Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Tänases saates räägime, kui usklikud on Eesti inimesed. Kuivõrd oluliseks peetakse kirikut ja kas inimeste arvates jumal on olemas. Elu usu ja usuelu uuringu esmastest tulemustest. Religioonisotsioloog Liina kylemit saates võtame ka ühendust eesti soome misjonäri perega, kes pidi lahkuma Myanmarist. Sealse sõjaväelise riigipöördes dub ja uurime, millised on Helene ja Joona Toivase plaanid edaspidiseks. Kirik saate lõpuosas tutvustab Hannes Hermaküla seekord bändi Holmskades. Kirikuelu. Me räägime uuringust elust, usust ja usuelust 2020. Eelmise aasta lõpus on küsitlus läbi viidud Eesti uuringukeskuse poolt. Ja selle uuringu ettevalmistamise ekspertrühmas oli liikmena lina kylemit, kes usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia lektor. Tervist. Tere. Võib-olla enne, kui me räägime üldse esialgsetest tulemustest selle elust, usust ja usuelust uuringu puhul, siis seda uuringut on läbi viidud ju ka varasematel aastatel üle viie aasta ja üht-teist on nüüd sel korral olnud teistmoodi seesama üldkogumi muutuski näiteks, et 15 kuni 74 oli siis varem Eesti elanikud, kes, kes vastasid, aga nüüd oli nagu kõik kogu vanuserühm, et, et millest ka see muutus näiteks. See muutus tuleneb sellest, et varasemalt on küsitlusfirmadel olnud selline standard anima lõppenud ära seal 75 eluaasta juures, aga tegelikult see ei ole sisuliselt põhjendatud. Ja eks meil ka ajapikku ju tegelikult iga kasvab ja, ja, ja kasvab selline aeg, kaks, mille jooksul inimene on veel selline, ärkas terve elurõõmus ja tahab maailma asjades kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Nii et mina arvan, et see 75 eluaasta piir antud teema puhul ei ole küll mitte kuidagi õigustatudena. Et kui vaadata siis seda eluvaldkondade olulisust, siis seal on usul oma osa ja on olemas ka siis kirikul oma olulisus eluvaldkondade hulgas. Ja seal võib siis märgata ka seda, et, et usk tervikuna natukene siiski olulisem võrreldes kiriku olulisusega, et siin tuleb ka nagu vahe sisse. See oli üks huvitavamaid asju, mis mulle nüüd nendest uuringu andmetest silma hakkas et kiriku tähtsus eluvaldkonnas on võrreldes 2015. aasta küsitlustega veidi tõusnud ja, ja usu tähtsus on lausa statistiliselt oluliselt tõusnud ehk siis natukene üle viie protsendi. Ja tõus on märgata ka eestlaste seas, keda me oleme muidu harjunud pidama kiriku suhtes leigemateks kui siinseid mitte-eestlasi. Ja, ja eestlaste seas on tõus olnud märgatavad nende inimeste puhul kes ei nimetanud kirikute eluvaldkonnana küll väga oluliseks, vaid just pigem oluliseks ja, ja mitte-eestlaste hulgas näha. Et nüüd nende inimeste hulk on kasvanud, kes on just usku pidanud väga oluliseks ja see kasv on tulnud nende arvelt, kes on enne nimetanud usku lihtsalt oluliseks ehk siis nende hoiaks selle eluvaldkonna suhtes on muutunud intensiivsemaks positiivses mõttes. Ja, ja praeguse põgusa pilgu põhjal on raske öelda, milles selline nihe tuleb. Et see nagu vajab kindlasti täiendavat uurimist ja analüüsi hakkab poolehoiu kasv, võib olla tingitud näiteks sellest, et viimase viie aasta jooksul on sellised traditsioonilised kristlikud väärtused sattunud senisest enam avaliku debati keskmesse ja inimesed võivad olla selles olukorras olla sunnitud rohkem neid mõisteid enda jaoks võib-olla lahti mõtestama ja, ja ennast ka nende suhtes positsioneerima. Ja, ja teiselt poolt võib ka esitada küsimuse, et kas vihmase aasta selline ebatavaline ja ärev olukord ei ole üldse pannud inimesi rohkem mõtlema eksistentsiaalsete igavikuliste teemade üle. Et ühelt poolt ka inimestel võis olla tavalisest natukene rohkem aega, et, et nende teemade üleüldse mõtiskleda. Aga teiselt poolt kindlasti ärev olukord tõstatab selliseid küsimusi, et, et mis, mis üldse on inimese elu tähendus või, või, või kes me üldse oleme ja kuhu me teel oleme, et, et see on nagu teada, et sellised ärevad olukorrad panevad inimesi nende teemadega rohkem mõtlema. Kui siin natukene ka numbritest rääkida, siis usu olulisus eluvaldkonnana 41 protsenti vastanutest pidas seda siis oluliseks ja kiriku puhul 28 protsenti. Ja et see usk on siin muidugi jäänud nagu vastajate enda lahti mõtestada, et mida ma selle usu all mõtlevad, et kas nad mõtlevad kristlikku usku või nad mõtlevad usku mingisugustesse teistesse nähtustest, mis neile siis võib-olla jõudu annavad või nende elu aitavad mõtestada. Aga, aga see kirik peaks olema nagu selgem ja üheselt nagu arusaadav kõigile vastajatele. Et eesti ja muu emakeelega inimeste puhul võib siin ka tulla erinevus sisse ja tulebki. Kui me räägime Eestist kui sellisest ühest sekulaarsemast riigist Euroopas, siis kuidas seegi küsitlus, mis nüüd läbi viidi, eelmise aasta lõpus seda, kas kinnitab või ümber lükkab? Ja et üks asi on see, et kui me küsima selliste kristlike tõekspidamiste või siis ka kirikus käimise või individuaalse kodus palvetamise kohta näiteks siis need numbrid ei tule ju tõepoolest mitte väga kõrged ja, ja selliseid inimesi, kes näiteks eestlastest oleks nüüd kristlusega tugevamalt seotud ja sellise pakutusliku jumalateenistusliku eluga, et neid me näeme siin erinevatel aegadel, et on olnud kusagil 20 25 protsendi vahel, aga samas, kui me vaatame selliseid mittekristlikke tõekspidamisi ja, ja ka siis vaimsust ja individuaalset religioossest ehk kirikuvälist religioossest, et siis need protsendid on ju märkimisväärselt kõrge ka eestikeelse pastaja hulgaseta. Et siin me ei saa nagu kuidagi väita, et eestlased oleks justkui vähe usklikud. Et pigem me võime öelda, et nad on erinevatel ajaloolistel põhjustel kristlusest eemaldunud. Aga selline individuaalne usu Elujale tundub olevat üsna liigas. Ja, ja tõepoolest mitte-eestlastest vastajad noh, eelkõige me näeme siin siis slaavi rahvuste esindajaid, kes on enamasti õigeusklikud. Et nende puhul tõepoolest seotus kristlusega on erinevate küsitluste põhjal olnud ikkagi tunduvalt tugevam kui eestlastel. Aga, aga siin me näeme ka mitmeid huvitavaid asjaolusid. Et ühelt poolt sade seotust kristlusega tugevdab kindlasti õigeusu kiriku ja, ja, ja näiteks venelaste rahvusliku identiteedi tugev seos olla venelane tähendab, justkui olla õigeusk, et siia tõmmatakse nagu võrdusmärk vahele ja ka näiteks rahvaloenduse käigus, kui me küsime, et millistuks, kui te peate omaks siis venelased ütlevad, et loomulikult ma pean õigeusku omaks. Aga kui me hakkame vaatama, kui paljud neist kuuluvad kogudusse või milline on siis nende selline igapäevane usuelu siis ei pruugi üldse olla nii intensiivne, kui, kui seal näiteks rahvaloendusest välja tuleb. Ja teine nähtus on veel, mis ja võib-olla liitub, on see, et et ma olen lugenud ühte väga huvitavat Venemaal läbiviidud teaduslikku uuringut, kus on uuritud noorte venelaste tõekspidamisi, usulisi tõekspidamisi ja seal on välja tulnud ka selline asi, et olgugi, et inimene nimetab ennast õigeusklikuks, ta kuulub õigeusu kogudusse. Aga noorte inimeste maailmavaatesse on esinenud üsna tugevalt sellised hoiakud, seisukohad, tõekspidamised, mida me tegelikult kristlikuks väga pidada ei saa ning mis on üsna tugevalt levinud sellises uue vaimsuse ruumis. Nii et sellise õigeusu vihmavarju alla peidavad ennast vahel ka päris huvitavat muut, tõekspidamised. Religioossed hoiakud Eestis, millisel määral ja kas inimesed tunnevad lähedust mõne religiooni või maailmavaatega lisaks siis kristlusele on ka küsitud, et mis on kristluse kõrval need teised, mida Eesti inimesed siis peavad olulisteks. Siin on näiteks nimetatud maausku, mida suurel määral peab omaseks viis protsenti vastajatest ja 27 protsenti mõnevõrra. Et siin on jällegi tegemist sellise nähtusega, et inimesele on ette antud rida identiteete osa, on siin sellised selgelt ida religioonid, eks ole, inimesele pruugi Eesti inimestel tõesti nendega mingit suhet olla ja valida on antud kas siis kristluse ateism, millega ta ka siis ennast ei seosta. Et siis ta võib olla meeleldi valib nende identiteetide hulgast maausu, kuigi tegelikult reaalselt see maausk tema igapäeva elus ja usulistest praktikutesse kuidagi ei väljendu. Et see võib lihtsalt olla selline mugav identiteet seostub inimeste jaoks kuidagi maalähedasse ökoloogilise eluhoiakuga. Aga siin esimesel kohal on siis kristlus ja kui protsendid kokku lüüa, siis 63 protsenti peab, peab seda lähedaseks. Ja et see protsent on muidugi märkimisväärne, 29 protsenti nendest ütleb, et kristlus on talle lähedane suurel määral. Ja, ja taas tuleb mängu see, kui tal on siin terve hulk identiteet, ta peab nende hulgast valima siis uht nagu kultuurilise lähedusse ja, ja meie ajaloo mõjulda kaldub muidugi siin valima kristlust, kuigi tema isiklik kui igapäevane suhe kristlusega ei pruugi kuigi lähedane olla. Tegemist on sellise nähtusega, mida me oleme nimetanud ka asendusehk, vikaar, kristlus, eks et see on selline raskesti seletatav ebamäärane lojaalsus kristluse suhtes, mis tuleneb meie ajaloost ja meie kultuuriruumist. Ja tihti väljendub, kas see sellises poolehoius ikkagi kristluse ja kristliku kiriku suhtes. Et inimene võib-olla ei käi muul ajal kirikus kui ainult jõulude ajal ja ülestõusmispühade ajal. Ja võib-olla tema isiklik usuelu ei ole ka kuigi aktiivne aga ta leiab, et ikkagi kristlus on meile omane. See on meie esivanemate usk meile ajaloo lihtsalt oluline, kuna meie väärtused meie selline eestlase iseloom tuleb luterlasest ja see on võrreldes teiste identiteetide ka meile kõige lähedasem. 63 protsenti on siis suurel määral ja mõnevõrra kokku liidetuna täpsustada. Ja et loomulikult see on väga oluline sõnum kirikule luterlikule, kirikule, näiteks, aga ka üldse kristlikele kirikutele. Et olgugi, et meediast võib mõnikord jääda mulje, et, et meil on märkimisväärne osa neid inimesi, kes on kuidagi kiriku suhtes vaenulikult meelestatud aga tegelikult selline vaikiv enamus on ikkagi Map, teatud poolehoidu kristliku kiriku suunal. Kuidas on jumala olemasolusse uskumisega Eesti inimeste puhul? Jumala olemasolusse uskumine on alati olnud ju natukene rohkem levinud kui ütleme, kristlaste arv või selline usk kristlikku jumalasse. Et seda me oleme siin ka varasemate küsitluste käigus uurinud. Veidi on võrreldes 2015. aasta küsitlusega kasvanud nende arv, kes ütlevad, et nad usuvad jumala olemasolu ja nad on seda alati teinud. Aga et noh, veel kord, et me ei saa siin öelda, et see on nüüd kindlasti kristlik jumal. Et see protsent ikkagi, kes jumalasse usuvad, on ju jällegi märkimisväärne. 37 protsenti on siis neid, kes ütlevad, et nad usuvad jumala olemasolusse ja 33 protsenti vastajatest ütles, et neil on elus olnud üleloomulikke või seletamatuid, kogemusi, mida meil on raske mõistusega seletada. Väga põnev küsimus oli ka see, milline peaks olema kiriku roll. Ja, ja siin on nüüd võimalik näha 2020. aastal vastanud ja, ja 2015 2010 küsitluse puhul teatud muutusi. Vaadates kasvõi küsimust, et kas kirik peaks tegelema vaeste abistamisega 2015 arvus 66 protsenti, et jah võiks olla isegi senisest suurem, see, see vaeste abistamise roll siis seal on märkimisväärne langus, 46 protsenti arvab nüüd, et see võiks olla senisest suurem või võiprobleemidega inimeste abistamise puhul ka sarnane näitaja. Aga näiteks sisepoliitika puhul arvatakse ka, et nagu vähem võiks olla kirik, see, kes, kes sellega tegeleb kunsti ja muusika osas, jällegi ja kultuurialase tegevuse puhul arvatakse, et senisest rohkem võiks kirik tegeleda. Et kas, kas inimesed tajuvad nagu kiriku rolli nüüd natuke teistmoodi, et vähem poliitikat ja rohkem kunsti ja kultuuri? See on väga keeruline küsimus ja me oleme siin ka teiste sotsioloogide uurijatega seda arutanud, et see vajab kindlasti täiendavat analüüsi, et ta just selles osas, et miks need kliendid on liikunud vastassuunaliselt ja millega seda põhjendada. Aga minu isiklik arvamus on selline praegu, et tõepoolest võib-olla nii, et ühiskonnas on selle viimase aasta jooksul süvenenud teatud tüüpi polariseerumine. Ja see on just selle debati puhul, kus siin on juttu noh, ütleme, konservatiivsuse-liberaalsuse teema ja ja need arengud ühiskonnas ja, ja teatud poliitilised protsessid, et see võib olla tekitanud mingit polariseerumist, mille tõttu osa inimesi on võtnud sellise pigem negatiivse hoiaku, aga kindlasti see vajab veel täiendavat uurimist, et see on praegu ainult minu esialgne oletus, mis tugineb mingil täiendavale analüüsil. Aga ma võib-olla lisaksin siia juurde veel ühe omapoolse tähelepaneku eta. Me küsisime ka selle kohta, et milline on inimeste soov panustada kohalikku kogudusse tegevusse ja me küsisime seda nii nende inimeste käest, kes kogudust, kes kuuluvad, kui ka nende käest, kes isekogudesse kuulub ja, ja pakkusime välja selliseid tegevusi, nagu näiteks annetuste tegemine mingi konkreetse, mis võib kasvõi näiteks kiriku remondi või millegi sellise heaks ja siis ka konkreetse osalemise mõnel kirikuüritusel näiteks näiteks talgutel või puudust kannatavate inimeste abistamisel. Ja, ja selgus, et kogu valimist oleks nõus sellistes tegevustes osalema 30 protsenti. Ja jällegi eestlaste hulgas oli see protsent kõrgem kui mitte-eestlaste hulgas, mis on jälle huvitav, sellepärast et tegelikult ju eestlaste seotus uputustega on, on väiksem kui mitte-eestlaste hulgas. Ja, ja see on, see on jälle huvitav selline lojaalsus või toetus kiriku suunal, mida võiks seletada eestikeelsete, kohalike kogukondade suuremas jaotusega kohapealse kirikuga näiteks maal või väiksemates linnades. Ja, ja iseäranis võib kehtida nüüd niisugustes piirkondades, kus riik on oma institutsioonid kokku tõmmanud, sealt on võib-olla lahkunud mingid riigiasutused, mingid teenuskeskused ja võib-olla külakogukonna keskmeks ongi ootamatult kujunenud kirik. Ja, ja nüüd isegi sellised inimesed, kes ei ole koguduste liikmed ja, ja ei ole võib-olla üldse kristlased. Nad ikkagi leiavad, et see kirik on kogukonna jaoks oluline. On tähtis, et kirik toimiks, et oleks korras, et ta näeks ilus välja, et seda oleks tore külalistele näidata ja kiriku ümber siis koonduksid ka mingid kohaliku kogukonna üritused, et, et tegelikult see on oluline asi ja kirik ei saaks sellest nähtusest ei tohiks kindlasti mööda vaadata. Et pigem peaks mõtlema, et kuidas ja milliste tegevustega konsolideerida neid inimesi, kes ei ole ja kollane, ei saag, iidseid koguduste liikmeid või võib-olla mingil hetkel siiski saab. Aga et kuidas selliseid inimesi nüüd nii sõbralikult ja taktitundeliselt higistama. Aitäh selle ülevaate eest uuringust mis oli tehtud 2020. aastal elust, usust ja usuelust läbi viia, oli siin uuringufirma Eesti uuringukeskus ja tellija, Eesti kirikute nõukogu ja me vestlesime lina kylemitiga, kes on olnud selle uuringu ettevalmistava ekspertrühma liige ja religioonisotsioloogia. Kirikuelu saates me rääkisime veebruaris sellest, mismoodi toimus Myanmaris sõjaväeline riigipööre ja seal Myanmaris viibisid koha peal ju ka misjonärid Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja Soome luterliku evangeeliumi ühenduse misjonärid Helene ja Joona Toivanen. Ja tookord oli juttu sellest, et te püüate siiski, vaatamata sellele tule olukorrale seal Myanmaris või Birmas koha peale jääda ja olla inimeste kõrval ja toeks. Aga, aga nüüd siis, kui olete riigist lahkunud, et mis selle otsuseni viis. Tere, Meie poolt kaugelt kõigile me täna oleme ühenduses kuulajatega meilidega hakkis Bangkokist ja tõesti nagu nagu Meelis ütles, eks siis otsustasime Myanmarist lahkuda. Me oleme nüüd juba nädal aega riigist eemal ja ja see otsus ära minna oli, kaalusime seda pikalt, aga lõpuks otsustavaks muutus ikkagist, olukord muutus üha pingelisemaks ja polnud näha, et, et olukord rahuneks. Et meie kodulinnas yanganis oli pidevalt tunnistamise öiseid arreteerimisi. Ja kuigi me tundsime neid Ottet meid ei puuduta, siis viimased meie sealoleku päevad, plahvatus linnas ka mitu pommi ja seal enam ei ole kuu, ei valita enam, kas on kohalikud välismaalane siis see, kes parajasti sealt mööda jalutab. Lisaks sellele oli internetile suuri piiranguid, internetikatked oli pidevalt alates alguses, aga siis peaaegu viimane kuu aega oli internet enamus sviidis täiesti maas. Ja kui kuule või võib see tunduda tore näiteks nädalaks lülitada telefon välja jätta, minna loodusesse, et siis siis kui see pidevalt internet, et oleks ära, siis, siis noh, ühiskonnaelu on, on täiesti seisakus. See mõjutab pangandust enam ei saanud sularahaautomaatidest poes ei saanud kaardiga maksta. Et need lõpuks oli ka pidimane, on väga säästlikud oma viimase sularahaga. Et, et inimesed käisid juba hommikul kell kuus enne kuut isegi pikkades järjekordades sadu inimesi nende väheste automaatide juures hommikul raha pandi, kogu selline ühiskondlik rahutus aga ka ühiskonna toimima. Ja loomulikult on siis Soome saatkonna väga linna välisministeeriumi esine väga jõuline, tugev soovitus riigist lahkuda. Meil on põhjust ja, ja siis lisaks sellele siis, et meie kool, mis on nagunii koroona tõttu suletud, et et meie töö joodiga seisakul või pausi peal kuidagi me ei näinud. Et me oleksime saanud midagi seal midagi lähiajal keha ja analüütikute hinnangul see pigem olukord pingestub, ennustatakse kodusõja intensiivistumine. Ja kuidagi väga mitu põhjust, selline keeruline ja, ja Kirn otsas oli tulla, aga otsustasime lahkuda. Kas praegu olete ka kontaktis ikkagi sealse skooriga, teoloogilise õppeasutusega kuste piirduma misjonitööd tegema ja kus ta siis Kaseni õpetajakoolitusega saite tegeleda? Me oleme püüdnud oma kolleegidega ühenduses, on, aga nagu ma ütlesin, siis internetti ei ole olnud, et meie kolleegid, nad üks on saanud vastata, aga, aga muidu me hetkel ei teagi, kuidas neil läheb, et me ei ole saanud nendega kontakti hoida. Ja hetkel olete siis taimaal Bangkokis ja karantiinis hotellis. Nii on, aga noh, ütleme niimoodi, et kui mõeldes sellele, et mida, mis on meie nagu soovite, kuidas saaksime nagu aidata Myanmari mitte ainult kiriku liikmeid, vaid ka inimesi, siis meil on olnud veidi plaane, et, et kui on võimalik selle aasta lõpul, et me saaksime kuidagi panustada humanitaarabi abiga aga palju sellest, et kas me saame tegelikult kuidagi nagu neid kõige vajalikumad igapäeva asju nagu toitu ja, ja muid selliseid neile inimestele soetada, sõltub sellest, et kas me saame, kui leiame koha pealt partneri, kes saab siis raha kasutada ja raha välja ja, ja üldse kinnaku seal kohapeal toimetada, et need on nii nagu Helene ütles, et selle riigi Ma just tahtsin küsida, et mismoodi teie emissioon nüüd edasi läheb. Et natukene siin oligi ka vastused mõnes mõttes selle Myanmari toetamine siis võib-olla teistmoodi ja väljaspoolt, aga, aga siiski, et see on ka osa osa misjonitöö jätkumisest. Ja tõesti, et nii nagu noh, eks ma oskasin seda aimata, aga aga et need miljonid ja töö sellises piirkonnas, kus on nakatus selline keeruline ajalugu on alati täis üllatusi ja, ja peab olema valmis selleks, et asjad ei kipu minema, nii nagu on seda planeeritud. Ja sellise täpsuse kanoonilise sooviks. Ja, ja sellepärast peab olema alati valmis nagu kuulama inimesi ja mõtlema sellele, et kuidas me saame ikkagi olla abiks inimestele, teisel viisil. Ja muidugi meie ülim eesmärk on ikkagi see, et meetmed nende naaseme Myanmaris, me läheme tagasi ja jätkame seda tööd, mida me oleme alustanud. Aga, aga hetkel me peame lihtsalt leppima sellega, et me jälgime olukorda siit Bangkokist ja, ja üritame olla ühenduses nii, kui see on võimalik. Et igatahes koolitus, see on see, mida me tahame panustada, millesse me tahame panustada, aga tulevikus, et praeguses olukorras see on üha enam olulisem, sest riigis, mis on nii lõhenenud riigis, mis on palju kannatanud et oleks noori, kes, kes ehitaks tulevikus riigi üles selleks ettevõtlikud, sellepärast et kuigi praegu kohalikud ootavad väga välisabi siis siis tegelikult kuivõrd rahvusvaheliselt jõud tahavad alustada sõda Hiina külje all, on, on üks küsimus. Et Meie ja loetud artiklite põhjal ikkagist analüütikud hindavad, et see jõud peab tulema seest riigiteest endast et leiduks rohkem ühtsust etniliste rühmituste vahel religioossete rühmade vahel. Ja tegelikult seal on üks selline väga positiivne selle, sellise riigipöörde kaasnäht, kuidas religioossed ühingud ja etnilised rühmad on, on leidnud üksmeelt selles olukorras, et just eile nägin twitteris jälle mõnda neist, mis on üks suurlinnadesse keskMyanmaris ja jäädagi maha põnevalt 40 kodupiirkonnas, kus elavad enamasti moslemit ning katoliku kiriku nunnad ja budistlikud mungad olid need appi nendele peredele jagama toitu ja, ja siis aitavad leida neile uut elukohta. Et kuidagi selline religioonide vaheline ühtsus siin on väga haruldane ja väga suur. Väga kõnekas, kas märk sellest, kuidas tegelikult humaansus, armastus ja üksteisest hoolimine on tugevam kui, kui vägivald, millega sõjaväe hunta üritab inimesi hirmutada. Aga jah, kuna me läheme haridusala inimesed mõlemad koolitamisega tegelev, siis ma arvan, et see on suund, kus jätkame. Aga lihtsalt praegu peab vaatama, et mis, mis võimalused selleks on ja, ja kas ma saan ämbrisse koha peale minna või siis kuidagi väljastpoolt toetada. Et need on praegu kõik lahtised otsad ja, ja küsimus küsimus, et ka meil, millele vastuseid ei ole. Ja muidugi see kõige viimane viimane varuplaan on, kui, kui tundub, et see, see konflikte Myanmaris venib ja venib siis, et me otsime mõne koostööpartneri, kas või Tai luterliku kiriku juures või, või mõne muu lähiriigi luterliku kiriku juures ja kasutame seda aega, et töötades sealt koolitada ja tegutseda edasi. Et kindlasti siin siin piirkonnas leidub tööd, on vaja kindlasti häid partnereid, kellega koostööd. Te jääte siis praegu ikkagi taisse? Praegu on jah, meil on kolmeks kuuks väike korter üüritud ja siis selline unistus on see, et me saaksime augustis Eestisse tulla nii-öelda kaks aastat kodus käinud ja siis pärast septembris uuesti hinnakama oma saatja organisatsiooniga, kuhu on mõttekas naasta. Aitäh praegu selle ülevaate eest. Misjonärid Helene ja Joona toiman enne Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja, ja teiselt poolt siis Soome luterliku evangeeliumi ühendusse misjonärid ja loodan, et saate võimalikult kiiresti oma misjonitööle naasta. Aitäh, aitäh ja kõikidele kuulajatele palju õnnistust imelist kevade algust. Kirikuelu Holmes Brothers on bänd, mida tutvustab nüüd Hannes Hermaküla. The Holm Brothers on bridžiin osariigist pärit Ameerika trio. Kombineerides oma loomingust bluusi, souli, gospeli, kantrit kui ka rütmi ja bluusi on nad välja andnud 12 stuudioalbumit millest kolm on jõulud pill boot bluusialbumite edetabelis viiendale kohale. Nad on aastate jooksul regulaarselt esinenud folk, bluus, gospel jazzfestivalidele. Nad on salvestanud oma loomingut koos selliste artistidega nagu vänd, Morrison, piireagee pojal, vaatilam, Odeta viibist, Willie Nelson, Freudi lett, osayncaš John Osborne Nad on esinenud 57. riigis ja kodumaal ka president Bill Clintonile. Nad võitsid bluusimuusikaauhinna aasta parima bändina 2005. aastal ja aasta parima soul bluus albumi eest 2008. aastal. Vennad Shermani nagu endale Holmas kaslased üles meditsiini osariigis Kvaist George linnakeses. Kooli õpetajatest vanemad soosisid poiste huvi muusika vastu ja poisid kuulasid nii baptisti kiriku ülistuslaule ja spirituaalne kui ka pluusi ja samas lauselise kirikukooris. Sherman õppis klarnetit klaverit, enne kui bassi mängima hakkas ja Endel õppis trompetit, orelit. Kitarri. Vennad mängisid mitmes ansamblis, enne kui asutasid 1963. aastal bändi The Severus. Bänd tegutses vaid kolm aastat, kuid oli taustabändiks sellistele artistidele nagu Impations Johnny lihuker ja Jerry Battle Sherman uue endale nende sõbra papsi Dixon moodustasid grupi nimega Holm Smithers 1979. aastal. Kõik kolm laulavad, mõned neist soolot ja mõned gospelmuusikast inspireeritud harmooniat. Sherman mängib bassi uuendel kitarri, klaverit, popsent, trumme. Lisaks sellele mängiti regulaarselt koos teiste muusikutega. Kolmik kolis kodulinnast, rist Church või Chino osariigist neuroki Harlemi linnaossa, kus nad esinesid bluusiklubides. Seal sõlmiti head suhted tulevase bluus folgistaariga John Osborniga ja bluus Traveli liikmetega. Bändi esimene album In the spirit ehk vaimus ilmus 1990. aastal kaks aastat hiljem sõlmiste Holm lepingu pidev GPL-i plaadikompaniiga viiluguuel Records olles esimene Ameerika ansambel, kes selle prestiiži kompanjal ka plaadi välja annab. Järgnevad aastad olid bändil täis väga tihedate esinemiste kontsertreise ja ülesastumisi muusikafestivalidel terves maailmas mistõttu Holmsus Brothers naases stuudiosse alles 2000. aastal, kui hakati salvestama järgmist albumit Speaking Inthanks, mis ilmus 2001 ja sai koheselt kriitikute hea vastuvõtu osaliseks. Chicago Džibun nimetas seda plaati rõõmustaks jalgade trampimise karnevaliks kingiks muusikamaailmale. Holmsi vendade isa mälestuseks, kes oli hiljuti surnud, naases bänd üle mitme aasta oma gospeli juurte juurde. Uuender Holmson ütelnud. Vanemaks saades hakkad sa rohkem tundma huvi vaimsete asjade vastu ja sinu väärtused muutuvad. Enam ei ole mitte, kohtume täna õhtul baaris, vaid tänu sulle, Jeesus. Loomulikult me mängime endiselt bluusi, aga vaimulik pool muutub üha tähtsamaks. Sherman on ütelnud. Me tahtsime rahvale rokkida laupäeva õhtul ja pühapäeval nad jumala juurde tuua. Nende muusikas on segunenud nii sekulaarne kui sakraalne, nagu Endel on selle kohta ütelnud. Jeesus muutis vee veiniks, mitte veiniveeks. Ja tõepoolest on nad samasuguse osavusega võimelised mängima gospelmuusikat, raud, Haus, bluusi, souli, kantrit ja puhast poppi. Ja seda kõike ühel kontserdil. National Public veidi on öelnud, et nende hääled on piisavalt jämedalt paari jaoks ja piisavalt mahedalt kiriku jaoks. Plaadi produtsent John asbon nimetas seda albumit sillaks neli pühilaste kiriku koosoleku ja Mississippi raud hause vahel. Oluliselt Brothers on nii tugevad juured Ameerika gospelis, et nad võivad teha tänapäevast muusikat, milles nende juured läbi paistavad. Bänd ise on tunnistanud, et see muusika, mida nad teevad, peegeldab nende olemust. 2003. aastal avaldas piirevgee põles singli fööni up down kus taustavokaale laulisust Holmsest Padrs. Pärast järgmise albumi symbol Truut avaldamist 2004. aastal esinesid nad üritusel autlaas anud Inshaste uline Janssoni ja tema sõprade järjelt kolmandal sünnipäeva kontserdil ja loomulikult ka paljudes telešõudes, näiteks nagu koonal prajan, David läremon, show Volkoff ja nii edasi ja nii edasi. Albumit Simpel, George ja sellele järgnenud steit of Grace olid esimesed, mis jõudsid Billboardi edetabelis esimese viie hulka. Ja loomulikult järgnes taas hulgaliselt artikleid sellistes ajakirjades nagu uuesti. Tei. The New York Times Bilbod time out neurok Rolling Stones, The New Yorker ja nii edasi. Steit of fresh võitis 2007. aasta parima bluusiplaadi auhinna. 2010. aastal avaldasid vennad albumi siin mais, soul ehk toidab mu hinge, mis oli osaliselt inspireeritud Vendeli võitlusest vähiga. 2013. aastal ilmus nende viimane album Brother Food, mida living bluusajakiri kirjeldas niimodi proderõhude nissoulike vitaalne nagude hools Brothers esinemised ja superauhinna vääriline esitus, kaunid kõlad. Ameerika rock n rolli algusest afroameerika gospelist imeliselt kaunis, täis hingestatud harmooniat. Selle muusika vapustav kõla teeb homsest paradoksist rahvusvahelise haarde. 2004. aastal anti Teholmasse Padressile. National hävitas Feloship auhind ehk siis kõrgeim tunnustus, mida artistidele jagatakse tänuna selle eest, et nad on püüdnud säilitada Ameerika ajaloolist olemust. 2015. aastal suri papsi Dixon vähki. Mu Endel Holm lahkus samal aastal mõni kuu hiljem kõrgvererõhutõve tõttu. Sherman Holms, bändi ainus elusolev liige, elab kodulinnas kraiss, Churchill teisel pool teed Källri baptisti kirikust, kus nende rohkem kui pool sajandit kestnud muusikaline teekond alguse sai. Sherman ei ole kunagi mõelnud muusikaga lõpparvet teha ja mitte pärast bändiliikmete surma. Ta rääkis. Ma pidin sellega jätkama mitte ainult raha pärast, vaid ka sellepärast, et me olime seda nii kaua teinud. See on minu jaoks nagu eluviis. Me reisisime koos 40 aastat ja kui mu vennad äkki viiekuise vaheajaga surid, oli see mulle šokk. Me leidsime koos rohkem aega kui oma perega. Ma arvan, et meil ei olnud selle 40 aasta jooksul rohkem kui neli, viis tüli. Ta jätkab gruppi pärandi esitamist kui Sherman hools Bradžekt. Tänane palav on nende 2001. aasta albumilt Speaking tanks ehk rääkides keeltes nimilugulaulus kõlab igatsus jumalat paremini tundma õppida ja mõned laulusõnad võiksid kõlada niimoodi. Ma ei tea, miks on mul selline tunne, et ma tean sind, aga niipea, kui ma arvan, et tajun sind, hakkan ma sinu poole liikuma rääkides keeltes, hüüdes sinu nime, issand, lase mul ennast mõista. Sa paned mind pead raputama, käsi tõstma, issand, lase mul ennast mõista. Minu ukselävel on ingel, minu kroonis on teemant minu jalge alla rada ja see tõstab mu elu uuele tasand. Issand, lase mul ennast mõista. Alus, paleus ja pigiinstants. Tänaseks kõik saate, pani kokku toimetaja Meelis Süld rahulikku õhtut ja kuulmiseni, kui jumal lubab ja me elame.