Kirikuelu. Millised olid esimesed varakristlikud kirikud, kuhu, kuidas ja millest ehitati? Teeme väikese rännaku Rooma koos Eesti kunstiakadeemia õppejõud, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randlaga ning Hannes Hermaküla tutvustab ka seekord järjekordset kristlikku muusikut. Minu nimi on Kristo taimi. Kuuleksid. Millised olid esimesed varakristlikud kirikud, kuhu ja millest neid ehitati? Plaan on teha väike ajalooline ekskursioon igavesse linna Rooma et teada saada, mida märgata ja tähele panna vanades pühakodades, kuidas leida moodsas keeles öelda taaskasutust ja kuidas ära tunda erinevaid ajastuid, mis on siis ühte hoonesse võib-olla kokku kogutud ja mis räägivad palju rohkem, kui esmapilgul tundub. Ning olen palunud tänasesse saatesse külla Eesti kunsti akadeemia õppejõu, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli randla. Tere. Tere. Öelge palun õnnelik, kui palju me üldse teame sellest perioodist kirikuarhitektuuris, mis jääb sinna aega kuskil 1600 tagasi või, või sinna aega, kus Constantinus Suur ütles, et ja kristlus on lubatud ja kristlasi enam taga ei kiusata. Natuke ikka teame, et võib-olla, kui alustada natuke varasemast veel sellest, et päris Kristuse eluajast ei tea ju kirikutest mitte midagi või et see, mida me kristlikuks arhitektuuriks kunstiks peame, et see tegelikult tekib aja jooksul ja tõepoolest Constantinus aeg, ehk siis neljanda sajandi algus on see, kus meil on juba millestki midagi rääkida. Ehk et me juba natuke teame sellest tõepoolest siis piss. Elina avalik kristlik arhitektuur ja kunst oli, et katakombides natuke varasemast muidugi ka juba teada ja meil on teada, et enne seda, kui Constantinus, siis Christian, sest talle loa andis oma kirikuid avalikult ehitada. Et olid kodukirikut, et kristlased kogunesid ju varem ka kuskil, aga nendest ei ole peaaegu mitte midagi järel. Hakkas nende märke võib veel leida näiteks Roomas kõndides, et mõnest kodukirikust või, või rikka inimese majast on saanud kirik. Praegu jah, noh, koha, et põhimõtteliselt on, on teada või vähemalt mõned nendest kohtadest teada. Aga Roomas endas praktiliselt ikkagi füüsiliselt alles peaaegu mitte midagi ei ole. Et pigem on siis ja selliste arheoloogiliste varemetena ja väljaspool Roomat. Aga iseenesest jah, et miks see nii on, on mitte see, et keegi oleks tulnud ära rüüstanud need kristlaste kodukirikut vaid nende kohtade peale ja väga sageli tõstes oma koha peale ehitati hiljem siis suurem uhkem kirik ja seega see jõukus ja edu on pigem olnud siis see, mille pärast Neid päris varasid kodukirikuid enam alles ei ole. Aga millised võiksid olla need kõige vanemad, mis on säilinud ja kus on ka võib-olla näha seda, et mismoodi siis eelnevad ajastud on sinna kirikusse sisse? Teatud neid kirikuid Roomas on muidugi üksjagu ja kui mõelda selle päris alguse peale, et tõesti kontsert tiinuse ajal, siis neljanda sajandi alguses kuskil siis 315. aasta paiku, 320. aasta paiku, kui esimesi kirikuid päris funktsionaalset selliste kirikutena ehitama hakatakse. Et need esimesed kaks suurt, mis panid aluse ja tegelikult ka kogu kiriku ehituse traditsioonile olid muidugi Vana-Peetri kirik Vatikanis millest paraku tänaseks tõesti mitte midagi maa peal järel ei ole. Ja just nimelt see Peetri kirik, mida me täna seal näeme ja mis on ju tõesti väga, väga suur ja uhke on ehitatud selle hinnaga, et esimene varakristlaste oma neljandast sajandist maha lammutati ja maani maha lammutati, nii et seal on tõesti ainult natuke arheoloogilist materjali, mis on alles ja teine, millel on läinud pisut paremini, on siis San Giovanni in laterano ehk siis Rooma piiskopikirik ehk lateraani basiilika mille varakristlik kihistus tegelikult selle uhke renessansi ja baroki all, mis sealt siis põhiliselt täna näha on, on isegi olemas ja need on siis tõesti suured kolme või siis mõlemad tegelikult viiel ööbilised basiilika, mis panid aluse sellele, et see on hoone, mida siis kiriku jaoks kasutatakse. Aga kui teistpidi küsida, et kui palju nendes varastes kirikutes on, on Kristuse eelsed või kui palju kasutati ära seda ehituslikku substantsi, mis varem Roomas olemas oli, siis kui vähegi tähelepanelikumad, neid vanemaid kirikuid vaadata siis näeb neis ikkagi klassikalise antiigielemente õige palju. Et sellist taaskasutust nii ruumi, aga rohkemgi materjali osas on, on nendes varastes kirikutes hästi palju. Kui mõelda mõne näite peale, siis minu enda selliseid lemmikuid vast on ansantavaria intrastevere, ehk siis tänaseks väga populaarses piirkonnas Roomas trast epressis üle Tiberi jõe teisel pool. Olev kirik, see kirik on, on üks neid tõenäoliselt kirik ehitatud ühe kodukiriku kohapeal, aga seda kodukirikust endast, mille kellel ei ole ja selle ehitamiseks on siis ära kasutatud hulk antiiksed sambaid. Ehk et kui kristlaste poolt vaadata, siis paganlikud templid olid nii, nagu me neid tunneme, et suured sammastega majad. Et tegelikult nende funktsioon oli pigem see, et jumalakujud olid selle templi sees templi sees olid siis preestrid, kes siis viisid läbitalitusi ja rahvas oli ümber templi, et rahvas siis ka, kes osa sai, et ei läinud siia templisse sisse. Kristlastega oli lugu vastupidi, ehk et kogudus pidi olema selles hoones sees. Kogudusel oli vaesel ruumi ja selleks oli vaja ikkagi ehitada seda tüüpi hoone, kuhu sisse kogudus ära mahuks ja saaks selles hoones sees leib talituse koos läbi viia. Ja selleks hoone tüübiks valiti tee selle juurde korra tagasi tulla veel basiilika selline sammastega hoone, ainult need sambad on hoone sees, mitte ümber nagu antiik templitel needsamad antiiktemplitest, et mida siis ka aja jooksul ikkagi hakatiga täiesti teadlikkus lammutama või nad jäid ka kasutusest välja ja seetõttu jäid üle, et siis nende materjali kasutati küll ära ja siis tõesti, et nüüd väljas olnud sambad või ümber templi sambad sattusid siis kirikusse sisse. Ja selles samas Santuvaria intraste on siis näha kenasti 12 paari hambaid. Aga selleks hetkeks, kui nad seda kirikut siis neljanda sajandi lõpupoole ka ehitasid, ilmselt täiskomplekti enam ehtis kahtekümmend nelja ühesugust sammast ei olnud. Ta võluvalt on siis kombineeritud eelist tõesti käepärastest materjalidest nii-öelda seda kirikut kokku, et saapad on, on erineva kujundusega natuke erineva pikkusega, seetõttu neil erineva kõrgusega sokkinud ehitatud, et ikkagi saada üks tasapind ja sedalaadi detaile, mida siis on nendest varasematest templitest ära kasutatud, on päris palju nendest esimestest kirikutes. Et noh, sambad on kõige silmatorkavam, ilmselt aga üks, mida tasub ka, et kui nendes varastes kirikutes ringi käia, siis noh, eriti Roomas, et on, on põrandamosaiigid. Ka nendes on väga palju taaskasutatud materjali roomale eriti iseloomulikud on põrandamosaiigid, mida kutsutakse Kozmattideks 12. sajandi lõpu, 13. sajandi meistrite järgi, aga traditsioon palju varasem kus siis on materjalina seda antiigist, ülejäänud siis juba täiesti varemetena materjali kasutatud selleks, et, et siis väiksematest tükkidest mosaiikpõrandaid teha. Nendel põrandatel on väga sageli suured ümmargused motiivid, mille päritolu on, on suhteliselt selge tänaseks ehk et need on siis ülejäänud või katki läinud sammastest nagu vorstiviilud tehtud, ehk siis Ta hambad on, on tükkideks tehtud ja siis ära kasutatud põranda mosaiikidest. Nii et sedalaadi detaile tõesti kohtab päris päris palju. Ka hooneid, mis sobisid iseenesest, oma kujult kirikutaks olid need siis ma ei tea, laohooned või, või midagi taolist, et mida andis üle võtta ja siis seda sisustada vastavalt. Või tuli ja enamasti ikkagi ehitasid algusest peale uue, et on üks suur erand ja, ja son panteon hoone tüübinnaga sobis kristlastele ja mis on, on seetõttu ka tegelikult ainus püsivalt kasutuses olnud ju antiigist alates kasutuses olnud hoone. Ja selle päästis nii-öelda täpselt seedeta, muudeti kristlikuks kirikuks ja, ja seetõttu on siis kogu aeg ühtemoodi kasutuses olnud ja võib ju öelda Ta mingis mõttes ongi eelise funktsionaalses järjepidevus, et isegi kui religioon muutus, siis siis pühakoda oli ta enne eks, ja oli samamoodi siis kristlastele üle võetud hooneid on suhteliselt vähe püütigi ehitada, uusi küll, aga siis mis võeti üle, oli tõesti hoone tüüp. Sest kui kristlastele anti luba tulla nii-öelda maa peale ehk et tulle avalikku ruumi hakata oma kirikuid ehitama ja kui sellel oli ka keisri enda konstantiinuse toetus taga, et siis oli selge, et on vaja ka püstitada selliseid hooneid, mis oleksid piisavalt, et esiteks funktsionaalselt muidugi, et neist saaks jumalateenistusi pidada, aga et nad ka linnaruumis Siima jääksid. Ja see ruumitüüp, mis valdavalt siis valiti, oli, oli basiilika ja see ei olnud kristlaste leiutis. Sauli roomasin olemas. Eile multifunktsionaalne ma ütleks täna hoone tüüp, et mis kujutas endast suurt halli enamasti suund ruum, et on siis ristküliku kujuline. Ühes otsas võis olla poolümar välja ehitus või absiid, aga põhiline oli see, et siis oli enamasti sammastega kolmeks lööriks jagatud ja see keskmine osa oli kõrgem ja seal olid aknad. Ehk et oli suur ruum hea valgustusega noh, suhteliselt hea valgustusega ja seda tüüpi p siis hooneid ja et neid kasutati lastes keisritroonisaalist, sõjaväe harjutusväljakust börsist turust kõigi seda tüüpi enamasti ka võimuga seotud siis funktsioonide jaoks ja ajaloolased on üksjagu vaielnud selle üle, et miks just see kirik või, või see hoone tüüp valiti kirikuks. Et noh, ühelt poolt on seal tõesti päris lihtsad objektiivsed funktsionaalsed põhjused aga teisalt ilmselt ka selliseks ikkagi näitamaks seda keisritoetust kristlusele ehk siis, et ilmselt juba varem keisrivõimuga seotud hoonetüübi ülevõtmine, et siis ka nüüd nendel kirikutel on, on see keiserlik toetus olemas. Algselt kirikud ei olnud ju ka nii valged ja tühjad. Ma mõtlen kunsti osas, et kuidas olid lood kaunistamise ja sellega, et kui värvikirevamaks nad tehti? Päris nende esimeste neljandate Nende omade kohta teame natuke, jällegi säilinud ei ole, aga kirjelduste järgi ja üks, mis on vast kõige no ütleme kõige tähtsamal kujul, aga, aga ka natuke restaureerimise tulemusena säilinud küll viienda sajandi, siis kujunduses on Santa piina väga-väga võluv kirik amentiidun künka otsas ja kui rooma sattudes tasub sinna kindlasti minna, kus siis on näha selline tõesti varane basiilika, millel on päris palju jällegi ainuke taaskasutatud antiiksambad, ta on ehitatud tegelikult piiblikoha peale, nii et seal on, on veel natuke ka sellist päris antiik kihistust, aga, aga see kirikuna ta ei ole siis mitte jah, seda templit hoonena ära kasutanud. Teine kõige materjalina tõesti, need sambad on, on seal samamoodi. Samuti on need põrandamosaiigid, aga ka siis mosaiigid, mis on seinte peal esimeste kirikute kohta, tõesti, me teame pigem kirjalikes allikates, et kui need suured kirikud ehitati, siis, et esiteks, et noh, neil on suhteliselt palju seinapinda, mida on võimalik millegagi hakata. Aga ka see vajadus, et nüüd, kus Kristus oli lubatud, et kuidas ära tunda seda ehk et hakkab tekkima ja täiesti teadlikult ka luuakse sellist ikonograafilist kujutist ehk et kuidas sa tunned ära selle jumala kujutisi, kuidas ta tulnud härra Kristuse, kuidas sa tunned ära pühakud, et lepitakse kokku kui mingites põhimõtetes, kuidas neid kujutada, et siis ka inimesele, kes võib-olla ei olnud enne kristlane, aga aga ka, et kuidas kirikusse sattus, et teistpidi, et kui näiteks Püha Peetrus peaks talle unenäos ilmuma, kuidas ta saab aru, et see on püha Peetrus sellest vajadusest, sellise noh, võib olla halva sõnaga ka visuaalset propaganda järele, et ka see on, on siis üks põhjuseid, miks nende kirikute seintele hakkab tekkima kujutisi ja teine, mida, millest jällegi tänaseks midagi alles ei ole. On siis ka on olnud skulptuurid, kuigi arvatakse varane keskaeg, eriti ristlus, väga skulptuuri vaenulik ehk et seda pigem siis seostubki ebajumalakummardamisega. Aga kirjalikud allikad räägivad natuke teist keelt, et nendes varastes kirikutes on olnud päris suuri ja uhkeid apostlite skulptuure on olnud Kristuse skulptuur, näiteks sealsamas laterani basiilika juures olev Sis, Pakisteerium või ristimis ristimiskamber või ristimiskabel. Õigupoolest on siis olnud ka suur hõbedast lamba kujuhe ehk Kristus kui jumala talleks. Aga kahjuks jah, et, et kõik väärismetallist asjad on, on läinud aja jooksul kaduma ümber sulastutute, neid meil enam alles ei ole, aga kirjeldused on jah, et tegelikult pidid päris uhke sisustusega olema. Kust juba natuke on, on tõesti kuuenda sajandi mosaiik. Millest siis Santa Maria maid, Joore omad, mis on, on sellise tervikliku komplektina ka säilinud, on kindlasti kõige uhkemat Rooma Rooma omadest. Anneli randla tee korstiktuuri, kunstiloolane. Öelge, kui palju inimesed kaasajal või tänapäeval mõistavad kristlikku kultuuri, aga seda põgega kunsti, arhitektuuri ja ka saavad aru, et miks see kunagi loodi ja kuidas see on kujunenud, et. Et no eks me kõik siiamaani elame selle sees ja kas me seda tajume või aru saame, aga ta vaieldamatult on mõjutanud kogu meie kultuuri ja samamoodi ikka veel mõjutab ka tänasel päeval, kui hästi inimesed sellest aru saavad. Noh, meil siin, kus nõukogude ajal sellest suurt midagi räägitud või kui, siis ainult negatiivses võtmes, et siis on selline teadmiste katkestus kindlasti. Aga see ei tähenda, et tõepoolest selline kristlik kultuur on meie ümber kogu aeg olnud, on seda ka tänase päevani. Ma ütleks ka niipidi, et isegi neile, kes ei ole usklikud, kirikuskäijad, inimesed, et tegelikult ega selle, see kultuur on meie ümber olemas ja mõjutab neid samamoodi ja et seda ei peaks kuidagimoodi nagu halvustama või pahaks panema vaided, et pigem tõesti on, on huvitav ju sellest ka aru saada. Kuidas see keskkond meie ümber on kujunenud. Sama kristlik kultuur on ju kujundanud nii kunsti, aga kirjanduse, muusika ja kõike seda poolt, et mida me väga hindame sõltumata sellest, millised on kellegi usutunnistus. Mind huvitaks veel natukene ajaloo kui tagasi sedasi vaadata, et kui palju on neid erinevaid kihte, mida on võimalik ühe vana kiriku puhul näha ja välja uurida ja kui terase silm peab olema, et eristada siis ära, et mis seal kunagi oli, mis mõttega see tehti ja kui palju on sinna kogu aeg juurde tulnud netist kas või seesama Püha Peetri katedraal Roomas, et algselt pisikene, millest enam pole võib-olla suurt midagi järgi ja siis kuidas ta on kasvanud ja iga sajand on lisanud midagi. Eks see tahab natuke vilunud silma, aga, ja noh, on on ju inimesi, kes selle peale lausa spetsialiseerub võidki ja kelle elutöö see on, et neid asju välja selgitada. Aga tegelikult neid kiitusi on võimalik ka, kui huvi on suhteliselt väikse vaevaga ka ise hakata märkama. No kui nendesamade Rooma näidete juurde tulla siis siis üks, kus seda on väga ilusasti eksponeeritud Anson Clement mis on ka füüsilises mõttes niiviisi altpoolt ülespoole iga järgmise kihiga, seal on veel L2 nimedest varasemal ära täidetud ja siis ehitatud kõrgemale järgmine kiht, et seal on on võimalik ka füüsilisest kihilisest jada, siis hiljem arheoloogiliste kaevamiste on need varasemadki siit välja toodud. Et kui see hakkab pihta asi lausa kristluse-eelsest mitra templist, mille jäänuseid siis on kõige all, siis on tõesti selline neljanda sajandi kiriku kihistus ja natuke mosaiiki, mis on, on hästi põnev. Sest nii varasid, nagu ma ütlesin, roopas suhteliselt vähe järel selle järel helinaid, hästi varakristlik basiilika ja siis selle kohale on ehitatud 12. sajandi kirik, mis on siis see, mida me seal põhiliselt nii-öelda maa peal täna näeme ja lisaks siis tuleb sinna veel ka päris gootika kihistust, et väga ilus freskodega kabel ja ei hiljem veel baroksete ka, et te ei tähelepaneliku vaatamise peale muidugi leiab üles vaid need erinevad kihid Roomas, kus seda kihilisust on nii palju, alates antiigist kuni tänase päevani välja. See teebki ta põnevaks, et ta ei ole lihtsalt ainult ühes ajas või ühes ajastus vaid et seal on võimalik leida neid varasemaid ja hilisemaid tõlgendusi ka sellest, kuidas seda materjali on kasutatud ja kuidas teda on ka väärtustatud. Võib-olla siiski ühe ühe näitamise? Ta on küll mõningase ajalise katkestusega deklatsiaalse termid, on, on siis üks selge olnud, siis on üks väga suur ka ehituskompleks ju. Ja kuhu siis küll mõnevõrra hiljem, aga on siis sisse ehitatud ka kirik ehk et et kus on, on päriselt ruumi ära kasutatud. Aga pigem siis jah, et nende kristlike kirikute puhul on, on sellist detaili taaskasutust olnud palju ja noh, neid neid asju tõesti on võimalik ilusasti ise ise üles otsida. Iseenesest päris huvitav, kui minna ja vaadata, et millistes kirikutes Ma leian selliseid mosaiik, et mis võiks sobida. Just antiiki jah, seda küll jah, ja tõesti vaadata, et kus on selliseid uhkeid Korintose kapitalile mis muidu meile seostuvad ju Elise antiiktemplitega, aga et kus nad on siis täiesti kristlikus kirikus ära kasutatud kui vaadata neid mosaiiki või ka maalinguid, et kus siis eelista kantuse vä, mis ka väga uhkelt võib kuskil olla nii seinte peal kui põrandate. Ja altaritel ka, et eks see on samamoodi antiigist tulnud motiiv, mille siis kristlased omakorda võtsid üle ja andsid talle teise tähenduse või noh, üldse kõik, mis puudutab siis viinapuud ja veinitegemisteks, et kus siis roomlaste jaoks pigem või paganliku Rooma jaksaks. Sis seostus ennekõike teenüüdlasega ja võib-olla ka siis sõltuvalt Kreeka või Rooma variandis ja ja pidustustega ja kristlikus traditsioonis, eks, et antakse talle uus tähendus, kristus kui viina puueks ja issa kogudus, kui need viinapuu oksad, üks ühik, kihistus veel, mida võib Kell vägi sügavamat huvi on vaadata just kuidas ka motiivid rändavad. Ehk et kui me mõtleme näiteks Kristuse kujutamise peale ka siis varakristlikus kunstis on väga tihti kujutatud Kristust ka hea karjasena jällegi tuginedes pühakirja teksti läheks, aga yhe see hea karjase motiiv ei ole ka mittekristlaste väljamõeldud või, või noh, et on palju palju varasemas kultuuris juba olemas ja on lihtsalt üks neid motiive, mis, mille siis kristlased üle võtavad kui mõelda ennast tagasi sinna, neljandasse sajandisse, võib-olla osa nendest sümbolitest olid ka täiesti teadlikult ambivalents, et ehk, et nad võisidki tähendada ühele ühte ja teisele teist ehk et nad omal moel siis moodustasid ka või olite selliseks üleminekuks ja hõlbustab maksta üleminekud ühelt juudilt teisele, et kasutada samu sama motiiv, andes neile siis uue, uue tähenduse. Aga kuidas on lood mosaiik idega, eks seda laati ju ka varasemalt varasematel aegadel antiigi ajal. Mosaiik kui, kui tehnika on muidugi antiigist tuntud ja Roomas samamoodi jaga pildiliste kujutistega mosaiigid on olnud kasutusel. Nüüd see, mis seis on erinevate näiteks nendesamade Santa Maria maid, Joore mosaiik-ide puhul on siis nende kristlik sisu mis on ka oluline, on, on tõesti see, et mosaiigid muutuvad palju värvilisemad tuleb ka klaasmosaiiki mida klassikalises antiigi seal on, vähem on, aga noh, ja on meieni jõudnud ka vähem küll aga siis jah, et kristlikus kunstis on, on seda päris palju ja samamoodi kullalehega mosaiiki valdavalt on siis tegu sellise mosaiigitehnikaga, kus siis aluse sisse teatud tüüpi krohvi sisse väiksed enamasti sentimeeter korda sentimeeter kas siis kivi või, või klaasitükid, vajutatakse nendest siis tekivad need kujutised ja noh, seal saab mängida erinevate värvidega erineva materjalidega natuke aga ka arvestades siis seda ruumi, kuhu need mosaiigid tehakse. Et ka natuke, mis nurga all need väiksed kivid, kui nad on näiteks klaasist siis mosaiigitükid pannakse, et, et see, kuidas nad valgust peegeldavad ja, ja sellega on siis kambas riikidele antud päris uhkeid valgusefekte, et kui me mõtleme, et elektrivalgust toona ei olnud ja see valgus neis akendes tuli siis pidiga peegeldama või, või siis ka küünalde ja küünlalühtrit. Et siis nende kuldsete pindade pealt peegeldas ka selleks, et ühine kirikusse rohkem valgust anda. Ma mõtlen seda, et meil praegu on, ehitamine on noh, küllaltki vaevaliselt läheb ja siis nad ei ehitised ei kipu väga Kavoga püsima. Et mis oli nagu nende see nipp, et nad ehitasid ühe asja, mis peabki sajandeid vastu, näiteks kindlasti mõned kukkusid ümber ka. Aga et kust need oskused neil olid? Kui me vaatame Roomat, siis, siis muidugi roomlased olid oma oma Rooma betooni leiutanud ja üldse inseneri kius mõttes ikkagi väga-väga arenenud. Vähemalt esimestel sajanditel kristlastel oli ka see teadmine kasutada ja ehitamiseks võeti ka aega. Tööjõud oli vabalt käes ja muidugi ehitatigi teadmisega, et ehitatakse igaveseks need asjad mõeldud igavesti vastu pidama. Kas nad tegelikult pidasid, on ise küsimused? Et muidugi on, on neid, mis on kokku kukkunud, mis on ära lammutatud, mis on ära rüüstatud ka, et ja teisalt, et kui, kui me mõtleme jällegi rooma peale tõesti, et kus neljandast sajandist alates, aga ikkagi kristlus on olnud valdav usk, eks, ja et neid kirikuid selles mõttes on püha kodadena väärtustatud. Mis ei tähenda, nagu ma ütlesin, et need on pigem ise ära lammutatud selleks et uuem, suurem ja uhkem asemele ehitada. Et sellist ütleme religiooni katkestust seal ju ei ole, et see kindlasti aitab ka kaasa sellele, et on, on kirikult tänaseni püsinud. Ja veel lõpuks paluks mõnda soovitust, et kui on huvi asja vastu, siis mida soovitaksite külastada ja kas on võimalik kuidagi virtuaalselt oma kodus teha mingi selline rännak ja vaadata paljud muuseumid on ju selles mõttes kolinud internetti, et, et lasevad. Mis ligi jah, no esimene soovitus oleks ikka see, et siis kui jälle on võimalik hakata reisima et ikkagi minna ja vaadata ise, et ükspuha millise Teed virtuaalsed vahendid meil on, et, et see kuidagi ei korva seda ruumi kogemust või, või seda, mis ikkagi selles konkreetses kohas selles nii füüsilises ruumis kui siis ka vaimses ruumis, kui, kui soovitad, tekib sinna juurde kuni ilma ja kõigeni välja, et et noh, see on see, mida kodust arvuti tagant ei saa ja, ja Rooma kesklinnas ja mina ütleks. Ta võib külastada kõiki kirikuid, et tõesti, seal on neid hästi palju, aga aga võib-olla siin juba mainitud tõstesse Klemente satasa piina ja Santa Maria intrastevere, eks, et on, on kolm sellist, mida tasuks vaadata. Beycle kirikud peavadki, Vatikanist teavad kõik või ka laterjani basiilika, et mis nendest, et väga-väga suured ja uhked. Aga mis puudutab seda, et, et noh, praegu kuskile liikuda ei saa siis nii tõesti suured muuseumid, mis on siis kolinud virtuaalseks, siis ka päris paljudel ka rooma kirikutel on oma kodulehel ka võimalik siis sellist virtuaaltuuri teha. Mõned neist on, on päris sellised kolm D-lahendused, et kus on võimalik siis ringi kõndida nii-öelda selles kirikus osad on siis rohkem fotodele üles ehitatud, aga jah, et ka kodust lahkumata on, on võimalik täiesti tutvuda selle arhitektuuri ja kunstiga. Siiski viimane küsimus, et kui Rooma on selline igavene linn, kus on kõike palju vaadata, siis milline linn võiks temaga veel võistelda seal kõrval et kus on samamoodi jälgi minevikust kaugest. Kui me mõtleme sellise kristliku kunsti peale, siis noh, teine, kus võiks olla, oleks Konstantinoopol, eks, mis ehitati selliseks esimeseks konstantiimse pealinnaks, aga, aga ka väga uhkete kirikutega õnnetuseks seal ei ole veel Haya Sofia, mis nüüd on jälle tagasi mošeeks, et ei ole peaaegu midagi järel, aga küll, aga üks mida, mida kindlasti soovitaksin Ravenna Itaalias mille saatus oli just see, et, et ta oli väga uhke ja oluline linn. Viies, kuues, seitsmes sajand pärast seda käis väga kiiresti alla, seal on asjad alles, need ei ole hiljem ümber ehitatud või noh, mõned on, eks, aga minimaalselt. Et seal näeb väga uhkeid ja tõesti väga väga ilusaid varagristlika mosaiik. Üks uhkemaid kogusid üldse, mis vitaajaski on ja sellist varast kirikuarhitektuuri, et sellistes väiksemates kohtades kindlasti Ravenna oleks see, kuhu tasuks minna. Aitäh saatesse tulemast, Anneli Randla, Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja muinsuskaitse ja konserveerida Nüüd aga läheb sõnajärg edasi, et muusikast rääkida juba Hannes Hermakülale. Barokk hingenud kantri, endise nimega Joel end luuk ja astu või all on kahest vennast koosnev kristlik popduo džaulia luuks. Molboun sündisid 80.-te keskel Austraalias. Emigreerusid nooreseas Ameerikasse seoses oma isa tööga, asudes elama Nashville. Poiste isa oli muusika, promootor youl meenutab Käisi rokk-kontserditel. Istusin isa kukil ja hoidsin käsi kõrvadel. Mul on tegelikult selline tunne, et muusika valis mind ja kui ma sain vanemaks, otsustasin seda lihtsalt järgida. Vendade vanem õde on kristlik artist, kristlike väärtuste eestkõneleja Rebecca jamps, keda kuulsite meie saates mõned kuud tagasi ja kes on üks enimmüünud kristlike naissoliste maailmas. Peres on kokku seitse last. Keskkoolis laulsid poisid taustavokaali oma õele Rebecca Saint Jamesile ja ka muudele USA bändidele. Oma bändina hakati esinema 2007. aastal. Nime Jolend luuk hiljem, aasta uuel. 2008. aastal avaldas Julian luuk kuuest laulust koosneva EP nimega FC alov Chithouns. Järgmisel aastal sõlmisid nad plaadilepingu Warner Music grupiga ja võtsid bändi nimeks folkhing. Ent kantsleri nimemuutust kommenteeris Luuk nõnda. Me tahtsime bändile nime, millel oleks sügavam tähendus. Algselt oli meil mõttes hooldeking Smen nagu Hamptid, ampty lastelaulus. Meie produtsent kuulis meie mõttevahetust, ütles, kuidas oleks Frokingenud kantri ja me kõik tundsime oma südames, et oleme selle poolt brokingenud. Kantri oli inglise sõdurite lahinguhüüd, mis tähendas, et nad on valmis loobuma oma elust oma kuninga ja maa eest. Ja nüüd on sellest saanud meie missioon pühendada oma elu oma kuningale ja oma maale. 2011 avaldasid nad laulu pastajad haat ehk Howl taandhemi. Singlina jõudsid pill poodi kristlike laulude edetabelis kolmandale kohale. Nad kirjeldasid pastajad haat kui inimkonnale omast igatsust millegi suurema järele. Pastajad Hart oli kõige kiiremini populaarsust kogunud singel 2011. aastal omas žanris, jõudes nädalatega 10 parima hulka. 2012. aastal ilmunud debüütalbum Kreim jõudis Yithnses kristlikku gospelmuusikaedetabelis teisele kohale juba albumi ilmumise päeval. Kristlike albumite edetabelis jõudis neljandale kohale ja püsis tabelis 41 nädalat. Samal aastal nimetas Pill poodi ajakiri noortebändi kui üheks nooreks artistiks, keda tasub järgida. Ajakiri American Sangvar kirjeldas neid kui Austraalia vastuseks could pleile. 2013. aastal oli aga bänd sunnitud oma tihedas muusikalises tegevuses minema pausile. Lukil diagnoositi haavandiline jämesoolepõletik ja ta kaotas kaalust 57 kilogrammi. Järgmised kaks aastat võitlusluuk selle haigusega, mis viissada-ga surma äärele Luki haiguse tõttu oli sunnitud üksi reisima kontserte andma, meenutanud. On ütlematagi selge, et see oli mulle raske vennana partnerina näha teda sellises olukorras ja tunda temast igal õhtul puudust. 2014. aastal ilmus nende teine stuudioalbum Roman vaeld Liv Free lav Strong mis võitis neile Grammy. Auhinnaalbum jõudis Billboard 200 parima hulgas seitsmeteistkümnendale kohale ja digialbumite edetabelis 12.-le kohale. Luuk on öelnud. Kui me need auhinnad võitsime, olime muidugi shokis. Laulud sellel albumil on väga isiklikud ja võib-olla grammi hääletad kogesid seda. Me rääkisime sellel albumil, kuidas luuk vaatas surmale otse näkku. Kalaul uid, laud Joe on sama otsekohene. Räägib sellest, mida haigus tähendab lähedastele. Pärast teise albumi ilmumist pühendasid vennad suurema osa oma ajast filmile brikeles, mis räägib inimkaubandusest ja kus Joel mängis nad kirjutasidki filmile mitu lugu. Lisaks kirjutasid nad ka laulu siis 2016. aastal uuesti ilmunud filmile pen Huur. 2016. aastal mängisid nad rohkem kui 150-l kontserdil. Bänd mängis miljonile fännile. Selleks ajaks olid nad müünud üle 600000 albumi ja nende muusikat oli striimitud 150 miljonit korda. Nad on esinenud mitmetes telekanalites, sealhulgas Review Jimmy Kimmel, laev, Chidatjov, dünaid, sho, faktsen, Franz nende lugusid mänginud Emmis, Supro pool, sandi näit, futpol, juuessopenseevenap ja nii edasi. 2018. aastal tabas Luki perekonda tõsine katsumus, kui nad oleksid äärepealt laste äkksurma läbi kaotanud oma kahekuuse poja. Õnneks on poeg pärast operatsiooni täielikult taastunud. Luki peres kasvab kolm last. Kolmanda albumi singel Johi avaldati 2018 ja see jõudis kristlike palade edetabelis teisele kohale ja nomineeriti Grammy auhinnale. 2018 ilmus nende album pööndeships, mis saavutas kullastaatuse järjekordse Grammy. Auhinnaalbumil on neli singlit, sealhulgas kaadovlil nõus, mis saavutas plaatinastaatuse. Vennad kirjeldasid seda nii. Meie väljendatud plaatidest kõige küpsemat selles osas, kes me oleme, kes me inimestena oleme ja mõistes elu pisut paremini, kuna me oleme veidi vanemad kui eelmise plaadi ilmumise ajal. Kaks laulu rääkisid sõltuvusest ja enesetapust. Kaks laulu kirjutatud vendade abikaasadele, kes laulavad albumi viimases laulus Bayanyers löövad kaasa laulu videos. Charlie oli 2019. aastal Grammy auhinna nominent kui parim kristlik kaasaegne poplugu. 2019. Aastal ilmus raadiosingel ka Tony nõus, kus duo laulis kostolli paatoniga. Album pühend ships võitiski 2019. aastal Grammy ja selle võitis ka singel ka nõus. 2020. aastal, kui bänd pidi koroona epideemia tõttu tühistama kõik kontsertreisid, korraldasid nad Drive In stiilis väli kontserde, kus publik vaatas ja kuulas nende muusikat autodest. Oma muusikaliseks eeskujudeks loevad nad Uugahte minut, Martti vangla publikut debiitasid kõukogud on siia Suitš vutti suusi mägesid duo kohta kirjutanud piisab vaid sellest, et ühe korra kuulata vendade rikast poppi, selle teistsugust saundi ja sügavaid laulusõnu, et mõista nende kiiret populaarsust. Vennad ise on ühes intervjuus selgitavad oma filosoofiat, nõnda. Muusikajõud võib mõjutada meie meeleolu tundeid meie päeva. Aga kui sa lisad muusika, jõule, evangeeliumi idee, lootuse ja armastuse, on sellel vägi mitte lihtsalt muuta kellegi päeva, vaid mõjutada meid igaviku. Lihtsalt sellepärast, et me kirjutame muusikat ja laulame oma laule. Me loodame, et see puudutab, julgustab jõud teeb inimese elama nagu elu kellelegi, kes on suurem kui meie tänane pala. Joy ehk rõõm on nende albumilt ships ja see räägib, kuidas masendava uudiste kiire elutempo juures taastad oma rõõm, mis tuleb jumalalt. Laulusõnad võiksid kõlada umbes niimoodi. Oleme vaadanud viimase aja uudiseid, mis ajavad mind rööpast välja ja kuidagi ei leia oma rütmi. Pean tagasi saama selle tule oma hinge, enne kui mu süda kivistub. Ma tahan kisada. Oh kuule mu palvet, õhtul ma hüüan taeva poole. Anna mulle jõudu, tõsta oma hääl ja tunnistada, oh kuule mu palvet täna, muidu ma sure. Kui ma olin noor, olid mu silmad täis tuld, aga nüüd on mul kogu aeg tuline kiire. Valikute aeg on käes. Isegi kui ma lähen läbi surmavarju orust, ma panin rõõmu, las rõõm tõmbab su käima. Mina valin rõõmu. Head kuulajad ja selline sai tänane saade, mida tõid teieni Maristomba ja Krista taim. Soovime teile kõike head ja kuulmiseni idas.