Tere igatses uute ja põnevate elamuste järele kuuluv Krist inimloomuse juurde, iseasi kui palju on neid, kes oma unistusi ka realiseerida suudavad, aga seikleja, automatkaja matka saadate operaator ja produtsent Väino Laisaar on kindlasti üks neist õnnelikest ja et me räägime selles sarjas hobidest, siis loomulikult pean ma asja öelduga silmas Väino lemmikharrastust. Matkamist, mis sammas just nagu kuulda võis, on üsna sihipäraselt seotud ka tema tööga. Tere tulemast saatesse. Tere. Tere. Ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. No kes ei teaks kõiki neid teie telesaateid automatkadest, kus siis hobi ja töö on käinud sõna otseses mõttes käsikäes. Võtame või sarjad neli korda neli Žiguliga Venemaal Trumpi müüri radadel. Olete olnud nii kaasreisija kui kooperaator, saadete tootja, artiklite kirju ja, ja mis kõik veel, millal ja miks ja kuidas sellised kõike muud kui kerged automatkad teie ellu tekkisid? Eks ma suuremal või vähemal määral olen siin Euroopas ka varasemalt omal käel ringi sõitnud ja sõpradega koos, aga selliseks ütleme pika otsa matkamiseks läks 2011. aastal. Ma olin selleks ajaks sattunud tööd tegema ühte interneti televisiooni programmi tootvasse ettevõttesse ja, ja siis ühel päeval seisid meil ukse taga inimesed, kes ütlesid, et me hakkame autodega Mongooliasse minema, et teeveevist ka saateid, siis meil on võib-olla sponsoritele midagi näidata ja noh, tore ka, et lähme ja, ja siis, kui olime selle saate ära teinud ja mikrofonid juba kõik maha võtnud, siis kuulsin iseennast ütlemas, et kuule, et aga teeme sellest reisisarja. Et suure suure reisisarjade ja dokumentaalsarjade loodussarjade sõbrana terve oma elu olen televiisorist vaadanud, siis, siis mingil hetkel tundus, et äkki on mõistlik samm ka astuda ise sellele teele ja proovida ise midagi valmis teha. Sel hetkel liisk langes. Sel hetkel jah, tegelikult langes natukene hiljem, sest sest ma kohe ise ehmatasin ära selle peale, mida parasjagu ütlesin, sest tõusta. Üldiselt langema püüdsite veel kinni. Proovisin takistada, et tõusta püsti ja minna 43-ks päevaks võhivõõraste inimestega Mongooliasse tegema midagi sellist, mida ma varem mitte kunagi teinud ei olnud, siis noh, see selgelt tundus ebamõistlik, aga, aga nemad sellest lausejupist enam lahti ei lasknud ja siis ei olnudki midagi muud kui kuu aja pärast auto uks kinni tõmmata, kaamera kaasa võtta ja minna seda jäädvustama, seda Mongoolia-reisisaastal. See oli 2011. Suvel ja sai, sai esimene jalg sinna matkaauto ukse vahele pandud ja selle reisi keskel tegelikult sai juba selgeks, et kui suveperioodil seal soojas ringi sõita, siis tegelikult peaks talvel ka minema natuke külma saada, et oleks võrdne. Ja nii ta tegelikult aastaid läkski, et käisimegi selle seltskonnaga kaks korda aastas erinevatel pikematel ja raskematel väljasõitudel. Ehk siis üks suvel, et oleks palav ja teine talvel, et oleks küll. See oli siis matkasarja neli korda neli all. Just et see esimene Mongoolia sari, selle ma Tootsin puhtalt interneti, aga sellele järgnev tallekas siis juba jõudis omadega ETV2 kanalile ja sealt enam ära ei saanudki. No te ütlete küll, et esimest korda kohatud inimestega kohe pikale reisile, aga teil ka mingi tunne pidi olema, kui hea inimestetundja te olete, nendel samadel pikkadel matkadel kulub see hea inimesetundmine raudselt ära teil ikkagi mingi tunnetus, et jah, ma võin küll nendega minna. No eks ole oma loomu poolest ka selline läbisaaja ja suhtleja ja inimestearmastaja, et, et noh, ma ikkagi inimesed peavad tõestama, et neid ei saa usaldada ja nendega ei ole hea olla, et no pigem kipun kõigist hästi harva ja teisest küljest eks oma elu oli ka võib-olla sellel hetkel jõudnud sellisesse koledasse punkti, kus justkui uut valgust või nii-öelda uut sihti ei olnud ja siis saatus lihtsalt mängis mingil hetkel need õiget sõlmed ja õiged inimesed sinna ette ja, ja nii ta tasapisi läks ja täna sellele ajale tagasi vaadates siis oli ka ainuõige otsus. Ja see kõige esimene reisijal Mongoolias kestis. See oli 43 päeva, et me sõitsime Mongooliasse ja peale seda siis sõitsime mööda Baikali lähteülespommi peale, et seal oli toimumas üks kord Harri nimeline ülevenemaaline matkajate kokkutulek, kus siis kõik seljakoti ja muud matkajad kokku tulid ja meie siis oma killa Voriga, muutsime selle hoobilt rahvusvaheliseks, pälvisin taga sealsete inimeste suure tähelepanu ja kohalik televisioonikanal siis ka veel otsisid meid sealt metsast üles, tegi veega seal intervjuu. No ega ei ole vist liigne siinkohal märkida, et me enne saadet natukene arutlesime teiega mõistete reis ja kõik üle ja no selge on see, et sellisest puhkuse lõõgastus ja lõbureisist on need teie seiklused ja sõidud olnud ikka ääretult kaugel, nii et, et pigem ikkagi kõik on see, mida te ette võtate ja matk juba sisaldab endas niisugust sportlikku elementi, enese meeletut kokkuvõtmist hetketi, eks ole. Ja, ja nõnda edasi, aga noh, kui meil vahel lipsab ka sõnareis, siis ega me sellegi üle väga õnnetud ei ole. Ja ega siin ei ole kurta midagi, kusjuures huvitav ongi see, et see auto matkamine, autoturism autoreis ongi tõenäoliselt ainukene matkaala, mis matkajate seas niivõrd palju erinevaid keskustelu tekitab. Et, et kui me võtame näiteks motomatkamise, siis selles osas ei ole kellelgi midagi öelda, aga kui auto, matkamisest või autoturismist rääkida, siis ta justkui kipub lahterduma jälle, et, et kas siis kus see matk seal on ju, et ühest küljest kõigile tundub, et istud lihtsalt autosse, sõidad kuhugi ja siis sõidad järgmisse kohta ja niisama selline tilulilu ongi. Et eks ta, eks ta paljuski ja ütleme noh, Euroopa-sisestel reisidel ja sellistel lihtsamatel reisidel sedamoodi ongi, et minu enda jaoks muutuvad matkaks sellised automaat, vot kus sul läheb raskeks, nii füüsiliselt kui ka vaimselt noh, olud on erakordselt keerulised, kus sõita, ajakulu on meeletult suur, sest ei saa sõita, tuleb palju tegeleda auto nii-öelda järgi aitamisega selles osas, et saada ikkagi kuskilt jõgedest läbi saada kuskilt kividest üle saada mingites koledates sildadest üle, et noh, ma arvan, et osa nendest meie reisidest kindlasti liigid täisvereliselt sinna automatkamise alla, et see, ütleme lihtsamalt sellised suvesõidud, kus paljuski sõidetakse mööda Teide käiakse huvitavates kohtades, siis siis jah, noh, mul ei ole selle vastu midagi, et neid nii-öelda autoturismiks või nii-öelda autoreisiks nimetatakse, et see ongi lihtsalt tõlgendamise küsimus. Neid karme tingimusi on hoolikamad televaatajad saanud näha küll ja veel ja siinkõneleja sealhulgas, kus auto peaaegu külili asendis tähendab mingit eriti tormist veekogu, kus kivid on vaat et peaaegu autosuurused ja te ikkagi ületate neid, noh see on olnud selliseid hetki, kus te, Mulle ta jäänud seisma ja öelnud, et ei, siit enam edasi ei lähe. Noh, neid hetki on ikka ette tulnud, paraku see olukord ise dikteerib ka lahendused, et noh, kui tagasiminek ei ole variant, sest tagasi olid ju tegelikult samasugused koledad kohad et, et siis on ikkagi mõistlik proovida edasi rühkida küll tõsi, me oleme ühe korra oma reisidel ikkagi langetanud selle otsuse, et sellest suurest jõest läbi sõita ei julge. Et jõevool on niivõrd tugev, et kindla peale viu autot kaasa ja meil ei ole ka kümnete või noh, ütleme mingisuguse 10000 kilomeetri kaugusel kodust mõtet kõikide oma asjade ja autode ja, ja kogu selle reisiga riskima hakata, et siis me keerasime tagasi. Aga see tagasikeeramine kestis täpselt nii kaua, kuni mõõda tuli üks ka mass, mis oli ilmselgelt nii palju raske teda veevool enam pikali ei lükanud ja jõge mööda alla, et, et siis me aheldasime oma autot sellega massi külge, jaga massiliselt, tõmbas meid sealt sellest suurest jõest läbi, et ujusid meie autod nagu pardipojad seal ka massijärel üle selle suure jõe ja seejärel jälle jätkus reis, et noh, seal ongi lihtsalt see, et, et kui sul ei ole alternatiivi, noh siis sa lihtsalt pead välja mõtlema selle mingisuguse lahenduse, kuidas sinna saada, et kui sul on vaja lihtsalt ühest jõest läbi saada ka alternatiiv on see, et sa ületad ujulaga väiksemaid jõgesid ja teed 3000 kilomeetrise ringi, siis see lugu justkui ei kvalifitseeru alternatiivina. Teil ei ole kordagi siis tunnet olnud, näiteks matkale minnes, kui te olete seda kõike kavandanud, et kuidas nüüd seda võtta, et äkki lööks seekord põnnama. Nii kindel oma võimetes? Ei, me pigem ei ole kindlalt, pigem ongi lihtsalt see, et olukord on selline ja sellega tuleb hakkama saada. Ja ega me meelega ka lihtsale reisile ei lähe ja need sihtpunktid, mis me oleme endale valinud, ongi pigem olnud sellised, kus on endale huvitav, kus kohas tavaliselt inimesed ei käi ja nendesse kohtadesse jõudmiseks lihtsalt tuleb nende keeruliste oludega seal hakkama saada, aga noh, mis nüüd ütleme, planeerimisse puudutab, siis, siis ütleme, liigses planeerimises meie seda neli korda neli reiside seltskonda nüüd küll süüdistada ei saa, et, et pigem on meil sihtpunkt olemas, mille poole on plaan sõitma hakata ja kõik, mis siis sellel päeval või sellel nädalal või selle reisi käigus juhtub, on, on kõik selline juhuste kogum. Ja meil on nende reiside käigus tekkinud Venemaale palju kohalikke nii-öelda ohvrudi vehi või siis selliseid Siipereid, nagu neid seal kohapeal nimetatakse, kes siis ka ise kogu aeg pidevalt huvitavates kohtades sõidavad. Ja kui nad mingisuguseid eriti lahedad kohad leiavad, siis, siis jõuab see info meieni ja lähme siis oma seltskonnaga proovima või siis või siis kaasame ka neid ja, ja teeme sellise ühise väljasõidu mõnesse põnevasse raskesse kohta. Tooks need mõned näited ka sellest üldisest suurest matka süles, mis teile kõige raskemad, kõige ekstreemsematest, kõige elamuslikumat igaüks on olnud ilmselt omal kombel, aga võib-olla ikkagi siis need kõige-kõige. Jah, neid on nende reisimise käigus ikka sinna ette tulnud suvistest reisidest kindlasti oli üks tehniliselt kõige raskemaid Magadani reis, kus me siis mööda pommi tagasi tulime lisaks sellele, et me ka seda vana kontide teed mööda sõitsime sinna Magadani kohale, et noh, seal selles mõttes väga palju ei, ei sõideta, oluline, liikluspommi mööda käib kõike mööda teede- ja seal kõrval lookleb lihtsalt selline katkiste sildadega raudtee hooldustee, mida siis peamiselt siis nii-öelda automatkajad või sellised offroadi inimesed enda lõbuks sõitmas käivad. Et noh, seal on ka tänu nendele katkistele sildadele on jõgede ületamine keeruline. Kui silda üldse ei ole, siis tuleb mõne koha peal lihtsalt läbi jõe minna, kui, kui vesi ei ole nii kõrge või siis oodata, millal vesi madalamaks läheb, et sealt oleks võimalik läbi saada, sest noh, raudteed mööda esiteks ei tohi sõita ja see on Venemaal kõige suurem rikkumine üldse. Et kui sa selle ühe kahest Venemaa lõpuminevast raudteest katki teed, siis, siis noh, tõenäoliselt kui sa isegi selle õnnetuse järel kuidagi ellu jääd, siis on mõistlik kohe maasse kaevata või ära peita eluks ajaks, et kui kätte saadakse, siis vangist kindlasti enam välja ei saa. Aga noh, ütleme talviste sõitude puhul, eks ohtlikkus tuleb jälle taas nii-öelda kuidagi siis loodusega seoses, et kui temperatuur hakkab seal ikkagi juba juba 40-st allapoole näitama, siis inimloomus hakkab juba tajuma seda ohtu ja kui, kui minu isiklik külmarekord on miinus 53 kraadi, mis, mis tegelikult küll oli natukene rohkem, aga kuna meie sellel mõõtekraadiklaasil saidi kriipsud otsa, mis miinus 53 peale, siis siis edasi on juba kalamehe jutt, et tegelikult oli veel külmem, aga noh, see see sinine nektar läks sinna kraadiklaasi mummu siis suures osas kõik ära, niiet et noh, tegelikult edasine muidugi spekulatsioon, aga noh, meid sellel reisil leppisime kokku, et me jääme selle miinus 53 juurde. Aga kõige suurem temperatuur oli, oli paar aastat hiljem, kui Rait ja Raivo kahekesi koos kahe vene ripatsiga hakkasid Kotkale sõitma, nemad said juba miinus 58 kraadi, näitas elektrooniline termomeeter selleks külmakraadid, eks, et noh, seal hakkab juba juhtuma selliseid asju, mis mis muudes tingimustes ei juhtunud, metall muutub hapraks ja, ja noh, see mõjub, mõjub tehnikale hoopis teistmoodi, et see, see seab omakorda jälle selle reisi sellisesse järgmisesse keerulisse või siis ohtlikku reiside kategooriasse, et noh, kui seal miinus 40 kraadi juures juba midagi juhtuma hakkab, siis noh, ega seal enam pikka pidu pole, et noh, mingil hetkel on ikkagi kuskilt vaja sooja saada ja, ja tehnika peab olema korras töötama. Kuidas see inimesele mõjub? Aga inimestele mõjub erinevalt, sest inimestel on esiteks alalhoiufunktsioon väga erineva skaala peal, noh, minul näiteks hakkab alalhoiu tuli pinki ma juba siis, kui ma Raidi kõrval autoukse kinni tõmban. Temal tõenäoliselt hakkab linki ma alles siis, kui ta hakkab autoga kuhugi kuristiku jääprakku vajuma ja, ja noh, kes kes, kuidas võtab, kes, kui palju näiteks talvisel reisil külma kardab, et noh, inimesed väga erinevalt tehtud, aga eks ta selles mõttes vaimselt mõjub ikkagi, sest nendel pikkadel talvereisidel me ju elame kaks kuud, kolme mehega ühes autos, mis tähendab seda, et sa magad autos, sõidad autos, sööd autos ja oled autos ja noh, nendel nii-öelda asustamata aladel siis siis see keskmine autos oleku aeg ööpäevas tuleb ikkagi sinna kuskile 22 23 tunni kaupa. Et, et see sa kolme inimesega seal autos niimoodi hakkama saada, et kõigil oleks tore olla, siis, siis see eeldab juba iseendalt nii-öelda suurt eeltööd või, või siis vaimset ettevalmistust. Kuidas te hakkama saate kolmekesi? Siiamaani oleme saanud väga hästi hakkama, nüüd see viimane reis, mis me selle aasta alguses käisime Euraasia mandri kõige põhjapoolsemas punktis, noh siis me lihtsalt sattusime kolme suure mehega ühte autosse magama, mis tähendas seda, et me nagu külge keerasime, siis enam-vähem keerasime kõik koos. Et ei satuks olukord selline, kus sul mingil hetkel öösel nina vastu teise mehe nina on, et siis kuidagi sättisid ikka niimoodi, aga keerama ennast, aga, aga see oli ka selline reis, mille käigus me kõik kõvasti alla võtsime päev edasi seda, seda rohkem ruumi meil autosoli. Nii et selline ekstreemsust, see mõjub kehakaalule langetavat. Ekstreemsusi mõju pigem on lihtsalt see, et, et kui sa oled pikal automatkal, siis tegelikult on vale toituda samade normide kohaselt, nagu sa siin igapäevaelus, kus on natukene liigutad, kui sa 20 223 tundi ööpäevas autos oled, siis tegelikult see energiakulu on oluliselt väiksem, kui ei ole selline reis, kus hommikust õhtuni vintsima ja kaevama ja autot lükkama ja mingeid selliseid asju, et siis lihtsalt meie enda toidu tarbimine muutus, ajab kui lihtsalt nii väikseks, et kuna keha ei vajanud midagi süüa küll, justkui oli, aga, aga lihtsalt keha ei võtnud vastu, et noh, selle võrra selle võrra siis toitumisest tulenevalt me ikkagi võtsime alla, mis oli muidugi üdini hea, sest sest tegelikult nende reiside käigus on olnud kaks reisi, mille käigus ma olen alla võtnud, et ülejäänud ma lähen ikka tugeva plussiga tagasi tulnud. Külas on seikleja, automatkaja, matkasaadete operaator ja produtsent Väino Laisaar. Loetleks õige üles kõik need paigad siin maakeral, kus te ära olete käinud ja, ja mis on need üksikud kohad, kus te veel käinud pole? Ega neid nüüd nii päris üksikud kohad ei olegi kus käinud ei ole, et kui me räägime siin nüüd neli korda neli reiside formaadist, siis tegelikult on suures osas läbi sõidetud kogu Venemaa siis on läbi sõidetud kogu Kesk-Aasia, noh, võtame sealt siis näiteks Mongoolia, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, siis Kaukaasia piirkonna oleme läbi sõitnud kõikide nende alumiste Venemaa sisevabariikidega, seal tingusseetiast Tšetšeenias ja Dagestanis alates ja siis noh, suured riigid sinna otsa on ju Aserbaidžaan, Gruusia või siis Giorgio Armeenia. Siis ühe reisi käigus sõitsime sealt Armeeniast edasi veel Iraani tegime 7500 kilomeetrit sellise suure tiiru Iraanis ja eks ta suures osas niimoodi ongi, noh, muidugi siin nüüd viimase paari aasta jooksul on lisandunud sinna ka siis kaheksa Lääne-Aafrika riiki pik transiit läbi Euroopa Maroko, Lääne-Sahara, Mauritaaniast. Siis oli Senegal, Mali, Burkina Faso, Togo ja ja Beniin, et sellised riigid. Ja tegelikult noh, ongi. Me oleme üsna sellises olukorras, kus väga palju meil enam väga kuhugi maad mööda sõita ei ole. Et noh, maad mööda minemise seal lihtsalt see teema, et, et vähemalt ütleme, ida suunas minemise teemat, kui üle piiri saad, siis lihtsalt see matkamise enda kulu läheb selle võrra väiksemaks. Kütus on odavam. Et, et noh, kui siin 9000 kilomeetrit Euroopas transiiti sõita, et Aafrikasse minna ja sealt tagasi tulla, siis, siis noh, selle Euroopa kütusega ta tegelikult paneb sellele reisieelarvele ikkagi päris kõva-kõva põntsu, noh, rääkimata veel ajakulust, kaasnoh, keegi peab selle 4500 kilomeetrit sinna sinna gibraltari juurde sadamasse sõitma ja sealt on täpselt samamoodi vaja tagasisõit. Kui ütleme pingelist, jaga närvilist ametit pidavad inimesed, et näiteks valivad oma hobiks tihti midagi sellist, mis aitab neil täielikult lõõgastuda, ei mingit muret, kohustust lihtsalt puhas rõõm, siis teie puhul oleks nagu vastupidi, et töö on pärast puhas rõõm ja tubane töö. Aga vaat see hobi, see matkamine samas osa tööst ja sammas hobi nagu ulatavad teineteisele käe. Noh, see hobi on selline kõrvulukustavalt kohutavast. No ütleme, hea küll, ütleme heas mõttes. Aga siis Eks ta on selline kahe otsaga asi, ütleme võib-olla televiisorivaataja poole pealt vaadates võibki jääda mulje, et härrad käivad ja puhkavadki kogu aeg ja, ja mu enda enda sõbradki ütlevad, et kui ma parasjagu kurdan, et ma olen väsinud ja tahaks puhata, siis ütlevad, et misasja sa puhata tahad, et sa ju puhkadki kogu aeg. Et tegelikult noh, selle selle sarja ekraanile toomine, noh ei ole puhas puhkus on, eks sa seal reisil oled ka tööd tegemas, oled operaatorina seal režissööri pea pool töötab kogu aeg, et seda sarja oleks lõpus lihtsam kokku panna. Ja, ja noh, nii-öelda seal tööl, aga okei, see töö formaat on seal ikkagi tihedalt põimitud kokku selle, selle puhkamise ja reisil olemise asjadega. Selgelt see suurem töö tegemine on siis, kui tagasi jõudmine tuleb ja, ja siis, kui on vaja ennast kolmeks kuuks jälle montaažilaua taha lukustada, et see produkt valmiks. Aga, aga jah, see, ütleme koha peal passimine ei ole küll jah, minu kõige tugevam külg, et ma olen küll proovinud korra käia, aga Egiptuses seal basseini ääres puhkamas aga peale paari päeva vedelemist ikkagi ajas juba omal käel Kairosse minemist ja ja natuke seal edasitoimetamist. Mulle pigem meeldib selline reisiformaat, et kui ma ärkan hommikul üles päris täpselt ei tea, mis see päev endaga kaasa toob, et kas me oleme õhtul kuskil järgmises kohas käime mingites huvitavates kohtades või siis oleme tunni aja pärast hoopis kuskil vangis või on mingisugune muu jama? Ei tabanud, et minu jaoks on, on see selline üsna intrigeeriv ja edasiviiv jõud. No seda ma üldiselt silmas pidasingi, et kui te siis keskendute oma tööle nii reisi ajal kui pärast, eks ole, tuleb hakata saadet kokku panema, töö ei ole ju ohtlik ja ta on mahukas, nagu te ütlesite, lukustad ennast montaažiruumi ja nii edasi, aga see ei ole oht, oli, teil ei juhtu, õnnetuid olukordi, ei satu vangitööd tehes, te saate rahulikult teha oma tööd, samas kui teie hobi on peadpööritav, The vektsessidega pikitud? Täiesti julgelt ütlen nii ja ma tahaks küll näha seda inimest, kes vaatab teie saadet ja ütleb, et oh, seal pole midagi, ainult puhkused on ikka nii kriitilisi situatsioone ja see kõik ilusti kajastus saada. Jah, tuleb ette muidugi see kajastamine annab ka mulle veidi sellise Äraviilimise hetke, et kui ongi käes eriti raske olukord, kus vaata vintsida, siis keegi peab ju olema ka see inimene, kes näitab teistele, kui raske see tegelikult on, ehk siis senikaua, kuni suur osa seltskonnas seal autosid välja kaevab või üle viitsib või midagi muud teeb, siis, siis noh, mina saan lubada endale seda luksust, et ma siis istun seal lumehanges suures tuisus ja lihtsalt alustan filmimise salvestamise peale. Teil on üks täiesti omaette huvitav mat selja taga nimetame seda siis 48 päevaga ümber Euroopa. Ta oli tegelikult alguses mõeldud ikkagi nii, et ma lähen puhkama ja et puhkusel ka mingisugune mõte sees oleks, siis ma tahtsin midagi ära teha sellist, mida keegi varem teinud ei olnud ja nii palju, kui ma otsisin, siis selgus, et keegi mingil arusaamatul põhjusel ei ole kunagi ühe jutiga ümber Euroopa sõitnud nii-öelda kontuuri kaardi peale ja siis mõtlesin, miks mitte siduda seda projektiga ja siis Besooli lahkesti oma bussi mulle selle projekti tarbeks andmas ja, ja nii see alguse saigi. Mul oli tegelikult planeeritud veidi kauem sõita niisugune 50 päeva peale. Aga, aga kuna seal minu püsimatus sai jälle võitu minust, et juhtus nii, et ei tulnudki ühtegi puhkepäeva. Et ma küll üritasin mõnes kämpingus või mõnes imekaunis laagripaigas ennast seal päev otsa kõigutada, siis puhkan natukene, aga enamasti päädis sellega, et kell 10 ma panin auto käima ja hakkasin edasi sõitma. Et, et see, see jah, niimoodi ta lõpus tuligi, et 48 päeva läks selle 28500 kilomeetri läbimiseks, mis siis oli suures osas kogu Euroopa kontuuri kaardile sõitmiseks ja, ja, ja selle käigus siis hiljem tuli kokku arvutades välja keskmine kilometraaž päevas tuli 591 kilomeetrit. Noh, mis tegelikult küll võib tunduda suur number, aga, aga noh, pole hullu midagi, et mul ei olnud plaanis ennast ei, ei nii-öelda kinni sõita või, või üle pingutada, vaid rahulikult sõitsin hommikul kella üheksast õhtul kella seitsmeni ja siis jäin kuskile imekaunisse kohta laagerdama. Ja teine teema, mis sellega oli mul enda jaoks oluline, oli see, et, et ma õpiksin enda kohta midagi, et kuidas ma üksinda reisides hakkama saan, selliseid bussieluga. Ja, ja siis noh, varasemad elukogemused olid näidanud, et kui ma ikka mõnda aega üksinda olin, siis varem või hiljem tõmbas ikka tüli üles. Aga, aga jah, ma tahtsin just vaadata, et kuidas, kuidas ma sellisel reisil hakkama saan, aga see oli nii palju huvitavat, tav reis, need teed olid nii palju huvitavat, mida ma sõitsin jõudki endaga tülli minna, pigem oli, oli lihtsalt see teema, et, et reis sai enne otsa, kui korraliku tüli üles tõmbas. Väga hea, mismoodi see iseendaga tülliminek välja näeb? Ei noh, pole ka selline üleliia lilleline elu olnud ja, ja ma arvan, et iga inimene, kui väga pikalt endasse vaatab ja möödulule mõtleb, siis siis ikka leiab sealt mõned sellised punktid või asjad, mille külge takerduda ja sealt siis hakata ennast kinni mõtlema või mingitel muudel tasanditel seal. Ma arvan, et igal inimesel on omad omad, sellised deemonit kuskil peidus, et. Ka veel tagantjärele endale etteheiteid tegema ja nii edasi. Toikaga inimloomus on selline, et, et kui võimalus antakse, küll, siis seda analüüsivõimet ka tekib ja, ja ega see ülemõtlemine pole, ma arvan, kedagi paremuse poole liigutanud, et, et see oli jah, üks üks teema, mis, mis mind ennast võib-olla nagu või noh, mida, mida ma selle reisi käigus kartsin, aga, aga tuli välja, et see, see nii-öelda üksinda bussiga reisimine, kogu aeg sellistest TTT-s olevas piirkonnas, kus ei olnud raskeid raskeid tingimusi, siis oli tegelikult äärmiselt lummav. Ja sellest 48-st päevast kämpingutes ööbisin 12 ja ülejäänud kõik olid siis täiesti metsikud ööbimiskohad, mis lihtsalt tundus kellaajaliselt, et nüüd oleks õige elada ja, ja siis oli just parasjagu mingi ilus sadam või mingi looduskaunis koht, kus siis mere äärest sai laager lahti löödud ja ja teha kiire, kiire kohvi ja süüa kõht täis ja minna minna magusast magama. See oli tervendav reiside jaoks omal kombel. Jah, ta tegi ikkagi selle olemise palju paremaks. Nii et see oli nüüd selline seiklus, mis liigitus täiesti puhtalt hobide hulka. Absoluutselt ja selle kohta võib öelda ka, et, et see oli, see oli selgelt autoturism, et seal midagi rasket ei olnud, lihtsalt oli vaja see distants ära sõita esimesena ja ja saada üks linnuke kirja, oled jälle midagi ägedat ära teinud. Kui me nüüd tulen, Elle teie töö juurde, ütleme, matk on selja taga ja algab tõsine töö, eks ole, nagu te juba siin enne mainisite, siis no milline on selle tootmisprotsessi kõige tüütum, osa? Selline osa, mis näib lõputult venivat ja te annaksite ei tea, mis, kui ükskord jälle teele saaks. Ühest küljest see montaaž ongi, et, et kui ma seal reisil olen, siis ma juba tegelikult filmin selle mõttega, et mul on vajalikud plaanid kõik olemas, mul on Endal võimalikult lihtsalt kokku panna ja, aga, aga noh, keegi peab ikkagi sellest mustast materjalist läbi närima ja, ja selle kõik ära tegema ja ma olen siiamaani seda kõike alati ise teinud, sest sest mulle millegipärast tundunud, et, et ma, kui ma ise teen, siis ma saan selle tulemuse nagu ma tahan. Et aga kui ma selle teenuse sisse ostan või lasen kellelgi teisel teha, siis, siis äkki mul on vaja kõik ümber teha. Võib-olla see on mu enda mingisugune kiiks ja ma peaks seda asja üldse võtma kuidagi lihtsamalt ja muretumalt suhtuma sellesse. Aga aga noh, selle selle pluss on lihtsalt see, et, et see ei ole väga pikk periood ehk siis kui sa selle episoodi lõpuks valmis saad, siis, siis see selline ärategemise või valmissaamise või millegi millegi lõpetamise tunne on, on niivõrd hea on ju noh, lihtsalt see selle kolme kuu jooksul kogeda seda siis võib-olla siis noh, palju neid episood on seal 10 või 12, olenevalt olenevalt sarjast, et, et ta ei ole selline lõputu protsessi, noh ei oska mingit paralleeli, tõmbad, ma arvan, et kui hakata laeva ehitama, siis laeva ehitamise protsessi lihtsalt nii pikk, et sa pead seda lõbustada, head head tunnet, seda valmissaamise või selle ärategemise tunne niivõrd kaua ootama, et võib-olla see siis kuidagi devalveerunud. Võib-olla on hoopis veelgi suurem, et noh, ma ei ole laeva ehitanud. Aga see, see on see, mis mind sellest alati edasi lükkab, aga noh, miinuspoolel jälle see, et teed selle endale sobiva produkti valmis. Noh, mis enamasti on ka, aga noh, niimoodi sobinud kõigile teistele aga aeg-ajalt antakse jälle nõuete tee midagi ümber või siis siis see enda ümbertegemine, see on ikka hirmus vaev. Kes need nõuandjad on? No ma olen täna rahvusringhäälinguga niivõrd palju koostööd teinud, et, et nad on lahkelt pakkunud kõikvõimalikku abi, et noh, vaatavad üle, annavad nõu, et, et noh, selgelt nemad on selle teemaga rohkem kokku puutunud ja, ja teavad soovitada, et see aitab ka minul areneda, et, et see on selline, ütleme, viljakas koostöö igatpidi. Tegelikult on väga hästi, et kuulute nende seiklejate ja matkameeste hulka, kes soovivad oma elamusi, kogemusi, mälestusi võimalikult paljudega jagada ja teie saadet tänulikke vaatajate hulgas on kindlasti inimesi, kes ainult mil moel reisivadki erinevatel põhjustel tugitoolist tõusmata. Aga nagu neist saadetest veel oleks väherate kirjutanud ka raamatu. Jah, niimoodi juhtus, ühel ilusal päeval helistati kirjastusest, öeldi, et me tahaks anda ühe eesti autori reisiraamatu välja, et äkki teed ja, ja ma olin just rääkinud oma hea tuttava, pikaaegse automaat Tarmo tamminguga teemadel blogi pidamine ja tema ütles sellise lause, et tema veab seda blogi sellepärast et siis ta annab endale nii-öelda, lubab endale unustada midagi ära, et noh, ta on selle kirja pannud ja ta võib ära unustada mõned asjad, et siis uusi mälestusi peale korjata. Ja selleks hetkeks oli mina ka jõudnud juba sinnamaani, et enam mälu alles ei olnud ja, ja kõike sellest vanast võitsin 10 küünega kinni ja siis mõtlesin, et olgu, ma siis kirjutan selle raamatu, vaatan, kuidas, kuidas aitab või kuidas töötab ja ütlesin siis olles mitte varem raamatut kirjutanud kirjastusele, et noh, ma võin teha küll, et mulle vaba oktoober. Aga, aga tegelikult tuli välja, et see raamatu kirjutamine on ikkagi oluliselt pikem protsess ja selle esimese raamatuga läks siis niimoodi, et kõikide nende konspektide tegemise, kirjutamise, piltide otsimise asjadega läks lõpuks kaheksa kuud. Et, et noh, tegelikult see on ikkagi päris pikk aeg, kui sa vabakutselisena üritad seal kõrval veel ennast elus hoida ja ja, ja muid asju ka teha, et, et ta oli üsna ootamatult pingeline protsess, oli see oli see raamatu kirjutamine, aga mälule aitas väga hästi kaasa, et peale seda, kui see raamat oli kirja saanud ja ära ilmunud, siis justkui mälu paranes ja kõik ülejäänud asjad oleksid paraneks, et nüüd ma olen jälle jõudnud sinnamaani, kus viimane aasta aega jälle asjad meelde ei jää, et, et eks see on siis võib-olla mingisugune indikaator, et peaks hakkama tegema järgmist. Nii et senise seisuga on ilmunud siis üks raamat pealkirjaga neli korda neli reisid elu läbi kolme silma just mis see tähendab elu läbi kolme silma. Noh, see kolm silma on selles mõttes lihtne, et minul on kaks kaameral üks, et et see on siis nii-öelda minu kui operaatori ja, ja matka ja nägemus sellest reisist, noh, mis seal siis läbi pikitud ka selle ühe ainsa silmaga, mis kaamera näeb ja tegelikult ju see kaamera näeb mingit nurka. Ja vaataja näeb seda, mis seal selle kaamera ees parasjagu toimub, aga tegelikult siia suurem osa asju jääb kaamera taha, mis on ka vaja noh, mingil hetkel lihtsalt edasi anda ja, ja noh, see oli ka üheks selleks ajendiks, et saada siis need mälestused, mis ei olnud sarja jõudnud või ei olnud mingitesse juttudesse muudes formaatides jõudnud, siis ka neid saaks kas siis hinge pealt ära rääkida või vähemalt kuhugi kirja panna, et on endal pärast hea ja huvitav lugeda. Olete Väino mõelnud, kas saabub aeg, kui vahetate oma matkad mõne vaiksema ja rahulikuma hobi vastu? Ikka olen mõelnud jah, täna küll pean tunnistama, et ei ole näha, et hakkaks kuidagi rahulikumaks seal mõelda, et ma selle aasta plaanisin hästi rahulikku teha, aga aga jälle ei tule midagi välja sellest. Ja ega tegelikult ei, ei kujutage ette ka, et noh, ma olen, olen ühest küljest nii püsimatu inimene, et ega ma väga pikalt ei ei Molda ühe koha peal olla või siis noh, kujutud kui ma olen, siis see peab olema lihtsalt nii erakordselt põnev, et ma suudan sellega tegeleda, et muidu ma lihtsalt lagunen jah, selle tegevuse kõrvalt ära ja kui, kui noh, siiamaani on olnud, nii et reisilt tulles suudan rahulikult kodus olla võib-olla niisugune kolm nädalat, siis hakkab jälle otsast kipitama, et on vaja kuhugi minna, siis siis, siis ma ma praegu ei tea, jah, ma, ma pigem praegu annan nii palju kuuma, kui kui jaksu on ja siis pärast vaata Millal seepärast tuleb, kes teab? Ega ei teagi ja noh, loodame, et võimalikult hilja, sest tore on ju käia ja teada saada ja jagada teiste inimestega ka seda, mis, mis tee peale on ette jäänud, noh, et see viibki lõpuks välja sellesse samasse kohta, et kui kui ühe korra oled vana ja lastelastega võrkiges istud sisse ja küsivad, et mis sa siis oma eluga ja vanaisaga teinud oled, siis on ju hea öelda, et et kui sa ei pea vastama, et olen tööd teinud, et olen ainult tööl olnud, onju, et kogu mu elu on läinud selle peale ära, et pigem pigem käia ja vaadata ja kogeda. Suur tänu seikleja, matka ja matkasaadete operaator ja produtsent Väino Laisaar saatesse tulemast oli väga meeldiv. Neil olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.