Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Sellest nädalast on koroonaviiruse uue laialdase puhangu tõttu avalikud jumalateenistused kirikutes kas ära jäetud või toimuvad koguduse osaluseta üle interneti. Esiteks tuli tagasi kõikidele kirikutele, mis selle meie jaoks harjumatu. See oli üks asi ja teine asi poolest korralduste proportsionaalsest, kirikute olukorrast Eesti hädaolukorras räägib peapiiskop Urmas Viilma. Rooma paavst külastab sel nädalavahetusel Iraaki, kust suurem osa ristiinimesi on põgenenud. Meie räägime usundiloolase Ringo Ringveega, millised on usukombed ja tõekspidamised islamist ning selle usundi kokkupuuted judaismi ja kristlusega. Kirikuelu vestluskaaslane kirikuelu saates on Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma tervist. Korona uus laine oli tulekul, need märgid näitasid, et olukord riigis läheb kriitilisemaks ja et teatud piirangud kindlasti tulevad. Aga nüüd siis jumalateenistuste ärajätmine või ütleme siis avalike jumalateenistustel pidamise keeld alates kolmandast märtsist? Mida see kiriku jaoks tähendab? Noh, eks see tähendab teatud mõttes naasmist samasse olukorda, mis meil oli täpselt aasta tagasi, ehk siis eriolukorra ajal 20. aasta kevadel. Täpselt samamoodi ka nüüd ei tohi pidada avalikke jumalateenistusi, ka erinevaid avalikke üritusi. Samamoodi kõik koguduse tavapärased sellised rühmadega seotud kogunemised, piiblitunnid, leerikoolid, ka pühapäevakoolid, sellised vestlusringid ja, ja muud kõik sellised kogunemised ja üritused peavad kolima kas siis interneti või, või jääma pausile, ka neid ei ole võimalik pidada. Tõsi on nüüd võimalik küll kümneliikmelistel rühmades vabas õhus midagi ette võtta. Ja, ja ka siin on noh, jällegi need korraldused, mis valitsus on andnud, on natukene segaselt meie jaoks, ehk siis on erinevaid tõlgendusi, et on võimalik kümneliikmelise rühmaga midagi ette võtta, aga samas on seal lause, et rühmad peavad omavahel hoidma distantsi. Noh, see annab justkui väga laia tõlgendamisruumi, et põhimõtteliselt võiksin ma pidada välijumalateenistuse, kus osaleb 50 inimest kõikjal, viies erinevas rühmas 10 kaupa ja ja justkui kõik on, on nagu korras, aga tundub, et see ei ole ikkagi olnud päris ju valitsuse mõttele. Nii et segadust on. Samamoodi on seletuskirjas kirjas, et eraviisilised privaatsed, ametitalitused. Kirikud on võimalik hoida avatuna jällegi öeldud, et isiklikeks siis külastusteks ja isiklikeks ametitalitusteks ja siis on meil lisatud, et näiteks matusetalituse koos lähedastega on lubatud, kui hoitakse kaks pluss kaks reeglist kinni ja ja kantakse maski, desinfitseeritakse ehk siis selline ühest küljest justkui väga konkreetne sõnum, et midagi ei tohiks avalikult toimetada, teisest küljest jäetakse siis sellist segast, halli tsooni, kus, kus siis peab olema selline oma tõlgendamisruum ja, ja sellega kaasas käiv vastutus ehk siis, kui, kui ühes koguduses leitakse ikkagi, et me lähtuvalt korraldusest või seletuskirjast toimides võime teha seda või teist või kolmandat, siis peab olema valmis, et kui tuleb kontroll, on see siis terviseametile ja terviseameti volitusel politsei siis peab olema kohe korraldusest näpuga näidata, millest lähtuvalt on, on niimoodi järeldati, nii et üsna segane olukord, aga lihtsustatult võiks öelda, et jah, avalikud jumalateenistused ei ole lubatud. Kas jumalateenistus üldse on avalik või mitte? Jah, no selle üle ka, mida tähendab avalik on päris palju siin arutelu olnud kiriku sees ka ja siin vaimulikud omavahel ja, ja oli ka oli ka Tallinna praostkonna vaimulike interneti kokkusaamine, kus arutati selle üle. Jumalateenistus oma iseloomult on alati avalik ja kui ta on välja kuulutatud, uksed on avatud ja sellel osalevad kõik inimesed, kes soovivad uksest sisse astuda. Loomulikult on ka suletud jumalateenistusi, on, on noh, selliseid, kuna ma olen olnud ka toomkoguduse õpetaja ja siis ma mäletan omast ajast, kuidas kuidas mõned aadlisuguvõsa, järeltulijad Sa palusid läbi viia ainult nende suguvõsa kokku, kui tuleku tarvis sellise kinnise jumalateenistuse või vahel on ka mõne organisatsiooni jumalateenistus, mis on, mis on mõeldud siis ainult kutsetega inimestele. Neid me võime nimetada siis sellisteks kinnisteks või, või suletud jumalateenistuseks. Aga jumalateenistus, eriti peajumalateenistus, pühapäeviti on oma iseloomult alati avalik. Mis puudutab nüüd neid ametitalitusi veel, siis kas seal mingisugust piirmäära lisaks kaks pluss kaks reeglile on võimalik välja lugeda või võib tegelikult olla matusetalitus ka rohkearvuline? No vot, see on jälle tõlgendamisruum, on kirjas lähedased isegi mitte lähisugulased, vaid lähedased ja, ja küsimus isegi ei ole mitte ainult matusesse, siis seletuskirjas on küll toodud matusenäide, aga tegelikult räägitakse privaalsetest jumalateenistustest, kus siis võivad osaleda lähedased on see siis ristimine, On see siis laulatus? Kõik sellised talitused? Kui suur on üldse lähedaste ring, kes seda nüüd siis jälle määrab, et kui me ju teame, kui sureb mõni tuntud inimene või eriti, kui on tegemist mõne noore inimese matusega või mõne pulmaga, kuhu inimesed tahavad kutsuda kõik oma oma suguvõsa, siis, siis peab jällegi olema olema nüüd keegi, kes tõlgendab seda, mida tähendavad lähedased, et kas, kas lähedased on ainult minu perekonnaliikmed või lähedased ka minu sõbrad ja, ja naabrid ja õpingukaaslased või või kuskilt spordisaalist või rühmast minuga koos sporditegijat, ehk siis segane on see natukene, ehk siis kuskil peab olema see, see oma kõhutunne mõistlikkus kõigile ehk siis meie eesmärk ju tegelikult ei tohiks olla piirangutest mööda hiilimine igasuguste vabanduste ja ettekäänete leidmine, selleks, et me võiksime võimalikult palju inimesi kokku tuua. Asja mõte on ikkagi ju, kui me mõtleme, miks neid piiranguid tehakse, asja mõte on ikkagi see, et pigem vähendada inimeste kontakte ja vältida inimeste kogunemisi selleks, et takistada viiruse levikut. Ja, ja ma usun, et kõik vaimulikud või ka inimesed, kes soovivad selliseid ametitalitusi või kellel on vältimatult vajalik noh, tõepoolest lähedase inimese surma korral näiteks siis siis mõeldakse pigem selles suunas, et mitte leida konksu, kuidas inimesi tuua rohkem kokku, vaid pigem lähtuda ikkagi sellest, et meie pandeemia levik Eestis on ikkagi väga kõrge. Ja, ja me peaksime vähem Nii et põhimõtteliselt need korraldused tunduvad siis pigem mõistlikud, kuigi siin ütleme nädalapäevad tagasi, oli ka kriitikat, et kaubanduskeskused jäid nagu lahti. Nüüd see piirang on ju nädalavahetustel vähemasti kaubanduskeskustele ka tehtud, tõsi küll, nädala sees ju saab minna poodidesse, kaubanduskeskustes. Aga et tundub see olukord, kas mõistlik No ütleme nii, et, et kriitika oli seotud kahe asjaga, esiteks tuli tagaselja kõikidele kirikutele, mis oli meie jaoks harjumatu või, või uus uus olukord, sest me olime kõikide seniste korralduste tuleku eel. Olin käinud alati läbirääkimised eelnevad kirikute juhtidega, seekord ei toimunud mitte mingisuguseid läbirääkimisi. See oli üks asi ja teine asi on tõepoolest korralduste proportsionaalsuse. Minut üks ajakirjanik küsis, et miks, miks ma olen ka väljendanud oma seisukohta, et nad olid ei olnud proportsionaalselt need need korraldused. Ja ma võtsin välja luteri kiriku kohta 2019. aasta koguduste poolt antud statistika keskmise jumalateenistustel osalejate arvu kohta. Ma jagasin seal taga selle ajakirjanikuga kahjuks ta ei tahtnud sellele rõhku panna, vaid pigem sellele, kuidas, kuidas kirikult raha küsivad riigi käest, et kõik teised võivad seda teha, aga kirikud justkui ei tohi. Aga see statistika ütles, et keskmine jumalateenistustel osalejate arv luteri kirikutes pühapäevastel jumalateenistustel on 28 inimest. Ja nüüd iga inimene, kes teab, mismoodi keskmist arvutatakse, saab ju aru, et et see keskmine tähendab seda. Et väikestes maakogudustes on see alla 28 inimese ja suuremates linnakogudustes on see loomulikult kordades rohkem kui 28 inimest. Aga me kõik teame ka, kuidas luteri kirikut enam-vähem on ehitatud ja kui suured nad on. Nii et kui nüüd maapiirkondades mõnes koguduses on seitse, 10 või 15 inimest, siis põhimõtteliselt võib panna isegi üle pingirea istuma igasse ritta ühe inimese ja me näeme, et endiselt on, on ruumi palju. Ja isegi Tallinnas. Noh, me kõik mäletame, kui paar aastat tagasi Paavst Franciscus külastas Tallinna, siis Kaarli kirikus toimunud oikumeeniline noortekohtumine. Seal oli 1500 istekohta, mis olid täis pandud. Isegi kui Kaarli kirikus oleks 200 inimest, siis ei oleks tegemist ülerahvastatud ega ehk siis ebaproportsionaalsuse on tulnud sellest, et tegelikult ei ole keegi väga süvenenud sellesse, mismoodi jumalateenistustel inimesed kogunevad, kuidas seal asjad toimuvad. Eelmisel aastal me kirikud ise kokkuleppel tookord ministri osavõtul otsustasime ju, et me oleme nõus jumalateenistuste ärajätmisega ja nende kolimisega internetti, küllap oleks meil ka võib-olla seekord tulnud sellise järelduseni, aga siin on seal proportsionaalsuse küsimus, et kas tõepoolest eriti maapiirkondades, kus nagunii inimestel on ka vanemal põlvkonnale on vähe võimalusi? Noh, selliseks vaimseks enese laadimiseks välja arvatud televiisor siis tundus otsus olevat natukene kirvega löömine ja loomulikult võrdluseks olid kaubanduskeskused, kuigi ma olen olnud nüüd viimasel nädalal ka ka erinevate suurte kaubanduskeskuste esindajatega ühenduses ja nemad, see on olnud loomulikult kurvad, et nüüd ka nädalavahetuseti on on kaubanduskeskused suletud, sest nad ütlevad, et ka see ei ole lõpuni läbi mõeldud mõte, sest inimesed teevad oma astamised nüüd ära. Tipptundidel, kui nad töölt nädala sees lahkuvad lähevad kõik inimesed poodidesse ja toimub õhtune üle. Rahastamine võib reedeõhtune üle rahastamine. Et kas ka need otsused on olnud proportsionaalselt nii, et siin on nagu teemat, mille üle arutada, päris päris palju. Me mõistame, milleks neid otsuseid tehakse. Aga meil on tunne, vähemalt minul on tunne, et need otsused võiksid olla oluliselt tasakaalukamad ja kvaliteetsemad, kui, kui me oleksime dialoogis. Aga praegu me ei taju seda. Mina ei taju, et me oleksime dialoogis hetkel. Tulles tagasi rahade juurde ja toetuste juurde, mida siis kirikul võib vaja minna selles olukorras, kus on tegevust piiratud? Nagu oli ka nimetatud, et teised sektorid on ju ka küsinud riigilt tuge ja abi, et kas praegu on, on näha, et toetusi on riigilt loota. Jah, Eesti kirikute nõukogu on saatnud kirja peaministrile ja reale ministritele ja küsinud tegelikult kahte liiki abi, et üks abi, mida on küsitud, on siis töötukassa kaudu siis selline palgatoetus, kuni mida, mida nüüd ka teised ettevõtjad mille suhtes nagu öeldud, et nad seda saavad ja ja minu andmetel on ka, on ka see otsus juba tehtud, ehk siis on võimalik taotleda töötukassast siis sellist hüvitist töötajatele kuni 1000 euro ulatuses tingimusel, et tööandja ise maksab 200 eurot. Aga see tähendab siis, et inimesed jäävad endiselt tööle, nende töötasu, küll siis vähendatakse või peatatakse ja siis kompenseerib seda kuni 1000 euro ulatuses töötukassa. Aga see ei pruugi tingimata toimida meie nende koguduste puhul, kus, kus meil vaimulikud on, mitte töölepingute alusel, meil ei olegi lepingute alusel ametis, vaid vaid võlaõiguslepingute alusel ja, ja ta ei, ei kompenseeri kulusid või, või ei ole võimalik seda kasutada. Teine mida on Eesti kirikute nõukogu palunud, on ikkagi siseministeeriumi kaudu eraldi toetusmeetmed, nii nagu eelmisel aastalgi olid siis koguduste ja rikku asutuste toetamiseks selle kohta hetkel vastust ei ole. Eelmisel nädalal olin ma minister Kristian Jaaniga ühenduses ja ta ütles, et ta on esitanud valitsusele teatud toetuspaketi. Milline sellelt paketi sisu on, ma ei oska öelda, seda ta ei kommenteerinud. Tol momendil küll valitsus lükkas tagasi, aga tahan raadiokuulajale öelda, et noh, kirik ei ole mitte praegu väljas, kuidas ma siis ütlen raha peale vaid me oleme täpselt samasuguses olukorras nagu ettevõtjad nagu mis tahes teised tööandjad ka meie tulud on ju kokku kuivanud. Annetusi ei tule, kui kirikud on ka kinni paljudes kohtades. Shan teeliste kirikud ei ole ka külastajaid, et ei ole turiste, kes, kes tuleksid linnakogudustes kontserdid ei toimu ja me oleme väga, suures hädas kogudusele väga suures hädas ja see on samamoodi vajalik nagu teistel kohati isegi rohkem, sest ütleme, riigimuuseumid, riigiteatrid on tegelikult ju ikkagi riigipalgalised, on need, need inimesed või riigieelarvest saavad nad toetusega, kirikud peavad ise majandama täpselt nii nagu kaubanduskeskused, näiteks. Lõpetuseks seoses paavsti visiidiga Iraaki luterliku maailmaliidu asepresidendina Urmas Viilma, milline on näiteks luterliku maailmaliidu tähelepanu olnud Iraagile, sealsetele inimestele ja, ja kristlastele. Mul on hea meel öelda, et me oleme luterliku maailmaliidu poolt Iraagis aktiivselt ennast nii-öelda kohal oma programmidega juba 2014.-st aastast ehk siis luterlik maailmaliit läbi oma World Service programmi siis sellise heategevust humanitaarprogrammi tegutseb kokku 18. riigis, sealhulgas Iraagis ja Iraagis siis aastast 2014 ollakse põgenikelaagris kohal, tegemist on siis kohalike nii-öelda Iraagi piirkonnast põgenikega, kes on ka ISISe eest põgenenud või ka kes on põgenenud Süüriast ja, ja seal on terve rida programme, millega toimetatakse. Kolm sellist põhilist programmi on, on toetada nende põgenikelaagrites olevaid inimesi elatusvahenditega, see tähendab siis erinevad rehabilitatsiooniprogrammid, kutseõppeprogramm õpetatakse inimesi ise toime tulema, tegelema taimekasvatuse mesinduse ja kõige sellega siis on erinevad infrastruktuuri väljaehitamise toetused, mida luterlik maailmaliit annab. Ja, ja siis ka sellised toimetulekuvõime ja inimeste iseseisvuse kasvatamine ja eriprogramm on veel siis naistele ja tüdrukutele, kes on kannatanud ka koduvägivalla all või üleüldse seksuaalse vägivalla all. Nii, nii siis nendes laagrites, kus on ju miljonid inimesed koos kui, kui ka siis, siis mujal, ehk siis on eraldi sellised tugisüsteemid ja programmid. Luterlik maailmaliit toimetab Iraagis täpselt samas piirkonnas, tegelikult kuhu ka paavst on minemas, ehk siis need miinime, tasandikud ja sealne piirkond, kus siis ka põgeniku laager toimet. Täna hinnatakse seal üle kuue miljoni inimese olevat ikkagi hädas ja suurusjärk kellega seal laagrites toimetatakse, on umbes kaks miljonit inimest, nii et et need on sellised suurusjärgud, mida, mida me siin Eestis ei oska tõenäoliselt hoomata. Ja paljud kristlased on riigist ju põgenenud, et sinna on üks, üks vähemus alles jäänud. Jah, eks see on, see on probleem kõikides kõikides sellistes piirkondades, kus on, kus on vägivald, inimesed lahkuvad ja, ja kui see vägivald muutub ka nii-öelda religioonipõhiseks või usupõhiseks vägivallaks, siis on ka naasta väga raske, sest küsimus ei ole ainult selles, et vägivald, lõpebki, sõda, sõda lõpeb, et inimesed tuleksid tagasi, aga need hoiak, mis vahepeal on, on inimeste kujunenud ka, ka nendes, kes siis on olnud enne vähemuste tagakiusajad, siis need hoiakud jäävad püsima ka pärast füüsilise vägivalla või sõja või konflikti maandamist. Aitäh nende kommentaaride eest ja, ja selle ülevaate eest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja ühtlasi sisse luterliku maailmaliidu asepresident. Iraagi territooriumil elavad inimesed võtsid ristiusu omaks juba esimesel sajandil. Tänasel päeval arvatakse Iraagis elavad veel 250000 kristlast, üks protsent elanikkonnast. Aga 2000.-te alguses elas seal poolteist miljonit kristlast, moodustades umbes kuus protsenti toonasest elanikkonnast. Kristlaste julgustamise kõrval on paavsti visiidi oluliseks eesmärgiks Iraagis religioonide vahelise dialoogi arendamine, mille näiteks on kohtumised moslemi usujuhtidega. Aga milline on ristiusu, judaismi ja islami ühisosa? Kirikuelu seekord räägime siis islamiusust ja vestluskaaslane on Ringo ringvee usundiloolane tervist, tervist. Ma tuleksin jällegi alguses selle võrdluse juurde kristlusega, kas ja milline ühisosa on? Tõusul ja islamil, no kõige lihtsam on yldiselt vastata sellele selliselt, et need kolm Lähis-Idast pärit religiooni judaism, kristlus ja islam on omavahel võiks öelda nagu mitmes mõttes sarnased ja samas mitmes mõttes erinevad. Islamiperspektiivist vaadates siis kindlasti me räägime sellest austatakse sama jumalat ja kui kristlikus traditsioonis Jeesust nähakse jumala pojana Messijana Kristusena siis islami traditsioonis nähakse teda prohvetina, aga mitte jumala pojana, et see on üks selline oluline erinevus, mis Kristusel nii hästi judaismi kui ka islamiga on võikski öelda, et see arusaam ainujumalast on ilmselt see kõige sarnasem element Nende kolme, aga ka siis kristluse ja islami vahel. Kui me mõtleme pühakirja peale, siis kristlastele on piibel. Islamiusulistel on koraan kas ka seal need lood on sarnased? Seal ma selle lugude sarnasuse puhul siiski jääksin nagu pigem skeptiliseks, sellepärast et kui me räägime koraani ja teiste pühakirjade vahelisest sarnasusest, siis sarnasus on tegelikult koraani puhul kõige suurem vara testamendiga või juudi pühakirja Tanahhiga loomislugudest, me räägime seal esimestest inimestest ja nii edasi ka prohvetite eest. Et seal see nii-öelda see kontakt või see seos on palju tugevam neid, need on needsamad motiivid, need on needsamad lood, mida paljuski nagu jagatakse kristliku traditsiooniga, see seos on seega juba selles mõttes nii-öelda väiksem. Et kui me räägime spetsiifiliselt kristlikust pühakirjast uues testamendis, siis räägib Jeesusesse, räägib Jeesuse elust see ja räägib kiriku algusest ja kui me mõtleme kirjadele, mis uues testamendis on, siis see on suuresti seotud koguduse elu ja inimese usueluga. Sealse paralleel on ausalt öeldes väiksem, aga vana testamendi osas on, on side igal juhul olemas. Vana testamendi puhul see side on jah olemas, sellepärast et kui me vaatame ju ka nii-öelda väljaspool sellist usundit, teksti, islami sündi siis vihlam on sündinud selles kontekstis, kus oli ümbritsetud nii hästi juudi traditsiooni järgijate poolt kui ka kristlaste poolt. Et see on see nii-öelda see tollane ajalooline kontekst, milles islam on sündinud ja need mõjutused on olemas, aga noh, siin tuleb ka alati ju see moment sisse, et kuidas, nagu ütleme, niimoodi sündiv religioon suht dub olemasolevatesse ja kuidas olemasolevat suhtuvad sellesse uude tekkivasse. Ja see ajalooline taust ei ole kõige lihtsam, sellepärast et ka kui islami traditsioonis nähakse Jeesust prohvetiks, siis näiteks tollane juudi kogukond, kes Araabia poolsaarel elas, ei näinud jällegi prohvet Muhamedi prohvetina ja sealt see vastuolu on sündinud ja vastuolud aastasadade jooksul on leidnud ka nagu väga erinevaid väljendusvorme. Aga et see pinge vanade ja uute religioonide vahel see on nagu alati olemas olnud, ei saa ju öelda, et kõik et kõik vanemad religioonid neid uusi uuendusi sõbralikult vastu võtaks ja vastupidi. Kes oli prohvet Muhamed? Prohvet Muhamed oli mees, kes elas seitsmendal sajandil Araabia poolsaarel. Nii oleks võib-olla kõige lihtsam öelda ja nii nagu islami traditsioon usub, siis temaga kõneles hingel tasa ilmutuse ja ta hakkas kuulutama jumala ilmutust siis omas ajas Araabia poolsaarel. Tema puhul tihtipeale rõhutatakse seda. Ta jäi varakult orvuks, nii nagu paljude usurajajate puhul, ega me tema nii-öelda tegelikust ajaloost väljaspool seda usu ajalugu suurt midagi ei tea. Aga usu ajalugu räägib temast siis seda, et ta jäi varakult orvuks, et teda kasvatati sugulaste poolt. Ta temast sai kaupmees, sest ta isa oli surnud ja kaupmehe amet oli nii-öelda amet, mis oli avatud kõikidele. Ja siis ta abiellus rikka kaupmehe lesega. Temast sai kaupmees ja siis neljakümneaastaselt sai ta oma esimesed ilmutused ja pärast seda siis kujunes temast uue usuliikumise esimene prohvet. Kõigepealt oma kodulinnas mekas, seal ta erilist populaarsust ei saavutanud, pidi sealt lahkuma oma linna, mida siis tänapäeval Mediina nime all tuntakse. Ja siis seal Mediinas kujunes temast suur, võiks öelda ka, et suur usujuht, aga mitte ainult usujuht, vaid ka poliitiline juht. See on võib-olla üks selline islami traditsiooni eripäradest. Et kui tihtipeale usu rajajad ei ole olnud seotud otseselt ka poliitikaga, Sis prohvet Muhamedist, jah, kujunes sõna otseses mõttes usujuht ja poliitiline juht ja sealt tuleb ka islamiusu selline eripära, et poliitika ja religioon on tihtipeale väga tihedalt seotud, et see on nii-öelda see ajalooline pärand. Nii võiks vist öelda. Ja siis, kui prohvet Muhamed suri, siis kandsid tema järgijad nii-öelda seda usku edasi. Islam levis esimestel sajanditel suhteliselt kiiresti. Ja kui me räägime islami levikus, siis kindlasti oluline moment selle juures on nii-öelda sõjaline levik. Muuhulgas. Milles moslemid usuvad? Islami usus on, millesse usutakse, usutakse ainujumalasse. See on võib-olla islamiusu puhul kõige olulisem see selline monoteism range monoteism. Et see on ka koht, kus kristliku traditsiooniga tekib nii-öelda see probleemne koht, et kristlikus traditsioonis räägitakse ju kolmainu jumalast, võsutakse enamikus kristluses kolmainu jumalasse. Räägitakse jumala pojast, kristliku islami traditsioonis, midagi taolist olla ei saa, jumala usutakse jumalat. Usutakse pühasid raamatuid. Islami traditsioonis on usk sellesse, et jumal on ilmutanud erinevatel aegadel inimkonnale ja sinna hulka näiteks kuulub vana testament või Stora, mis Mooses sai, kuuluvad uus testament, evangeeliumid, mis Jeesusele sai ja samamoodi usutakse siis varasematesse, prohvetitesse, pühadesse, raamatutesse ja prohvetitesse. Nende prohvetite hulka kuuluvad vana testamendi prohvetid aga ka näiteks kuningas Taavet. Samamoodi kuulub sinna Jeesus veed islami traditsiooni kohaselt kõige täiuslikum ilmutusi ja kõige viimane prohvet. Kõige täiuslikum ilmutus on koraan ja kõige viimane prohvet on siis prohvet Muhamed. See on ehk ehk oluline. Lisaks sellele usutakse kohtupäeva. Nii nagu kristlikus traditsioonis, nii nagu juudi traditsioonis, et aegade lõpus mõistetakse inimeste üle kohut vastavalt sisend tegudele. Lisaks sellele usutakse sellesse, mida võib nimetada jumaliku ettehooldusse, et inimese elus ei juhtu midagi ilma jumala tahtmata. Ja inglitesse usutakse täpselt samamoodi nagu kristlikus traditsioonis või juudi traditsioonis usutakse inglitesse, samamoodi usutakse ka islami traditsioonis inglitesse, kelle ülesanded on suhteliselt samasugused nagu kristlikus juudi traditsioonis. Aga kindlasti on ka oluline see, et kui me räägime islamist, siis ei ole oluline mitte ainult see, mida usutakse vaid islami traditsioonis. Sarnaselt juudi traditsioonile on oluline ka see, mida tehakse. Ja nii räägitakse islami traditsioonis ka usu viiest alussambast, millele või tugisambast, millele usk toetada. Et see on see usu tunnistamine, mida siis islamiusulised inimesed iga palvuse veel ütlevad, et usutakse jumalasse, usutakse, et Mohammed on tema, tema saadik. Kindlasti on oluline palvetamine, rituaalne palvetamine, see on samamoodi. Kas usu alussammastest siis oluline on samamoodi almuse andmine ehk siis kogukonna vaeste toetamine? Oluline on ramadaanikuu paast. Kord aastas paastutakse islami traditsioonis baas tähendab siis seda, et taastatakse päikesetõusust, päikeseloojanguni ei sööda jooda. Ja siis lisaks sellele on üks usu alussammastest veel palverännak mekasse, mille puhul siis eeldatakse, et teeb iga inimene, kellel see vähegi võimalik on, peaksid ükskord elus selle palverännaku ette võtma. Islami traditsioonis usutakse, et usk ja teod käivad nii-öelda käsikäes, et mida aktiivsemalt nii-öelda usupraktikaid teha, seda tugevamaks kasvab uske. Mida tugevam onust, seda innukamalt usupraktikaid tehakse. Et need käivad selles mõttes käsikäes islami traditsioonis, nii nagu paljudes teistes traditsioonides seda öeldakse, et usk on oluline, aga on oluline ka teod ja neid tegusid, siis usu alussammast, eks nimetatakse. Ja igavene elu, sellesse, kuidas usutakse ja igavene elu paradiisis inimesele osaks saada. Ümberlõikamine ja, ja toidud, ümberlõikamine jah, tähendab me võime öelda ka seda, et kui me vaatame nagu islami traditsiooni, siis need seosed juudi traditsiooniga märgatavalt sarnasemad kui näiteks kristliku traditsiooniga et samamoodi nagu juudi traditsioonis lõigatakse poiss poisslapsi ümber, samamoodi jagatakse ka islami traditsioonis islami traditsioonis, tõsi küll, vanus, millal poissi ümber lõigatakse, sõltub suuresti kultuurikontekstist, et see ei ole selliselt nii-öelda päevaga kindlaks määratud, kui vanapoissi tuleb ümber lõigata. Aga selge on see, et ümber lõigata tuleb ja ka toidureeglid. Me võime suuresti öelda, et nad on suhteliselt sarnased. Juudi usutraditsiooniga, me räägime nii, nagu juudi traditsioonis on sõnacosser mis märgib siis puhtust kodus, aga ka nii-öelda inimesele mõeldud või puhas okei siis islami traditsioonis nimetatakse halal sõnaga, et see on puhas. Võib-olla kodu võib olla halal, inimese käitumine võib olla halal, teod võivad olla halal, aga samamoodi siis räägitakse ka toidust, mis on halal, mis on inimesele kõlbulik. Kõige tuntum on tõenäoliselt see nii nagu juudi traditsioonilised sealiha ei sööda. Et see on üks selline üldtuntud keeld. Ja teine üldtuntud eripära on ilmselt selline teistsugune suhtumine alkoholi tarvitanud, mis seal, et on öeldud, prohvet Muhammed ütles, et veini joomine on kahjulik, et veini ei peaks jooma ja, ja sealt siis on tulnud ka selline islami traditsioonis negatiivsem hoiak alkoholi tarbimisse ja see jällegi sõltub väga paljud nii-öelda erinevatest piirkondadest kultuuri eripäradest. Sest et kui me räägime islamist, islam on suuruselt teine religioon maailmas, mis on levinud väga erinevatesse paikadesse. Ja noh, hoolimata sellest, et, et on nii-öelda väga rangeid moslemeid, kes ütlevad, et üldse igasugune alkoholi tarbimine on keelatud, siis me samahästi teame ka seda, et on Tuneesia veinid ja türgi veinid ja on rakki ja paljusid muid alkohoolseid jooke, mis siiski islamimaailmas ütleme niimoodi, et, et sealt pärit on või selle piirkonnaga seotud on aga kindlasti hoiak alkoholi on märgatavalt negatiivsem kui näiteks juudi traditsioonis ja näiteks kristlikus traditsioonis. Et jah, kui me räägime nendest usutavadest, et see ümberlõikamine ja, ja, ja toitumine, et need on mingis mõttes vägagi sarnased juudi traditsiooniga, mõnikord on nii-öelda nalja pärast ka öeldud, et kõik, mis on Kossar, on ka halal. Kui me räägime näiteks lihast, rääkisime. Islamitraditsioonidest ja usust aitäh ülevaate eest, usundiloolane Ringo, ringraja, aitäh. Saate lõpuosas teeme tutvust kristliku bändiga. Respekt Hannes Hermaküla. Kui me siiani oleme kuulnud kanda kinnitanud artiste, kes on hulganisti tunnustuse võitnud ja miljoneid albumeid müünud, siis seekord tutvume ühe uustulnuk iga kristliku popmuusika valdkonnas. Respect. Nad on juba mõned aastad tegutsenud, kuid siiski nii uued, et palju informatsiooni nende kohta liikvel pole. Ometi on neid mõned aastad tagasi märganud ja tunnustanud. Popmuusika tuntuim ajakiri Rolling Stone. Rolling Stone kirjutab Deniorespeksi kohta rubriigis 10 uut artisti, keda sa pead teadma järgmist. Kõlab justkui fancy lopsakas pluus, nagu seda kujutavad ette neli noort, kes on nii vanad, et mäletavad vaevu, kui Bill Clinton oli president. Sobib nendele, kellele meeldib šveiks Elle Ginge, Lenny Kravitz. Miks pöörata neile tähelepanu Te nii või spets on veider mässulist tegutseb ansambel, kelle liikmed ei ole kolinud sinna lootuses muusika pealinnas kuulsaks saada kuigi nad olid üles kasvanud linna elavas särtsakas kristliku muusikakeskkonnas. Tegu on niinimetatud perebändiga laulja, kitarrist Jasmiin Mullen, kes on eduka gospel laule nikovs himuline tütar. Nii kuulsin mulle, neid pole mee veel ette mänginud, aga tegemist on gospellaulja, laulukirjutaja, koreograafiaga, kes on tausta laulnud siin saates juba kõlanud artistidele nagu Maiken, Schmidt, News poiss ja töötanud tantsija koreograafina koos eimigrantiga. Ülejäänud speksi liikmed on Lexi, Ensändi Fitzgerald jasmiini kaksikutest onutütred, kes mängivad bassi ja kitarri ja nende vend Darius, kes mängib löökriistu. Nelik on tegelikult juba aastaid laululavadel tegutsenud, sealhulgas ka olnud Mulleni ema kontserditel teismelisena taustatantsijad. Nad on mõned aastad koos mänginud sõlminud plaadilepingu firmaga Universal Music, kelle käe all anti välja ka viiest laulust koosnev debüütalbum heagampstropol. See oli 2017. Seda albumit tutvustades annad ringi reisinud ja olnud soendusbändiks sellistele koosseisud nagu switch vutt ja Robert Randolph ande family. Bänd. Sandy on tunnistanud. Me jõudsime väga lühikese ajaga nullist 100-ni. Vahel on tunne, et me oleme oskamatud. Teised inimesed on seda teinud juba aastaid, aga meie murrame ikka veel saundi kallal pead. Taavi lisab. Ma tunnen siiamaani, et oleme nagu varupingimehed, kes saadeti järsku mängima. Sulle vaadatakse otsa, Fitzgerald, sinu kord on mängida ja sina ütled, mis asja ma alles istusin pingil. Kolm bändiliiget, kes kasvasid üles jutlustaja peres, ütlevad, et nad ei kuulanud sekulaarset muusikat Chuck Berry või Eric Clapton. Muusikaga tutvusid nad alles hiljem. Jasmiin, kelle vanemad on muusikud. Laulukirjutajad kuulis oma kodus väga erinevat muusikat, alates Scorpleist ponil veidi Stevie Wonder-ist ja lõpetades John meiega. Taavi tunnistab, et see, et nende maailm oli nii piiritletud, sundis neid otsima looma midagi uut. Kuna nad olid tuttavad ainult kristliku muusikaga, mida nad jäljendada ei tahtnud, tähendas see nende jaoks seda, et neil tuli midagi uut välja mõelda. Nii võibki öelda, et spets ansambli muusika langeb omaette kategooriasse, kombineerides rokki, souli ja popmuusikat. Esimene koosseis loodi keskkoolis nimega John hänkab bänd, mis viljeles pigem indie-folk saundi. Mida aeg edasi, seda rohkem sugenes nende muusikasse varajase roki Hoven bee, bluusi ja souli elemente. Oma suureks eeskujuks peavad nad hõissa Franklinit, biitleid ja Led Zeppelini. Hiljutisel kontserdil ütles bassimängija Lexi bändi muusika kirjeldamiseks nõnda. Meie muusika taga ei ole mingi konkreetne idee või mõte, vaid vabadus, vabadus, rõõm ja perekond, kus iganes neid asju oodatakse, sinna tahame minna. Nende album difoodias, sangevustoun ehk enne kui päike loojub, ilmus 2018. aastal ja sealt ka nimilaul, mis on ilmselt viide kuulsale kirja kohale uuest testamendist, kus apostel Paulus ütleb, et kui vihastute, ärge tehke pattu, ärgu päike loojub, tee vihastumise üle. Laul räägibki suhetest ja laulusõnad kõlavad umbes niimoodi. Ülesköetud õhkkonnas ei saa enam aru, kuidas kõik see alguse sai, aga läheb jälle lahti. Pinge tõuseb. Ma ei suuda seda enam varjata, tantsiks nagu noateral. Võib-olla me ei saa iga kord vastuseid, aga ma tahan natuke hingerahu. Pole hullu, kui peame ületunde tegema, nii et teeme asjad korda, enne, kui päike looja läheb. Lausolek teeb haiget. Ma vajan sind enda kõrval. Ma tean, et me tülitseme, aga kas sina tead, et valetan, kui ütlen, et tahan lahkuda enne, kui päike looja läheb. Nii võis peksja Pifoodias samm kausta. Aitäh Hannes Hermaküla, tänaseks kirikuelu saade lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Ja kohtume taas, kui jumal lubab ja me elame rahulikult.