Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Piibliteadlasi rõõmustas hiljutine leid Surnumere äärsest õuduste koopast. Seal on kokkuvest käsikirja fragmentide peal näha umbes neli piiblisalmi vanadest käsikirjadest, räägib vana testamendi õppejõud Urmas Nõmmik. Muusikateadlane ja pühalaulu kooli eestvedaja Erik Jõks valiti aasta kirikumuusikuks. Vestleme temaga eesti kirikumuusika tulevikust. Ja saate lõpuosas tutvustame kristliku rokkbändi Seczbens lonide Witcher. Seekordses kirikuna saates saame rääkida uudistest, mis puudutavad piiblit, surnumere kallast, et leiti siis uusi piibli, käsikirjaosi ja vestluskaaslane kirikuelu. Saates on Urmas Nõmmik, Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ja vana testamendi õppejõud. Tervist, tervist. Mis imeline paik see Surnumeri on, et sealt on ikka ja jälle kallastelt midagi uut leitud. Vot ma ei ole ise käinud kordagi elus surnumere ääres jutte kuulnud, pilte vaadanud. Aga see, mis ma olen kolleegide töö kaudu kuulnud, teada, saanud, lugenud ja natukene ka näinud, ütleb, et on tõesti mingisugune väga eriline paik, see surnumere rannik. Laias plaanis võib öelda seda, et see juuda mägismaa, millel asub ka Jeruusalemma ulatub, eks ole sinna surnumere kaldale välja ja et selle vähemasti idapoolne osa on selline liivakivikaljupiirkond mis on hästi kuiv, seal ikka naljalt ei kasva midagi. Seal on väga raske üldse midagi inimtsivilisatsiooni mõttes teha. Vähemasti viimased paar 1000 aastat tundub see nii olevat olnud või natuke vähem ja see kõik on ilmselt teinud selle piirkonna sobivaks siis läbi aegade inimestele erinevate keeruliste poliitiliste sotsiaalsete sündmuste eest põgenemiseks. Ja nii siis surnumere koobaste leidmise kui praegust värsket uudist juurde tulebki kohe seda kõigepealt mõelda, et näiteks omal ajal 2000 aastat tagasi 1900 aastat tagasi, kui juudid tõusid üles näiteks Rooma ülemvõimu vastu Jeruusalemmas või selle ümbruses siis parim paik, kuhu põgeneda oligi just seesama Juka mägismaa idaosa ehk kogu surnumere läänekallas. Lisaks on sellel piirkonnal veel üks huvitav omadus, et seal ei ole mitte ainult mäed, vaid seal on ka koopad. Koopaid on juttude järgi siis tõesti sadade kaupa. See, et neid ikka veel avastatakse, ei tohiks olla üllatus, sest kui inimesed ei ela seal pidevalt, siis nad ei tunne seda maastikku võib-olla nii ideaalselt et võimalikum koopaid avastada ikka veel, see on üks asi, aga teine asi on see, et ka nendes koobastes mis on olnud juba teada pikka aega, ei ole keegi jälle käinud tükk aega ja, või siis ei ole läinud sinna värske pilguga nii-öelda teatud asju ekstra otsima. Nii et see kõik on, on taustaks sellele, mis nüüd viimastel aastatel veel kuudel on jälle Iisraelis sündinud arheoloogia alal. Kui ulatuslik leid see on, et mida on siis leitud, kui palju piibli käsikirja osi on välja tulnud? Jah, see, mis nüüd viimastel päevadel on avalikustatud Iisraelis ja mis läbi paelmapeedia lennanud teade tundub, olevat esmapilgul selline sensatsiooniline ja noh, kahtlemata need teatajad on taotlenud ka ka sellist suurt uudisväärtust. Aga kui hakata süvenema, mis täpselt, leiti seal nahal Heweri lähedal olevast koopast nimega õuduste koobas, käivov Ors on tema ingliskeelne nimetus vähemasti kirjandusest. Et see siis tundub olevat nagu pettumus, et seda on hästi vähe, seal on väikeste prohvetite raamatutest kaks väikest lõiku, fragmentide pole säilinud umbes neli salmi või 11 rida, sen vähemasti see, mis on praeguseks juba taastatud või mis on selge. Et see ei tundu nagu palju olevat selle situatsiooni taustal. Aga seal on mitu nüanssi, mis teevad selle leiu ikkagi erakordselt oluliseks, et esimene on see, et meil on üleüldse üle pika aja surnumere lähedastest koobastest midagi leitud. Et seal on mitukümmend aastat, on mööda läinud viimasest käsikirja leiust surnumerekoobastest. Teine asi on see, et et kui ta on sealt kohapealt leitud ja ja väljakaevamisi läbi viinud ikkagi professionaalsed arheoloogid riiklike institutsioonide toel, et siis me võime olla läbinisti kindlalt tegemist originaalidega ja ei ole tegemist võltsingutega, mis on paraku tänapäeva maailmas väga-väga suur probleem Piibliteadustes, eriti et mustal turul nimelt ringlevad siis niinimetatud surnumere käsikirjade fragmendid mis on võltsingud ja, ja sellesse lõksu on isegi tuntud teadlased astunud, rääkimata siis Ameerikas mõnest eraraha suure eraraha toel toimivast institutsioonist, mis on viimastel aastatel palju segadust tekitanud, siis nende võltsingute ostmisega mustalt turult. Nii et meil on, meil on tegemist leiuga, kus on siis need on ehtsad käsikirja fragmendid tõepoolest 2000 kuni 2100 aastat vanad. Ja võib-olla see emotsionaalne nagu eriline ühendus sealjuures või sensatsioon sealjuures on, et me ei saa öelda kindlalt, et kõik leiud surnumereäärsetest koobastest ongi tehtud. Ei, neid on veel tulemas. Ehk et see praegu annab lootust, et järgnevatest sadadest koobastest leitakse veel midagi ja see hoiab Piibliteadlaste maailma siis kenasti pinges, et äkki varsti kuuleb jälle midagi. Nüüd, mis nende käsikirja fragmentide juures on veel huvitav, on see, et et ma loodan, et kuulajad on tähele pannud seda, et käsikirja fragmendid Ron kreeka keeles ma ütlesin, et väikeste prohvetite raamatutest need fragmendid aga siis vanast testamendist, aga et nad on kreeka keeles, ei, ei klapi nagu kokku selle arusaamisega, et 2000 aastat tagasi surnumere piirkonnas elasid juudid, et miks siis kreeka keel eriti vana testamendi puhul. Aga see teeb võib-olla omakorda selle leiu eriliseks, et on veel üks kinnitus olemas selle kohta, et suur osa tekkivast juutlusest oli veel teisel sajandil pärast Kristust, siis kui need fragmendid tõenäoliselt on sinna koopasse viidud kreekakeelne olnud või vähemasti on, on kasutanud kreekakeelset vana testamenti. Et see on midagi, mis, mis ei ole nii iseenesest mõistetav tekki, kristlus, eks ole, oli teiseks sajandiks kreekakeelne põhiliselt aga juutlus reeglina mitt, juudid olid pigem arameakeelset, välja arvatud siis need, kes olid elanud Aleksandria kogukonnas tuses samas Aleksandria kogukond Egiptuses ja särav sellisena tupiktee juutlus arengus ja, ja seda enam huvitav siis leida nüüd kreekakeelse piiblijupp, Panadestanud juppe sealt surnumere ääres trupis pärit, siis ilmselt et 100 kolmekümnendatel aastatel toimunut paar kohta juudi ülestõusu osaliste käest. Aga veel üks asi võib-olla, mida siia nimetada on see, et seal koopas on tegelikult selles õuduste koopas sellise nimega nagu nagu õuduste koobas. Koopas on käinud arheoloogid Kaware juba 1900 viiekümnendatel aastatel võib-olla nad ei võtnud siis oma tööd nii põhjalikult, ei võib-olla tulnud selle peale, et näiteks 2000 aasta jooksul võib olla toimunud maavärinaid ja et koopa lagi pudeneb piisavalt palju selle jaoks. Ta teatud osa leidudest üldse ära ei ole nad sellise ilma suurema tööta kättesaadavad. 1900 viiekümnendatel aastatel, sellest samast koopast tegelikult toodi välja käsikirja fragmendid juba need olid ka kreekakeelsed ja need olid ka väikeste prohvetite raamatu küljest, mis tähendab, et. Ja seda on need teadlased kinnitanud ka praeguseks, et need värskelt leitud fragmendid klapivad nende 50.-te aastate leidudega kokku, see tähendab, et tegemist on ühe ja sama kirjarulliga. Et see seda juhtub maailma arheoloogias käsikirja teadvuses eriti arva, et siis ühe ja sama käsikirja fragmendid tulevad välja sellise kuuekümneaastase vahega ja sealjuures kindlalt päritolu, mitte siis võltsitud fragmendid. Nii et kokkuvõttes ikkagi ülimalt suurepärane leid. Kas see käsikiri on ka midagi tekstiliselt või sisuliselt muutnud? Jah, praegu isegi Nendes pressiteadetes ja pressikonverentside kaudu liikvele läinud teabes on rõhutatud seda, et seal on ühes kohas kreeka keeles tõesti kasutatud teist sõnana kui heebrea keeles. Kui ma õigesti mäletan, siis sõna väravad asemel oli kasutatud sõnad tänal tänavad ja seda on kasutatud siis kas selleks, et rõhutada nendes avalikustatud teadetes seda, et piiblitekst ei ole olnud siis ühtne Jeesuse ajal või isegi vahetult pärast seda Vaideta esines tol ajal mitmes versioonis, et heebreakeelsed tekstid olid veebruaril käsikirja tuli varieeruva kujuga ja kreeka tekst oli varieerub ja nii edasi, et on hea, seda rõhutatakse, välja tuuakse, et tõepoolest meil on tegemist siis järjekordselt selliste fragmentidega, mis kinnitavad, et piiblitekst võib olla varieeruv seal sajanditel vahetult enne Kristust ja pärast Kristust. Aga piibliteadlaste jaoks ta nüüd midagi uut selles mõttes ei paku, et tuleks mingisuguse üllatusena. Ei, et tegelikult on vana testamendi teaduses toimunud juba umbes paar-kolmkümmend aastat tagasi, selline suurem muutus arusaamises siis selles küsimuses, et mis asi on piibli algtekst või vana testamendi algtekst. See tähendab, et kui pikka aega on kasutatud juuti masureel, et traditsiooni või selle Monsoreetse traditsiooni käsikirju, keskaegseid käsikirju, vana testamendi heebreakeelse teksti lugemiseks tõlkimiseks siis alates 1940.-test 50.-test aastatest, kui need esimesed surnumere käsikirjad leiti, on hakanud see arusaam muutuma, on tekkinud sinna kõrvale alternatiivne arusaam, et see masureel vanadest tekst ei ole ainus võimalik, vaid, et Jeesuse ajal tunti aga paljusid erinevaid versioone sellest tekstist et see on hakanud tekkima ja siis umbes kaks 30 aastat tagasi minu hinnangul see üldine paradigma vanadestamise teadvuses muutuski just nimelt selle kasuks, et tegelikult ühtset algteksti ei ole olnud, vaid et on olnud terve rida erinevaid versioone, millest ühest nendest arenes välja semasoreetne vana testamendi traditsioone, mis on võib-olla üks tugevamaid tänu keskajal kirjutatud, aga olulistele käsikirjadele, aga siis kaugeltki mitte ainus. Mazareetne tekst on termin, mis vajab selgitust. Jah, kujutan ette pärast Kristust, esimesel sajandil aastal 70, hävitati Jeruusalemma tempel roomlaste poolt, see oli siis ühe juutide ülestõusu tulemus, mis suruti veriselt maha ja mille lahendusena nägid Rooma valitsejad seda, et Juudit tuleb Jeruusalemmast üldse välja ajada. Tsete Bly hävitamine tähendas paljude juudi parteide kutseliste religioossete liikumiste jaoks katastroofi, sest ei olnud enam seda keskset kohta, kus siis kultust läbi viia, aga samas oli olemas piisavalt palju tugevaid selliseid liikumisi, mispärast aastat 70 otsustasid, et usu kese ei saa olla Teppelisele ohvriteenistus, vaid spetsiifiline pagadus ja ja siis Tooravi seadusekuulekus ja nende gruppide sees hakkas tekkima see, mida me tunneme tänapäevase judaismi na. Nüüd selle protsessi osa on olnud ka see, et, et tekkis küsimus, kuidas kindlustada kõige paremini heebreakeelse piibli või meie ja vana testamendi püsimajäämine ja sealtkaudu on tekkinud ilmselt siis arusaam, et see vana testamendi kaanon tekst tuleks kuidagi fikseerida, et seda ei saa siis enam muuta, midagi lisada, midagi ära võtta ja legendid räägivadki siis umbes aastal 100 toimunud sellisest juudi rabide kogunemisest Jamnia sinodist, kus olla siis heebrea piibli vana testamendi kaanon fikseeritud et see on laias plaanis see, mida loetakse siis selle masoreetse teksti traditsiooni alguseks, et need masoreedid, juudi kirjatundjad või terve suur koolkond, mis vastutas selle eest, et et siis e-PRIA piibliteksti säilitada ja kopeerida ja õigesti kopeerida. Et see on siis kandnud aastasadu edasi seda heebrea piibliteksti. Nixon masoreetne traditsioon tänapäeva piibli uurimises tõlkimises erakordselt olulise tähtsusega on see, et vanimat säilinud vana testamendi tervikkäsikirjad või siis vähemasti sellised käsikirjad, kus enamus vanadest teksti on korraga olemas on pärit just selle mas orietse koolkonna seest ja, ja pärit siis sealt 10.-st 11.-st sajandist ehk keskajast. Nii et tegelikult see leid on ikkagi märksa varasem, millest me räägime praegu? Just et see on surnumereleidude puhul üldse väga tähelepanuväärne, et meil rubla sellise igapäevase piiblilugejana ei tunneta alati seda probleemi, aga iseenesest me igapäevase piiblilugejana kasutame ju tõlgitud teksti, mis on tõlgitud siis keskaegsest käsikirjast ja me ei mõtle väga tihti selle peale, et see 1000 aastat hilisemast ajast kui kristus ja et see on mõne vana testamendi raamatu puhul või teksti puhul ka võib-olla isegi 1500 aastat, hilisemast ajast, kui, kui need tekstid on kirjutatud. Ja noh, siin on surnumere, käsikirjade leiud ikkagi tõeline. Vähemasti 1900 neljakümnendatel aastatel oli tõeline sensatsioon, et on üldse võimalik see, et me leiame piiblitekste, mis pärinevad Kristuse ajast isegi varasemast ajast natukene. Et kõige vanemad käsikirja fragmendid, kus siis on mõni vana testamendi sall, päha heebrea keeles on pärit kolmanda sajandi lõpust enne Kristust, nii et nende vanus võib-olla tõesti väga suur Rõõmustame selle leiu üle ja aitäh Urmas Nõmmik. Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ja vana testamendi õppejõud. Ja aitäh, lugege ikka piiblit. Kirikuelu. Vahetame nüüd teemat ja räägime kirikumuusikast. Tänases kirikuelu saates on meil külaline Eerik Jõks, kes valiti aasta kirikumuusikuks 2020 ja seda tiitlit annab välja Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika Liit. Palju õnne, Eerik Jõks. Suur tänu. Aasta kirikumuusika, mis vahe on üldse kirikumuusikul ja näiteks popmuusikul? Eks see vahe ikkagi on sellest põhiliselt, et kus muusikaline tegevus toimub. Muidugi ei ole sugugi välistatud, kirikumuusik tegeleb popmuusikaga ja ei ole ka sugugi välistatud popmuusik tegeleb kirikumuusikaga. Et need asjad võivad olla omavahel päris kenasti läbipõimunud ja minu jaoks on kõige olulisem küsimus muusikas küsimus kavatsusest, millise kavatsusega Ma muusikat teen ja noh, siin on nagu väga selge, et popmuusika on kavatsus üks ja kirikumuusikas on kavatsus, teine nagu ütleb see nimetus sky popmuusika ehk siis see kavatsus on levida ja olla populaarne siis kirikumuusika kavatsus on sisustada jumalateenistusi, vaimulikke talitusi sellise muusikaga, mis selle läbiviimist toetavad, ehk siis soodustada palvet ja soodustada ülistust. Ja noh, muidugi on ka selge see, et et tihtipeale on mõni poplaul just nimelt selline, et kui sa selle kuulad ära, siis sul on niisugune tunne nagu sa oleksidki palvetanud. Ja teinekord on ka niimoodi, et kui sa lähed kirikusse, siis mulle tundub, et popmuusik on lasknud kirikusse sisse ja tema kavatsus ei ole päris kohane, et need asjad on niivõrd mitmekihilised, et ega siin väga lihtsalt niisugust ühemõttelist vastust polegi võimalik anda. Ma tuleks lähemale sellele aasta kirikumuusiku tiitlile. Oled ka pühalaulu kooli eestvedaja ja eelmisel sügisel ilmus siis Eesti laulu psalter. Aga alustaks sellest samast pühalaulukoolist, et me tunneme mõistet kirikulaulu kuraal. Aga milline see pühalaul on? Kirikumuusika kõigepealt jaguneb ju omakorda väiksemateks osadeks, kirikumuusika sees on üks niisugune nii-öelda, ütleme tüvi, repertuaar on siis kirikulaul mis on noh, ilmselgelt kõikide kogu kirikumuusika algusi alus. Et sellest ju kirikumuusika algas. Ja selle kirikulaulu sees on veel omakorda oma väikesed alajaotused. Me oleme siin luterlikus kultuuriruumis harjunud sellega, et kirikulaul on koraal. Ehk siis see tähendab salmi laulu põhimõtteliselt ja noh, nii nagu ka popkultuurilaulud on ju no ütleme peaaegu kõik valdav enamus salmi laulud kus siis on erinevad salmid ja neid saab laulda sama viisiga. Sellepärast et kõikides salmides on kõikides ridades, on õige silpide arv. Nüüd pühalaul on laul, mis ei põhine mitte salmi salmidel. Aita põhineb proosatekstil. Ehk see tähendab seda, et ei ole olemas selliseid selgeid luuletuseks vormuvaid Salme, vaid on lihtsalt üks niisugune pikk tekst ja toidab seda pühalaulupuud kõige rohkem ikkagi siis vana hea vana testamendi psalmide raamat mis oli siis kõigi aegade esimene kirikulaulu teksti kogu. Sellepärast, et kui Kristus on surnuist üles tõusnud ja kui esimene nelipüha oli möödas ja ristikirik sündis, siis kõige lähem olemasolev valmis tekst, mida apostlid oskasid võtta, jüngrid oskasid võtta, oligi seesama vana testamendi psalmide raamat mida hellitavalt nimetame ka Naatsareti Jeesuse palveraamatuks, sellepärast et meil on nii palju, tõid selle kohta uues testamendis, kus Jeesus just nimelt neidsamu tekste kasutab, selleks, et oma isaga rääkida, ehk siis palvetada. Ja, ja sealt ta siis nagu on alguse saanud, aga need psalmid, kuigi nad on küll poeesia, et see natuke keerukas, aga nad on poeesia, aga nad ei ole stroofilises värss tekstis. Seal ei ole seda, kui ei kõlba kõrvits muuks, kõlbab vähemasti kuuks, eks, et et ma ei ole niisugust lõpp. Priinilist laulusalmi Nevad pühalaul on nüüd tähendab seda, et lauldakse proosatekste. Aga rääkides just nimelt sellest psalmide raamatust või vana testamendi lauludest, ega me ju tegelikult ei tea, kuidas ja mis viisil neid algselt lauldi. Oi, üldse ei tea, kes ütleb, et peab, see tuiskab. Et me võime ainult arvata ja oletada, et kui me nüüd panime seal maha ühe maamärgi ajalise maamärgi Kristuse ülestõusmisest, esimesest nelipühast, ütleme tsirka anno Domini 33 34 siis läheb 1000 aastat mööda. Üleskirjutus läänekirikus, kus me saame ütelda, et ahaa, see on nüüd siis psalmi vormeli 5000 aastat. Et esimene aastatuhat on ju suulise pärimuse aasta 1000 ja sealt meil pole palju midagi. Aga küsimus ei olegi algupärandi tagaajamiseks, et, et me tingimata peaksime neid laulma nii nagu esimesed jüngrid ja apostlid laulsid. Vaid küsimus on selles, et me laulaksime salme. Et kui me mõtleme, et küll 1000 aastat läks mööda, enne kui meil on esimene arusaadav viisijupp, kuidas salmi laulda, siis hästi palju varem on meil olemas Püha Pauluse poolt antud kirikulaulu liigitus juba eksju esimesest sajandist, kus ta ütleb, et laulda tuleb salme, hümne ja vaimulikke laule ja see, et psalmid on seal esikohal, ei ole mitte juhuslik. Just nimelt sellepärast, et need on needsamad tekstid, millega Naatsareti Jeesus ise palvetas ja üsna loogiline, siis nad nutavad, võeti need tekstid üle ja hakati nende tekstide põhjal laulma. Meie peame täna leidma selle oma salmi laulu, aga eeltingimuseks on see, et me võtame selle pühakirja teksti, mis meile ette antakse niimoodi, nagu ta seal on ja me suudame teda laulda, mitte et me hakkame teda muusika pärast kohendama, et see oleks nagu selle pühalaugul selline esimene eeldus, et et see tekst on kuningas ja sellest tekstist, siis hakatakse seda laulu edasi nagu arendama. Muusikaga hakatakse seda teksti kaunistama. Ehk siis, kui veel tausta rääkida, siis tavaliselt jumalateenistusel loetakse mingi vana testamendi kirjakoht loetakse uue testamendi kirjadest nii-öelda pysti lugemine ja, ja siis on evangeeliumi lugemine ja nüüd selle vana testamendi laulude, raamatu või psalmiraamatu tekst on ka, mida tavaliselt loetakse, aga seda võiks tegelikult peaks laulma. Üldiselt on niimoodi, et kõike võiks laulda, kõike saab laulda ja laulmine kollektsioonide puhul annab sellele niisuguse teistsuguse pühalikuma värvingu, et et kui ikkagi üks lauldud jumala sõna on korralikult lauldud, siis ta mõjub hoopis teisiti. Kui lugemine, aga psalmitekstid ütlevad salmi laulud, siis läänekirikus olid nad traditsiooniliselt seal lugemiste vahel, nik loeti ära vana testament, siis oli üks laul garaduaal laul, nagu teda nimetatakse, mis oli siis psalmi tekstiga, näe, siis oli epistli lugemine ja siis oli järgmine laul, mis oli siis halleluuja, laud. Et tänapäevases luterlikus kirikus Me kuuleme, lihtsalt lauldakse halleluuja. Ja mõnes kohas kolm korda siis algupärand, liturgiline algupärand on selline, et lauldakse, halleluuja sisemiks psalmi rida kaks psalmi rida ja siis kordub sama halleluuja. Aga psalmide tekstiililaule on gregooriuse laulurepertuaaris valdav enamus ja terve jumalateenistuse muusika oli sellele üles ehitatud alates algus õlgedest peale. Algus, salmid siis juba, eks ole nimetatud lugemiste vahel seejärel ohvrilaul ja siis armulaual ja, ja kõik toimuski lauldes ja kõik toimus pühakirja tekstide alusel. Nii et selles midagi nagu uut, et ei ole leiutatud minu poolt, et see on kõik üks vana traditsioon, kõik, mis mina olen püüdnud teha, on ütleme seda kivinenud traditsiooni natukene elule raputada ja püüda anda talle meie emakeeles sobiv ja, ja, ja õige kõla. Hiina. Siidi. Nii et seda Eesti laulu psalter võiks nüüd siis julgelt kogudustes kasutada. Ja õnneks ka kasutatakse küll, noh, see on ikkagi suhteliselt vähe, aga ega ükski taim ei kasva kiiresti ja kui teda sikutada, siis ta tuleb hoopis koos seemnega mullast välja kuivab, et tuleb anda, aega, tuleb õpetada ja mis oluline muidugi tuleb laulda, laulda, laulda. Aga muusika osas võib vist sind ergi üks aasta kirikumuusik pidada pigem selliseks vanamuusika austajaks. No see on jälle keerukas küsimus, sellepärast et mina olen tegelikult varase muusika ukse juba suhteliselt ammu kinni pannud ja tegelen ainult uue muusikaga, sellepärast et et see, mida eesti keeles üha laulus teeme, ei ole mitte mingisugune Vana-gregooriuse laul eesti keeles, vaid see on tänapäevane kaasaegne muusika ja ütleme loomulikult inimesed ju ei tunne seda väga hästi seda repertuaari, et kui nendele tundub, et see kõlab nagu gregooriuse laul, siis neile seostub see kohe, et ahah, et see võikski nüüd siis olla see vanamuusika. Aga tegelikult kirikulaulus on ikka igakordse laul uus ja see on üks, üks levinumaid üleskutseid pühakirjas kiriku lahuljatele, et laulge issandale uus laul. Et mitte laulge üks vana laul, vaid ikka uus ja, ja kogu aeg tuleb seda uut otsida. Kas on keerukas küsimus? Sellepärast et tihtipeale arvatakse, et see uus laul tähendab mõnda jälle uut, sellist vilkuvat ilmaliku muusikastiili žanrit, millega siis saaks inimeste tähelepanu köita, aga see on suhteliselt ohtlik tee, sellepärast et iialgi ei suuda kirikumuusika konkureerida selle glamuurse ilmaliku muusika maalima. Nad lähevad alati eest ära ja, ja nüüd panna kogu oma jõud sellele, et seda järgi teha on lihtsalt ebaotstarbekas. Kirikumuusika peaks olema mingisugused teistsugused hoovad, et inimese hingele pai teha. Ja ma vaatan seda, ütleme, õpetades Eesti muusika teatriakadeemias ka. Et kui tänapäeva inimene on harjunud minema kinno, kus tal on kolm p kino, kus tal on niivõrd intensiivne heli, kus tal tõesti noh, see lennuk lendab kinosaalis ja, ja kõik toimub naguniivõrd vahetult. Et ütleme, selle kõigega konkureerida on ju peaaegu et võimatu. Ja see uks inimese hinge, mida kirikumuusika kasutab, peab tulema kuskilt mujalt ja mina olen täitsa veendunud, et ta tulebki sellest meie emakeelest selle keele, loomulikust kõlast. Ja ennekõike ta tuleb nende tekstide kaunidusest. Sest et kes ikkagi korrakski vaatab otsa psalmide raamatu tekstidele ja sellesse süveneb, siis ta avastab, kuivõrd ilusad tekstid Eesti Evangeelse luterliku kiriku uuest kirikulauluraamatust võiks ka mõne sõna rääkida. Ja ei ole tulnud selle komisjoni liige, jaga sekretär, nüüd enam mitte. Aga millised on väljakutsed selle uue lauluraamatu koostamise juures? Ma arvan, et selle väljakutse on sõnastanud meie kaasaja kõige silmapaistvam kirikulauluuurija professor Toomas Siitan, kes on esitanud niivõrd nupuka küsimuse ja küsinud, et kas me räägime kirikulaulust Eestis räägime eesti kiriku laulmist ja me oleme ju saanud nii-öelda Euroopa kultuurrahvaks saksa pastorite käekõrval. Nemad on meid õpetanud luuletusi kirjutama, nemad on meiega õpetanud kuraale laulma ja saksa keele muusikavari on on niivõrd võimsalt selle eestikeelse kirikulaulu üle suures osas. Me saamegi võimegi, nagu öelda, et neil on see saksa kirikulaul eestikeelsete sõnadega. Tõsiselt raske ja keerukas väljakutse, et kas me suudame leida nagu selle eesti kirikulaulu üles selle oma Eesti läänemeresoomekeelse kirikulaulu? Minu meelest see on selle lauluraamatu põhiküsimus, mitte see, kui palju me suudame anda uusi toredaid laule või, või uusi toredaid stiile vaid see, kas me oma rahva jaoks kõige olulisema, selle arheotüüpsema, kõige sügavamas hingesopis olemasoleva emakeelega suudame nagu kaasa resoneerima. Selle ma esitaksin nagu põhiküsimus. Viimases Eesti kirikus oli ka artikkel, kus sa nimetasid seal, kas seda, mismoodi me rõhutame lauludes silpe ja mismoodi sõnad on saksaviiside tõttu kuidagi nagu moonutatud või silbid ei ole õigete rõhkude ka, et, et see on nagu siis üks üks probleem. No see on põhiprobleem, sellepärast eesti keele eripära võrreldes saksa keelega ja paljude teiste indogermaani keeltega. Noh, on on võimalus, et rõhuta silp on pikk, saksa keeles on asi selge, Chilt, mida rõhutad, seda pikendada. See tähendab seda, et, et, et niipea kui sa ütlesid rõhulise sõna, siis rõhutasin, laulab pika eesti keeles, ei ole kõige kohe kui me kohe võtame tuntud laulu ju omal siin Hiina, eks ole, sõna jumal Eesti keeles on, on hea näide, sellepärast teine silp on pikem kui esimene. Aga kui seal on pikk noot sellel esimesel silbil peal ju oma, see siis soliis juba sunnib meid laulma seda emakeelt nagu moonutatult ja sealt siis tulevadki kõik need siinud ja miinud ja ja, ja mõnikord ka niuksed üsna ebameeldivad assotsiatsioonid, noh näiteks kas või et sinu Pooja risti all mõeldakse loomulikult sinu poja risti alla. Aga, aga kuna eesti keel on vältekeel ja hääliku pikkus muudab ka sõna tähendust mõnikord mitte alati siis kui sõna poja esimest silpi pikendada, siis me saamegi Pooja, see tähendab hoopis teist asja. Kuna ma olen tegelenud ju religioonisotsioloogia ka üsna pikalt praegu, kui enam mitte siis Me oleme alati nagu küsinud, et miks on, see puudub komponent miks see, see, ütleme, see ristiusk eesti rahvusega või eesti rahvaga ei suuda resoneerida. Ja siis ma mõtlen, et mida ta kuule, kui kui sa laul, kõla, inimene, kes tuleb kirikusse. Ja kui ta kuulake seda laulu, Siimusti miinust ja jumalariigist, et see ei pruugi selle tema keeletajuga hästi resoneerida. Ma arvan, et see võiks olla see kuhugi komponent, mida me peaksime lavastama ja minema ikkagi oma emakeeles laulmisega ja Eesti Eesti kirikulaulu avastamisega. Järgmisele tasand. Aitäh aasta kirikumuusik Eerik Jõks. Ja kirikuelu saate viimane teema on samuti seotud kristliku muusikaga, jätkab Hannes Hermaküla. Siks Benz Lander Witcher, mida tuntakse ka lihtsalt Seczbens nimega, on Ameerika kristlik alternatiivrokibänd. Neljaliikmeline koosseis loodi 90.-te alguses Texases. Praegu tegutsevad nad Ameerika muusika pealinnas Nashville'i Tennessees. Bändi nimi kõlab imelikult eesti keele tõlgituna kuuebennine ja mitterikkam. Bändi solist, liin, äss, selgitas David Lermeni hilisõhtuses vestlussaates ansambli kummalist nime. Nõnda. Nimi tuleneb seeess Louisa raamatust. Lihtsalt kristlus. Seal on lugu väikesest poisist, kes küsib oma isalt kuue Bennist mis oli tollal üliväike inglise rahaühik. Et ta võiks osta oma isale kingituse. Isa võtab kingituse rõõmuga vastu ja on õnnelik, kuid mõistab samaaegselt, et ta ei ole selle vahetuskaubaga midagi võitnud. Seeess Louis võrdles seda usuga, mille jumal on talle andnud ja ka meile ja meile antud andidega. Ja et me peaksime teenima teda alandlikult mõistes, kust meie kingitused tegelikult pärinevad. Esimestel aastatel andis Seczbens välja kaks albumit. Tuuritas koos meie saates juba kõlanud kristlike bändidega ubade laen ja News pois ning lisaks ka teiste bändidega, nagu näiteks koera. 1996. aastal sai bänd suurima kristliku muusika. Tunnustuse tab auhinna aasta parima alternatiivmuusika plaadi eest. 1997. aastal välja antud omanimeline plaatina staatusega album sai juba laiemat tähelepanu. See album võitis neile ka kahekordselt sekulaarse muusika suurima tunnustuse. Grammy auhinna kui aasta parim roposkval halvu. Plaadi suurim hitt kesmiit saavutas bändile popmuusika areenil väga suure tunnustuse. Sel aastal oli bänni David lärmeni, kuid Jay Leno vestlussaates ja paljudes hommikušõudes esinedes kümnete miljonite televaatajate ees. 2002. aastal ilmus järgmine album Divain diskannekt. Sellelt albumilt jõudsid mitmed laulud Billboardi edetabelisse. Paar aastat hiljem, 2004 läks bänd laiali. Kitarrist Mat Slacum lõi oma bändi solist, liin, äss andis välja mõned sooloalbumid. Mõned aastad hiljem, 2007 tuli Seczbens Landerwitšov jälle kokku ja juba järgmisel 2008. aastal ilmus nende esimene jõulualbum. Samal aastal esineti koos kristlike popmuusika suurkujudega nagu tša, Fley, Liilanud ja Sarogrova. 2012 ilmus nende uus ja siiani viimane album laast in Translation ja 2016. aastal esines ansambel sellises eksootilisemas kohas nagu Taiwanis rokkfestivalil. Lisaks oma loomingule laulis bänd kuulsaks kaks kaverit. Üks nendest šiga. Uus on inglise bändi la poolt esitatud 80.-te lõpus. Laul sai tookord keskpärase tähelepanu osaliseks, hoopis suurema hoo sai see laul sisse, kui Sekspensnanderwicza 1999. aastal selle uuesti esitas ja kui seda kasutati 2000. aastal 120 miljonit dollarit teeninud perefilmis. Snow Day. Kismi on pala, mida täna kuulete. Selline laulu nimi tundub väga popp olevat, sest lisaks tänasele bändile on samanimelise lauluga lagedale tulnud mitmed muusikud, nende hulgas näiteks Ed Sheeran ja Eesti laulul esinenud Karl Killing. Seczbens Lander Witcher esitatud unistav magusa poplaulu algus oli pigem tagasihoidlik, laul tuli albumil välja 1997, aga singlina alles aasta hiljem 98. Laul võitis filmiprodutsentide tähelepanu ja seda kasutati kahel korral seriaalis tausson kõik lisaks sellele ka filmis Schis hooldajat. 1998.-ks aastaks oli iga Ameerika teismeline laulu kuulnud raadiost TV-showst või filmist ja samal aastal jõudis Billboardi edetabelis teisele kohale. Järgmine aasta 1999 oli see lugu kõige mängitum hitt raadios 11. erinevas riigis, nende hulgas Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Jaapanis ja Iisraelis. Laulusõnade romantilised ja nagu ilmselt osad kuulajad aru saavad, tähendabki Smi suudlemit. Olen täitsa kimbatuses nende tõlkimisega. Minule meenutavad need mõnusad kirglikud sõnad Saalomoni kirjutatud ülemlaulu, mis kirjeldab väga luuleliselt mehe ja naise romantilist suhet. Mõned sõnad ma siiski tõlgina. Suudle mind öösiti rohelisel aasal. Suudle mind pehmel hämarikule juhiminud kuuvalguse rüppe. Minul on seljas see kleit ja sinul need kingad tooma lilleline müts ja läheme mööda rada, mis sinu isa kaardile märgitud. Suudle mind. Sixt tants, lande võitša, siis. Tänaseks ongi kõik, mina olen saatejuht Meelis Süld, soovin teile rahulikku paastuaja, jätkub. Järgmine kirikuelu on eetris taas pühapäeval kell 19, null viis. Kui jumal lubab, ja me elame kõike head.