Vikerhommikus on järgmine külaline. Olen ühendust võtnud rahvusringhäälingu Tartu stuudioga, kus on istet võtnud kirjanik Vahur Afanasjev. Tere hommikust, Häid, pühi. Tervist Vahur on esimese jõulupüha hommik, mida jõulud sinu jaoks tähendavad? Jõulud on igavesti vahva aeg, kuigi noh, ma olen ikkagi nääridega nääridega kasvanud. Ei saa just öelda, et et minu kodus oleks, ma oleksin väga jõule peetud, aga aga ta on ikkagi see pööripäev ja, ja kõige kõige pimedam aeg selles mõttes kihvt aeg, et kohe hakkab jälle valgemaks minema. Sihuke positiivsuse algus, progressi algus. No siis on hea sinu käest küsida seda, et kuidas sinu jaoks on see üleminek toimunud nääride pidamiselt jõuludepidamisele või kuidas sa enda sees oled selle ülemineku teinud? See on jah, kuidagi kuidagi ikka nagu, nagu aeglased alguses isegi oli, oli mingisugune mingisugune trots, et võib-olla on siin ka tänapäeval kuidagi kuidagi mõistlikumaks normaalsemaks läinud see avaliku sfääri programm seal 90.-te alguses, kui need, kui need jõulud niiviisi kolinal kolinal peale tulid, siis oli ainult nagu sihuke kiriku kirikumuusika ja, ja kiriku teema igast igast august, et nüüd on niisugune jõulu jõulurõõm ka ikkagi vaikselt kohale jõudnud, et see on ikkagi niisugune tore tore perepüha ja tarbimispüha, et et ei ole ainult ainult Siuke hõllandusliku asi. Sinu jaoks see siis teeb rõõmu, et natukene saab nagu poes ka käia. Poes kuulati jõulumuusikat ja saab lähedastele kinke osta ja saad oodata, et äkki nad ostavad midagi vastu, et ei pea ainult kogu aeg kirikulaule laulma ja mõtlema, et kõik püha. No aga ikka kinkimine, kinkimine ja inimestega suhtlemine, et mina olen alati mina, inimeste inimeste inimene, mulle mulle meeldivad, mulle meeldivad inimesed ja suhted. Inimeste rõõm. Vahur ikkagi ka lõppeva aasta minu meelest oli, oli selles mõttes sinu jaoks paljuski vähemalt avalikkuse pilgu läbi Serafirma ja Bogdan aasta, et sa said oma uhket preemiat selle romaani eest vist nüüd lõplikult kätte, ega midagi vist enam oodata ei ole või? Eestist nähtavasti nähtavasti praegu ei ole jah, et ma ei tea, kui kunagi kunagi asi tõlgeteni jõuab, et äkki äkki tuleb siis nendest maadest ka midagi, kus tõrjet ilmunud, seda, seda saab veel näha, aga noh, Serafirma ja Bogdan aastad on siin. On siin tegelikult see kirjutamise kirjutamise värk, võttis, võttis juba ennem aastaid aega ja mul on niisugune tunne. Et endalegi üllatuseks on see raamat ka selline tulnud, et need Serafirma ja Bogdan aastat jätkuvad, jätkuvad veel edasi. Vaatame, kas ma, kas ma oskan, oskan, oskan teha, teha midagi sellist, mis mis selle aastate peateema millekski muuks muudaks. Ma lugesin ühte intervjuud sinuga, mis oli tehtud kevadel. Kui sinu käest küsiti, mida Peipsiveere inimesed on sellest romaanist arvanud, siis sa ütlesid, et ega sa ei ole väga tagasisidet saanud. Kui sa suvel sinnakanti satud, siis ehk midagi räägitakse. Nüüd on suvi möödas, räägiti midagi. Ma lausa lausa elan nüüd seal, et see romaan tõi nii palju sisse, et ma sain suvila võla sissemaksu teha. Et ma täna täna tänagi tänagi tulin, siin pühade ajal käime, käime perega päris palju maal, aga naabrid on igavesti toredad, aga ma ei osta, sest ma ei ole julgenud raamatut lugenud. Et tõesti-tõesti ei tea, et oleks seal on muidugi ka sihuke ikkagi venekeelne piirkond, et venekeelne tõlge on veel korraldamata, et et jumal, ma pean selle venekeelse tõlke asja järgmisel järgmisel aastal ikkagi vist ise ise ette võtma, et pole keegi sind tulnud ja öelnud, et et ahoi, et saatnud ludinal ludinal tehtud. Nii et pole võimalik, et sul naabri inimesed ei teagi, et sa nende piirkonnas sellise uhke romaane Teinud no ma arvan, et ikkagi see inimeselt inimesele niisugune telefon džungli džungli trummidel töötab väga hästi, et mul on ju lõppude lõpuks see vanemate suvekodu ka sealtkandist ja noh, naabrid no ühesõnaga, me tegelikult ikkagi olen, olen omas omas piirkonnas ja, ja küll nad ikka teavad, et aga noh, kui nad on kriitilised, siis, siis nad on, on väga viisakalt kriitiliselt keegi pole, pole öelnud midagi. Nüüd, kui sa hankisid sinna suvila, kas sa kuidagi siis selle romaani kontekstis saad ka defineerida, kus kohas täpselt asub, millises geograafilises punktis. See on seal keskel et romaanis varginast kvalkesse kolkast vargas distantsa ja kastet jääbki, jääbki, jääbki keskele, et olen, olen seal, jah, olen tegelikult suvila. See on ka talvila, et keegi oleme talvel seal ka päris palju. Mis sa seal siis teed, kui sa seal oled? Siis kui on nüüd vähesed vähesed, et ajad, kus lapsehoidmisega teised tegelevad, et siis, siis ma kirjutan selle, üksin üksinda. Aga noh, muidu on sellised maainimeste asjad, et maja maja taga võsa maha võtta ja siit-sealt kõpitseda ja nagu see, nagu see ikka käib. No mina vähemalt sel suvel ikkagi päris mitme tuttava käest kuulsin, et nad võtsid ühepäevase, mõni isegi paaripäevase reisi ette sinna kanti just tänu sellele, et nad olid Serafirma ja Bogdan lugenud ja tekkis selle piirkonna vastu justkui suurem huvi. Oled sa saanud tagasisidet, et on see raamat kuidagi selle piirkonna populaarsust kaotanud? Nüüd tuleb välja, et on jah, et jälle jälle üks niisugune mõju, et kirjanik liigutab sõrmi ja liblikas liigutab tiiba ja ei oskagi, ei oskagi midagi arvata, mis sellest tulla võib, et tundub, et olen turismi edendanud, et seal ju noh, on mul nüüd sõpru sõpru-tuttavaid ka, kes kes peavad, peavad seal turismitaluturismivärki ja kunstigaleriid teevad ja ja neil testi küsitakse, räägitakse sellesse viimast ja Bogdan istet. Ilmselt ilmselt võiks temaatilisi tuure tuure teha, kui, kui muud ei oska parasjagu teha. Teeksin sulle rõõmu, kui selline võimalus avaneb. Ja ei, ei muidugi tegelikult ma olen veel vähemalt korrale olen, olen teinud teinud ka sellist asja, et grupp grupp, õpetajaid ja õpilasi oli, oli bussi bussiringreisil ja siis nad palusid, palusid mind kommenteerima ja näitama neid neid kohti. Aga noh, see piirkond on väga tore ja iga igaüks peab selle isemoodi nagu avastama, et tegelikult seal kese romaani, romaani Peipsi veerde geograafiliselt nii täpne, kui keegi hakkaks väga-väga julmalt järg ajama, et et kus, kus see või teine maja on siis nii need asjad päris ei käi. Kas kui sa rääkisid ka sellest, et, et sinna on justkui sellist turismivaimu juurde tulnud kindlasti tänu sinu romaanile ja, ja veel ennegi on ju seal teatud asju ära tehtud. Sa kasutasid ühes intervjuus ka sellist väljendit, kuidas käsk Käsmustumine vä? Nojah, see, see, see ju võiks juhtuda. Käsustumine, mida? Käsmustamine. See on ka selline. Nali, või iroonia, kõige kõige maksimaalsem käsustamiseks olla see, et on raha rahaga, inimesed ostavad vastavalt see kõik vähegi tühjad, tühjad majad ära ja ja tõmbavad igale poole era, eratee ja eraranna sildi sildi püsti ja ja, ja, ja, ja ei saa seal võõras inimene üldse eriti olla. Aga noh, see on niisugune negatiivne negatiivne Kasmustumine. Aga siuke normaalne Käsmustamise level võib-olla nagu see, et lihtsalt tühjad majad tehakse korda, kinnisvarahinnad on, on kallid, aga samas toimub igasuguseid toredaid toredaid üritusi. Ma loodan, et ühte järjekordset folk g tehtud, see Peipsiveere folk oleks nagu selgelt nagu, nagu liiga palju neid valke, aga aga igasuguseid muid üritusi ka praegu ka juba toimuvad kodukohvikud ja kõik värgid, et ega ega siukseid hipsteri hipsteriteemad on, hipsterid, teevad, on kohale. Et vot iga piirkond mine siuksest võluste eheduses tõesti palju räägitakse siis siis noh, üldiselt et kui sa kuuled, et räägitakse, kui ehe ja, ja võluvam mingi piirkond, kes sinna kohale jõuad, siis hipsterid juba kohal. Milline siis Peipsiveere Käsmustumise tase hetkel on? Ma arvan, et ma arvan, et see on see alles alles alguses. Et tegelikult on tühju tühje maju päris päris hulgaliselt ja ja noh, neid üritusi, mida, mida on suudetud korraldada, see on hästi-hästi, kihvt. Et on suudetud teha kohvikutepäevasid ja sibulatee üritusi, et suhteliselt väikese väikese ressursiga käima tõmmatud. Aga noh, neid kindlasti saaks hulka hulka rohkem olla ja ja ilmselt võikski olla siukseid kohti, kus rannale rannale ligi saab lihtsamaid ujumiskoht ja igasuguseid teenuseid rohkem, et noh, meil on ju see kõrkes igal pool, et ju see kõrk, kes on ka suures ulatuses vajalik, aga aga, aga tegelikult noh, liiva, liivarand on kõrkjal peidus ja ja kui ma ikkagi sihukse turistina tulen, siis ma ju tegelikult vee lähedal ta tahaksin sinna sinna vette nagu nagu sisse ka rohkem pääseda, et neid võimalusi võiks tulla. Mul üks sõber üritab hobuseid rannas rannas karjatada, et ma ei mäleta, kas aprillist lubatakse hobused jälle jälle tagasi sinna ja ja siis me näeme, et alguses oli küll palju paljulubav, et hakkas juba sihuke sihuke liiv, liiv paistma, et hobused söövad kõik ära ja trambivad ära, nad on nagu siuksed, öko, ökotraktoreid. Aga kinnisvarahinnad, kuidas olukord on, kas nendel inimestel kes sealt kandist on pärit, on veel võimalik sinna tagasi pöörduda ilma jätnud ühe igavesti eduka romaani valmis kirjutaksite selles suure hunniku raha saaksid, kui ma natuke nüüd liialdan? Ei kinnisvarahinnad on endiselt üpris üpris tagasihoidlikud ja ja ma arvan, et ma oleksin püsti püsti hädas, kui ma seda maja üritaksin, üritaksin praegu praegu maha müüa. Et selles mõttes jah, et ma arvan, et ju see ju see ikkagi see venekeelsus mõjub mõnevõrra hirmutavalt või võib olla ka see, et need kohalikud krundid on suhteliselt väikesed, et mul on, mul on isegi suur krunt, et natuke peale peale poole hektari et võib-olla Eesti Eesti inimene siis maamajaga midagi midagi sellist ei, ei taha või ma ei oskagi öelda, et jah Tartu lähedal kolmveerand tundi autosõitu, et ime imelugu, et niisugune piirkond olemas on, aga aga võib-olla võib-olla läheb, läheb ühel hetkel lumepall veerema, eks näis. No sa ütlesid ka, et tegelikult neid Serafirma ja Bogdan aastad on olnud päris mitu ja ühest sinu intervjuust ma lugesin, et idee kirjutada romaan Peipsi vanausuliste tekkis sul 80.-te algul. Sa oled 79. aasta mees ise põhimõtteliselt kogu elu. Ei, seal midagi midagi peale võis, siis olen ma mõtlesin ka, et kas midagi vussis või siis on midagi väga kahtlast. Et ma, ma 80.-te päris algust ei, ei ei mäleta, ma olin ikka liiga Liige tita, teise idee tekkis, tekkis siin kuskil nullinud nullindate jooksule, ütleme 2010 oli, oli nagu suht suht selge, et ikka teen selle teengi ära, et nüüd on nagu piisavalt piisavalt palju vaeva nähtud, et ehkki tekkinud selline nagu refleksioon või või kaugemalt kaugemalt, et noh, paar sammu tagasi astunud ja siis näed seda suuremat pilti ja aga ju see on siis siuke mingit moodi ettemääratus, et et võib-olla oleks sattunud muusse piirkonda, siis oleks tõenäoliselt mingist muust piirkonnast mingi suure raamatu kirjutanud, vähemalt ma oleksin osanud Peipsi äärest kirjutada. No kuivõrd praegusel hetkel sa veel naudid seda kõike, mis selle raamatu ümber on nende tegelaste ümber või tahaks juba vaikselt maha raputada, seda. No tegelikult on niisugune tuntus ja tegususe muidugi muidugi tore, aga, aga noh, tõesti ma ei jõua nii palju, ma jõua nii palju esinemas esinemas käia, kui, kui kutsutakse, et. Et noh, me oleme ka naise lapsega kolmekesi, et, et selleks, et et mina käiksin kuskil kuskil siit tartu kandist ära, et siis peab ju lapsele ka kontserdaja leidma, et ja ei ole nii suur laps ka, et et sinna päris gaase ronima, tahaks ta veel nagu tirida, et et selles mõttes tähelepanu on, on hästi kihvt, aga ma, ma, ma ei jaksa kõigele kõigele nii lahkelt vastata ja vastu tulla, nagu ma tegelikult tahaksin. Kui kirjanik käib kohtumisõhtul, siis kes need inimesed on, kes talle vastu vaatavad ja mis küsimusi küsitakse? Kaks kaks varianti tean, et kas on, kas on cool, siis vaatavad, vaatavad kooli õpilased, et ma ei teagi, kuidas need mind vaatavad mitmesugusel viisil mõned vaatavad, võib-olla vaikselt-vaikselt telefoni sinna kõrvale. Ja noh, ega siis kooliõpilased üldiselt ei julge midagi küsida, et sinna pole, pole midagi, midagi midagi teha, nii see käib. Raamatukogudes on tavaliselt kõige vanemad inimesed, et noh, nemad, nemad küll hakkavad küsima sisu kohta kõige kohta ja ja hästi kihvt on see, kui, kui tuleb siukseid nagu mälestusi. Mälestusi ka, et kui keegi on kuskilt sealtsamast piirkonnast pärit ja nii edasi, et hästi hästi, hästi huvitav ja, ja hästi kihvt, on see ka, et. Väga suuri ajaloolised prohmakaid ei ole ka välja tulnud. Et pigem pigem on öeldud, et, et asi on nagu adekvaatselt tabatud, et et nii oligi või, või, või sama sama tunne või või siis laiendada natuke seda veel. No see ei saa ju kuidagi juhus olla või sa kartsid, et äkki tuleb mõni prohmakas? Eks ma ikka kartsin, kuigi noh, teisest küljest ega ma, ma küll väga-väga krampis ka, jällegi ei ole sa ikkagi ikkagi ilu ilukirjandus mitte nagu noh, mitte nagu illustreeritud ajalugu, vaid minu ambitsioon ikkagi oli kirjutada, tegeleda, tegeleda ilukirjanduse ja mingite ideedega ja kasutada selleks et piirkonda ja ühte aja ajajärku, eks ju. Et selles mõttes mõned üleliia üleliia krampis ka selles detailis ei ole, aga on ka noh, tegelikult on ikkagi kihvt, kui, kuid äkkega läheb No sa põgusalt ütlesid, et tuleb veel korraldada seda, et selle Et see raamat tõlgitakse ka vene keelt kui kaugel see on või mida see korraldamine hetkel tähendab? No vene keelde tõlkimisega üks, üks inimene, kes on ise vanausuliste hulgast pärit, et tema oli huvitatud küll, et ja ise ise pakkus, aga minu meelest nüüd kuulnud siin sügise jooksul, et ma pean, pean lihtsalt asja hoogustama ja ikkagi, ega ega inimestel on raske raske töötada, kui neil ei ole tähtaega kaela peal ja ja noh, võiks mingitesse rahades ka kokku leppida, et et kõigil kõigil on tegemist küll ja küll ja kui, kui kui tähtaeg ei tiksu, siis siis midagi ei juhtu ja ja noh, siis inimene hindabki adekvaatsem, kas ta, kas ta jõuab, mitte aga muude muude muude keelte tõlgetega on naised täpselt nii kaugele, inglise keelde tõlkimine käib. Ja, ja soome keele tõlkija on ka huviline tavaliselt välismaakeelseid tõlkekirjanduse avaldamise asi, niiet leidub tõlkija, kes on, kes on huviline ja siis tema kaudu või tema abil käib see kirjastuses pakkumine. Kirjastus peaks siis peaksid selle heaks kiitma, et noh, siin on veel, kuidas eesti keel on nii, nii, nii väike, väike ja meil on raske välja pääseda, siis õnneks on veel natuke natuke fondi rahasid võimalik tõlkija tõlkija juures abiks kasutada juhul kui raamat välismaal avaldatakse. Et, et nii ta on, aga ega see, ega see lihtne ei ole. Käisin sügisel käisime Peeter Helme ka Saksamaal ühel seminaril, kus olid siis kohalikud kirjanikud ja, ja mingi hulk kirjastajaid kohal, et. Ma sain aru, et ega, ega neil kirjanikel on ikkagi väga-väga raske on väga suur asi, et nad jõuaksid avaldamiseni võtta. Tulen, tulen mina, mina kuskilt, kuskilt Peipsi Peipsiveere jutuga, et see võib olla äge, aga, aga sa lähed nende tõlke tõlkenäidetega ja püüad ennast selgeks teha, aga seal on terve terve hulk inimesi, kes on juba koha peal, kirjutavad nendest asjadest, mis mis on küll võib-olla natukene iga igavad ja ära leierdatud, aga samas ikkagi omasid selle poolest lähevad jällegi korda, et et kuidas see võõras võõras nüüd siin kirjastamisele jõuab, see on suur töö ja vaev. Aga ma muidugi loodan, loodan parimat. Loodame parimat. Vahur Afanasjev. Eesti juubeliaasta hakkab lõppema, kui me jätame sinu tegemised ja sinu lähedaste tegemised kõrvale, millisena sa aastal 2018 Eesti ühiskonnas sulle meelde jääb? Huvitav aasta on olnud, et ühiskondlikud diskussioonid on üllatavalt üllatavalt tuliseks läinud. Poleks, poleks Eestist oodanudki odanudki midagi, midagi taolist, aga näis mõrd valimi valimistel valimistel selgub vähemalt pool tõest. Kas see tulisus? Millise emotsiooniga sa selle peale vaatad, kas see kuidagi hirmutab sind? Mingil määral on sul hea meel, et eestlased julgevad kõva häält teha. Kõva hääle tegemine on muidugi lahemaal muidugi elu jooksul muutunud aja nagu konservatiivsemaks, et ma, ma arvan, et ma paarkümmend paarkümmend aastat tagasi tundsin, tundsin ise ka, et oleks oleks lahe, kui kui, kui keegi keegi keegi kuskile oma meelsust avalikult ja jõuliselt avaldama lähevad, mingid prantsuse Prantsusmaal toimuvad siuksed, protestid läbi aegade kõvad Bastii vallutajad, et need tundusid nagu hästi-hästi kiftid, et nii peabki. Nüüd ma olen oluliselt reserveeritud nendes küsimustes, et hästi palju hästi palju räägitakse, otsekui inimeste hääl ei jõua jõua kohale ja otsedemokraatia ei oleks midagi nagu väga-väga viltu ja viga, et noh, kindlasti ongi mingisuguseid mingisuguseid koht, mis, mis on viltu. Aga ka need ei ole nii, nii, nii põhjapanevad, et noh, tegelikult siuksed. Ühiskondlik diskussioon jõudnud jah, siukseks siuksed valulikuks karjataks kahest kahest suunast, et väga raske on jääda jääda neutraalseks või noh, tõde on ju tegelikult tavaliselt niisugune, et natukene ühelt poolt natukene teiselt poolt või selline vähemalt toimiv toimiv asi. Aga noh, meil on ju siin juba juba viimase kümnendi jooksul ära olnud igasugused kummalised rumalused näiteks näiteks Juttavasega mingeid kogukonna kogukonna liikumised, mis oli vabakondade liikumised, et et otsekui see oleks rohkem demokraatia, see, et mingid mingid võllid kuskil kuskil saunas või, või, või kodukohvikupäeval kokku tulevad ja arvavad, et nemad on rohkem volitatud riiki ümber korraldama. Siis mina sellega nõus ei ole, et mina valin ikkagi riigikogu ja ma arvan, et te ei ole muidu muidusööjad seal. Vahur, sel sügisel ma kuulsin esimest korda ühte terminit, mis väidetavalt peaks ka kuskilt sealt Peipsi kandist pärit olema. Sa tead, mis asja. Ka ja Leso on see eesti keelde adapteeritud jonka. See on põhimõtteliselt, et soemüüriosa, mille peal saab istuda või lamada. Et väga-väga-väga väärt värk, kui on, kui on jahedad ilmad, Sul on seal Peipsiveere suvilas, kades panka või? Ei ole, millegipärast ei ole. Et seal on kõva ümberehitus tehtud ja just umbes siin nädal tagasi abikaasa nentis, et no miks nad ei võinud sinna nurka seda ehitada. Selle asemele on ehitatud väga-väga pompöössus Komina, mida ei saa kasutada või ei ole mõtet kasutada. Äkki annab parandada uuel aastal seda olukorda vä? Noh las ta olla esialgu laste alla, esialgu on, on muid kohti, mida remontida. Vahur Afanasjev, ma väga tänan teid selle intervjuu eest ja ma soovin selle häid jätkuvaid pühi ja ilusat aastalõppu kõigile.