Kirikuelu. Kokaraamatuid on kirjutatud meetrite kui mitte kilomeetrite viisi. Kui inspireeriv võib aga olla raamatute raamat piibel ja köögis. See on teema, millest juttu teeme. Nimelt Haapsalus käib koos grupp naisi-mehi, kes lisaks piiblitund idele võtavad ette ka koos söögitegemise tuginedes just piiblile. Kuidas see käib ja mismoodi nad piiblit kokaraamatuna kasutada. Sellest räägib meile Kristi, Ain Järv ja Hannes Hermaküla tutvustab järjekordset kristlikku poprokkmuusikat. Minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Tänaseks saatekülaliseks olen palunud Kristi, Ain Järve ja põhjus järgmine, nimelt Haapsalus käivad koos toredad naised ja mis nemad teevad, nemad teevad süüa ja. Piibli ainetel, kui nii võiks öelda. Tere Kristi ainel terviseks. Ole kena, selgita natukene lähemalt seda mõtet, et kes te koos käite ja piibliköök, mis see tähendab. Meie kokkusaamiste teema on siis piibel köögis ja alustasime sellega 2015. aastal juba. Nii, et kuuendat hooaega alustasime siis eelmise aasta sügisel. Koos käime me kord kuus ja kui alguses arvati, et ju see mingi naisteringi jälle tuleb siis tegelikult on meil ka kokkusaamistel osalenud üsna sageli ka koguduse meesliikmed. Ja põhimõtteliselt kutsutud on kõik, me kunagi ei sea piire osalejate arvule. Kuulutame kogutse ajalehes, millal järgmine piibel köögis kokkusaamine on ja kes soovib, see tuleb küll, me palume endale seda eelnevalt teada anda, selleks et just varuda toiduaineid, et oluline on see, et kas tuleb viis inimest või tuleb 15 inimest. No ma natuke veel küsiks nende inimeste kohta, et need on kõik, on siis Haapsalu koguduse luteri kiriku koguduse liikmed suuremalt jaolt küll, kuigi on olnud meil ka osalejaid väljastpoolt Haapsalust on ka Tallinnast olnud, keegi on oma sõbranna kaasa võtnud. Nii et piire ei sea, et kas on meie koguduse ehk siis Haapsalu koguduse liige või on ta kuskilt mujalt kogudusest on ta luteri kogudusest funda mõnest teisest kogudusest, et selles mõttes meie jaoks on oluline ja alati hea meel, kui inimesed tulevad te kohtute köögis. Piltlikult öeldes võib öelda küll niimoodi, et Haapsalu Jaani kiriku kõrval on selline armas hoone nagu jaanimaja. Seal on väike köök ja seal on ka selline raamatukogu ja natukene suurem selline kokkusaamissaal, kus tavapäraselt toimuvad kooriharjutused. Aga sõltuvalt siis sellest, palju meid on siis loomulikult, et alustame alati köögis ja siis piiblitunniks lähme kas raamatukokku või siis kogutse saali niimoodi ja nüüd ma jõuangi selle põnevuse juurde, et piibel ja köök ma spetsiaalselt vaatasin, mõtlesin, mis toidud on, või ütleme, mis on loetud nagu piiblist, vanemas osas oli pisut rohkem, seal oli ka ära mainitud, et keda mitte süüa ja mis on kosheri või noh, niimoodi. Aga uues testamendis. Ma leidsin ainult leivakala ja veini. Et natukene nagu vähe köögis toimetada või kuidas seal olen ma valesti aru saanud. Me läheneme üsna loominguliselt, et jah, vanast testamendist on kindlasti palju lihtsam leida erinevaid viiteid toidule ja erinevatele toitudele. Aga oleme ka näiteks lähtunud sellest, et võtame mõne konkreetse loomis meid kõnet tahab või mõne konkreetse teema ja siis sellele otsime näiteks ajastukohaseid toite juurde. Jah, et esimestel esimesel kahel aastal oli küll, meie fookus oli väga palju sellele otsisime toitumispiiblis reaalselt olemas on, et on see siis midagi, ma ei tea, paradiisiõunakook, mis näiteks, eksju, kohe ilusti, millest alustada saab, võiks, või siis näiteks Jaakobi, Läätse roog või taevamannaküpsised või ütleme, selles mõttes sellised, mis nagu väga konkreetselt olid seotud ühe konkreetse looga piiblist. Aga järgnevatel aastatel või me kutsume neid ka hooaegadel. Valisime ka näiteks lihtsalt konkreetseid, et teemasid, mis neid kõnetasid. Et üks näiteks oli rahvaste tekked seal me nagu panime kokku kuu erineva, ütleme, ühe loo piiblist mingisuguse toiduga, mis meid nagu kõnetas, et näiteks kui me rääkisime Jeesuse kiusamisest kõrbes siis kohe oli, eksju, kiusatus oli see üks märksõna. Meie jaoks ja väga meid kõnetas rootslaste roog Janssoni kiusatus. Et samas, eks ju seal jälle kala on sees, toiduained on sees, eks ju. Et jah, et mida aasta edasi, seda loomingulisemalt me nendele toitudele lähenema. Kas paastuaja jaoks on ka eraldi toidud eraldi mõtted, et kuidas siis toimetada paastu ajal? Me oleme ikkagi lähtunud sellest. Sellised rasked toidud, me jätame välja, et üks saastamine, eks paastu ajal käsitlesime Noa laeva lugu ja siis külju oleks pidanud olema tugev rammus supp, kui lõpuks laev maapinda puudutas ja kõik laevas olnud sealt välja said tulla. Aga me jätsime supis liha välja, et tegime sellise vähe toekama aedviljasuppi, näiteks selleks selleks korraks. Ma tuleksin hea meelega tagasi selline vana testamendi aegsete lugude juurde, et mind hakkas paeluma paradiisiõunakook ja et kas te oskaksite, saaksite praegu anda retsepti, et mis, mis seal sees käivad siis ja retsepti mul nüüd kaasas otseselt ei ole, aga nende retseptidega on tegelikult see hea lugu, et me alati peale piibel köögis kokkusaamist kirjutame selle selle kohta ka väikse jutu ja nupukese oma koguduse ajalehte. Johannese sõnumid ja Johannese sõnumid on meil ka kodulehel saadaval kõik aastakäigud, et võib tagasi minna ajas nii palju, kui kui vähegi huvi on. Nii et põhimõtteliselt kõik meie retseptid on leitavad Johannese sõnumites. Kas eakobee Läätse roog ja Kase Jakob ja et see roog on, on, on, on sealt eitav, ilusti, aga kui ma niimoodi do lasen modi mõttes läbi selle paradiisiõunakoogi, siis õunad, rosinad, pähklid, mandlid maitseks törts konjakit, head asjad, kõik head asjad, jahu või et selles mõttes üsna sellised head asjad ja üsna tavalised asjad tegelikult. Aga kui te kokku saate, kas siis juba retsept valmis veidi hakata kohapeal mõtlema, et mis moodi see asi võiks välja näha? Ikkagi retsepti mõtleme ette välja. Ja loomulikult see lähtub ka teemast just selleks, et siis piiblitunnipidaja saaks piiblitunni ette valmistada ja meie siis teaksin, mida me poest ostame. Ja loomulikult sageli on vaja ka neid retsepte mõnest teisest keelest eesti keelde tõlkinud. Et üldjuhul nad on sellised retseptid, mis, mis on ilmunud kuskil kas mõnes kas saksakeelses või soomekeelses rootsikeelses raamatus või mis me oleme kuskilt internetist leidnud ja tavaliselt, et see on meie kõikide jaoks esimene kord seda toitu teha, nii et alati on üllatus suur, kui me seda tegema hakkame ja kui ta valmis saab, mis maitsega ta nüüd siis nagu tegelikult on. Et selles mõttes see on selline põnev protsess meie meie kõikide jaoks, et näha, mis on tulemas, aga iga Tiidele ei paku valmis retsepte või on mõni koht selline. Mina ei ole küll leidnud, et küll on jah mainitud selliseid toite nagu Jakobi Läätse roog, eks ju, või siis ütleme noh, see läätseroogi, eks ju. Aga, aga mina küll ei tea, et oleks konkreetseid retsepte, et loomulikult kalade ja leivateema ka, eks ju, et kas apendamata või hapendatud ikka kildu lapendamata, oleme teinud ka Falafelle pitasaiu selles mõttes hästi palju erinevaid. Te lähete nagu ajastusse siis sinna aega või püüate vähemalt minna, et mismoodi need inimesed, kes tule lahel elasite võisid süüa ja mida ja absoluutselt ja kui ka ennem oli korraks jutt, et et koššer ja kõik need vanad söömistraditsioonid, et siis ühe piibli tunnime näiteks pühendasimegi konkreetselt pudiköögile, kuidas tohtis süüa, mida tohtis süüa, millal tohtis süüa mida koos, mida eraldi kuidas valmistati. Et see oli tegelikult üsna selline huvitav rännak selles suhtes, et me kohati hoidsime nagu pead kinni täitsa, et kuidas need naised tollel ajal nagu tegelikult hakkama said seal köögis, kui oli nii palju selliseid tavasid ja reegleid, mida tuli järgida, millest tuli nagu kinni pidada, see oli nagu küll päris päris põnev piine liha ei lähe kokku ja absoluutselt selles mõttes ja kõik need erinevad potid ja kõik need erinevad hoiustamise kohad ja asjad, et selles mõttes nagu päris väljakutse ütleks, nii et naersime, et, et tänane külmkapp ju ei, ei sobi ju kuidagi selle põhimõttega kokku. Kristi Einer, kas on olnud ka selliseid üle mõistuse suurena tunduvaid väljakutseid, mis te olete leidnud piiblist seoses toiduga? Üks selline huvitav toidu tegemine oli meil. Ma arvan, et see oli teise hooaja lõpetamine. Kui jõudsime uues testamendis selle looni, kus 5000 meest said söönuks mõnest leivast ja mõnest kalast. Ja kui leivaküpsetamise osas taas kord lähtudes sellest põhimõttest, et nagu sama kokkusaamise käigus ikkagi asi valmis saaks otsustasime küpsetada odraleiba, mis ei taha ei kerkimistega väga nagu seismist ja hapnemist. Siis kalade osas mõtlesime, et mis me nendega süsteeme. Aga mis kalad telleli kasutasime, ahvenat, mille meie väga tore ja abivalmis juhatuse esimees oli hommikul merest püüdnud ja jätnud meile siis ilusti puhastatuna ja soolatuna juba külmkapi meid ootama. Ja otsustasime, et akadeemia suitsuahvenat ja veendusime taaskord, et ega ikka nagu eesti naised ei ole mitte miski võimatu, et me ei olnud keegi kasutanud siis seda elektrilist suitsuahju. Me täpselt ei teadnud, et kuidas me selle kiriku hoovi peale üles saame või kust me nagu elektrisaame seda tööle panna. Aga leidlikke inimestena siis leidsime võimalused ja lahendasime tehniliselt selle ära, nii et väga hea suitsukala tuli ja väga hea leib sinna kõrvale ja taaskord natukene lisasime ka võid koos erinevate ürtidega tegime sellise mõnusa maitse või sinna ka veel kõrvale, nii et taas kord selline suurepärane toit, aga kogus 5000. Nii palju meid ei olnud. Ehk et aga toidu kogus oli täpselt piisav selleks, et meie saaksime söönuks täpselt nagu oli ka piiblis, et kogus oli täpselt piisav selleks, et need 5000 meest said söönuks. Aga kuidas on lood maitsetaimedega, üritame võimalikult erinevaid kasutada, et ilmselgelt ju meie maitsetaimede valik ja kõik selline kasutamisharjumus on olulisel määral teistsugune, kui, kui ta tollel ajal oli. Kui on võimalik, siis sellist maitsetaime paneme sisse, aga ikkagi jäme üsna sageli jämeda soola pipra juurde. Aga kas muidu piibel annab ette maitsetaimi või on seal juttu nendest maid, eestragonist näiteks? Hea küsimus, eks ta kindlasti annab ka erinevaid maitsetaimi ette, kas ta nüüd nii konkreetselt neid välja toob? Kahjuks jään vastuse võlgu, praegu. Öelge, aga, mis on nüüd edasi, et ma olen tunnete selle haige noh, kuue aastaga on juba ju suur hulk retsepte läbi käidud ja ajastuid ja mõttemustreid, et kuhu nüüd edasi on veel palju avastada. Kindlasti on selles mõttes, et noh, mida aasta edasi, seda loomingulisemaks mäe retseptidega lähemalt. Me ei otsi enam nagunii konkreetset, kas toit, tuvi, retsepti või sellist põhimõtet toidu valmistamiseks piiblist, vaid me eelkõige valime välja loo, mis meid kõnetab, või teema, mis meid kõnetab ja lähtuvalt siis sellest otsime ka erinevaid retsepte. Ja loomulikult kohandame siis kui on näiteks paastuaeg, et siis vaatame, et ikkagi oleks vastav ja sobiv ja kohane toit. Aga eks me selles mõttes selliste natukene vanemate põhimõtete ja roogade juurde jääme, et kartulit ei kasuta ja selles mõttes ikka jääme siis vanemate, toiduainete ja toitude juurde. Ja need oleks siis läätsed, läätsed, igasugune aedviljad jah, nagu maitsetaimed erinevad sinna sisse. Et mis parasjagu nagu tuleb, et samuti tegelikult ka teema valikul me üks aasta natukene tulime ka ütleme, piiblitekstist kaugemale ja keskendusin, eks reformatsioonile Martin Lutarile tema abikaasale ja sellele, et mis nende kodulaual võis olla toitudena siis serveeritud, teised jälle, see on ääretult põnev ja sellised mõtted ja, ja kui palju seal oli siis sellist Toidunautlejad teatavasti ju luterite pere toidulaua ümber oli hästi palju inimesi kogu aeg, et olid need siis Martin Lutheri õpilased või mõttekaaslased või või üldse head peretuttavad. Et selles mõttes laud pidi olema ju kaetud ja tegelikult üsna rikkalikult. Ja mingisuguseid retsepte ja vihjeid me tegelikult saime. Martin Lutheri siis sellest muuseumist, Saksamaalt ja Saksamaalt siis saksakeelsetest ajakirjadest, kuna ikkagi reformatsiooni ajal oli ju hästi palju nagu just kvartali nutterist, artikleid tema elust, tema elukorraldusest mõtetest oli hästi palju artikleid ja kuna meie üks selline väga aktiivne osaleja on väga hea saksa keele valdaja, siis temal käis see väga lihtsalt neid retsepte leida. Ja võib-olla kui kuulata ja hulgas on ka inimesi, kes osalesid ELK juubeliaastakonverentsil Tartus siis teatavasti seal oli ju pidulik õhtusöök, kolmekäiguline ja see õhtusöök koosnes tegelikult nendest retseptidest, mis meie olime piibel köögis läbi teinud. Ja mis tegelikult ühe meie piibel jõudis osaleja ettepanekul, siis said selleks õhtusöögimenüüks. Aga paluks ikkagi teil, Kristin, andke selline väike pilt, mida Martin Luther põis lauale panna, milline see laud oli, millega ta kaetud oli, kui tulid kohale ta õpilased, kes siis kirjutasid vahepeal tõstsid kannu ja ja see ideid? No selles mõttes, et mida, mida meie tegime näiteks just sellesama reformatsiooniaja kogunemistel. Et üks oli selline põnev supp nagu Lombardia supp ja see tegelikult oli valge valge viinamarjamahlast tehtud supp seal sees oli muna ja seal sees oli ka maitsetaimi. See tundus täiesti ebaloogiline toit alguses, et mis mõttes, aga väga maitsev oli, ehk siis valge viinamarja mahl ja seal keedetud muna see muna vahustati sinna sisse toorena ja toores kana maitse mulle ja ta andis sellist nagu massikontsertidest ja natukene kana maitseb, eksju. Ja siis me otsustasime selle erinevate maitseainetega ära. Väga põnev oli tõsi. Siis, kui ma vaatan edasi, mis oli siis näiteks selliseks natukene tugevamaks toiduks ja ka juubelikonverentsi pearoaks oli praetud soolaheeringas, herned ambilt ja mee-sinepikastmega kõlab ka hästi, kõlab väga hästi, aga just see alguses, et heeringa soolaheeringas ja mee kaste, et kuidas need omavahel kokku sobivad ja kuidas ja kuidas sa seda soolaheeringat nagu praed tavaliselt, eks ju. Soolaheeringa Me oleme harjunud hapukoor, hapukoor ja kartul, eks ju. Aga aga Jahved ahjust laadisime ta ära või siis nagu pruunistasime ära küpsetasime ära hernetambi tegime kõrvale ja natukene ka kastet sinna peale ja taaskord suurepärane. Suurepärane. Kas oli liha tol ajal laual reformatsiooni ajal, kuidas lihaga ümber käidi? Meie ei kasutanud oma retseptides ütleme, liharoogasid, kas nad laua peal olid, võiks arvata, et juba tegelikult olidki. Aga kuidas olid lood kookidega kõige selle magusasaared ja leidsime ka ühe magustoidu sinna juurde? Me tegime sinna juurde Jeruusalemma juustukooki, et iseenesest juustukook ju lugesime välja, oli ka tollel ajal juba küll natukene teises vormis aga ikkagi laua peal juustu tehti ja, ja selles mõttes ka magusaid toite ja magus magustoite oli täitsa olemas ja, ja täitsa nagu tehti. Kas te olete proovinud ka jooke järgi teha Vena õlut pruulida või siis muidu vot jookide nime ei ole jõudnud, aga see on väga-väga põnev idee. Kindlasti võtame selle täitsa mõttesse, et me oleme proovinud valida alati sellised toidud, Ta, mille me saame valmis seal kohapeal, et me saame ikkagi algusest lõpuni selle protsessi läbi teha. Paaril korral on küll olnud selliseid asju, mis on vaja olnud, kas eelnevalt näiteid kuskil marinaadi panna, et selle me oleme küll teinud. Eelmisel õhtul valmis näiteks samas Jaakobi Läätse roog, kus sees meil oli ka kana. Et selle me siis tegime eelmisel õhtul nagu marinaadi marinaadis nagu valmis, et ta sai nagu ikkagi nagu maitsestuda ennem. Ja nüüd me jõuamegi Jaakobi läätheroni ikkagi ei anna kuidagi. Et mismoodi seda siis tehakse, et eelmisel õhtul marineeritakse, marineerisin kanaliha ära ja siis ega järgmisel päeval muud ei olnudki, kui ja panime kana ahju, küpsetasime ta seal ära ja siis kiitsime läätsed taas kord panime sinna erinevaid maitseaineid sisse maitsetaimi, siis ütleme ka, mis sinna võisid sobida, petersell, sibul, sellised toredad asjad ja, ja siis sellesama kana, mis oli küpsetatud, et selle siis tegime tükkideks ja panime sinna läätseroa sisse. Et ta väga-väga maitsev oli tõesti. Vilkega kui selline kohtumine on, alguses tulete, kui teete süüa, mismoodi siis söömise, millal selleni jõutakse. Kui me kokku saame, siis kõigepealt ta ikkagi, nagu me enne rääkisime. Me ikkagi kohtume köögis, et teeme, toitnud valmis, paneme nad küpsema keema ja siis sellel ajal, kui toidud valmivad, siis sellel ajal toimub meil piiblitund. Et üldjuhul on ta selline ütleme, kolmveerand tundi on piiblitunni kestnud meil tavaliselt ja kui piiblitund läbi katame laua, siis pakub ja jah, et selline mõnus koosolemise osaduse tunne, et, et üks põhjus, miks me neid piibel köögis kokkusaamisi teeme, on lisaks saab, ütleme siis sellele piiblitunnile või sellele huvid vastavale sõnumile, mis mis me taaskord saame, eks ju siis enda jaoks rohkem selgeks ja läbi mõtestatud on just seesama see sotsiaalne kokkusaamine, üksteisega suhtlemine ka tegelikult teiste teemade taminemis koguduse elus oluline on. Või siis ka niisama selliste teemade arutamine, mis kellelegi isiklikus elus oluline on. Et paraku see elutempo on kõigil nii suur ja selline kord kuus laupäeva õhtul kokku saada on tegelikult päris päris kosutav. Et mõnikord loomulikult on selline tunne, et kui võib-olla ei ole nii palju inimesi ja tulnud, kui me oleme soovinud või lootnud, et olemegi võib-olla neljakesi seal, eksju, aga, ja siis tekib küsimus, et kas, et kas me jätkame, et kas nagu see nagu pakub huvi kellelegi. Aga siis me ikkagi jõuame sinnamaale välja, no kui ei raatsi ära hektareid ja ei raatsi nagu lõpetada, et ikkagi nii kaua, kui teatud sellisel siis seal eestvedajate grupil on, on see valmisolek ja huvi seda jätkata. Nii kaua me tegelikult teeme seda. Ja samamoodi ka piiblitundidepidajad, et nii kaua, kui on erinevad inimesed valmis tulema meile piiblitundi pidama. Nii kaua me kindlasti jätkame. Kas praegune, see haiguste aeg ja kõik, see on ka kuidagi seadnud piirid, et on see mõju avaldanud? Kahjuks küll, et see hooaeg, Me saime teha kokkusaamisi nüüd sügise poole, siin oktoober, november, detsember, aga jah, nüüd kahjuks selle aastanumbri sees me ei ole veel kokku saanud. Ja ei oska ka öelda, et kas ja millal. Et eks see sõltub sellest olukorrast. Ja kõikidest sellest ütleme nendest ühiskonna korraldustest. Ta kui avatud või kinniühiskond on, et me seda ei ole tahtnud teha, et me kuskile e-kanalitesse või suumi keskkonda läheme, et kuigi kindlasti oleks ka seda põnev proovida, et kõik on oma koduköögis, teevad süüa, eks ju, ja jagavad siis üle internetti oma pilte. Aga, aga jah, sinnamaani me näeme veel läinud ei ole. Vahetu kohtumine on hästi oluline ja köögi säädama köögijutte ja vahetu kohtumine hästi oluline ja just. Me oleme tegelikult ikkagi üsna palju nagu lähedasemaks saanud kogu selle kogu selle seltskonnaga, kes Spiegel köögis kokkusaamistel käib. Aitäh saatesse tulemast, Kristjan Järv seal. Suurepärane idee, millega te olete hakkama saanud juba nii palju, mis aastal, see on ikkagi päris muljetavaldav tegelenud. Ma loodan, et sellest saad inspiratsiooni ka teised, et käia koos, teha koos midagi arutada ja mõelda aitäh kutsumast ja kindlasti, kellel on huvi, jälgige meie Haapsalu kodulehe peal informatsiooni ja tere tulemast, piibel kööki. Mis see aadress on? Kui panna otsingusse Haapsalu Püha Johannese kogudus, siis tuleb juba sealt see koduleht ilusti välja ja sealt leiab retsepte ka, jah, kui kodulehe pealt võtta Johannese sõnumite arhiiv, siis Johannese sõnumit ja seal on need retseptid üleval. Tavaliselt on nad oktoobri kuni mai numbrites, et siis vastavalt sellele, kuidas me, kuidas me kokkusaamisi teeme. Suurepärane, aitäh teile, jõudu, jaksu ja ma loodan. Varsti saate jälle köögis kokku, et olukord läheb paremaks. Aitäh. Need head kuulajad, kuulasime siis juttu selle kohta, et mismoodi üks koguduse üks grupp inimesi käib ning teeb lisaks piibli lugemisele ka piibli teemadel süüa, kellel on põhjalikumalt huvi asja vastu, siis Haapsalu Püha Johannese kogudus ja Johannese sõnumid on see koht, kus leiab retsepte ja ideid. Nüüd aga jätkame muusikaga ning Hannes Hermaküla tutvustab järjekordset kristlikku muusikat. Täna on mul eriti hea meel tutvustada bändi, kelle kaudu minu kristliku rock ja popmuusika teadlikkus üldse alguse sai. See on esimene kristlik rokkbänd, keda hoolimata nõukogude aegsest rokkmuusika ja eriti kristliku rokkmuusika kõvas tsensuurist ikkagi kuulsin. Petra ansambel, keda peetakse kristliku roki ja kaasaegse kristliku muusika pioneeriks. Nad olid aastaid maailma kõige populaarsem kristlik rokkansambel. 1972. aastal loodud bändi nimi tuleb kreekakeelsest sõnast Petra, mis tähendab kaljut. Kuigi ansambel läks pärast rohkem kui 30 aastat tegutsemist 2006. aastal ametlikult laiali, on nad erinevates koosseisudes ka hiljem üles astunud. Jäänud välja veel kaks albumit. Viimase 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Oma esimestel tegutsemisaastatel meenutas Petra muusika hiiglas Jelynarvates kina soundi, 80.-te alguses aga pigem foorinovi Sticsi Jernit. Kaheksakümnendatel ja 90.-te alguses oli Petro üks maailma kõige populaarsemaid kristliku rokkmuusikaansambleid. Sel perioodil välja antud albumeid müüdi sadu tuhandeid. Esineti rahvast tuubil staadionitel ja need laulud jõudsid regulaarselt kristlikku raadioedetabelite tippu. Oma laulutekstide muusikastiiliga oli Petra eeskujuks ja innustuseks paljudele teistele artistidele ajal, mil kristlik rokkmuusika oli konservatiivsete kristlaste kirikute seas suure põlu all. Pika tegutsemisaja jooksul on bändi koosseis pidevalt muutunud. Sellele vaatamata on välja antud 20 stuudioalbumit. Lisaks sellele kaks hispaaniakeelset albumit kaks kontsertsalvestus. Nad on müünud ligi 10 miljonit albumit nomineeritud sekulaarsele Grammy auhinnale 13-l korral võitnud neist neli ja saanud 10 kristliku muusikaauhinda. Nende algusaastatest pärit suurimit. Kaloving sang jõudis spontaanselt, kolmes erinevas kristliku raadioedetabelis tippu. Bänd tõusis oma hiigelajal populaarsuses eimigrentiga samale tasemele. Petrolli esimene rokkansambel, kes jõudis gospelmuusika kuulsuste seinale. Esimene kristlik bänd, kellele pandi autahvel Hard rock Café seinale. Lisaks pidevalt muutuvale koosseisule märkimisväärselt muutunud ka Peter muusikaline stiil nende aastate jooksul. Seda on tehtud eesmärgiga kõnetada oma muusikaga noori aga samas jääda siiski roki žanri piiridesse. Kui algselt oli nende muusikaliseks eeskujuks Iigols Kansas, siis 80.-te lõpuks muudeti laulmisstiil haal rockile omasemaks deflepadi Schmidti Johni stiilis. Just nimelt see stiil, kristlik rokk, mis muutus ajapikku üha populaarsemaks, viis Petra kuulsuse tippu. Bändi kõige viimane solist aastast 1986 Johnslit. Enne Petraga liitumist laulis Schlit ansamblis heed eest. Riist on tänaseni tegutsev rokkansambel, kes laulis oma 1978. aastal ilmunud plaadil hitiks laulu sensiubingaan kuna laulja tarvitas hulgaliselt narkootikume ja alkoholi. Laste lõpuks sellest bändist lahti. Pärast paariaastast vahepausi jõudis flip Petrasse, kus algas koos temaga Petra uus periood. Flit on 1971.-st aastast saadik, abiellus oma naise tollega ja neil on neli täiskasvanud last. Algusaastatel sisaldas Petra rokkmuusika alati evangeelsed sõnumit, mis oli omane 60.-te aastate lõpu ja alguse saanud Jeesus muusikale mis oli osa suurest Jeesuse liikumisest. Sel ajal võitlesid paljud kogudused selle vastu, et kirikutes korraldatakse rokk-kontserte samuti mänginud kristlikud raadiojaamad, kui mõningaid ülikoolide raadiojaamad välja arvata. Petra lugusid. Oma tegutsemise esimesel kümnendil sai Petra palju kriitikat oma rock stiili pärast just Kristlaskonnalt. Vaatamata sellele nende populaarsus aina kasvas ja Petra leidis ennast teelahkmel. Bändi laulude kristlik sisu vähendas mittekristlastest kontserdikülastajate arvu aga nende haal rokk stiilis muusika vähendas kristlastest kuulajaskonda. Selles suhtes on irooniline, et kristlik bänd sai oma esimese auhinna sekulaarse grammi mittekristlikku tav muusikaauhinna. Petra teeneks on kindlasti see, et kahtlused popmuusika kristliku lüürika kombineerimise osas on hajunud tänu nende 30 aasta pikkusele tihedale muusikaga teenimisele ja elude muutmisele. Lisaks väga tihedale muusikalisele tegevusele Saiga bänd Competition International organisatsiooni kaudu lastest sponsoriks. 1992. aastal sai Petrast esimene ja siiamaani ka ainukene kristlik bänd, kes esines form eid kontserdil Texases staadionil 40-le 1000-le inimesele. Bändi kitarrist ja rajaja Bob Hartman on olnud Petraga päris algusest 1972.-st aastast peale. Ta on kirjutanud enamus Petra laulud, mänginud sisse kõikide albumite kitarripartiid isegi siis, kui ta paariaastase pausi esinemistelt võttis ja produtseerinud enamuse albumeid. Tan ütelnud bändi peadpööritava edu kohta. Mõned inimesed ütlevad, et oh, kui ma saaksin ka selline bänd nagu Petrolla ja ringi reisida. Aga tegelikult peitub õnne võti selles, et teed seda, mida sa tead, et jumal tahab, et sa teeksid. Tänane palav on nende 1987. aasta albumilt disMiins voor, see tähendab sõda. Mina olen väga elevil, sest see laul oli kõige esimene kristlik rokklaul, mida ma oma elus kuulnud üldse olen. Meie põrandaaluse koguduse üks juhtidest mängis mulle selle ette 1987. aasta sügisel. Selle laulu sõnum räägib kolmandast peainglist Luzciferist, kes piibli järgi läks uhkeks tõstis taevas, mässab ja langes kolmandik inglitega. Laulusõnad kõlavad umbes niimoodi. Sa olid nii kõrgel positsioonil, nii palju oli sinu päralt, aga sa läksid uhkeks ja tahtsid kõike. Sinu vastane oli tugev, sa teadsid seda, aga võitlesid ikka ja langesid põrgu, see tähendab sõda. Lahing käib endiselt edasi, kuigi võit on kindel, kohtupäevani peame püsima. Siis tuli rist ja sa arvasid, et võitsid. Murdsid jumala ainsa poja, ütlesid niipalju siis Jeesusest. Aga siis ta külastas sind uuesti, sa võitlesid küll edasi, et teda maa pealt kaotada, aga sa langesid võideldes tulejärve. Dismins voor ja Petra. Head kuulajad ja selline sai tänane saade. Minu nimi on Krista taim ja helirežissööriks oli Maristomba. Soovime teile kena õhtut ja kuulmiseni.