka, ega me siis kodus istunud, kui meie noored olime, eks me käisime ka ikka restoranis ja ja koosviibimistel ja. Igasugune Ülaasia või havi mingi soos ja minu hobi on ainult need seal need läbi seal raamatuid lugenud ja mis aga tuleb selle ära jälle. Minul muuks ei jäägi aega, käsitööd, vahel ka natukene ja on teil oma lemmikteos ka või lemmikkirjanik vä? Minu lemmik on raamat, jah, lasteraamatuid ma loen kõik läbi ja mitu korda veel Lindgreni raamatud, need on mul peas. Aga no tõsisematest on siis nende For saitidel saaga ja perekond dipo ja mis nad seal on, neid on ikka ja siis ka Laksness mulle Me Laksnessas. Aga teil, missugune Tiidanud lemmikteos nagu? Kõik loen kõiki siiski rohkem klassikat, ma loen ka tänapäeva teostest. Ma olen lugenud nüüd viimase ajani Ilmunud romaane. Näitekirjandus mind huvitab. Näitekirjandust tahaks ise ka kirjutada, ei oska? On nii palju mõtelnud, et kuidas seda pealaga. Keegi ütleski, ala pälvisid, ütles mulle Eduard Päll, hakka otsast peale, küll siis tuleb. Ma ütlen, et sa oled kirjanik, sa ütled niimoodi. Aga ma ei ole kirjadeks. Iga tööd on kirjanikualusest otsesest, pealegi. Aga kõik need teatri mälestused ja kogu oma elu, kas te seda, kas te mingit päevikut peate või? Mul on valmis kirjutudki maailma Ridamik siin aga ei oska midagi peale hakata, nendega peaks 11 inimese leidma, kes mind aitaks natuke? Ei, mitte valimisteks, ma kirjutaks valmis, aga no siis mingis süsteemi mulle annaks. Ja peaks rohkem kirjutama, sest mälestusi on kirjutada, tervesid tagala taas kõik kirjutada. Aga vist aastad õpetavad paljusid sündmusi elus ja ja paljud ka teisiti nägema. On vist niimoodi, et mõnelegi asjale te vaatate nüüd teisiti kui, kui pool sajandit tagasi. Konservatiivsemaks läheb inimene. Ega tal riiki ei meeldi, mis on neid võib-olla sellepärast ta ise ei ela enam kaasa nendega. Selles mõttes tähendab nad tihtipeale ehitatud, aga hakata tõsiselt mõtlema. Nad on noored ja meie olime noored. Aga kui ise inimene niimoodi oskab mõtelda, eebeeenn süüdistab vahel konservatiivsusest, ma arvan, siis ikka ei ole sugugi asi pahas pill. Kui seda süüdistust enese vastu enam ei tuleks, siis vast oleks asi olnud. Ja ma arvan Küll, aga kas teil veel mingit hobi ka on elus olnud? Sport jalgpalli mänginud poolne male ma, mis ma olen Maleoniga malet mängib iga mees. Kaugeltki mitte, igatahes kui kõik mehed ritta panna Järveti vasta ei saa. Siis, eks, eks muidugi, aga mingi Tobinisterilist hobi mul ei ole looduse vastu. Mul on väga suur huvi. Ostsin nüüd lindude raamatuid omale ja uurinud mul meil on seal Kloogarannas üks väike maja sest me läheme nii palju lindusid, mida me me ei tunne. Siis me uurisime, aga raamat on aidanud neid raamat aitab, siis. Sa tead mis, kust ta tuleb ja mis ta teeb? Uurit, nad nagu elavad loomad, saavad aru. Minu arust küll toredad ikka, mõtlen nüüd läksivad ära musträstad ja need väiksed linnud, kes pesitsesid meil seal puuris ja nüüd läksite, rähn, tegi augu suurimaks, läks talvituma sinna sisse. Nii et neid on ikka tore jälgidega. Ja ja no, ja neid jälgida loodust saaks rohkem liikuda, vels näeks muidugi praegu. Aga teie rääkisite veel teie igal nädalal korra käitu teatriühingu juures ja iga kolmapäeval teatriühingu klubi ruumes. Kella 11-st kaheni joovad veteranid kohvi seal ja räägivad siis, kes tühje juttugi, täit juttu. Meenutage mõningaid täis jutte, mis meil igaüks räägib enda elust ja peame aru, kellel tulevad juubelid, kellel tulevad sünnipäevad, et neid siis tervitama minna ja mismoodi. Nüüd tuleb meil nääripuu viimiga üks ühe väikse kingituse, siis tuleb meile näärivana ja ja tuleb salmikene ütelda, ja kui meil on jumala mõtlikud juba minul on tavaline salm, hiir hüppas ja kass kargas. Kindel programm, kindel programm, nõia siis meil on veel seal nii. Teatriühing juhatus annab meile iga aasta teatud maa seal mõnisada neli, 500 rubla ekskursiooni jaoks. No ja siis, ega kõik, nüüd näiteks mina ei ole nüüd kaks aastat käinud nagu käisivad Moldaavias ja Krimmis ja Kaukaasias ja ja siis teevad seal filme. Ja siis vaatame neid seal lasevad seina peale ja räägivad, kes kuskil käib, räägib oma muljeid, näitab sealt siis pilte ja niimoodi meie päevakese, siis on seal väga-väga toredad kohtumised, tore kohe toota seda kolmapäeval, palju seal rahvast siis koos on ja kes seal näiteks on? No ma võin kohe üles lugeda, kes tavalised käijad on? No las ma nüüd mõtlen, meta Kodanipork, Aili Leetva. Ja siis Olga Mikk-Krull, Nadežda Anniko Veera leever oli Vare natukene teatrijuttu, mitte just mingit osade loetelu, aga, aga missugused võib-olla osad on õpetanud elama ja missuguseid osi mängima on elu õpetanud. Ja mis üldse ikkagi väga südamelähedane seal on olnud? Mind on kõige rohkem, võib-olla. Isegi hästi, nagu ütlevad need teatriarvustus ja töölisteatrist mängisime, mängisime igal aasta, nõu koguti üks minu paremaid osi, oli seal kudun revolutsiooni teema siis Pakoodini ideoloogia, ma olen kõik läbi mänginud Kremli kellades peale peaosa. Teiseta. Vaat see on, need teosed on nagu õpetanud või suunanud maailma mõistma nii omatmoodi tänapäevase pilguga meie nõukogude inimese pilguga seda, mida mul omal ei olnud, sest mõnda teise kasvatusega inimene teist keskkonnast ja ja võib-olla et need osad. Mul õnnestusid ionomad korda, jälle. Mul õnnestunud, ma arvan, lihtsalt sellepärast, et mu isa mõtis revolutsioonist tulnu, kuigi väiksel määral ta oli. Olin väga huvitatud sellest ja mälestused omatmoodi on kandunud ka minu loomingusse need kõik, need, mis ta rääkis mulle, kuidas see sündis ja nii edasi. Mõni kilde isa jutustustest meeles. Kohe nüüd. Praegust uni järsku meelde? Aga kui vana te üldse mäletate, kui vanalt te mäletate neid isa jutte? Vana teie olite siis, kui isa neid jutte. Kui vanaemal oli seal 70 18. aastal see oli kuueteistaastane Varasemast oma unistuste ideaalide kujundamisel. Nojah, koolis koolis, koolis niisugust asja ei kuulnud ja siis ei räägitud koolis revolutsioonist. Tema rääkis neid põhjalikult, ta rääkis näiteks sündmusi, pikalt-laialt talvepalee vallutamisest ja kõike. Ja kuidas vabrikutes Taali vabrikus sõjatööstuses oli tema relvana tööstus. Ta oli küll mobiliseeritud saldatada, aga ta võttis osa kõigist nendest asjadest. Jah, see on nüüd nii, üks külgada. Nii et võib-olla mõne oma teatri rolligi kujundamisel olete oma isa meenutanud. Jaa, on küll, ma ütlen, just, see ongi nii natuke mind mulle annud nagu toetust või nii, kui need sündmused, mis on mu jutustanud, on meeles kuidagimoodi. Siis. Eks ta ole kasvanud nõukogude tagalas kõige rohkem. Seal puutus kokku nende inimestega otsekohe ja teatriinimestega pealselt suure teatriinimestega ja kunstiteatriinimestega suure ooperiga. Leningradi oli Molotovi ooperi, nii et, et see on tagala, on kõige suurem kool minul elul üldse. Nii, selles mõttes teatri, teatri mõttes ma olen ise ka praktikant või kuidas ta öeldakse, stažöör Sverdlovski teatris olin. Acestyle üldse pealegi Liisa ilusa eeskujudeks olnud mitte ainult teatri alal võib ma mõtlen ka muidu võib-olla ellusuhtumise ja ja põhimõtete poolest. Eks neid eeskujusid on ju palju. Ringist on nende elulugusid, ma olen palju lugenud ja uurinud ja ja siis need on kõik omatmoodi mulle nagu etaloni nisust, kõrget suurt kättesaamatut. Ma ise ei Mis on teile elus olnud kõige raskem roll teatrilaval? Et tõesti, et ta on kohe raske olnud. Haige oli, esiteks, ta sureb laual. Näeb revolutsiooni, tunnetab revolutsiooni. Noh teised on, mõned on kergemad, näiteks kui räägitakse tagahoovis Kingissepp kapralisi ja ma, ma, ma ei tea, nagu olemuse mainega olengi inglise ei ole olnud kunagi. Kingissepa juures olen külastanud korteris. Aga vadi Gorbatšov, see ei olnud üldse näinud niisugused meile kaugemad meile eestlastele, kes ei ole vene revolutsiooniga kaasas käinud. Nüüd alles 40.-st aastast hakkasime elama koos, hakkasin raskem teostada neid ja mõtelda nende rollide. Meil on tantsu küll, et kõik on väga lihtne. Peab olema annet, aga siin on, ei aita, pead ikka tundma ka ümbrust ja aega. Ja üldse minul meeldib, maid jagama ei ole. Vaat ma olen konservatiiv, mul tänapäeva teatrilavastus, et ta ei hakka kuidagi. No nii nagu see ütleb. Komissarov ütleb oma ühes interintervjuus, et, et kuidas teil siis need tegelased käivad pyydemmeerist kuni Ma ei tea, mis seal tänapäevani välja EMil mingi jonni särgini välja. Noh, aga tema ütleb ja vastas selle peale. Aga see tükk on kak intermeest, kuni tänapäevani välja astus, kastus. Õige. Aga vaat mina ei saa vastu võtta seda, kuidas kui seal osaleb Ega autor ei kujutanud ette neid teksaseid. Ja seepärast minul on need täitsa vastu võtmata, mina jääb, hakkan neid vaatama, ma ei lähe teatrisse kinnid, vaatame, mul on. Aga eks siis ongi lahendus selles, et peab olema mõlemat moodi lavastusi. Et noorus tuleks teatri, see jääb keskiga ja vanadus tuleks teatrisse. Mina mõtlesin, et novaator ei pea mitte seisma selles, et et ma panen siia baaripukki ja mängid selle otsas seisab selles, kuidas ütlemisel skooguli revidendist, seda, mis tänapäeval kõlaks. Satiiri, mis tänapäeva meie elule pihta, vot seda välja tuua terava mini, kasvõi isegi liialdusega. Aga kui sa ta ära kistud keskkonnas, siis ma ei leiaks, et see õige on. Nii välise kujunduse ja nii mõttes aga seal näitejuhi rõhud, lavastaja Rõud panna vaata õigesti ja rohkem välja tuua, seda saab ju teda seal novaatorliku juba. Aga mis te muidu ise arvate, kui te nii lavalt maha astute, kas te olete rohkem tõsine mees, naljamees? Tegelikus elus ma olen niisugune. Seda ütles naine ette. Ma ei tea, kas ta ütles õigesti teete. Ei, ega ma naljamees. Naljamees, eriti niisugune. Ma ei oska öelda, mis nalja meil all mõistetakse ja mõtle head nalja võib teha küll. Ja nalja võib teha küll. Aga ega ma niisugune naljamees, keda oodatakse, neid tuleb, teeb meile nalja natukene. Baskini moodu, mees, ma ei ole Baskini paremini. Aga seda vahel härdaks läheb või kas me ikka tundeskaala peatab kõvasti või kas pisar silma tuleb, kui miski asi liigutab? Aga seda ka noored vahel häbenevad, püüavad, et ei tuleks. Anieni. Vaata vot laval ja ei ma Taneli elus elus. Küll mul mul on ainult üks võõraskemandunud paaril korral rääkida surma. Väga raske algul rääkida, pisarad on kurgus, seal sa pead kohutavalt kokku kokku võtma, oled sa saad esimesena välja, eks pead nii ennast välja lülitama, et sa ei näe teda ja kusagile ta nii nagu õpetaja kirikus, kus päeva ära. Ja aga liigutab küll mind liigutavad küll. Elulised nähtused, mis, mis muidugi kutsuvad pisaraid välja. Aga kas on niimoodi teatris ka, et ta on mingi oma sinilind, mis veel seni kätte saamata on, kas on olla mõni roll, mida te olete unistanud elus ja mis on nagu kätte saamata jäänud loba? Aga mis teil on olnud niimoodi, et tunnete, te olete nagu teda võib olla mitu aastakümned hinges kandnud, aga ta ei tulnudki kätte. Ega seal seal, mis tuleb, siis antakse, mis antakse, mängida. Või see televisiooni esinemine tundub julm moment. Ivan Joann Ivan, neljas lugudest on seal vangis, Musk, linn või muide kuues, Moskvas on Moskvas ja see oli mul üks niisugune noor daam. Niisumaltikali millegipärast mul läks, ma ise ei ole ta nii vinge, lausa täitja. Akus nagu huvi ennast proovile panna laval. Aga kuidas teile tundub üldse teatri- ja teleteatri esinemisega võrreldes raadio ja televisiooni esinemine? Ma olen kõigiga nüüd ära, kaua aegade raadio, mul eriti vist tihist mainis piimiks. Mäletan ei paigalda ja sall, silm paigal ja kõik. Midagi. Nonii, filmis peabki kandma oma ilmega ja kuidas sisemusega sisemusega? Vot sellepärast televisioon raskem. Televisioon läheneb filmile täielikult. Aga noh, seda raadio, see on vast lihtsam, natuke muidugi matja man raadiot palju kuuldemängu menud. Ega ta mulle erilist probleemi valmistanud. Tavaliselt ma mul oli ikka niisugune komme olnud, et mul on televisiooni rollid peas ja raadiol olid ka tõsi ka ja ma pean kerge vaevaga pähe või mul ei ole siin nõmme, teaks, on mul raamatut ikka allakriipsutatud ja jääb ja. Õhtu loevad Ena pandud kodu, tulin koju, tulin teadlik, siis kohe magama. Hommikul kell viis-kuus kella 90 õppisin kolm tundi, siis ma olen ikka korras. Läksin kella 10-ks loogile iga hommiku nii nulli, viimane on jäänud kogu elu. Ja nüüd ma olen ka. Ärkan igal hommikul pool kuus. Kõigil näitlejatel on alati neid lavanippe kah olnud, väikesi vigureid või äpardusi, kas tekstist tulenevalt või partnerist tulenevalt, kas teil on ka mõni niisugune niisugune vingerpuss laval olnud, mis nagu meelde jäänud? No eks need ole palju olnud. Ükskord oli kõige raskem, ostsin siis mul. Seal tartus mängisin järvi, looma, põhjalased on üks niisugune tüüp, mängib jusid peaosa. Esko oli mul Nõmmekingsepp jusid ja seal on jussi, tapab ära selle Valmsteni. Karl Kalkun seenior on seal suur inspitsient vä? Lihtsalt nurgas nagu soome, need voodid on seina sees. Lükkasin ta sinna ta sinna, selle riide ta. Aga tõmbasin soomlase bussis edasi, näed neer, rahvas nägi. Türk mängis minu vastased Lutheri tapmine teisel meetodil ja teisi meil ei olnud etena. Säravis paugu augu. Aga oleks nüüd pärast pussi lööki veel pauk kadunud või oleks vajanud.