Kirikuelu. On pastaja viimane pühapäev ja seekordses saates kutsun teid kaasa mõtlema nii hingehoidu kui ka perekonda puudutavatel teemadel. Paavst Franciscus kuulutas käesoleva aasta Püha Joosepi aastaks selle lihtsa mehe suurest südamest julgusest. Otsusest sõltus ajalugu. Jumalaema abiga Vasa kiriku kaitsja, kõigi tööliste kaitsepühak ja tema sõnum see on see, millest räägib meile tänases saates Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Kuidas toetavad aga hingehoidjate lahkujaid, nende lähedasi ja meedikuid, sellest räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla hingehoidja Katri Aaslav, Tepandi. Hannes Hermaküla aga tutvustab järjekordset kristlikku muusikut ning minu nimi on Krista taim. Soovin teile head kuulamist. Paavst Franciscus kuulutas kaheksandal detsembril möödunud aastal välja aasta, mis on pühendatud pühale Joosepile, ehk siis praegu on aasta 2021 on Püha Joosepi aasta ja meil on saates külas Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Ning tahakski kohe alguses küsida, et kes on kes, oli Joosep. Et temal on pühendatud terve aasta, temast teatakse nii vähe. Uues testamendis on tema kohta vähe kirjas ja ta tundub üks salapärane, kuid ometi ülioluline tegelane. Muidugi on väga oluline tegelane ja seda me näeme teda mitu korda uuesti ametis, aga ta ei ütle ühtegi sõna. Muidugi, kui ta oli elus, siis ta rääkis nagu, nagu IIA inimene ei hakka Malta piiblis ei ole ühtegi sõna. Joosepi poolt. Piiblis, et on palju, võib-olla, kes räägivad palju, aga teod ei lasta nii palju nagu sõnadele. Aga Joosep on just see inimene, kes ei reiki üldse piiblis. Aga samas tema teod on nii selged ja tähendusrikkad, et ma arvan, et ta muutub meile isegi südamelähedaseks tasapisi ja muidu semitama. Võib-olla tuletaksin meelde, on, esiteks Joosep muidugi on tähtis, sest ta on. Jumalaema püha Neitsi Maarja abikaasa Tansseegeli kohta täis sed arvasid, et ta on Jeesuse isa. Juhul ta on Jeesuse periza. See on, see on üks asi ja teine asi on see, et too oli, too oli, neid oli puusepp. Ja see on selline detail, millel on Kauma oma tehtsus piiblis, kes täpselt oli, igast oli noor, kasta oli vana küll, mõned traditsioonid näitavad teda kui vanainimene. Ma pean ütlema, et piibel selle kohta ei ütle midagi. Ja mulle tundub, et on loogilisem ja kata tunne härrassümpaatsem öelda. Et kuna ta abiellus vedanud noore tüdrukuga, sest tema ise oli pigem nagu noormees ja lihtsalt need vana traditsiooni, mis ütlevad, et ta oli isegi 100 aastane. Pigem selleks, et rõhutada seda, et Maarja oli neitsi, eks ole ka nagu peras Jeesuse sündi. Nad elasid Naatsaretis, ma olen seal käinud ja mõned aastad tagasi Nad vastasid nagu varemeid, mis vist olid mingis nagu käsitöölise töökoda. Asub praegu ühe kloostri territooriumil ja see töökoda on, on küll dateeritud esimesest sajandist ja muidugi seal ei ole kirjas, et Joosepi omaga. Aga lihtsalt peab teadma, et Naatsaret, kus elab praegu enam-vähem 40000 inimest, tolaialavataksed sari lasi 300 400 inimest. Ja, ja see, mis on selge, on see, et nii väikse küla puhul oleks raske ette kujutada. Et seal üks puusse, et võiks nagu normaalselt elada ja, ja elatada oma peret, ainult seal jäi nagu kohaliku tööga, mida temalt paluti. Teatud eksperdid ütlevad, et kohe Naatsareti lähedal ta 50 kilomeetrit tol ajal oli üks mingi uus linn Rooma linn, kui seal asi mittejuudid ja mille nimi oli Saforavus Safaris ja arvatakse, et toona lihtsalt Joosep käis päris sageli seal tööl võib-olla koos koos Jeesusega. Nii et seal on need kaks dimensiooni ühelt poolt see peremees ja pereinimene ja, ja teisel Potseesi tööline. Ja peab ka teadma, et kirikonna ütlesin, ta on uuesti avastanud. Joosep pid üsna hilja, esimestel sajanditel muidugi kristlased kõik teavad, kes Joosep oli, lihtsalt ta ei olnud võib-olla nii, nii oluline, SEST peab teadma, et ta eriti esimene sajanditel peaaegu kõik pühakud, Olimeetrit, märtrite Ehypuš, ütleme niimoodi. Esimese sajanditel on muidugi nii palju mõjutanud kristlasi, SMS esimesse sanditajaleta. Et nende jaoks sageli sius, pühadus oli zürii kõige märtarlus. Aga muidugi peras, nagu sajandid läksid edasi ja hajutas 10.-st sajandist just hakati uuesti rääkima ja rohkem Joosepist. Paljud kirikud said Dianale pühendatud näiteks Eestis. Vähemalt katoliku kirikute seas on üks, üks on pühendatud Joosepile, son tuliku kellegi Ahtmes pididega surgi rikaga. Luuldan pühendatud Joosepile. Oli terve Euroopa ja üle maailma on on päris palju temale pühendatud kirikuid. Teda peetakse vist ka kiriku kui sellise kaitseks patrooniks. Kas siin taga ei või olla see, et kui natukene seda püha perekonna lugu tuua meie aega, siis ta on justkui jumalaema päästja, sest kui ta ei oleks Maarjat oma naiseks tunnistanud, oleks maarjakividega surnuks visatud. Protsessi jõe ja ja see on üks ja tegelikult on kaks mõtted, mida ma tahaksin natuke ärandada Joosepi puhul. Sest tegelikult Joosep on üks väheseid nagu nimesid või pühakuid, kellel on kaks püha aasta jooksul igal aastal mitte ainult üks nagu tavaliselt püha Filippus, kolmas majja ja kõik, vaid kaks, üks on, oli siis 19. märts, see on Joosep kui Eli kassa, kui pereinimene ja teine on esimene mai, son, Joossed, kuid tööline ja see, see töö ja konkreetset töö pühitsemise asi. See on just midagi, midagi riik on, on avastanud, ma arvan Joosepi puhul võib-olla viimastel sajanditel. Sest üks asi, mis on selge, on see, et töö kui identiteet on Joosepi puhul üsna tekstist annab ja see tuntud kui, kui puusse, et Jeesus ka või kui ta on tuntud kui puusepa poeg. Nii et see puusepa identiteet oli reaalse nagu osa nende elust. Kristlaste jaoks on, aga seda, et töö on, on ka osa inimeste identiteedist ja inimeste kutsumisest saanud selline idee, mis sai, oli tega uus kristluses näiteks see mõte, et inimene oma tööga kuidagi täiendab jumala loomingut. See on selline mõte, mis on, mis on juba. Vanamees oli juba kiriku kuidas seda kirikuisade seas, võib-olla protsestantluses, protestandlikes kirikutes pärast reformatsiooni on ka olnud üsna tehtis ja disvõibolla luteri kirikus ka eriti reformeeritud kristlaste seas, seda annab nagu Calvinistides seas. Meil on testis see asi, et inimene peab tööd tegema. See oli Perasetseli tööga, ta nagu viib lõpule, võida, täiendab jumala loomingut ja siis ta kuidagi ta saab olla jumalale meelepärane. Katoliiklaste jaoks on see, see aspekt on ka olemas. Pluss et meie jaoks inimene Snap iga inimese töö. Ta jändab mitte ainult jumala loomingut vaid ka Kristuse lunastustööd. Mingil määral töö päästab siis muidugi ei tohi, kas oli ka liialdada, kas see tuleb sellest, mida Paulus ütleb Koloslastele? Kui ta ütleb. Ma täiendan oma lihas, seda, mis puudub Kristuse kannatustel. Muidugi kristlase jaoks Kristuse kannatused ei saa kunagi puudulikud, sest ta Kristus on jumal. Aga ma ütleksin nagu igas peres, eks ole. Kui pereisa töötab aias näiteks oma aias kuid tal on väike laps kõrval, siis muidugi isa oskab kõik teha palju paremini kui väike laps. Aga siiski on ka normaalne, et jätab midagi tegemata, nii et väike laps saaks issa ikka midagi teha. See on sama mõtte megi meie tööga muidugi jumala perspektiivis, kui jumal on, on loonud kõik ja, ja need kõik galaktikad ja, ja need mustad augud ja, ja need kõik tähed ja nii mis on abivalmis, võiks nii palju tõmmata tema tähelepanu, kindlasti mitte iseenesest meie meie töö suurus, vaid pigem kuidas meie, meie, millise armastusega meie seda tööd teeme ja kuidas me oskame seda just pühenduda jumalale mitte nii, et töö oleks iseeneses ülitähtis oma olemusse teras, vaid just selle meeleolu perast või nad ei mõtet Pedas millegagi täita oma tööd. Ja ma arvan, et seetõttu minu meelest Joosep Bondliga kaasaegne pühaks, sest me elame sellisel ajal, kus tööiga inimese jaoks on väga tähtis. Ja üldiselt inimesed annavad tõesti endast parimat tasandil, võib öelda, et meil ame sellel perioodil inimkonna ajaloos, kus tööl on kõige suurem tähtsus võib olla või jossa inimeste elus inimested realiseerivad ennast palju töö kaudu. Ja seetõttu ma arvan, et selline pühak ja siis see on olnud mitte märter ega kuningas ega kuninganna, iga munk või Vaita tööline, tavaline mees, tavaline mees ja sama viga testist. Ei, ülejäänud mingi selline kõrvaline asi nagu hingeelu kõrval vaid see on iga inimese jaoks nagu reaalne ossa kristliku kutsumuse tolline osa. No üks asi ja teine asi, mida te ütlesite ja muidugi on ka Joosepi nagu teine dimensioon, võib-olla et on peremehest, on abielu inimene ja olgu see abielusuhe on natukene, oli natukene eriline, jaga aga don reaalne abielu. Ja ma ütleksin, et seda meie näeme väga hästi. Muidugi evangeelium missariti Püha Matteuse evangeeliumis, Joosep oli tavaline inimene, tema soo oli asutada, luua oma perekonda nagu kõik noored inimesed tahavad. Ja, ja, ja seetõttu abielluda Maarjaga. Ja siis tuli välja, et nadi Autab last ja Joosset ja saab teavitada ei ole selle lapse isa. Samas ma arvan, et tema reaktsioon näitab seda, et ta ei Ei kahtlustanud reaalsed Maarjat. Lihtsalt sealt on, näed midagi? Tähendad annab ta ei mõelnud, et Maria oleks teda reetnud või? Ei oleks olnud truu. Ta tundis seda vist liiga hästi, selle jaoks, aga ta näeb, et seal on midagi, mida ta ei oska seletada ja millest ei, oli osa. Siis ta otsustab siis taganeda, võib-olla sellest loost. Aga samas ta tahab kaitsta oma oma naist. Mariot, keda tariaalsed armastas ja nagu tegid teateid laiali. Muuseas, see seadus oli karm. See tähendab, et kui naine oli abielurikkuja, kui ta oli abielu rikkunud siis see karistus oli see. Teda visatakse surnuks kividega. See oli semis, ootas Maarjat. Sest see oli seal aial, kus räägime tegelikult palju, näiteks vägivallast on ka kodus, vaid selles, et kuidas sageli ajaloos ka ajaloo jooksul, et mehed ei ole alati nagu austanud või respekteerinud oma naist, nii nagu nad oleksid pidanud roomaaial näiteks Roomas, suur tsivilisatsioon, aga ruma ajal naine oli oma mehe omand. Ta on seal samal ajal kui Joosep Abirus, Mariaga, siis Rooma naine, olgu ta aristokraat või mitte, aga igal juhul ta oli oma mehe omants ja mehel oli enam-vähem elu ja surma õigustama peale. Seetõttu ma arvan, et see on ka väga ilus eeskuju, mida annab Joosset. Kuid ta püüab kaitsta oma naist ja püüab vältida seda, et tuleksid nagu sellised halvad asjad. Nariale, Mariaga juhtuks midagi halba, Joosep on inimene, kes hoolib, ta hoolib oma Ma naisest, ta hoolib ka oma Jeesuse eest. Ja see on ka teine täna see olgu, tema arvas, et ta loob oma peret ja tuli välja, et siis hoopis tuleb, sünnib massi ja tema peres ka, võib-olla pärast seda ta arvas, et aga vähemalt kui mul on messija, kes kasvab peres, siis seda tähendab mul on vist ees suhteliselt kindlustatud elu äsja, et midagi halba ei saa juhtuda, aga, aga hoopis vastupidi, ta peab minema pätlemaid, Salla, Jesus sünniks sapi rast, kuna nad tahavad teda tappa Messijad, siis ta peab põgenema tööle välismaale. Ja ta jätab naha kõik oma kliendid ja Puusepa jaoks muidugi see klientide sante madara Assad, nii et minna kuhugi mujale ja alustada just nullis peale. Siis on raske. Ja, ja kui ta peab muutma Ma oma plaane selleks, et ütleme oma perekonnaliikmete heaks siis ta teeb seda, ta oli, et kaugele ta läheb, sinna, kus nad räägivad, täis keelt seal Egiptuses, kus need juudid on pigem nagu immigrandid jalgu, mitte nagu kohalik inimesed ja, ja seal ta, ta püüab siiski hoolitseda ja teha, et Marial Joosepil oli eksam ja ilu. Kas sealt on ka see, et kopti kirikus peetakse Joosepist väga lugu ja võib-olla isegi rohkem räägitakse kui ütleme siin Lääne kiriku pool katoliku kirikus või viieteistest? Ja äsja kanali, kuigi, nagu ma ütlesin, juba vähemalt 10.-st sajandist alates lääne kirik on väga palju ja taasavastanud Joosepit ja veel rohkem aadress, kuid kuidas kümnendas sajandis näiteks võib-olla raadiokuulaja ei tea, kõik seda Kanadas, Kanada kirik, kel on aga Kanada kristlastel, on teatud ajaloolistel põhjustel, aga on, on väga suur tähtsus Juss Joosepil, et need, mis on eliit, kes sinna läksid kuidagi hinnad eriti just toitusid. Joosepile Aga optid jana ma tean ja, ja Kairos ja, ja, või Kairo lähistel on see koht, kus traditsioonide järgi elasid Joosep, Maarja ja, ja Jeesus ja seal on kirik selles kohas nagu alati, kas, kas nad elasid päris sealt või kuskil seal ümbruses. See iseenesest ei ole nii oluline, tähtis on teada, et seal nad olid ja sellest ajast peale ei muidugi see kopti kirik, mis on viga ega vana kirik ega vana. Et nad on alati hoidnud seda mälestus ja seda tänulikkust ka. Et Joosep tõi neile. Ja, ja tänu Yospile just nad jõudsid sinna, kus nad elasid, mõned aastad meie ei tea täpselt, kui palju, aga see Joosepi mälestus on. Ma olen haige, õiad Räikkinud koptidega, tähendab Egiptuse kristlastega ja elav. Ma arvan ka, et seal muhameedlased respekteerivad väga palju seda kohta, sest olgu et neil on muidugi väga erinev arusaam asjadest, aga siiski nad Jesus ja Maarja ja Joosep pomm kaussaanlande religioonist. Sõltumata sellest, kas nad elasid päris seal nagu selles kohas, kas on nagu kogu puududa just varava kristlusega. Öelge, kui nüüd on see aasta on pühendatud Joosepile, siis kas on põhjust sel aastal mõelda pelga sellele väikesele aspektile praegu, kus ütleme noh, Eestis vähemalt, või siin Lääne riikides on väga palju on perekondi, kus ongi kasuisad sõna otseses mõttes ja nende rollist üldse, et mida see tähendab olla kellegile kasuisa ja kasvata teda kui oma last teadlaseta võib-olla ei ole siin veel ei ole sinu laps. Et mis koht sellel on või sellel mõttel üldse sellel aastal? See aasta kirikus on pühendatud Joosepile just. Eriti vähemalt ma olen lugenud, tase on Ciscuse kirja sel teemal, mis tuli, mida ta on seal ja detsembrikuus eriti seoses isadusega ja ta ta ütle seda, et me oleme sellises maailmas, kus lihtsalt kipuvad kaduma kus kaovad eras sageli ja seetõttu on, on sageli selline isaduse puudus. Ja seetõttu ma arvan, et muidugi Joosepi Asta on, on tähtis mitte ainult meestele, aga võib-olla eriti meestele noormeestele ka. Ei no ta vastaksid seda, et olla iso. See on kutsumus, son, elu valik. See ei ole lihtsalt, et sa oled, et nii palju kui haiga, kui sa suudad naise kõrval, kui ta sünnitab ja kui ta kasvatab, vaid see on tõesti hoolivus on tõesti jäneseandmine teistele. Ja nagu te ütlete, vahel elu teeb tõesti, et keegi on. Aga suisa mis sai, oli kunagi väga kerge olukord, eks ole. Ükskõik millistes, kuidas selle asjaoludes keegi on niimoodi saanud kasuisaks ühes peres. Aga see tähendab lihtsalt seda, et mingil määral ta võib vaadata rohkem Joosepi eeskuju poole ja möelda, et. Ma võtaksin hoolitseksin nende laste eest nii nagu nii nagu Joosep tegi Jeesusega. Üks asi, mis on, mida ma puudutasin, on see, et Jeesus oli tuntud juskui Puusepa poeg ja juutide seas see kuidas töö, kutsee või töökutsumuse üleandmine isalt pojale oli väga oluline moment, soli nagu Omaid identiteeti nagu üleandmine. Ja seetõttu see ei ole väike asi. Et kuigi Jeesus ei olnud bioloogilises mõttes Joosepi poeg. Aga ta oli tuntud kui puussepa poeg, seda nabita jossa poliideta võtnud täiesti täiesti omaks, aga, aga see võib ka tähendada seda, et tõesti oli, oli väga suur usaldus ja ma ütlesin, et selleks, et hoolida. On vaja vaielda, oleks reaalne, kus saldus isa ja poja vahel ja see on see, mida meie näeme Joosepi puhul. Ja igal juhul ma arvan, et meie aial, kus kogu aeg kuulen inimesi, kes kurdavad, aga ütlevad, aga vaadake, et isasid enam praegu ei ole. Emad teevad kõik. Siis sa enam ei ole, et on. Et meie vajame eriti Joosepist. Kui uluklõigu Joosep iste püha perekonna perepeast rääkis Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Aasta on olnud keeruline Põhja-Eesti regionaalhaiglas on neli Covid haigete osakonda kus lisaks meditsiiniliselt poolele on võimalik saada ka hingeabi kõikides regionaalhaigla korpustes. Nii mustamäel kui hiiul. Helistasin PERHi Hiiu kor sellesse, kus töötab hingehoidjana sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja küsisin, milline olukord on võrreldes eelmise aastaga. Ja kui Keeruliseks kõik on läinud. Plaanilise ravi vähendamisega osakondades töötavad uued kollektiivid, õed, hooldajad, arstid paigutuvad uutes osakondades, inimesed tulevad, ka, väljastab piiramiidki kõrgkool, kes, kes on selline turbulents, kui ma ütlen, ta pidi selle termini, et on hästi tugev ja samas on ka selge, et pikalt juba kestnud juba terve aasta. Et on tunda eesliini töötajad väsimust, hingehoidjana mõtlen, mis meie töö on mitte ainult meie haiglas, ka teistes haiglates, aga hooldekodudest, et mul on hingehoidjad. Meie üks väga suur osa tööst on ka olla personal inimeste jaoks pisin, töötavad olemas. Aga kuidas te neid inimesi saate toetada, millega te neid aitate, kuidas leida need õiged sõnad või või lähenemised, et kui on haige, siis on tal vaja, teisisõnu, kui on lähedane mõne haige oma, siis teisi ja samas ka personal, et. Iga inimene, kellega me kohtume, kellega me vestleme, on ju erinev. Ütleme, inimene, kes on haigevoodis, sõltub ju ka sellest, millises seisundis ta, kas ta on tervenenud, on ta pikaaegne haige. Nii on ka lahkuma, ta suri. Nii et need on nii erinevad vestlused, nii erinevad hingehoidlikud lähenemised, et ja kui me mõtleme, Covid haigete kui nad on väga raskes seisundis, nad on ju hingamisaparaadi all ja nii-öelda masinate küljes ja, ja mõned on ka teadvuseta, nadi üldse ka suhelda. Et mis on see hingehoidlik vahend, siis sellel kuul mingi palve kohalolu, tema juures olemine, tema kõrval olemine. Kui inimene saab rääkida, siis on inimese juurde minemine ja millest me alustame, me alustame ikka sellest, et kes see inimene on meie teda tundma õppida, mis on tema vajadusel. Lihtne küsimus, kuidas te ennast täna tunnete? Või et kuidas te magasite sealt hakkab mu vestlus pihta ja me alustame tihti väga selliste Molmelist, et mõnikord on, vajab telefonilaadija seina, teinekord on kadunud nii nagu meie elus. Me näeme inimest, kes vajab abi, vajab kõrval olemist, vajab vestlust, vajab südamelt ära rääkimist ja vestluse käigus selgub, et inimene vajab tema mured ning sellisest plaanist, mis on tema mured vaimses plaanis. Kas ta on religioosne inimene, on tal mingisugused materiaalsed mured, siis me saame sotsiaaltöötajad kutsuda paratiiv ravi, selline kompleksne oleme kõik hingehoidjad, Bergqvisti, operatiivravikeskuse töötajad. Siis me vaatame nagu tervikut, inimestel on terviklikult vajadusel füüsiliselt, sellega tegelevad arstid-õed-hooldajad. Vaimselt. Sellega tegelevad psühholoogid hingehoidja ja on sotsiaalsed. Sotsiaaltöötajad tegelevad nende teemadega. Aga kas on siin vahe ka, et kas on hingehoidja või psühholoog mis on nende kahe vahel? Hingehoiu lähtepunkt on kristlik. Me lähtume kristlikust sõnumist, pühakirjast ja siis ka bioloogilisest väljaõppest. Mis ei tähenda, et me missioneerime inimese juures alati lähtuma inimese enda usus, tundata siis budism või ta on moslem või on ta üldse agnostik või ka teist. Ehk siis eitab igasuguseid materiaalse maailmaväliseid jõude. Me lähtume inimesest kui tervikust, kellel on tervikvajadused. Lähtume inimese enda usust. Mis on siis, ütleme, ka hingehoiuteravik on see, et iga inimene Spirituaalne lähenemine, ühesõnaga me püüame jõuda inimese hinge tuuma, mis on see, mis teda toetab, mis temale hingerahu annab. Mis on see, millega inimene hingab inimhinge sügavamad vajadused ja sealtkaudu saame aidata inimesel leida vastuseid oma elu rasketele küsimustele, leppida oma elu-olukorraga, leida uusi lahendusi, leida uut hingamist, on see siis mingi haigusest tulenev kriis, on see? Ega hingehoid ei ole ainult haigla ju teemaline on see rekriisid, on need laste ja vanemate vahelised suhtekriisitöötajaid, nõustame k tööstri või läbipõlemise olukord. Teistpidi iga psühholoog omamoodi, ka hingehoidja ameti poolt mitte. Iga hingehoidjad on omamoodi ka psühholoog, tegeleb inimesed sühega, inimese hingega, meie vahendid, need meetodid on teised. Te olete seda tööd teinud juba jupp aega. Öelge, kas kooruvad inimestel välja ka haiglaoludes olles teatud küsimused, millele hakatakse siis vastust otsima või või mille üle hakatakse alles siis mõtlema, kui võib-olla on mingi õnnetus tabanud või ootab ees kas siis lahkumine lähedase või, või miks mitte vendav. Ühed inimlikud küsimused raskuste ees väga raske haiguse jooksul või ka aru saades, et maine elu ei ole enam pikk. Tallinn endale teadvustab oma olukorda oma elu-olukorda on ikka see, et miks see juhtus, miks mina, kui on noorem inimene või siis, et midagi on elus valesti tehtud. Et miski on põhjustanud selle inimlik tahe saada asjadest aru, mis oli juhtunud, miks on juhtunud ja, ja kui on need küsimused esitatud ega nendele ju päris vastuseid, selgeid üheseid vastuseid ei leia, aga tähtis on see, et inimene saab need küsimused välja rääkida. Tahad ka välja nii-öelda mõnikord vaja välja Nuka needsamad küsimused ja, ja leida viska hingerahu selles raskes olukorras leida leppimise muutustele raskes olukorras. Muidugi need küsimused. Inimene. Ja, ja mis minust järele jääb, Urmo ja lahkub ja teevad haiget tegevat teemal ja, ja ei julgeta rääkida, juurika suunas mõeldagi. Kuigi inimene, kes ise on lahkumast, tahab meid rääkida ja nii et see on selline keeruline olukord meie tänasest siis kultuurimaailmas või meie kultuuri mõtteviisist. Et surmast rääkimine oleks justkui tabu. Aga iga inimene, kes saab teada oma raske diagnoosi juba teadvustab endale, et ta elu on ajalik. Et see ei ole igavene. Elu ei pruugi enam nii pikk olla, kui ta lootis, arvas, kujutas ja ikka need elu põhiküsimused, mis on eluväärtused, mis ma olen elus teinud. Eksistentsiaalsed küsimused tulevad raskustest esile. Raskused on ka meditsiinitöötajatele, kes peavad iga päev teiste valu ja haigustega kokku puu, et mismoodi te neid saate lohutada või, või aidata, et nad püsti püsiks, ikkagi. Sest see on ju ka raske, kui sa näed kogu aeg kannatusi ja mõningasi, sa saad leevendada ka teistega, ei ole midagi peale hakata. On selline kogemus mul, et kui on raske tasakaalu, kus ma paratamatult ringi hoidjanaga toimetan ja, ja inimestega räägin, on, et inimene saab oma selle. Ma nimetan siis kaastunde, väsimuse, oma kaastunde, emotsionaalse seisundi, mis ei luba enam teda hingata, ei lase olla, ta saab selle välja rääkida ja me saame seda koos vaadelda, saame otsida põhjuseid, kuskohast on see distants aidata tava ja aita ja vahel ära kadunud. See võib olla mingi põhjus, mis inimesel endal on, elus on sarnane juhtum, tekib mingit avastamine. Et ikkagi see piiri tunnetamine, mina aitan ja mina olen see, kes on siinpool ja ma olen Impalkiline, ma mõistan selle inimese olukorda, et see on üks osa professionaalsusest aitaja, professionaal muidugi ka omaenda ressursid peavad olema piisavad, et kas suudaks aidata. Olen ma ka ise vaimselt hingeliselt terve. Istud asjad kasvõi puhanud, hästi maganud, söönud korralikult ja seal peab olema ka endal tagala, kus säärast mahla, et ja, ja et need asjad ja siis üks asi on see vestluse teemad, kus noh, on ju hingelt ise tulevad rääkima või ma näen, et keegi on aga nii-öelda asendunud. Me hakkame sellest rääkima ja me hakkame otsima ka neid lahendusi, mis aitavad iseennast jälle taastada, et ta suudaks minna inimese juurde, kes vajab abi, teine on regionaalhaiglas, teen, ma teen ka kuulutusi, puhma ja leinateemalisi koolitusi, see on üks kindlasti meditsiiniosa hingehoidlikult psühholoogiliselt osata toetada neid, kes abi vajavad ja toetada ka iseennast. Ja kui me ise hakkame mõistma, mõtleme läbi, mõtleme lõpuni suhte Burmaga leinaga, vain ta kurbusega sealtkaudu, me hakkame ka ennast aitama ja sealtkaudu hakkame mõistma need, keda me aitame, et, et kuidagi see on selline omavahel hästi seotud. Kui ma paluks teil natukene üldistada Katri Aaslav-Tepandi, siis mida te soovitaksite või mida te ütleksite inimestele kes oma igapäevaeluski tunnevad, sellist väsimust, võib-olla kurnatust natuke nagu hing oleks haiged, et mida teha? Võib-olla lihtsamad asjad, mis mind ennast, kui ma olen tundnud, et mu hing on haige ja, ja ma olen väsinud ja ma ei jaksa enam see, et ma olen leidnud inimesi, kellega rääkida sellest, kui sa räägid juba lahti oma mure, probleemi, oma valu laevat. Ta mõtestata nagu endast eemale ja sa võid hakata seda käsitlema. Muidugi, esimene asi on see, et me üldse taipab, et me abi vajame. Siis on suurepäraseid Lyndon ennast alati aidanud head raamatut, mis puudutavad neid hingelisi küsimusi, pidi sõitma õppi kellelegi raamatu järgi elama. Aga ma raamatu abil, kes on inimesed, saab lahti kirjutanud psühholoogilisi inimsed, probleeme. Et ma selle raamatu abil mõtisklen enda üle ka, ma vaatan enda sisse ja, ja, ja hakkan avastama endalt, mis toimib. Enda teadvustamine, aga väga lihtsad asjad, füüsiline tegevus on, on üks kõige paremaid trankvilisaatorid on kõndimine, jooksmine, rattasõit, aiatöö. Isegi toa koristamine mõjub hästi. Kõik, mida me teeme, et me saame oma käte ja jalgadega koguma kehaga, saame liikuma, saame välja oma sellest omaenda ängist, omaenda painest ja suhtlemine, suhtlemine oma lähedastega, sõpradega ja püüda kuulata, mida nemad räägivad, et mõnikord aitab ka see, et ma teen oma silma lahti teiste inimeste murede ja probleemide nägemiseks avastan, et minu probleem ei ole veidi suurem, avastan, et mina ei olegi kõige viletsam, minu olukord ei ole kõige hullem. Niimoodi siis muidugi on olemas ju ka väga palju eneseabi, aga selliseid tehnikaid hingamisest on siis main full, Nessi ehk teadveloleku tehnikad. Meil on kõik aitavad, jooga, need on lihtsad asjad. Et kristlasena ütelnud ma palvetamine, meditatsioon palvetades ning oma tuppa, pange uks kinni, nii nagu piiblis on kirjas, mõelgu seda, mida ta igatseb kõige rohkem, mida ta tahab, ega see, mida ta tahab, on plussmärgiga. See, mida ta tahab, on miinusmärgiga. Ja mis on see, mida ta vajab vajab ta liid, lõugama soov ja palve oma südame, kõige salajasemaid mõtteid. Noh, ütleme siis jumala, et kõiksus, et kuidas kellelegi usk on, kuhu ta selle annab, kellele ära annad, selle ära käest ja ta on mõnes mõttes vaba. Vaatan praegu nüüd ka oma hingehoiutööd vestlusi tagasi seal inimestega räägitud, üks väga suur asi inimese elus on andestamine tänulik. See on see, et, et kui mul on kellelegiga mingisugune kana kitkuda või meil on mingisugune, kas on meie vahelt läbi läinud, võib, mul on mingi suured Kang, nagu ma mäletan seal nagu, nagu Kangondlikus hingesid ei lase nagu vabaks mind ikka tuleb paha mõte peale. Et sa tõesti andestab talle ka südamest sõnadega mõttes ja kui julged, siis ka ütled talle, et ma olen sulle andestanud, ütlen, ma ei oota. Et tema ise tuleb või kuidagi keegi tuleb ja teeb mulle tänulikkus hästi tähtis asi, iga õhtu ja hommik ärgates tänada, et öö on möödas ja hommik algab ja õhtul magama minnes tänada, päev on möödas ja puhata. Eeldus on elu hea, see meeles hoida, see aitab ka pigi selle raskusega toime tulla, et kui me hoiame kogu aeg selle hea endale silma. Hingehoidmisest ja hingehoidja tööst rääkis Katri Aaslav-Tepandi Põhja-Eesti regionaalhaigla hingehoidja. Nüüd aga läheme edasi muusikaga ning õige varsti tutvustab Hannes Hermaküla järjekordset kristlikku muusikat. Täna olen parasjagu elevil, sest saan tutvustada ühe oma lemmikstiili prograja, roki tuntumat tegelast. Nii ilmus, on BNS-ist pärit Ameerika laulja muusika, laulukirjutaja. Ta kasvas üles Los Angeleses muusikalembelises peres. Hakkas viieselt mängima klaverit ja üheksaselt kitarri. Kahekümnendates eluaastates, kirjutas ta. Kaks muusikali üritas Los Angelesis muusikuna tööd leida. 1992. aastal asutas ta koos vennaga progressiivse rokiansambli spak Bird ja avaldas albumi, mis sai päris hea vastuvõtu osaliseks, kuid sellegipoolest oli mossil majanduslikke raskusi. Venna soovitusel läks ta Saksamaale, kus ta mängis pubides. Spock Yoidi populaarsus kasvas 90.-te lõpuks või neist saanud edukas progressiivset rokki viljelev ansambel. 1999. aastal ühines ta friim Tiieti bändi looja ja trummari Mike Bortnoiga Flaureuttingsist pärit roin Stoltiga ja Marylianis mänginud biit Sheva baasiga, kellega koos loodi super grupp Grans Atlantic. See bänd on avaldanud neli stuudioalbumit ja kontsertalbumeid erinevatest ringreisidest libina, meloodika, laevi, neurot ja nii edasi. 2002. aastal Saniel moosist kristlane. Varsti pärast seda lahkus ta Spock pirtsist ja alustas kristliku roki soolokarjääriga, andes välja hulgaliselt progressiivse rokiplaate, mis rääkisite uuest usust. Ta leidis, et seda ei saaks seda bändi kuuludes teha. Siiski olnud lahkumises boksist ja transländikust moosile lihtne otsus ja ta palvetas sellepärast mitmeid, kuid. Ma ei teadnud, kas tema fännide plaadikompanii jäävad talle pärast nii suurt muusikalise suuna muutumist ustavaks. Lõpuks mossil piisavalt austajaid, kes tulid kuulama tema muusikalise sõnumeid. Kuid enne seda oli muusikul pike raske periood, milles ta kõneles 2003. aastal välja antud duubelalbumil. Testamani ehk tunnistus. See oli tema esimene sooloalbum ja võimas vaimne deklaratsioon pärast Spockist lahkumist. Kunstilise taseme poolest oli teste mõni võimas saavutus, kus mors kirjutas arranžeerija produtseeris ja laulis ja mängis sisse enamik instrumente. Multiinstrumentalistina mängib ta kitarri, klahvpilli kui ka laulab. Plaadil mängivad kaasa keril Imre Kansasest ja Mike Bootnaid Winfieterista. Nii sekulaarne kui kristlik ajakirjandus nimetasid Desdomani üheks parimaks progressiivse roki albumiks tollel aastal. Üheks peamiseks põhjuseks, miks Niil moosist kristlane ja millest aga räägib oma teisel sooloalbumil Desdomani kaks oli see, et kui sündis tema tütar Cheida, avastati tal südames auk, mis nõudis tõsist südameoperatsiooni. Laps oli pideval jälgimisel, et näha, millal saaks beebit opereerida. Neil morss oli ise samal ajal Euroopas esinemas. Kui aga ühel kiriku koosolekul palvetati moosi tütre eest varsti pärast seda, kui morss oli hotellis saida hilja õhtul naiselt Chirvilt kõne Tšveida oli saanud terveks. Aug südamest oli kadunud, mistõttu operatsiooni ei olnudki enam vaja. 2004. aastal avaldab moos uue albumi, kus mängib kitarri virtuaalse fill kiigi. See album One kõneleb inimese suhtest jumalaga. 2005. aastal avaldas Moskaks kristlikku albumi. Samal aastal ilmus kristlik album küsimärk, mis räägib jumala telgist kõrbes ja südames. Sellel albumil ei kaasaga Chenesest tuntud ja Tallinnas esinenud Steve Hackett. Paar aastat hiljem andis ta välja albumi soola scriptora, mis kõneles Martin Lutheri elust ja võitlusest ja korruptsioonist keskaegses kirikus. Samal ajal jätkas ta esinemist koos ränset ländikuga ja lõi veel kolm uut bändi. Jelo määra kastavaid, mis oli tribuut biitlitele ja ka bändi nimi pärineb biitlite laulusõnadest. 2012. aastal andis ta välja esimese albumi bändiga Flink halos 2014. loodud ansambel Daniel moos. Bänd andis välja esimese stuudioalbumite grand eksperiment. Kui morsilt küsiti, mis on tema muusikaline eesmärk vastaste nõnda. Minu eesmärk on teha lihtsalt seda, mida jumal tahab. Ma usun, et inimesed saavad sellest midagi head, et nad leiavad oma tee jumalas läbi selle, mida mina teen ja et ma saan olla neile abiks, aga mina ei tea, kuidas see kõik lõpuks välja tuleb. Sa ei tea, mida jumal täpselt teha tahab, kui ta paneb sulle mingi asja südamesse, sa võid mõelda, okei, ma teen seda, et siis äkki saan ma sellega, võite inimesi usule ja see oleks muidugi imeline, aga võib-olla püüab tema võita ühte muusikud bändis. Võib-olla on eesmärgiks ainult ühe inimese julgustamine aitamine. Nii et see ongi minu eesmärk. Mosson, pühendunud perekonnale, naise Chiriga on tal kasupoeg, Chart, poeg Will ja tütar, Cheida Niil morsi muusika valimisega olen omajagu hädas, sest progre Rockilikult on osad tema laulud lausa paarikümneminutilised, nii et meie saade saaks enne otsa, kui laul lõpeks. Tegin kompromissi, valisin kümneminutilise pala laev ehk uuesti. Elus tema 2015. aasta albumilt The Experiment ehk suur eksperiment. Laulusõnad on samuti pead oma etteteos mõned siiski tõlgina tena liikumas, sest inglite armee kuningas on tulnud, et surnud ellu tuua ja lüüa pimedus valgusega. Nüüd ma tunnen, et olen taas elus, lasen end tuulel kanda. Jah, ma olen taas elus, ei vaata kunagi tagasi, kust ma tulin. Ma näen valgust, mis põleb mu hingest. Ma olen valgust ja ma tean, et pean edasi minema. Niil moos ja laevegi. Head kuulajad ja selline sai tänane saade helirežissööriks Maristomba, mina olen Krista räime, soovin teile kena pühapäeva.