Ja praegu, kui kell on 16 ja pool minutit üle kolme on seda Vi saadet tegemas Olavi Pihlamägi külalisena Urmas Ott. Ning on saabunud ka õiged vastused küsimusele, mis aastal oli siis see ajalooline intervjuu, kui Urmas Ott esimese pika saate tegi Eesti raadios ja ma pean ütlema, et mind hämmastas, kui palju oli õigeid vastuseid. Me telefoni katkestasime pärast 20 esimest, need 21 õiget vastust on käes ja sinu ülesanne Urmas on nüüd välja valida see, kellele sa tahaksid anda oma oma raamatu, aga mainäitusele nimesid muidu tekib ja ma pean ütlema numbri ühest 20-ni, ma arvan küll, et ühes 21-le üks number ma ütlen täpselt keskmise numbri, mis seal siis oleks. Mis on 10 või 21. polegi päris ei olegi, ei ütle, paneme siis 11 sellepärast, et see 11 on keskmine, okei, 11 nii. Jaa. Urmas Oti raamatu koos autogrammiga saab Jaan Vares ja ta on tallinlane ning me võtame jaan teiega ühendust pärast saate lõppu, et siis leppida kokku juba mängureeglid, kust ja kuidas ta selle raamatu kätte saate. Aga helistati isegi muide Soomest sinu lemmikmaalt, kuigi seal oli üks eesti mees, kes millegipärast kuulis saadet ja üle terve Eesti Räpinast Rakveres see tähendab Olavi seda, et ka Soomes kuulatakse raadio kahtlusi, seal ei ole Elmuligalt sellist programmi, mis suudaks teiega konkureerida. Jah, ilmselt seal. Raadio Kuku segaraadio. Muuseas, tahan sulle öelda, et enne, kui ma sõitsin siia saatesse kuulsin ma autoraadiost, teie tähendab teie jaama ja seal oli jutt sellest, nagu raadio kaks segaks Kuku raadiot, vot minul on kodus vastupidi, näiteks minu köögiraadiost. Ma ei saa kuulata raadio kahte, sest pidevalt on seal taga fooniks kukku. Võib-olla on asi selles, et ma elan liigasele, kuku saatja all, olümpia lähedal? Jah. Aga igatahes ma ei tea, mul on just pretensioonid selles mõttes Kuku raadiole, mitte raadio kahele. Ahaa, no ilmselt praegusel hetkel ei ole aktuaalne, sest kui üks pool protesteerib, siis teine pool peab lihtsalt olema meeldivalt tagasihoidlik ja nii ja auhinnaga need on ühel pool, aga seesama telefon, kallid kuulajad. Neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks võtab nüüdsest hetkest vastu küsimuse Urmas otile, mida me hakkame esitame talle pärast kella nelja, sest ma arvan, et meil on veel rääkida omavahel piisavalt palju teemasid ilma kuulaja küsimused. Ta, kuid kuulajate küsimusel on ka veel üks auhind mängus nimetatud õigelduslikum. Ma ei, ma ei, ma ei ütle seda, ma ei ütle seda, et see väärtuslikum on, aga see on Philipsi seinakell, mille firma Eesti Philips on siis välja pannud kõige paremale. Küsimusele, mille Urmas otsis, valib nende tuhandete tuhandete küsimuste seast, mis siia saatesse jõuavad. Ja samamoodi küsimus oma nime ja telefoninumbriga, et me saaksime teiega pärast ühendust võtta. Aga mul oli ikka väga hea meel, Urmas, selle üle. Rahvas teadis õiget vastust, õige vastus on aasta 1978 ja kui ülitäpne olla, siis see saade oli eetris kolmandal aprillil 78. aastal, nii et praegusel hetkel kuust, sest mis 16 ja 16 aastat tagasi sai 15 78 kaheksa 15 matemaatika seda 15 aastat on läinud ja vaata, kus on ikka rahval mälu, oma ikkagi lemmikuid lemmikuid ta meenutab jada, mäletad, ei suuda seda saadet kohe mitte kuidagi, ei usu. 115 aastat tagasi, kuulsid, kuulsid ja täpselt on meil ilus oleks, seda ei ole ja see on ikka tõeline klassika. Ja muide üks põhjus, miks ma just nimelt täna tahtsin paluda sind siia saatesse, on see, et kui sa nüüd väga täpselt meenutad, siis täna on ka üks päev, kuigi need praegusest Eesti vabariigi kalendrist on seal välja pühitud kui fuhtaga aegne päev. Aga täna on raadio ja televisiooni väärmum, õnnitlen vastastikused õnnitlused, ja kui ma täna hommikul avasin järgmise nädala televisiooni lehe, siis seda avada ei olnudki vaja, sest juba kaugelt kirjakandja näitas, et näete, Urmas Oti värviline pilt on televisioonilehega. Ma olen ausalt öeldes sellest veidi solvunud, sest et mul oli televisiooni lehe toimetusega väga pean lugu nendest inimestest ja minu meelest televisioonileht on läinud väga heaks ja nad helistasid mulle mõned nädalad tagasi noh, selle slaidi suhtes ja et see foto sinna kaane peale panna ja ma ütlesin, et no ma väga palun teid, ärge tehke seda. No ma lihtsalt ei taha, ütlen täiesti ausalt, siin ei ole mingisugust kohtumistega võltshäbi. No milleks peab olema minu Lars, seal kaanel seda oleks tulnud teha, ma ei tea, 10 aastat tagasi, kui seal nagu atrasid geid, näidati televisiooni lehe kaane peale, aga no seal see on ja teha ei ole mitte midagi oleneks. Ravi gurmas läheb veel 10 aastat ja siis hakkad ise juba paluma. Aastaid pole minu teada, ei ole sugugi võimatu, ei olnud, kuidas elu edasi läheb, seda ei tea keegi. Sest vaata mul on siiski tunne, et ausalt öeldes, ega see ei ole, et televisioon, nukus, vananeda ekraanil ja nii edasi ma olen kogu aeg olnud seda, seda meelt, et siit tuleb osata õigel ajal ära minna ja õigel ajal ära minna kõrghetkel ja kui ma oleks tark, kui inimene, siis ma teeks seda muidugi praegu. Ainult et siin tekib jälle küsimus. Me oleme kõik harjumuste ohvrid, et kuhu sa lähed ja mida sa tegema? Kadi ja, ja ega see kõik ei ole nii lihtne see nii-öelda lahkumine, aga sellele tuleb mõelda üldiselt väga tõsiselt, sest iga asi, mis on ilus, saab siiski ükskord otsa ja, ja kusjuures teiselt poolt ma ei ole viimasel ajal mõtlen ja vaatan, ütleme seal mingisuguseid läänest tõusid, kus on seal, no ma ei tea, mingisugune Oscarite jagamine või kus kaheksakümneaastased härrad juhivad show'd ja nii edasi. Noh, see on suurepärane, aga muidugi sellises kontekstis ennast näidata. No sul peab olema ikkagi mingisugune päkk raevunud taga, ma ütlen seal, no tuleb välja Frank Sinatra ja kõikidel on, on asi selge. Aga kui lihtsalt komberdad kohale mingisugune vana mees, kellest nagu eriti lugu ei pea, siis on see, siis on see kuidagi kuidagi nagu naeruväärne, aga üldiselt tähendab lahkumismõtet, see on Olavi on väga oluline teema ja üldiselt kui oleks praegu mingisugune alternatiiv, teen, siis muidugi tuleks järsk liigutus teha ja tuleks ausalt öeldes minna ära, et jääks sinust nii-öelda helge mälestus nendele, kes sind nii-öelda mäletavad, aga mitte lihtsalt edasi vegeteerida, sest siin ei ole tähendab, saavutada pole enam midagi, siin on täiesti selge, et sirge läheb alla. Küsimus on ainult selles, millise nurga all Aga ma sain ühest vihjest aru ja sellepärast, et mina oma vanuselt olen sinust ikkagi vanem, kuigi ma ütleksin, mitte tunduvalt, aga oluliselt oluliselt vanem. Et ma nüüd nagu televisiooni ekraanil alles nagu teist hooaega üritan, saadeti veel teha, et see oli siis nagu niisugune väike vihje, et mul poleks üldse mõtet tulla, aga ma nii hilja alles pääses. Nii hilja. No vaata, see on ka kõik väga individuaalne, sest et on ju olemas inimesi, kellele teleekraanil tuleb vananemine kasuks, kes muutuvad vananedes huvitavamaks, selliseid näiteid on olemas. Näiteks ma praegu vaatan kolleeg Endel Sõerd, et ütleme, ta luges seal ju nagu kivist külaline. Uudiseid ma ei tea, 40 aastat ja tähendab keegi täpselt ei saanud aru, mis inimene ta on ja mida ta teeb ja nii edasi praegu ma vaatan aktuaalses kaameras tema lugusid, tähendab, järsku on tekkinud talle mingisugune sarm ekraanil, mida tal enne ei olnud, tähendab, mingisugune elatud elu ja ta on praegu minu meelest palju huvitavam kui eales varem. Nii et ka selliseid asju. Juhtub nii, aga ikkagi lahkume televisioonist. Nohu, raadiosse, siin pole vähemalt näha nägu ja hääl on ju igavesti noor, muidugi kui sa jätaksid maha suitsetamise, ilmselt säiliks kauem ja aga ma arvan, et ka väravavalvurikohti on veel päris palju neid, mida võidakse. Pakkuda, aga ma saan muidugi aru sellest sinu niisugusest vihjest, aga üldiselt ma pean ütlema, et see on, see on iseenesest õudne, me räägime ühest väga tuntud inimesest ja sellepärast ma tahangi just nimelt rõhuda. Remont, see on jube ja ma tahan öelda, et noh, see on, tähendab jube ja, ja see on ausalt öeldes, ma lihtsalt ei saa sellest aru, tähendab jutt on siis Kalmer Tennosaar ja kõik me, eks ole, teame, see on täiesti selge, et inimene ei suuda oma pensioniga ära elada, aga ma ei saa aru lihtsalt nendest Tallinna tööstusjuhtidest, kes siis nii-öelda tulid nagu vastu ja andsid sellisele inimesele nii-öelda mugava väravavalvurikoha ja nii edasi. Kui te olete, härrased, ikkagi meenutate oma lapsepõlve ja noorust ja, ja seda tähendab, mis oli Kalmer siis ja milline staar ta oli meie oludes ja nii edasi, siis no ma ei tea, makske talle see raha kuidagi niisama, et inimene ei peaks seal oma öid veetma ja mingisugust tõkkepuud üles tõstma ja nii edasi. Tähendab vate, ma sõitsin siia saatesse mööda liivalaia mööda endist Kingissepa tänavat ja foori taga vaatasin, kui palju on näiteks välismaa autosid ja tähendab noh ega sellel visuaalsel poolel ei ole ju viga ja kui palju räägitakse, ma ei tea heategevusest ja niisugustest asjadest, aga ma ei tea, kui on küsimus mingisuguses 500. kroonis, mida tõesti teenekale inimesele anda ja ma ei tea, anne teda ja teha seda kuidagi ilusasti, et see inimene ei, ei ei solvu mitte seal reporterite juuresolekul. Vaat siis me oleme kõik kuidagi uskumatu, tähendab tagasihoidlikud, et see on ka suur oskus muidugi olla rikas ja olla rikas, väärid. Aga ma ikkagi tahaksin teada, kas sa oled mõelnud, ilmselt sa oled mõelnud, sest ma tundes sind, tean, et sa püüad ikkagi mitu käiku ette mõelda. No ütleme, me ei pauguta täna televisiooni uksi ka homme, aga mingil hetkel tuleb ikkagi see aeg, kui sa selle ukse peavad sulgema. Mida sa hakkad tegema edasi, sest Meil on sinuga täpselt diplom, ühed ühtemoodi välja kirjutatud. Ei, no kõrgema kvalifikatsiooniga töötaja sellest, kas me läheme tõesti klubisse, sellest diplomist on tänapäeval sama palju kasuga mohäär kitsest. No see on absurdne, kuulge ma ei ole iialgi läinud õppima Pedagoogilise Instituudi sellepärast, et mu eluunistus oleks kusagil kultuur Kuusalu kultuurimees tantsuõhtuid läbi viia, see on absurd, mul oli tarvis diplomit, siis oli seda tarvis, mul pidi olema kõrgem haridus, praegu ma vaatan, tähendab, seda ei ole üldse vaja ja isegi tähendab kuidagi inimesed, kellel ei ole kõrgemat haridust, on kuidagi nagu uhked selle üle, et mul ei ole ja ma olen nagu selles stagnatsiooni niisugusest praeahjust, eks ole, pääsenud ma ei ole õppinud seal neid parteilise distsipliini ja nii edasi, tookord oli see täiesti vältimatu, ma lõpetasin instituudi, ma ei tea. 79 Ta pidi ju midagi olema, aga muidugi see oli mulle algusest peale selge, et mul on seda diplomit tarvis lihtsalt selleks seda diplomit sellel hetkel tarvis ma ei kavatsenud iialgi hakata, unistanud pole ma kunagi erialasest tööst. Ma ma lähen sinna kusagile ja seda tegema hakkab. Tarmo sina arvatavasti mingisugused võimalused, sest et kui nüüd rääkida ekraanilt tagasitõmbumise eest, siis on täiesti selge, et eks mulle mu teenete eest endiste teenete eest televisioonimajas noh, mingisugune administratiivne koht ikka antakse mingisugune sektori juhataja. Sest sa oled suhteliselt ikkagi terava keelega ja ka tänases saates noh, on mõningad. Niisuguseid saates pole veel üldse jõudnud midagi öelda. Ei räägi, me räägime, me räägime ja ma arvan, et külma noh, midagi ikka saan, aga üldiselt ei ole sellele tõsiselt mõelnud, aga teada on olnud niimoodi, olgu. Et kui elus on olnud rasked perioodid ja neid tuleb, mida aasta edasi? Üha sagedamini ma olen üldse kahjuks oma natuurilt selline inimene, kes sisemiselt sööb iseennast, tähendab, kes elab ise küllalt raskelt läbi kõiki oma katsumusi ja oma mingisuguseid samme ja oma käik ja oma ettevõtmisi ja nii edasi. Ja unetud ööd on viimasel ajal üha üha sagenenud, mil sa esitad endale eksistentsiaal istlik kuulaadi, niisuguseid globaalseid küsimusi, milleks sa seda teed, milleks sa üldse elad ja kellele seda kõike vaja on ja ja mida sa siis lõpuks tahad ja mida sa tahtnud oled ja mis sest, et sa selle, mida sa oled kunagi tahtnud oled kätte saanud, sageneb su mõtetes küsimus iseendale, aga oli see siis väärt seda, et ma seda kunagi tahtsin, sa kardad vastata? Et, et see ei olnud seda väärt, sest no elu on selles mõttes suur tükk elust on elatud, parem osa on läinud. Ja ausalt öeldes, noh, oleks nüüd ka tobe iseenda ees eelkõige hakata siin, ma ei tea endale tuhka pähe raputama ja, ja rääkima, kui valesti sa oled elanud ja nii edasi, tähendab noh, see ei ole stiil, mis ausalt öeldes mulle mulle imponeeriks. Aga üldiselt, et tuleks ja tavaliselt sellistes kriisihetkedel mind ma ei tea, mind on jumala aidanud, tavaliselt mul on alati kuidagi mingisugusel hetkel, kui ma olen tupikus ja ei oska enam edasi minna ja ei tea, mida teha, on mulle alati tehtud sõna otseses mõttes mingisugune ahvatlev ettepanek. Ma ei tea, kui kaua ja kas ma olen suutnud olla piisavalt jumalakartlik ja ja niisugune vaga, kui kaua tähendab see loor mind nii-öelda kaitseb, aga ma loodan, et kaitsta. Ja ikkagi sa oled praegusel hetkel oma populaarsuse ütleme väljend on küll küllaltki kulunud populaarsed puhul, sest ka seesama tänane televisioonileht paratamatult tõi esile mõningad protsendid, et 46 protsenti Eesti televaatajatest peab sind number üheks siis on väga, väga kõik tühi maa ja siis tulevad alles armastatud naisnäod teleekraanilt. Kes ma ei ütle selle kohta, et nad on halvad. Aga noh, nad on ikkagi niivõrd tugevalt sinust maas, et praegusel hetkel nagu televisioonis konkurentsi ei ole sul ja vaat seesama väga populaarne mees, kes on mitmeid aastaid olnud NSV liidus endises no ma ei tea praegu Vene Föderatsioonis ka tipptegija, tal on ikkagi ühest asjast puudus ja see asi on see, et kui vanasti mitmed aastad tagasi raadio ja televisioonipäeval avad värv värisevate kätega Rahva hääle ja vaatad veerud üle, kas on seal NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus kellelegi teenelise ajakirjaniku nimetuse omistamise eest, siis paraku seda ei ole nüüd küll rahva hääles veel olnud, et Urmas otile oleks midagi omistatud. Ei, ma ei ole tõesti saanud tähendab niisuguseid mingisuguseid erilisi preemiaid, ükskord ma sain küll mingisuguse preemia, mingisuguse medali ja 800 rubla. Ma ei saanud tükk aega aru, mis see on, aga see hiljem tuli välja, et see oli väga kõva preemia mingi Nõukogude Liidu ajakirjanike liidu preemia, mida anti kuidagi tähendab väga valitutele. Ja muidugi tekkis tookord küsimus, tähendab Ma ei, oleksin silmakirjalik. Ütleksin, oh, mis te nüüd, eks ole, nii, edasi, see oli täiesti selge, et kui rääkida Nõukogude Liidu tookordse Nõukogude Liidu ajakirjanduse ja ajakirjanike liidu preemiast, siis on täiesti selge, kui Eestisse kellelegi anda, siis muidugi mulle, sest et siin võib olla, eks ole, geeniusi ma ei tea, terve armee häda on lihtsalt selles, et sa võid olla reaalne elu, keda keegi ei tea, see on täiesti selge, siin on küsimus, küsimus lihtsalt mastaabis, aga ma praegu ma mäletan omal ajal, kui käis tõsine löömine, kes saab teeneliseks ajakirjanikuks ja kuidas need asjad käisid ülemnõukogu presiidiumi aukirja ja nii edasi. Ja ma, ma, ma mäletan, milline võitlus selle ümber käis, kuidas kõik tahtsid saada, praegu kõik ütlevad, oh jumal mulle seda polnud üldse vaja ja see ei maksa midagi ja nii edasi. Maksab ikka küll, näiteks mul ei oleks küll mitte midagi selle vastu olnud, kui ma oleksin olnud omal ajal Eesti NSV teeneline ajakirjanik. Jaa, absoluutselt, ma ei häbeneks seda küll mitte kuidagi praegu, aga nüüd öelda seda Olavi, et ma nüüd hirmsasti ajakirjanduspäeval põen seda, et enam ei jagata mingisuguseid auhindu või nii edasi. Ausalt öeldes teadsin, ma pean sulle ütlema, see mind eriti ei huvita, sest ütlen sulle täiesti ausalt, et ma ei arva, et tähendab, tagasihoidlikkus kaunistab inimest ja mida suurem on kunstnik, seda tagasihoidlikum inimene ta on, tähendab, ma ei tea, kes selliseid lollusi välja mõtleb, ütleb ja kes seda nõukoguliku kommunistliku pläma propageeris, olen näinud, ma olen näinud väga palju suuri kunstnikega, tagasihoidlikke inimesi nende hulgas eriti kohanud ei ole, tähendab, need on, see on absoluutselt, see on mingisugune variant vaestele, mida propageeritakse, ma ei tea, mingisugune vagaduse niisugune, ma ei tea, mingisugune kunstlik tekitamine elanikkonnas, noh, sest et ma tean loomulikult kes ma olen oma hinda teadma loomulikult, ja rääkida siis televisioonist ma võiksin, eks ole sulle siin praegu vastata, et oh jumal, mis nüüd mina. See, et ma sellel aastal vaata siin ma ei pea seal. Et mul oli seal kõige rohkem protsenti, see on meie kogu kollektiivi tubli töö ja isiklikult endale ma võtan seda kui avanssi ja nii edasi. See on täiesti selge, et arvatavasti tõesti sellel hetkel, kas ma olen hea või halb või nii edasi, tähendab minust ei saa lihtsalt praegusel hetkel üle ega ümber. Ütlen sulle ka täiesti ausalt, et ma ei tõmbaks endale köit kaela, kui ma oleksin seal selles edetabelis 10. kohal. Sest et loomulikult püüan ma töötada ikkagi oma võimete maksimumil, aga ma ideega tee midagi selleks ei liiguta ka väikest sõrme, et spetsiaalselt vaatajale meeldida. Tähendab, see soov on minust küll täiesti kadunud, et püüda nüüd iga hinna eest olla, eks ole, mingisuguses igast pulmas pruut või peigmees, saad aru, et nii ma ei saaks absoluutselt mitte midagi teha, ma olen selline, nagu ma olen ja palun võtke mind, nii, tähendab see illusioon, et nüüd maksku, mis maksab, ma ei tea, kas vigaseks või viis meetrit, eks ole, tähendab meeldida absoluutselt kõikidele tee eikuhugi, sest nii või teisiti iga teletegija võib tuua või tuttav nägu ekraanilt võib tuua, ma ei tea, 10000 inimest, kes ütlevad, et ta on geenius ja 10000 inimest, kes ütlevad, et no see tuleks ära koristada. Otsekohe, eks ole, päevapealt tuleks selline lahti lasta, nii et siin ühesõnaga otsida mingisugust teed, et ma, kusjuures ma olen kahjuks omal ajal olen kohtunud ühe kolleegiga, kes ütles tõesti niimoodi, ei, mina meeldin küll inimestele. Mina ei ole küll kuulnud, et ma kellelegi ei meeldi ja saad aru, inimene tõesti usub seda ja mul hakkab kuidagi tähendab noh, nagu kahju temast kuidagi nagu õudne ja kuidagi nagu kahju ja mõtled, püha taevas, no miks sa seda teed, kas tõesti selleks, tähendab, no minu meelest elu on lühike ja tuleb olla ikka see, kes sa oled oma vaid paljude puuduste ja väheste voorustega, aga mitte ühesõnaga mängida mingisugust lolli, mingisugust kest kusagil, kes säutsud kusagil nurgas ja meeldib kõikidele, sest ma ei saa seda endale lubada. Aga seal on muidugi see, et see praegune 46 protsenti see ilmselt võiks tähendada siis seda, et tegelikult 54 protsenti, nendele sa lihtsalt ei meeldi, aga loomulikult on selge. Aga meil on üldiselt piisavalt meeldivaid näiteid selle kohta, et tehakse tabeleid ka palju väiksemas ringis ja kui ma meenutan Eesti Ekspressi kaks nädalat tagasi, siis seal oli ju Eesti televisiooniga keseksuaalsema nägude edetabel ja seal sind nüüd Urmas küll ei olnud. Siis väga tõsise tööga saad aru, sellest löögist ei saama lihtsalt tänaseni üle, mõtlesin, kuidas ma küll sellest edetabelist välja jäi. Samas ma olen väljas paljudest edetabelitest, Elo koefitsienti mul ei ole ja ma ei ole, ma ei tea maailma tenniseedetabelis ja paljudes edetabelites seda rumalad ei ole mitte midagi teha, no ei ole seksikas inimene, no järelikult. Tunnelid. Ka ikkagi Eesti Ekspressi nagu toimetustest. See oli minu arust eriti hea Eesti Ekspressi väike, kuid sõltumatu toimetus hääletas oma lemmikut. Tähendab, kõigepealt ma tahan sulle öelda, et mis puudutab Eesti Ekspressi, ma ei allu sinu provokatsioonidele ja ei ütle mitte ühtegi sõna Eesti Ekspressi toimetuse ega peatoimetaja kohta, kui sa ei, ma ei ole nende, ma ei ole tuttav, mul ei ole Eesti Ekspressis tuttavaid ja ei tunne ka peatoimetajad, ma ei tea, tähendab, aga mul on lihtsalt väga hea meel oma kolleegidele, kas satuksid nendesse tabelitesse ja kahetsen, et nad mõnest teisest tabelist võib-olla meelde jäänud või natuke tahapoole kukkunud. Jah, asi ei ole selles selge. Ja ikkagi selles samas Eesti Ekspressis oli nagu üks apsats ülevalpool sinu sünnipäeva nagu ütleme no ja üks süngemaid tervitusi härra Jaak Allikult. Ja see sattus tõesti sinu sünnipäeval, miks härra seltsi. Tähendab asi on selles, et kui kõigepealt ma ei arva, et nüüd ma hindan raadio kahekanalit, kuivõrd on kuulatav kogu Eestis liiga kõrgelt selleks, et hakata nüüd mingisuguse sitase artikli pärast siin maid jagama. Mul on kahju, tähendab, iga inimene võib ju kirjutada seda, mida ta soovib. Ainult et mul on kahju lihtsalt mõningatest asjadest, et seltsimees allik noh, lihtsalt mõningaid asju, kuidas öelda viisakalt, mitte ei valeta, vaid räägib lihtsalt ebatõtt, võib-olla sellepärast lihtsalt, et ta ei tea. Ta näiteks väidab seal, et kui Läänes oleks, esitatakse intervjuus selliseid küsimusi inimestele kaasvestlejatele, nagu esitan mina, siis lastaks päevapealt lahti. Ma saan muidugi aru, et Eesti komparteibüroo liige ja lihtsalt geneetiliselt programmeeritud revolutsionäär Jaak Allik. Sest nagu me teame, Olavi sinuga revolutsioonil ei ole lõpurevolutsioonile on vaid algus ja see, mis isaisade poolt pooleli jäi. Me viime lõpuni varem või hiljem seda ma olen lihtsalt et kahjuks on Ameerika Ühendriikide kommunistlik partei liiga nõrk, et kutsuda oma kolleege Eestist külla ja kogemusi vahetama ja nii edasi ja mul on tunne, et lihtsalt seltsimees allik ei ole näinud neid shousid, mida Läänes tegelikult tehakse ja mida tegelikult küsib, et ta ei tea, kes on, ma ei tea, Oprah Winfrey või, või ütleme Barbara Walters, kus tõepoolest tähendab ja ma olen kindel, et Eestis sellised saated tulevad, tähendab, kus tõepoolest inimene kisutakse halastamatult alasti, kus räägitakse mai tea armukest ja vallaslastest ja homoseksualismi, st ja mingisugustest hema roididest ja nende operatsioonist ja mulle siin Eino Baskin helistas paar päeva tagasi, rääkis ta, kuulas, tooks ka prantsuse keelt, nagu ma aru saan, kuulas mingisugust prantsuse jaama tooksoud raadiojaama sele nurjevi tähendab elukaaslasega või selle poisiga, kellega nurje, Velas intervjuu, kusjuures absoluutselt kõikvõimalikud anatoomilised detailid ja üksikasjad ja nii edasi. Tähendab noh, inimene, aga ma kujutan ette kusagil Abja-Paluojas või Väike-Maarjas, inimene loeb Jaak Alliku artiklitega, allikas peame me ju meeletult lugu, eks ole, elu ilma Allikut, et no ma ei kujuta lihtsalt ette, eks ole. Ja ja ta arvabki, et fat Urmas Ott näiteks Läänes koristatakse ta kohe ära, tähendab, see on vale. Teine asi on see, et noh, kes on Jaak Allik on meil üldiselt teada, aga see, et ta jagab Arvydassaboonisele õpetussõnu, kas ta käitub rumalasti või ei käitu rumalasti, ta keeldub seoses Leedus kommunistide võimuletulekuga mängimast Leedu koondises, eks ole, Euroopa meistrivõistlustel seal, eks ole, saboonise küsimus, tähendab, noh, sa pead ikkagi, tead, ma alati seda tähendab, noh, kelle vastu sa võitled ja kas ühesõnaga tasub, eks ole, taxil elevandi vastu klassida, selles on lihtsalt küsimus, aga see, mida inimene kirjutab, see on muidugi tema isiklik asi, aga üldse ma vaatan, et kommunistide hulgas on toimunud Eestis niisugune tore elavnemine. Selles mõttes. Mäletad, kui Eesti vabariik välja kuulutati 91. aasta sügisel, siis olid kõik šokis, tähendab, keegi ei teadnud. Ühesõnaga, mis saab edasi sellest parteist ja nii edasi, aga nüüd ma vaatan, selle paari aasta jooksul on, on see partei ennast toredasti kogunud ja nüüd on ta tähendab registreeritud ametlikult parteina ja erinevates ja nad püüavad, nagu nad ise ütlevad, integreeruda protsess ja ma ei saa üldiselt aru, ma ei ole. Ja ma loen Olavi, et minu nii-öelda poliitiliselt siin niisugused mõtteavaldused ei kahjusta kuidagi sinu positsiooni raadio kahes, sest eile ma kuulasin ühte pikad jooksud, kui siin stuudios olid teised inimesed ja, ja seal räägiti vastupidist sellele, mida räägin praegu mina, eks ole. Ma loodan, et teil on selles mõttes pluralismi, et iga inimene, kes tuleb, võib kartmata mingisuguseid hilisemaid heks ekstsesse rääkida tõepoolest nendest vaadetest, mis tal isiklikult eks ole olemas, on, aga praegu, mil kommunistliku partei tegevusele Eestis ei ole ikkagi hinnangut andnud kas ta on kuritegelik organisatsioon või ei ole, ma saan muidugi suurepäraselt aru sellest selles mõttes noh, igas peres on olemas oma kommunist ja kardetakse pereisa ja pereema pärast ja nii edasi ja nii edasi. Aga see annab lihtsalt praegu tunnistus sellest, et kompartei on ennast kuidagi väga kiiresti kogunud ja tähendab kõik need jutud sellest et Eesti on demokraatlik Tööpartei, on nagu kompartei järeltulija, aga selle progressiivse osa järeltulija, aga mitte see Lembit Annuse partei ja nii edasi, kullakesed, Need on oksad ühest puust, see peab olema lihtsalt lihtsalt natukene rumal või tõepoolest pime inimene, kes usub seda kommunistide lalinat. Mulle väga meeldib sinovjevi lause täiesti geniaalne lause, ma isegi helistasin talle pärast seda, kui ma olin ainult läbi tema raamatu, Gorbatšov, ism, Münchenisse, meil oli seal tookord mingi projekt. Me pidime tegema intervjuu, mis kahjuks jäi ära lihtsalt paljudel tehnilistel põhjustel. Vot see lauset ei saa olla head kommunismi, ei olla häid kommuniste ja kallid inimesed, kes te seda praegu kuulate, süüdistate ma ei tea, Laari valitsus, selles, pensionärid saavad vähe pensionit ja et tal majanduslikult noortel peredel raske ja nii edasi ja nii edasi. Süüdi ei ole selles ju Laari valitsus, vaid süüdi on viimased 50 aastat Eesti ajaloos, mis möödusid ju kommunistliku partei punalippude lehvides. Tähendab see tei kannab ju kõige selle eest nende raskuste eest, mis Eesti ühiskonnas praegu on vastutust, kuidas sellest inimesed ei saa aru, aga see, et üks allik midagi kusagil kirjutab, ma pean väga, aktsepteerin teda kui teatrilavastajat, näiteks mulle pööraselt meeldis tema lavastus noorsooteatri väikses saalis Remeesi näidend. Seda teed Lenini elust. Kui palju aastaid on juba möödunud sellest õhtust, mil ma teatrisaalis istusin, kuid mulje sellest niisugusest lavalisest saavutusest suursündmusest ei unune. Lenin oleks nagu kogu aeg minu kõrval ja meie keskel. Nii et ühesõnaga saad aru, loomulikult solvavad sellised asjad tähendab eriti kui lihtsalt Vassitakse ja valetatakse, mis seal kommunistidele alati olnud iseloomulik. Aga, aga teiselt poolt tuleb süda teha kõvaks. Kui inimene on alati väga haavatav ja loomulikult väga õrn ja nii edasi ja ma ei tea hakata ühesõnaga kommunistidega vaidlema seal lihtsalt allapoole minu mingisugust noh, niisugust inimlikku, mingisugust enesehinnangut või nagu ütles kunagi president Päts, mina neid punaseid koeri ei karda. Aga muide, ma praegu, kui sa seda väga-väga ilmekalt otsustasid, ma kujutasin ette, et sinu järgmine samm ei ole mitte kuskile valvuriks või administratiivtööle televisiooni lavastusgrupi vaid sinu järgmine samm võiks olla poliitikas. Oled sa kunagi mõelnud, et mina võin astuda poliitikasse, sest väga paljud kolleegid ihaldavad sinna riigipiruka juurde ja selline selline kõne näiteks Riho kantslist. Ihaldavad Olavi sinna paljud inimesed nendest tähendab, ma räägin neist ajakirjanikest, kellel ei ole nagu eriti välja tulnud eetrisse asi, no kes ei ole teinud niisugust suurt läbilööki ja suurt promoussenit ja ei ole nagu saanud väga suurteks staarideks. Täna ma kujutan ette, et näiteks talvikut või Reet Oja või ma ei tea, kedagi seal meelitada poliitikasse on praegu võimatu, tal on olemas lihtsalt teine mingisugune kanal, eks ole, selles meediumis, kus ennast avaldada ja oma mõtteid väljendada ja nii edasi. Ja ma pean ütlema seda, et ma olen selles mõttes poliitikas piiri ma ei viitsi lugeda neid lõputuid mingisuguseid poliitilisi analüüse ja ja neid asju omavahel ritta seada ja kes kellega ja mismoodi ja nii edasi ma lähen ajalehtedest ka põhiliselt pealkirju ja mul on tarvis alati väga lihtsate sõnadega seletada, tähendab, kes siis on, kelle vastu ja kes on siis kelle poolt õnneks sellised inimesed on olemas, kellele ma võin helistada ja küsida. Kuule, ma ei saanud sellest täpselt aru, seleta mulle, palun lihtsalt, kuidas need asjad käivad, aga seda ma ütlen küll, et kui mina ka on ühesõnaga Riigikogusse püüdlema, siis kallid inimesed, ärge minu poolt küll hääletage, sest see tähendab seda, et ma olen, ühesõnaga lihtsalt lähen sinna taga ajama head äraolemist. Tähendab, see, ma ei arva, et see palk on väga kõrge, aga suhteliselt kõrge palka võrreldes üldise vaesusega ja nii edasi, tähendab ma või, või siis lihtsalt ennast näitama mingite ambitsioonidega. Ei poliitikasse tulla ei, tähendab absoluutselt esialgu küll mitte. Aga kui sul on räägitakse, et minust oleks võinud saada? Ma ei tea, telemaja partorg muidugi oleks võinud, ainult küsimus on selles, et meil ei ole mõtet spekuleerida praegu sellega, mida kellestki oleks võinud saada ei saanud ja kui me räägime, kui me võime rääkida sellest, mis kellestki on saanud ja miks telemaja partorg minust oleks võinud saada EKP ideoloogiasekretär, suurepärane ideoloogiasekretär, ma oleksin võinud laulupeo eel sellise kõne pidada, eks ole, nutnud ja loomulikult ainult et küsimus on selles lihtsalt, et noh, ei ole mulle kunagi sellist ettepanekut tehtud, kas või kusjuures eemale. Olgu seal peda lõpetajad, komsomoli tahetud sind tööle saada vä? Ei, komsomoli keskkomitee esimene tööle kutsutud ja ainult sinna ma ei läinud, sest no ma tahtsin ikka saada televisiooni. Sest vaata, maja olen üldiselt niisugune. Ma ei ole andekas inimene, aga ma olen noh, niisugune võimekas, võib-olla teatavate niisuguste eeldustega, selles mõttes tähendab minu jaoks selle televisioon täpselt ühesõnaga see koht, kuhu ma saada tahtsid ja kus ma tundsin, et vaat siin ma võin, tähendab üht-teist teha, aga aga ühesõnaga ma ei ole sugugi selline inimene, kes nüüd oleks öelnud seal. Ma ei tea, kui mul oleks pakutud seal 70.-te aastate lõpus parteilist karjääri, et nüüd mitte mingil juhul, et mul on nüüd sellised veendumused ja see ei luba mu vaated, ei luba mul seda karjääri teha ja nii edasi. Absoluutselt mitte, sest küsimus on ju, kõik on ostetav ja müüdav. Absoluutselt minu seisukoht on, kusjuures ma praegu kuulan, kujutan ette, kuidas inimeste raadiotes juures karjatavad. Ei, kõik ei ole müüdav, on küll, tähendab alati kõigel on oma hind, kui mul oleks pakutud vastavad tingimused, oleksin ma loomulikult läinud seda teed nendega minus niisugust suurt A tellisust eriti ei ole, ma olen ikkagi pragmaatikuma, elan ühe korra ja ja ma ei ole, ühesõnaga see, kes mingi idee nimel on nõus, ma ei tea, nälga surema või saad aru, selles mõttes ma sinna lahti ja respekteerin väga, ütleme seal dissidente ja tõepoolest inimesi, kes oma isiklikust heaolust on loobunud idee nimel suurepärased inimesed minus, seda ei ole. Aga ikkagi, kui rääkida tänapäevapoliitikast ja ütleme, sinu suhtumisest poliitikasse näiteks see kõne, mis sa pidasid nagu kommunistide vastu, see oli ju nii suurepärane, et isamaalased võiksid seal üles kirjutada ja hakata teiste sugu. Ma ei arva, et see nii väga suurepärane oli. Spontaanne noh, inimesel hingel, ütles välja kelle klassi või kelle leeris ja tegelikult praegu kuuluksid Tähendab maa valimistel toetasin ma Eesti kodanikku, sest mulle tundus, et ta on kõige parempoolsem ja seal tähendab mulle imponeeris Jüri Toomepuud oli, eks ole, absoluutselt tundmatu, kui inimene poliitikas ja nii edasi, mulle tundus, stan absoluutselt leppimatu kommunismiga ja nii edasi ma toetasin neid tähendab praegu mul on tunne nad, eks ole, mängivad seal kokku keskfraktsiooniga, noh, kes ei ole mulle väga sümpaatne, sest et need inimesed on võimul olnud ja milleni see on viinud, seda lihtsalt teame, eks ole. Aga ma üldiselt toetan isamaad, aga ma siiski ootan isamaalt otsustavaid samme, tähendab see kujund, mida nad pakkusid välja valimiseelses võitluses plats puhtaks, noh, see kirjanduslikult niisugune küllalt keskpärane kujund, aga mul on tunne, tähendab tähendab, et isamaa on liiga tolerantne endiste võimustruktuuride suhtes ja tähendab, ma olen nende nii-öelda ideoloogiast märksa parempoolsete vaadetega. Loomulikult tuleb korraldada Nürnberg. Loomulikult ei saa kommunistidele büroo liikmetele lubada seal mingisuguseid osakuid, need inimesed on kõik oma hüved kätte saanud juba varem. Mida siis nüüd veel öelda, et see ei ole demokraatlik, tähendab kommunistidele rääkida demokraatiast aga minu arvates üldse noh, nagu veidi mõttetu või põhjendamatu või tähendab, sest noh, nõukogude demokraatia, see on loomulikult väljaspool kahtlust, kuidagi keegi ei suuda aru saada, mis see, mis see täpselt on, eks ole. Aga kas siin ei ole mitte süüdistatud selles, et sa oma saadetes oled nagu viimasel ajal liiga palju valinud esinema just niimoodi isamaalasi, sest Mart Laari viisid sa kesktelevisiooni ekraanile? See oli küll meie vabariigi 75. meie riigi 75. aastapäeva päriselt, jah puhul ja ma kujutan ette, et, et Moskvas oli seal tõepoolest šokk, sest me oleme harjunud, et kui on mingi riigi aastapäev, siis tuleb selline umbkeelne välissaadik, kes ütleb ju ainult toobri Thatcher ja nüüd tuli Mart Laar, kes rääkis, täiesti arusaadav. Mis puudutab Mart Laari kõigepealt Mart Laar, on mulle väga sümpaatne inimene ja ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga tähendab intuitiivselt. Ma usaldan Laari. Ma usaldan, laari ta mulle kuidagi tähendab. Võib-olla on asi selles, et meil on sünnipäevad lähestikku, Me oleme ühest tähtkujust või nii edasi. Igatahes igatahes ma usaldan teda. Tähendab, ta tekitab minus mingisuguseid turvalisuse tunde. Võib-olla ma eksin, ma ei tea, eks ole, ilmselt seal opositsioon põhjendaks Mullev, ma ei tea, 100 argumendiga, miks see nii ei ole ja nii edasi, mis puudutab Mart Laari esinemisse Ostankinud televisioonis, lihtsalt küsimus on selles, et minu saade juhuslikult nii-öelda saatevõrgu järgi, kus pidi olema 24. veebruaril ja sinna kusagil jaanuarikuus oli planeeritud juba, ma ei tea, hoopis teine inimene, ma ei mäleta, kas oli smoktonovski või keegi ja mulle helistati Moskvast ja öeldi, et härra ott, et te ei ole kunagi teinud eestlastega intervjuud oma saatesarjas, et kuivõrd on Eesti vabariigi 75. aastapäev, et kas te võtaksite kellelegi eesti juhtida. Ja ma helistasin, tähendab Mart Laari pressisekretäri Line Saarnale endisele kolleegile raadiost ja lihtsalt rääkisin selle loo ära, et võiks olla. Kas eks ole president Meri või Laar, aga no Meriga tekkisid seal mõningad tähendab lihtsalt kahtlused. Ta võib olla kesktelevisiooni eetri jaoks ei suuda olla piisavalt intensiivne, eks ole, sest et noh, teades seda teades seda auditooriumi ja teades seda turgu, tähendab sa pead ikkagi kuidagi selle suutma ennast balansseerida ja nii edasi, sest ega siis keegi sinu filosofeerimist pikalt ootama ei jää, kui ka pausid liiga pikaks lähevad, siis lülitad teisele kanalile ja ongi jutul lõpp. Ja Mart Laar oli väga kenasti nõus, oli nõus rääkima vene keeles. Ja pärast seda on muuseas olnud kummaline see, et kui ma olen nüüd paar korda hiljem käinud Moskvas on minu juurde tulnud võhivõõrad inimesed, kes on öelnud. Me vaatasime teie saadet, eks ole, Mart Laariga, kui tore peaminister on Eestis noor, mis sest, et teeb vene keeles, eks ole seal mingisuguseid grammatilisi vigu ja nii edasi. Tähendab, temal on olemas mingisugune sorr. Ja, ja see ta ei ole mingisugune Jarno mõrdin, eks ole, mingisuguse hallis ülikonnas haide vaid tõesti noor sarmikas inimene ja tähendab, see on mulle just olnud väga sümpaatne, et on noh, lihtsatele inimestele ma ei räägi nendest, kes alati vaatavad, eks ole teile tutvustada, kes on nii-öelda minu fännid. Aga kes on tähendab kes seda saadet juhuslikult nägin, et see oli talle, et see oli neile sümpaatne. Tähendab seda, et ma olen isamaalisi palju võtnud, ma ei tea, mul on olnud veel Illar Hallaste, aga hallas, teenus oli spetsiifiline päev, see oli esimene jõulupüha ja sinna oli tarvis leida lihtsalt vastava faktuuriga inimene. Ja siis ma kutsusin hallast. Aga kas sa ise usud jumalat või? Sest need on keerulised suhted, tead sa, need on keerulised suhted selles mõttes suhteliselt religiooniga. Ma arvan, et meie põlvkonnal seal üldse noh, niisugune äärmiselt segane mingisugune suhe religiooniga, sest et ühelt poolt, et eks ole, meid ei ole maast madalast selles vaimus kasvatatud ja kui ma praegu, eks ole, kuulen inimesi minuealisi, kes väidavad, et nad on sügavalt religioossed, siis ma suhtun sellesse teatavat tõrkega. Sest ma mõtlen alati, me oleme ühel ajal kasvanud, me oleme olnud koos pioneerid, kommunistlikud noored. Me oleme mänginud, ma ei tea, sarniitsad käinud nõukogude koolis ja nii edasi, kus religioossus neile, eks ole tulnud, on nii, et ma ei saa seda öelda, aga aeg-ajalt ja ma käin aeg-ajalt kirik, kus aga tähendab ma ei ole selline, kes loeb alati ütleme, söögipalvet ja õhtupalvet. Ja nii edasi. Et see on noh, niisugune segane vastus, sa said aru, jah? No ma sain sellest selliselt aru, et poleks olnud neid aastaid, kui meil õpetati kõrgkoolis teadusliku autismi, siis ilmselt sinu suhtumine oleks olnud jumalasse hoopis teine. No seda ei tea, eks ole, no arvatavasti, aga kas siin praegu natukene ei häiri see, et jumal on tõstetud nagu oma teenrite kaudu liialt pjedestaalile, sest kui enne oli mingi kuju avamine, siis pidi olema kohal kindlasti direktor ja partorg. Nüüd on direktor jumala Nojah, natukene võib-olla liiale, üksvahe läksin nende, ma ei tea, Eesti Hambaarstide Liidu lipu sisseõnnistamine, aktuaalsed kaameras lugu ja nii edasi, tähendab noh, see aga mul tuleb seoses sellega meelde. Fantastiline. Mul on õepoeg, kümneaastane. Küllaltki niisuguse noh, raske iseloomuga ja ettearvamatu laps ja väga huvitav, aga tähendab noh, kes alati võtab mult ära jube palju energiat ja kui me mängime, mono oli, siis ta absoluutselt ei oska kaotada ja kui ta juba hakkab pähe saama, siis ta lööb alati laua segi ja nii edasi. Ja järsku tähendab mingisugune tahk, me olime oleks koos mõne nädala tagasi ja ta ütleb, et. Ma ei mäleta mingisugusest probleemist, oli juttu, ütleb, et aga kui midagi andma, palun jumalat. No kui on valus või, või ma tahan, et midagi läheks hästi ja ta on aidanud ka. Vot see on minu jaoks niisugune suurleidja, mingisugune absoluutselt teine dimensioon, mis selle kümneaastase poisi elus eksisteerib, eks ole ta üldse sellistele asjadele mõelnud. Ma ei kujutanud seda ette, ma ei ole kunagi sellest rääkinud ja ta ei ole sellest ka vanematega rääkinud, aga ta tähendab ise kuidagi, ma kujutan küll ette küllalt pragmaatilistel kaalutlustel loomulikult leidnud, vat selle tee või selle, selle, selle, selle sfääri, annaks jumal, et see. Viigistada millegi nii, kas tundu seal Urmas, see, et need mõnikord liiga kergelt ütleme välja annaks, jumal tegelikult ei usu seda. Nojah, sellel ei ole võib-olla selles mõttes ja niisuguseid klassikalisi religiooni mõttes ei ole tal noh, niisugust katet loomulikult loomulikult on see mõnes mõttes niisugune. Noh, ma ei leia teist sõna noh, mingi kõnekäänd või fraas või okei, davai, annaks jumal, eks ole. No samasugune kõnekäänd on näiteks ka jussi laviin, selline Slovi. Nii, me oleme rääkinud sinuga piisavalt palju selleks, et hakata lõpetama meie saated teist tundi, kuid kordan kuulajale neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks on telefon ja juba meie saate viimase tunnima pühendan ainult nendele küsimustele, mis tuleb meie kuulajatelt. Urmas otile. Seal on see kõigile ja muidugi ma tahan öelda kuulajatele, et mina teie asemel küll helistakse Philips kell ausalt, väga hea kelgu mul endal ei oleks, ma tahaksin küll seda kella saada, nii et ma arvan, see mängari. Ja aga ma ütlen ka, niipalju kui head küsimust ei ole siis selle kellase muide ka saada, aga see on sellisel juhul, kui, kui ei ole, ma olen kindel, et häid küsimusi tuleb ja kuna meie saade on siiski reklaamisaade, siis nüüd koht reklaamile ja pärast seda muusika Suurtüki tänava kinga ja nahaärimoeuudis. Torm kingad ehk seitsmekümnendad on jälle moes. Uute kingadega saad sa Suurtüki tänava kinga ja nahaäris täiesti uue enesetunde. Tere tulemast kogu perega Tallinna Suurtüki tänavale. Pine infotelefonil kuus üks neli null kuus null kuus üks neli null kuus null. Aktsiaselts kadeks ootab teid. Kell on viis minutit üle nelja ja viimane 55 minutit koos Urmas otiga saatesse elav vii. Ja küsimus on loomulikult tunud palju, sest ilmselt huvitav Urmas Ott eraelu endiselt meie kuulajate vaatajat paremat osa massilaiu masse ja paremat osa loomulikult. Ja siin on muidugi üks teatav ring küsimusi, mis on kõik seotud. Loomulikult Urmas Oti perekonnaeluga. Millal võtad naise, miks ei ole võtnud naist, miks ei ole lapsi ja kui palju neid lapsi on, hakka palun ise rääkima. Ma pean ütlema, et vot see, et mul lapsi ei ole. Ei, ma ei saa aru, kust on selline informatsioon pärit, esiteks. No see on, tähendab, see on suur küsimus. Ma püüan sellele vastata, tähendab, asi on lihtsalt selles, et. Inimene peab, mul on tunne, et inimene peab valima, võib-olla need on, ühesõnaga niisugused meeste mängud ja nii edasi, tähendab, mulle on eluaeg olnud tähtsam karjäär. Võib-olla varsti on saabumas see hetk, mil ma seda ühesõnaga kahetsen ja mil ma mõtlen, et oleks võinud selle asemel elada parem perekonnaelu ja, ja nii edasi. Ma olen küllalt niisugune enesekeskne inimene, egotsentriline ja ma hästi ei kujuta. Ta tähendab oma elu, et mul oleks perekond ja, ja lapsed ja nii edasi, kõik see on väga tore, aga tähendab ma ei ole iial seda kahetsenud, sest ma olen, et mul, et mul ei ole seda, sest ma olen teinud panuse lihtsalt teisele kaardile, mul on olnud tähtis tõesti minu karjäär, ma olen siin ühesõnaga välja mõelnud ka noh, niisuguse küllaltki küünilise jutu vastates sellele küsimusele, no seda moodustada perekonda, suurt ja lasterohket. Ega seal väga suurt mõistust ei nõua, aga need lapsed tuleb ka üles kasvatada ja lapsed, see on investeering ja see on väga suur vastutus ja mul on lihtsalt tunne. Ma ei taha mitte kedagi jumala eest õpetada ega oma arvamust peale suruda aga öeldes naljaga, kus ma tean, et mu lapsed oleksid olnud niisama andekad kui nende isa, eks ole. Tähendab, see on, see on alati suur risk, kui ma vaatan praegu, mis ümberringi toimib ja mis ümberringi toimub ja et need lapsed üles kasvatada. Ja mul on tunne, et lapsi muretsetakse ka väga suures osas noh, lihtsalt selle eieiei mitte mitte sellepärast, aga lihtsalt sellepärast, et see on normaalne, inimesed saavad kokku, loomulikult moodustavad perekonna ja loomulikult on neil kaks last, see peab nii olema selleks ole norm seal noh, ma ei tea, stereotüüp ja mitte keegi, ma ei tea, kas on neid vanemaid, kes teataval elu hetkel küsivad oma lastelt, aga ütle mulle, oled sa õnnelik selle üle, et sa siin maailmas olemas oled? Oled sa tänulik selle eest, et sa olemas oled? Võib-olla tähendab sa, su elu on niivõrd raske, sul on nii palju probleeme, et sa eelistaksid, ühesõnaga varianti meil siin üldse poleks silma sündinud, vaat seda ei küsi keegi, sest vanemad mõtlevad ka küllalt Merkantiilselt. Vanaduses peab alati olema see, kes klaasi vett ulatab ja nii edasi. Muide, siin on üks teine näide mis on palju traagilisemad mõju. Tavaliselt on ikka nii, et üks vanainimene tuleb, ütleb, et tõesti lapsik, kas sa mõtled oma vanaduse peale, kes on siis see, kes sulle siibri alla? Paneb ja, ja muidugi muidugi jaa, selles jutus on ka mingisugune tõde olemas, aga näiteks mina ütleme tahtsin väga abielluda kusagil seal 15 aastat tagasi ja ja näiteks on olemas mul ühesõnaga üks üks üks naisterahvas, üks tüdruk, keda ma siiamaani armastan ja me lihtsalt ei abiellunud, ma arvan, sellepärast et ma andsin endale väga täpselt aru väga täpselt aru, et, et ma ei olnud sellel hetkel valmis, mul ei olnud absoluutselt mitte midagi, mul ei olnud raha, mul ei olnud nime, mul ei olnud korterit, ma ei arva, et ühesõnaga kusagil üüritoanurgas ühine raudvoodi kasvatab inimesi kokku ja tugevateks. Ma ei arva, et vaesus karastav inimesi, tähendab, need on kõik sellised asjad, nüüd on sellest muidugi võib olla hilja kida, tähendab aga ma ei ole iialgi seda kahetsenud, et mul ei ole, tähendab perekonda. Muide, kas vahepeal on küsimus sama raamatus kirjutad oma suhetest puudusi Joss ja kas see on seesama tüdruk? See teine tüdruk, aga esimene armastus, jumal hoidku, see oli, see oli ikkagi väga ammu, ma mõtlen, see võis olla kusagil niimoodi seitsmendas klassis oli üks erakordselt ilus tõmmu tüdruk Otepäält ja ta oli meie klassis ja no erakordselt niisuguse heliseva naeruga ja. Ma ei tea absoluutselt, mis on temast saanud siis sellest ajast on noh, nii palju aega mööda läinud. Üle 20 aasta me ei ole kohtunud, ei ole näinud, arvatavasti ei tunnekski enam ära. Aga mäletan ma küll ja mulle tundus, et see ongi, tähendab esimene armastus, kusjuures mulle tundus, et mulle lihtsalt tookord imponeeris, noh, tema niisugune väline mina olen, eks ole, niisugune heledat verd, tema oli niisugune tume ja mind on alati tõmmanud vot niisuguste. Naised. Aga kas sa ei kujuta, et need klassikokkutulekud, mida ikka nostalgiliselt korraldatakse üle viie aasta või no läheb aeg veel edasi üle 10 aasta, et need ongi selleks, et vaadata, oi jumal, jumal, milliseks sina oled saanud ja vaatate Eesti ja näed, milline. Sina mulle ütles kunagi Raimond Pauls, et ära kunagi mine klassikokkutulekutele selles mõttes, et kui inimesel on enda suhtes veel säilinud mingisuguseid illusioone, noh, et ei näegi väga halb välja nooled, eks ole, kaalus juurde võtnud ja paksemaks läinud ja vanemaks läinud ja noh, see on, eks ole, loomulik reeglina aga et kui sa kohtud seal, ütleme, klassiõdedega, keda sa mäletad, ütleme 20 aastat pole näinud seal noorte saledate nõtke täna ja kui sa järsku vaatad, ühesõnaga milliseks nad on muutunud, siis sa saad ka paratamatult aru, et sa ka ise pole enam oma kõrgvormis ja see pidi olema niisugune kohutav šokk. Ma ei ole klassikokkutulekutel käinud, kuigi mind paar korda kutsutud ja siin ei ole absoluutselt küsimus selles, et ma oleksin kuidagi kõrk või ülbe või et mulle ei sobi minna ja nii edasi, aga ma ütlen täiesti ausalt, Olavi et võib-olla see hetk ei ole mu elus lihtsalt Te ei jõudnud, aga mind absoluutselt ei huvita see, mis oli. Tähendab, ma ei, ma nii palju aastaid on möödunud, eks ole, 20 aastat. Ma ei ole nende inimestega vahepeal kohtunud, tähendab ja ma ei ole võib-olla emotsionaalselt lihtsalt valmis selleks löögiks, mis sealt minu jaoks tähendab noh tulla või ma ei. Ma ütlen tõsiselt, see, see mind ei huvita ja, ja, ja tähendab, mul ei ole olnud mitte mingisuguseid sidemeid ja mind huvitab ikkagi esialgu veel see mis on ees, mis tuleb kui ühesõnaga, sõeludanud pidevalt selles, mis on juba nagunii möödas. Nojaa, aga klassikokkutulekut, kui me meenutame Nõukogude filmikunsti kullafondi kuuluvaid filme, see on siis see, kui üksik inimene või inimene, kes on jäänud üksikuks, oma naisest lahku läinud, läheb klassikokkutulekule sisse, kooli armastus lööb taas, Väljase puhkeb seal nii paganama ilus, sellest tuleb selline suurepärane perekond. Kas sa sellist illusiooni endale. Ma ei ole kunagi selle peale mõelnud, ei tea proovinud minu arvates ma arvan, et seal on olemas vastupidine, pigem võimalus, et see kooliarmastus tundub, eks ole, kui aastaid on läinud niivõrd naeruväärne ja niivõrd groteskne ja mõttetu ka selline variant võib olla, eks ole, praegu on seda, seda niisugust ilusat hetke oma elus säilitada ja mõelda, et noh, elu lõpuni, et see oligi ilus. Nii et klassikokkutulekutest vot ma, ma suhtun niimoodi, kusjuures kordan veelkord, siin ei ole mitte mingisugust niisugust isiklikku kõrkust. Absoluutselt mitte. Ma lihtsalt ütlen ausalt, ma ei ole, mul tõesti ei ole. Suhtes mitte mingisugust huvi, aga ilmselt peame rääkima Urmas nendest naistest, kes keerlevad sinu ümber või kellega siin koos on nähtud. Sest mul tuttav, kes sattus teatrisse ja kui ma küsisin, mida sa vaatasid. Kuule, tead ma ausalt öelda ei mäletagi, mida ma vaatasin, ma läksin midagi vaatama, aga seal istus esimeses reas Urmas Ott ja tema kõrval oli Ene lind. Kujuta ette, Enelin oma kerge keha, Kanaaldus tema õlale, muidugi ma selle peale hakkasin natuke laeva kõigepealt ei ole sugugi mitte nii eriti kerge kehaline, aga oli fakt õigete. Ja me oleme ja ins kutsus meid lihtsalt Baskin sus ja ütles, et ühesõnaga, et kas sa tuled, et oled, sa tähendab, et tähendab nõus, et Evelin tuleb ka, et tähendab olete koos, ma ütlesin, aga loomulikult, sest ma tunnen õeli väga palju aastaid ja ja me saame väga hästi läbi ja, ja siin ei ole absoluutselt mitte midagi, kui spetsiaalset muidugi televisioonimaja kõiketeadjad, naised rääkisid eieiei, televisiooni uba juba hakkavadki ilmselt seadma. Televisioonimaja naised teavad üldse liiga palju ja televisioonimaja naised, aga mulle tundub, võiksid keskenduda lihtsalt sellele, et ausalt öeldes ennast välja elada rohkem ekraanil. Sest et liiga palju energiat kulub sellele, et lihtsalt teha kõikvõimalikke prognoose ja, ja ma arvan, et ka see tohutu kogus kohvi, mida kõiki neid jutte heietada mõeldes ära juuakse, võib kahjustada siseorganeid, eriti puit. Aga kas eneri on siis praegusel hetkel see naine, kes on vallutanud sinu südamel? Ei, selles mõttes loomulikult mitte, tähendab mingis mõttes südameene liimiga me suhtleme niimoodi, nagu ma suhtlen väga paljude lihtsalt heade tuttavate inimestega ja tal ei ole mingisugust niisugust maigu. Tähendab kui sa pead silmas mingisugust suurt armastust või mingisugust romaani, loomulikult mitte. Kuule, me oleme mõlemad vanad inimesed, ei, ei. Aga loeme ajalehti, siis selgub, et Urmas otile on kõige meeldivam koduloom üldse terves Eestis. Evelini kohitsetud. Koduga kõigepealt ma tahan öelda Fjodori kohta, sa pead paluma vabandust, deodorant tõesti fantastiline, kas ja kohitsetud ei ole ta loomulikult mitte ainult Schröder on säilitanud oma ehtsa niisuguse võitleva iseloomu ja mul läks, Fjodor väga meeldib mulle üldse kassidega, meeldivad tõsi või Fjodor on suurepärane kass, kes teeb, mida ta tahab ja Fjodor ma lihtsalt jumaldan aga Fjodori perenaist hea sõber ja me oleme, tähendab, ma ei saa öelda, et hea sõber selles mõttes, et ma üldse väldin sellist terminit, sõber mul ei ole nagu praegu, mul on sõpruses selline lihtsalt natukene teistsugune ettekujutus, mul on tunne, et sõber tõesti väga lähedane inimene, kellele usaldatakse palju ja nii edasi. Mul ei ole selles mõttes ma pean kõikide oma probleemidega ise toime tulema, tähendab ma ei ole üldiselt inimene, kes kes küsiks mingites väga tähtsatest probleemidest, mis puudutavad mind kelleltki nõu ja nii edasi. Ma olen kahjuks kahjuks ennast küllaltki isoleerinud ja, ja see ringkond, kellega ma läbi käin, läbikäimine no piirdub ka praktiliselt ainult helistamisega ja nii edasi. Üldiselt. No kahjuks olen ma või õnneks või ma ei tea, olen ma noh, küllaltki niisugune üksik ei usalda inimesi. Tähendab ja leian, et kõikide probleemidele pean ma ise vastuse leidma ja kõikides situatsioonides ise välja tulema. Nii et ma eelistan sõnale sõber alistada, tee niisugust terminit väga headus. Nii, ja see müür, mille sa enda ümber olid ehitanud, see ilmselt kaitseb sind piisavalt hästi või mitte. Tähendab, no loomulikult ta kaitseb piisavalt hästi ja loomulikult ma kordan veel kord seda vana tõde, kui, kui küsitakse, et noh, et on, see teile meeldib, kui teid seal ära tuntakse ja loomulikult on, see meeldib, tähendab reeglina loomulikult ma olen ju selle poole püüelnud selleks Ühidiotism olen 15 aastat selle nimel teinud tööd ja vaeva näinud, et mind tuntakse, kui ma nüüd teataksin, et mul on see kohutavalt vastik ja ja õudselt, käib närvidele ja ja nii edasi, sest vastasel korral, kui see tõesti kuulsus sulle nii väga närvidele käib, siis ma võiksin minna, ma ei tea tehasesse teha mingisuguseid, ma ei tea torusid või puurida augu, eks ole, ja mind ei tunne mitte keegi. Kusjuures on kahe otsaga asi, on olemas, mingisugused tähendab situatsioonid, tõesti kui ma tahan, eks ole, ma praktiliselt ei hinga värsket õhku, sellepärast et ma lihtsalt ei käi väljas niipalju kui autoaknast tuul puhub nii palju, aga üldiselt tähendab, on tõesti mingisuguseid situatsioonid, kus sa tahad lihtsalt käia, jalutada ma ei tea, kusagil mererannas, siis on tõesti niimoodi. Müts pähe, müts filmile päikseprillid ette ja siis ühesõnaga sellised situatsioonid lihtsalt. Kui sa ei taha, et sind takse, kus sa tahaksid lihtsalt kõndida nagu tavaline inimene, see on loomulikult olemas, aga see ei tähenda veel seda, et ma nüüd mingisuguse rand, orande, puu või mingisuguse promineerimise pärast kusagil rannas oleksin nõus loobuma sellest, mis aastatega kätanud. Nojaa, aga samal ajal muidugi mõningad öised telefonikõned, kus hingeldavad naisterahvad püüavad saavutada mingit kõrget ekstaasi tunnet, see ikka häirib sind. On olemas muidugi hea on olemas, tähendab, inimesed lihtsalt, kes helistavad lihtsalt. Ma ei saa aru, tähendab, need on ka kaugekõnet, keegi lihtsalt helistab, üks naisterahvas loeb mingeid lolle luuletusi, naerab ta, võib niimoodi 71 korda järjest helistada, valida kõnet, keegi toob, eks ole, iga päev mingisuguseid kirju ukse taha, keegi toob ma tea, õllepurk ukse taha, kusjuures õlut üldse ei joo ja nagunii viskan selle õlle ära, sest et no kust ma tean, mis kuradi asi seal sees keegi paneb postkastide kompvekke, keegi ühesõnaga helistab, paneb toru ära, mitte midagi ei ütle, keegi helistab iga kord kell pool üks päeval, täpselt. See on, see on tavaline see asi, siin ei ole lihtsalt mitte midagi teha sellega, sa pead loomulikult harjuma ikkagi selleks ja selleks ei pruugi olla sugugi väga tuntud, et sulle helistatakse, ma kujutan ette, on, on lihtsalt inimesi, kes helistavad ja võib-olla tõesti ta saab kaifi sellest, kui ma ütlen. Halloo. Ma ei tea, no vot, see on see hääl, eks ole, vaat see ei pea, ei pea ikkagi see müür. Millal sa ennast ümbritsenud, kui see müür oleks madalam, sinust teatakse kõiki jummal Urmas Ott, eeskujulikult perekonnapea. Esimene naine, neli last, lapsed on ilmselt üks päev kindlasti, kui õppima välismaal, sest see on ka prestiižne, muidu ronis ja kindlasti kuskil seal. Ja vot siis ilmselt jutt oleks vähem, aga praegu on ikkagi nii, et salapärane üksik Done, Urmas Ott. Tähendab asi on selles, et ma ei ole mitte midagi vähemalt viimasel ajal küll selleks teinud on olnud periood elus, kus ma olen iseenda kohta jutte levitama. Nojaa, see on erakordselt huvitav tegevus. Kuidas saad lõpuks Youtube? Loomulikult ma olen ühesõnaga aeg-ajalt ühesõnaga sellega tegelenud. Aga tähendab, siin ei ole mingisuguse spetsiaalse salapärast. Ma ei ole mitte midagi selleks teinud, et olla spetsiaalselt salapärane. Ma olen lihtsalt selline, nagu ma olen ja mulle meeldib elada nii, nagu ma elan, olen ühesõnaga lihtsalt väga palju probleeme iseendaga mis on vaja kuidagi lahti arutada ja, ja selgeks mõelda. Nii et sellega ma ei ole küll tegelenud, et nüüd ehitada enda ümber mingisugust müüri. Ühesõnaga sellepärast olla salapärane või anda ainet mingisugusteks juttudeks, tähendab see, et räägitakse juttu, see on väga hea, see on suurepärane, et räägitakse aeg-ajalt lihtsalt, et noh, oled hämmingus. Kui sa kuuled enda kohta juttu, sest et no tähendab, mõeldakse välja uskumatuid lugusid. Aga samas ma ei ole ka ühesõnaga, selle poolt, et nüüd ühesõnaga nii-öelda kõik ausalt ära rääkida, et kellelgi enam mingisuguseid saad aru, mingisugune saladus peab arvatavasti olema, sest ma siin on üks näide. Ma tähendab alati, me oleme ju püüelnud selle poole ka oma intervjuudes, et see oleks võimalikult avameelne ja niisugune pihtimuslik ja nii edasi. Ja kunagi ma lugesin kusagil viis aastat tagasi, kui see laine nagu kas üldse meie pressis ja lugesin ajakirjast Smeena pikka intervjuud Jevgeni kenaadi Hasanoriga vabandust ja tähendab, seal ta rääkis kogu oma elu, seda, kuidas tal on rasked suhted emaga ja millised olid seal perekondlikud suhted ja isa ja kuidas jättis maha ja mis seal kõik oli ja, ja vallaslapsi ja nii edasi. Tähendab, ma lugesin selle läbi ja ütlesin ka hiljem, aastaid hiljem, Hasanovile. Tähendab, kui ma olen selle läbi lugenud ja selle teada saanud, siis tähendab, mul on kuidagi südamel raske, mul on kuidagi raske olla, sest tuleb välja, ma ei tahagi seda teada saada, saad sa aru, millest ma räägin? See on küll, aga sa rääkisid jutte, mida sa ise oled levitanud. Ega ometi üks nendest juttudest ei ole, see, sa ju väga hästi teavad, et sinu kohta nii nagu väga paljude teistegi kohta räägitakse, ta pole abielus, ootan homo. Noh, see on lihtsalt klassikaline variant, see on ja räägitakse väga hea, et räägi seda, ma olen vähemalt püüdnud kogu aeg. Noh, ütleme suheldes nende inimestega, kellele ma tean neid kalduvusi olevat ja suhelda nendega kui täiesti tavaliste inimestega, ma olen ikkagi absoluutselt seda meelt, et inimene elab ühe korra elus ja ta peab alati oma kaifi saama sellest, millest ta selle kaifi saab. Kui ühesõnaga küsimus on selles, kellega mina magan, siis mina magan üksinda, tunnen ennast suurepäraselt, on aidsiaeg. Ei, sorry. Nii muide sinu sünnipäevakaaslane selles mõttes, et teil on ühel päeval sünnipäev. William Shakespeare, kes on küll sündinud viis sajandit Minu arvates on Williams 24.. Ei ole, ei ole, see on nagu pandud ikkagi sinu päev on minuga ühel päeval Cervantes. Major oioobistanud on sinuga ühel päeval ma spetsiaalselt nagu püüdsin uurida, sest sel päeval oli mu saade ja ma üritasin nagu saate kaudu õnnitleda. Et kellega sa ühel päeval, no see on Sheitsmeli puhul tõesti niimoodi, et kas see või teine mina olen lugenud 20 meil ja nagu olgu pealegi ütleme, et ta võib olla ka sinuga ühel päeval vähemalt samas tähtkujus sündinud mees on kirjutanud ühe väga ilusa luuletuse või õigemini soneti ja selles ametis on sellised sõnad, on parem olla halb, kui halvaks peetud ja kergem teada ennast eksivad, kui saadad teiste kohtu ette veetud süüks arvatav, kuid sündimata pat. Tapad muuseas, selleks ma küll valmis ei olnud, siin Shakespeari on lihtsalt ilmselt vastus ka mõningate juttudele ja mõningatele ei. Kuulujuttude vastu ei ole mul midagi, las küsivad nii. Ja nüüd on kuulajate küsimused, sest neid on tõepoolest tulla palju. Sest huvi sinu isiku vastu on muidugi vaibumatu. Kui sa ükskord teleekraanilt lahkun, kuid siis võid päris kindel olla, et inertsist 10 aastat, et ikka veel tuuakse anatsiooni maja Maxima valvelauda sinu sünnipäeval lillekesi ja ikka kohtate tänava peal kordsus tütarlast siis valmis, ta tahab sinuga saada autogrammi. Nii. Kas Urmas Ott ei tahaks oma jumaliku naeruga kasseti välja anda, sest see ei kesta ju ometi elu lõpuni? Kas ta sai ise ka aru, kui suur väärtus sellel naerul on? Ma ei tea, ma lihtsalt naeran niimoodi, siin ei ole mitte midagi pea, sest paljud arvavad, et see on muidugi kuidagi kunstlikult välja mõeldud. Naer. Näiteks minu ema omal ajal palju-palju aastaid tagasi keeldus minuga tulemast koos kinno, sest ükskord tekitasime, tähendab, mina tekitasin tõelise skandaali ühe kurva, nukra india filmi ajal, kui see kinopileti rebia tahtis mind ühesõnaga saalist välja tõsta, sest ma naersin sõltumatutel kohtadel ja niisuguse kõlava häälega naeran. Naeran, kas Urmas Ott kavatseb, saadad veel lisaks, vot see on küsimus, eks ole, et kes ütleb, et ta ei ole isa? No vot seda on ühesõnaga raske öelda selles mõttes, et kui sellega ei kaasne mingisugused kohustused, ma tea, alimendid ja kinnipidamised rahaliselt kõikvõimalikest honoraride, siis palun, aga üldiselt tähendab praeguses materiaalses seisus nii-öelda raha lihtsalt loopida selle nimel. Ei ma ei ole sellel austus kunagi. Mõelnud sa oled ikka ilmselt väga ettevaatlik, sest üks teine staar, no ütleme, et on maailmas nagu tundub, kuigi ta on ka eakam, kui sina kuulja saanud nagu väga valusad vitsad lihtsalt tuuakse talle, Rod Stewartil on seal mingid jamad, tuuakse koju, see on sinu poeg ja maksa ja kuna sissetulekud on kolossaalsed ja suured, siis loomulikult need summad on ka suhteliselt suured, muidu pole üldse rääkinud veel sinuga rahast. Ja pole üldse rahast rääkinud selleks üheski teleintervjuus. Rahastamisel rahas räägi tänase päeva väljaminekuid siiani kell hakkab saama pool viis, eks ole, tellisin ära teised, kuidas seda nimetatakse poolaasta ajalehed ja mida ma praktiliselt ei loe või loen ainult pealkirju, aga mulle meeldib, kui nad käivad ja maksin ära kaugekõned ja väljaminekud on 1200 EEK. Noh, on vaja veel, ma ei tea, tankida, võtta bensiini on vaja veel auto pesta, et ei ole veel õhtu. Ühesõnaga. Muidugi on see raske probleem, ma ei kuulu nende inimeste hulka, kusjuures ma loen, kui seal mingisugust statistikat ja mõtlen, seal seal on mainitud, ma ei tea, et väga rikkad inimesed on need, kes kulutavad, eks ole, selle ühe pereliikme peale niipalju siis ma alati mõtlen, et see nii palju ei olegi tegelikult nii palju sellega on küllalt raske elada, aga rahaga muidugi ma tahan lihtsalt, et inimesed õieti sellest aru saaksid, et ma kujutan ette, kusagil seal keegi pensionäridest karja tähendab, et, aga meie peame elama 260 krooniga ja nii edasi. No alati töötav inimene saab ikkagi alati suuremat palka kui pensionär ja ma ei ole selles süüdi, et mulle makstakse lihtsalt paremini, makstakse rohkem. Aga samas ma ei, mul ei ole ka, saad aru, mul ei ole ka selliseid mingisuguseid erilisi eesmärke, et ma nüüd koguksin raha või selle nimel, et endale osta, mingisugust, ma ei tea, autot või nii edasi. Ma elan üldiselt ühe päeva korraga ja üldiselt mulle üsna vähe vaja. Bensiin ja toit. Ma ei ole niisugune, kes ostab mingeid luksuslikke asju kokku, mul on eluks vajalik see, mis mul on tarvis, on mul olemas. Elu on lühike, kõike hauda kaasa. Ta ja alati mõtled, kas selle nimel on, on, on seda nüüd kõike mõtet nii-öelda kokku ajada. Jaja, aga samal ajal mul on väike niisugune kahtlus, et ega Eesti televisiooni ja no mitte teps seda See raha, mida sa suudad kulutada ja ka loomulikult mitte, sest ma ei tööta ainult eesti televisioonis ja see on, see on täiesti ebareaalne, sest kui ma töötaksin ainult Eesti Televisioonis elaksin sellest rahast, siis ma ei tea, ma ei kujuta seda hästi, aga mul ei ole siin mingisuguseid pretensioone Eesti televisioonile või juhtkonnale või et mulle makstakse seal niivõrd vähe või asi ei ole, selles makstakse nii palju lihtsalt kui raha on ja mitte keegi ei hoia mind jõuga Eesti Televisioonis kinni, kui mind ei rahuldanud tingimused, võime minna, eks ole, mujale ja saada seal selle, ma ei tea, raha, mida ma siis tahan. Samal ajal oled sa midagi öelnud, et ilmselt see Venemaa ots hakkab varsti nagu ära langema. No siin on lihtsalt siin on olemas. Tuleb siis järelikult hakata lihtsalt raha pärast tegema mõningaid asju esialgu olema, sellest loobunud, et alati tehes mingisugust asja raha pärast, küsimus ainult summades. Kõike võib ju teha, küsimus on ainult selles, kuidas makstakse.