Ei, sest ilma koolita, ma arvan, et nii lausa tänavalt tulles on raske alustada kohe sellise tööga, mis köidaks publikut. Selge see ja ma loodan, et see vastuse jõudis läbi telefoniliinidega Enelinini. Nagu ma sain aru, härra Baskin, on ikkagi see huumorikooli idee teis endas ikkagi olemas, et ei ole praegu meie huumoritase selline, et inimene tuleb, hakkab tegema nalja, kõik rõkkavad, naeravad ja vaat see ongi hea nali. No mulle tundub, et elu ise näitab seda, et see nii ei ole. Muidu oleks meil humorist no ütleme, igalt poolt võtta, aga paraku elu näitab seda, et neil ikka on üldiselt võrdlemisi vähe ja seal Te nii olnud. Ega need ei ole kunagi olnud piisavalt palju kuskil nõukogude ajal, võib-olla äkki tekkis, eks niuke hetk, kus humorist oli rohkem. Siin oli kaks põhjust, esiteks asi oli selles, et keelatud vili kõik tegid tööd, teades huumori kaudu, nad saavad väljendada ennast. Ja kuna oli võrdlemisi riskantne see elukutse tol ajal omamoodi köiel tantsimine siis seda tööd tegid ikka professionaalid Need, kes oskasid ridade vahel üht kui teist ära öelda kellel oli nii-öelda oma esinemistes alati teine plaan, mida tsensorid ja, ja agitatsioon, propagandatöötajad, kes tegelesid sellega. Et otsida nendes esinemistes sellist materjali, mis oleks mida oleks pidanud keelama, ei saanud lihtsalt kätte. Ja siin oli muidugi vaja meisterlikkust, praegu ju tegelikult on lubad absoluutselt kõik ja tõesti tänavalt võib tulla inimene ükskõik kuhu, olgu ta televisiooni või raadiosse või ükskõik missuguse firma kutsel mingisugusele firma avamisõhtule ja öelda absoluutselt kõike, mida ta soovib. Ei ole ju neid piire enam olemas, aga need piirid peavad inimeses endas olema. Kas ma saan aru, härra Baskin, et praegusel hetkel on siis nii, mida pikema puuga lajatad, seda parem humorist saab, võiksid nagu enda arvates olla. Nii tegelikult on, aga vaata, ega rahvas ei ole ju kaasaselega läinud. Ega see, et me oleme nüüd Eesti vabariigis ei muutnud ju eesti publikut üleöö? Ei, kaugeltki mitte. Publik tahab ikka saada mitte surrogaat, vaid, vaid õiged ja tegelikku kunsti. Kui te vaatate praegu teatri külastatavus on järsult langenud, aga need tükid, mis on väärt, kui vaadata neid on täis, tähendab, elu näitab seda, et lihtsalt hakkati selekteerima hakati, hakati otsima, mis on halvem, mis on parem. Ja kuna on rahaga tegemist ja kuna piletid on küllaltki kallid, siis inimene lihtsalt otsib võimalust enda jaoks panna see 20 või 15 krooni ikkagi siis laua peale, kui ta teab, et sealt tuleb mingisugune väärtuslik, näitas aga vanasti ei olnud ju mingisuguseid teisi võimalusi, ainuke võimalus, kus ennast maandada, oli teater, kino kontsert ja estraadi, nõnelasi ja näiteks kude sümfooniakontserte praegu külastate, kui oli ka hea kvaliteet teed tagasi, siis oli ka puupüsti täis puupüsti täis, puupüsti täis isegi võib-olla rohkem kui kunagi varem. Miks sellepärast et inimesed on tüdinenud, vot sellest puuga pähe lajatas tamisest sellest nõmedast reklaamist, sellest, mitte midagi ütlevas ajalehest. Sellepärast, et kui sa neid artikleid loed, siis andku jumal kõhes heas Eesti Ekspressis, mida ma siiski siiamaani olen pidanud küllaltki huvitavaks leheks, aga nüüd pisitasa pean veenduma, et hakkan pettuma. Kui on kolm, neli huvitavat artiklit või huvitavat intervjuud, siis peab juba tänavatoimetajaid, aga suuremas enamuses on peale reklaami ikka otsi narralt ja otsin prouat ja jaa, jaa. Vaat kui palju noori daame pakuvad ennast juba. Konkurents on nii suur, et firmasid on nähtavasti niipalju, et yks pakub ennast kella kahest kuueni hommikul üks kahest kolmeni oli juba individuaalsed jooksud olemas, selles mõttes, et nüüd juba kirjutatakse Ekspressis, et proua ka või, või proua too või proua too pakub oma oma intiimabi. Ikkagi mingil määral minu arvates lastehaigus, mille peab üle elama, sest et ma mäletan, kui need lehed tekkisid, siis oli võib-olla kõige esimene, mida hakati lugema. Just see enneolematu kuulutus, härra tahab, prouad proua tahab, härrad äratab härrad prouad prouad, sest see oli selline, mida varem ei olnud nagu ilmutatud ja nüüd äkki ilmutati, ma ütleksin, et ka mina loen lehti, aga praegusel hetkel ma isegi selle tagumise poole jätan läbi lugemata, sest noh, see on juba nagu. Ja ütlen ausalt, mina ei ole selle teenuse kasutajalehes, et ma hakkan kellelegi helistama, esialgu veel kui jumal aitab, leiab ikka iseendale kaaslase, aga, aga muidugi, kas te panite kaera, Baskin tähele, et Eesti Ekspress on alates tänasest ka natukene kallim. Kolm, 99 seal niuke soome nõks, tähendab kaup ei ole mitte neli krooni, vaid kolm, 99, aga ma tahaks teada, mismoodi antakse üks, üks sent tagasi, mis vääringus. Mina arvan, et see on rohkem niisugune reklaaminud, eks ikka mitte välja öelda konkreetselt, et neli, vaid kolm, 99, see on ka vaata, küsimus on selles, et me Aphime, kahjuks meil ei ole veel midagi tekkinud, ise oma nii-öelda initsiatiivil ja oma fon taas ja ei ole veel tööle pandud. Praegu me veel haarame seda, mis on siin 80 kilomeetri kaugusel naabritel. Kuigi me leiduva kritiseerime mingil moel. Aga me juba haarame seda, mis on, mis on meilt kättesaadavam, ei ole vaja nii pale endal mõelda ja sellest tuleb ka kolm, 99, aga miks mitte neli null üks oleks võinud ju ka olla lõppude lõpuks see näiteks just seda, et Meil on tänasest päevast leht neli aga üks kopikas on juures, inimene hakkab mõtlema, pagana pihta, aga miks, miks, aga kui kolm 99, siis tekib otsekohe mingi appimise moment ja nagu öeldakse, huvi langeb. Vaat see on see probleem, mis veel praegu puudub. Kuna me kõik tahame üleöö saada ärimeesteks reklaami mänedžeride, eks me tahame saada super Ekstra toimetajateks. Me tahame olla väga teravmeelsed, originaalsed aga kahjuks ei tule üleöö. See tuleb ikka Kinder, Stovega tähendab, no inimesed valdavalt saksa keelt saavad aru, tähendab jälle aasta toob lastetuba ja see tuleb ikka sealt aastate jooksul pisitasa. See tuleb tänada raadio ja ütleme midagi veel muud või kolmandat, neljandat see on ikkagi, tähendab praegu konkurentsiprintsiip töötab, ma teen paremini. Aga ta peaks minu arvates toimuma siis, kui sa tead, raudselt Sul on, millega lüüa, selles kontekstis praegu ma kahtlen, kas ütleme, me võime nii üleöö kohe millegiga lüüa. Kvaliteediga me ei löö, me läheme, tähendab kvantiteediga me ei löö, me läheme dieediga. Kuigi ma pean ütlema, et mina just olen selline vana meelne inimene, mind juba peetakse vanameelseks, kuna ma olen seitsmeteistkümnendal juunil, see on 64. Kuigi ma olen tõesti juba aastates inimene, ma väga pooldan noorte inimeste energiaid, ma usaldan noori, ma usaldan neid diaatris, usaldan neid raadios, televisioonis, kunstis, kultuuris ma usaldan äritegemises noori. Sellepärast et siin on üks probleem. Miks ma neid usaldan. Ma tean meie vanusevõimalusi, et kella kaheks päeval alates 50.-st eluaastast suuremas enamuses inimene on väsit minu eas üle 60 on juba kella üheks väsinud. Lõpetan proovi ära, ütleme 11-st kella kaheni, ma teen tavaliselt siis viimane tund, ma tunnen juba, et see on juba, et ma olen juba väsinud, aga kujutage ette, kui ma peaks nüüd uut, et asja alustama uut organisatsiooni, looma uut firmat, uut saadet, etendust ja nõnda edasi. Mul on vaja energiat ja entusiasmi, mul kahjuks enam seda nii palju ei ole. Kuigi maa kuulun optimistide hulka ja, ja usaldan inimesi, noori inimesi, ma näen, et perspektiivis nad võivad rohkem kui meie. Aga härra Baskin, kui me rääkisime lehehinnast, siis kas sellist nippi, et ka vanalinnastuudio piletihind võiks olla näiteks viis krooni 38 või 20 null üks, kas ta seda lähitulevikus ei hakka? No tähendab, nipp on iseenesest hea, aga kassapidaja läheb lolliks ja satub kohe hullumajja, sellepärast kujutage ette, kui teil on prügikasti järjekord, iga esmaspäev tavaliselt on väga palju inimesi, kes tahavad seda etendust näha ja kui kassapidaja peab igale ühele sealt 27 senti tagasi andma või 34 ei pea ükski hing vastu. Muidugi kui on senine etendus, kus rahvas ei käi ja teatrisaalis õhtul on 15 16 inimest, nendega võib mässata. Ta nendega võib jantida selles mõttes, et sa võid panna piletihinnaks 11 krooni 87 senti. Aga ma arvan, et see mängija ei ole, ei ole, ei ole vist vajalik. Kuigi me näiteks just täna on, meil pidi olema nukuteatri hoovis esimene stuudio etendus Vernissaaž, mille me täna ilma kui ära jätsime, kuna väljas on nii külm ja neiud laval on, on ilma riieteta, et ta nii et päris ilma ei, mitte päris, aga väga väga napilt ja ära alla 16 kraadi, siis ei tohiks nagu mängida. Ja tänane etendus jääb ära. Aga see etendus oli kuskil viie, seitsme kroonine nii-öelda, nii et ikkagi noh ega meil kõik etendused ei ole ühes hinnas. Nii et ikka enam-vähem panete oma kvaliteedi ennem paika ja siis vaadata, et mis hinnaga võiks seda müüa. Ja ma arvan küll, tõeline turumajandus ja no prügikast on kuskil seal, ütleme 10-st kuni 20-ni, sellepärast et see on kõige nõutavam. Praegu ta läheb nagu soe sai, igalpool on välja müüdud ja järjekorrad on piletisabad on. No me tõstsime natukene, sest me peame ju ka millestki elama ja mõne etendused, kus me näeme tungi, oleme natuke alandame neljast kuni veerand neljast 12-ni või, või võib-olla isegi neljast 10-ni ja nii edasi, tähendab, Pensionäride oleme mänginud ju me oleme ainus teater olnud, kes olid sel alal nagu pioneerid, mängisime pensionäride lausa krooli ja jätkame seda ka edaspidi, ka meil lihtsalt ei ole viimasel ajal uusi tükini tulnud. Meie Slovi saates on üks selline kuldne reegel, et esimeses tunnis me esitame meie tänulikule kuulajale küsimuse saatekülalisest ja selle küsimuse, ma otsisin välja meie raadioarhiivist ja see kõlab selliselt, mis aastal on salvestatud esimene kuuldemäng, Eino Baskiniga Eesti raadios, mis aastal see võis olla ja kui te vastate ära telefon neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks ootab teie vastuseid, siis auhinnaks on Eino Baskini uus raamat raudeesriide taga, mis ei ole veel tänaseks küll ilmunud, aga järgmine taktiivist ilmuma. Ja tähendab, minul on signaal eksemplarid käes, nii et võib-olla järgmine nädal peaks ta juba müüki minema. No võib-olla nädal hiljem, mul on raske seda täpselt öelda. Seda trükib Pärnu trükikoda ja ja nemad on peremehed. Aga tähendab küsimus on, mis oli esimene. See on siis see, mis aastal Eino Baskini hääl esimest korda kõlas Eesti raadios. Ja muidugi see küsimusele, härra Baskin teile, sest enne saate algust ma seda kuuldemängu kuulasin väga pingsalt läbi ja arvasin ära tundvat Eino Baskini Me kuulasime nüüd koos teiega need lõigud uuesti üle. Eino Baskin ütles, et ma väga kahtlen, et see ei ole mina, see, ma võin ära öelda, et see oli Tšehhovi kirsiaed, aga praegu meid huvitab aasta, mis aasta see oli ja kas see oli siis tõesti nii episoodiline osa, et isegi tagantjärgi. No tähendab, ma olen üle 200 rolli teinud nii estraadilaval kui teatrilaval kõiki muidugi ei suuda inimene mäletada, aga kirsiaias ma tegin kaasa küll see oli toona lavastus ja ja seal oli üks episoodiline roll. Aga ausalt öeldes ma ei mäleta ta seda. Aga mis aastal ma mäletan, aga ei seda praegu ei tohi ära ei ütle praegu. Aga teele, kui tol ajal tõesti väga noorele inimesele oli ilmselt suureks auks esineda koos selliste teatri korrufeedega nagu metal ots Ellen liigreemi Rover, Hugo Laur, Ruut, Tarmo, Olev Eskola, Arno. Mul üldse vedas selles mõttes, et ma peale teatrikooli lõpetamist 51. aastal olin ainukesena suunata draamateatrisse. Ja selles mõttes mul vedas, et ma sattusin kohe selliste korrifeedega. No kui praegune teie nimetasite majaka üle rääkima. Mari Möldre ja Tarmo ja Lauri Eskola, tähendab karm, tähendab sellised näitlejad ümbritsesid mind esiteks andis mulle tohutu palju, see andis mulle teatrikultuuri, see andis mulle lugupidamist, teatri vastuse andis mulle mingit pieteeditunnet üldse meie elukutse vastu. See andis distsipliini. Oskuste tähendab pidada distsipliinist, lugu ja palju-palju-palju, selliseid asju, mis näitlejale on hädavajalik, mida kahjuks praegu paraku noorte hulgas, kes lõpetavad teatrikoolid ei ole, ma arvan, traditsioonid tulevad ja tulevad võib-olla kolme, nelja, viie 60 aasta pärast kindlasti, kui inimesed hakkavad oma elukutsest lugu pidama, teades, et nendest ja nende töödest ja nende suhtumisest töösse oleneb nende palk, oleneb nende elu, nende perekonna heaolu. Sellepärast kui sa jääd hiljaks kasvõi isegi Soomes, praegu, kus ma töötasin mitmelavastusega, jääd hiljaks, proovi esmakordselt. Siis andestatakse sulle, teinekord on trahvi ja kolmas kord oled sa seal teatris näinud? Meil paraku võib pool tundi jääda hiljaks proovi ja meil oli isegi juhuseid olnud, kus etendusele inimene jääb hiljaks rääkimata purjusolekust ja nõnda edasi. Kõik need asjad olid ka vanas teatris olemas, olid, aga te saate aru, olid ka vastavad järeldused. Momentaalselt tehtud. Ma ei ütle seda, et ei ole olnud kunagi elus näitlejad, kes võtab napsi. Kahtlemata on olnud ja kahtlemata me teame selliseid inimesi. Aga aga see ei ole. Tähendab, see ei ole näide veel sellest, et, et praegu näitleja ja tolleaegne näitleja erineb andekas inimene, töökas inimene, ükskõik millal ta ka teatris ei ei töötaks ja millal ta ka teatritööd ei teeks, torkab silma just oma armastusega oma elukutse vastu. Son primaarne, see on minust primaarne. Aga kui te läksite teatrisse, kas kohe alguses suunati täid sellise noh, ütleme naljasoone peale huumorisoone peale või tehti täiesti esialgu kohe esimene armastaja, suur kangelane? Ja minu esimene osa oli äbarik, fon viiseni äbarik, see tõi mulle teatud määral kuulsust, isegi omamoodi, see oli niisugune tükk, mis jooksis teatrisse tsirka vist, kui ma ei eksi, üle 150 korra. Kusjuures Eestis rändasime palju selle tükiga seal Alfred Rebase lavastus, Tubin mängis mu ema ja ja Olev Eskola ele liiger Arno Suuror mägist teeninit. Ma isegi hiljuti mõtlesin, et seda tükki võiks praegu isegi mängida. Tähendab, mind pandi vist koomilise rolli mängima sellepärast et ma juba teatrikoolis aastate jooksul näitasin pedagoogidele ennast selle külje pealt ja kõik minu diplomitööd olid ka mingil moel siiski koomilise proovidega, aga mitte kõik. Näiteks ma mängisin kaotatud kodu. Ma mäletan, Michal kovi väga tõsist. Rollima, mängisin Ameerika ohvitseri saab koodi teise rinde taga väga tõsist rolli, nii et seal ei olnud veel 100 protsenti kõigile selge, milleks, milleks Baskin välja kujuneb ja kas see on tema liigas, koomikuna või näitlejana, aga tegelikult ma ei ole ju Pugas koomik man, karakternäitleja, ma võin mängida, aga tragikoomilisi ja väga traagilisi rolle. Oi, ma olen teatris mänginud väga tõsiseid asju. Sild, Tšaiidse, Edward, neljas Richardis. No jumala, neid on nii palju neid rolle, Tseen on rumalus suures. Neid ei saa lihtsalt praegu nimetada kõiki. Aga tänases saates üritame olla härra Baskin teiega vähemalt nende helilintide kaasabil, mille ma olen otsinud arhiivist välja sellisel meeldival huumorilainel sest ma arvan, et spetsiaalsetes teatrisaadetes me võiksime rääkida Eino Baskinit kui karakter näitlejast, aga jääme täna vähemalt nende näidetega sellise huumorimeeletasemele juma pakuksingi praegu kuulamiseks ühte salvestust kui džajevi huumorimeel, kus siis tuleb välja, et kas on huumorimeelt või ei ole. Kõnes Baskin, palun tulge siia. Tegin naljakate ja naerutab teisi, aga kas teil on huumorimeelt? Mina isiklikult arvan, et vist on. No rääkige siis midagi naljakat. Naljakat? Nad mõtlevad neil töö juures juba muide igav ei hakka. Naeravad Ma toon niisuguse näite, tähendab, kurkov tuli eile tööle pidžaamas ja toad ahmides. Minule temast kahju ja kõik muidugi naersid. Ei, keegi ei naernud ja peale minu. Ja mida teile veel jutustada praegu? Naljakas, no ja siis juhtus veel niisugune lõbus lugu, et juhataja asetäitja vahtis tööle tulles tänaval, kael kõveras, ühte näitsikut, need koperdas jalgratta ette ja see sõitis talle otsa. Ennekõike vigastused olid rasked. Jalgrattal või? Kuidas ma ometi saaksin teid naerma ajada, mul seal võib olla mõikab see lugude ele ronis meie petukohv paljast uudishimust Zeiti ja jäi sinna kinni. Õnnetubletuhow lihtsalt kohutav lugu. No ja mis siis sai, pidi ta seal kaua kükitama? Mitte väga kaua. Kolm tundi. Seis keevitati lahti, mehel polnud muud häda midagi, kui juuksed olid meelekohtadelt halliks läinud. Ma ei tea, mida neile rääkida, nii naljakat, naerma ajaks ja tuli meelde. Juhtus veel niisugune lugu, et meie planeerija astus sööklas põrandale kukkunud mannapudru otsa, libastus ja prantsatas veatri akvaariumi. Tõesti võib hirmusti rikute mu tuju täitsa ära. Miskordsel tee sööklas valitseb issand ja kaua sega loosingis akvaariumis. Mitte eriti kaua. Pool päeva. Loik krõmpsutas seal hambal kalakeses. Oli ta lõbus välja õngitseti. Mida ma teen, ma ei saa aru, peaksin, leiutas ta. Ma ei tea, mida te soovite üldse kuulda. Võib-olla tõstab teie tuju see fakt, et meie suskin, teate meie suuski nüüd, raamatupidajad ei saanud veinipudelit muidu lahti, kui lükkas sõrmega korgi sisse ja sõrm jäigi pudeliga läbi. Kui jube, aga kas ta siis selle peale ei tulnud neid pudel katki lüüa? Ta mõtles, et kui pudeli katki lööb, jookseb vein välja. Ja nüüd ta õnnetu hing käibki ringi term pudeli. Nüüd ei käi, vaid jookseb, kõik see võtab niimoodi kaalust maha. Sataru sõrm läheb peenemaks ja tuleb pudelikaelas. Muidugi ei ole mitte ühtki korda naernud veel. Ma ei saa aru, kas mul tõesti ei õnnestu teid naerma ajal? Oota, mul tuli veel üks lugu meelde seoses kaalus mahavõtmisega, meie kolis taia, kalja on nii kõhnaks jäänud, ta ei paista harjavarre tagant väljagi. Teie naerate, aga võib-olla põeb ta mingit elu? Kui haigus on armunud see pole eluohtlik küll kinnitada, siis nii hirmsast järgnenud ant minusse. Mis te ütlesite, korrake veel, pani minusse armunud minusse. Keisse. No ei saa naljakat olla, vähemalt sain teid naerma ajada, kuigi see viimane lugu oli ainult, kus ma ei ajanud pada. Nii mõnigi just teile vajalik saade võib jääda kuulmata. Kui teil pole raadiolehte tellimusi aasta lõpuni vormistatakse kuni viienda juunini. Riiklik aktsiaselts Klementi võtab tööle kaks juurdelõikuse spetsialisti, lõutav lintsael töötamise oskus. Täpsemat infot saab Tallinna telefonil viis kolm üks üks kolm üks viis kolm üks üks kolmik. Wendre tahting vaip katab põranda odavalt hästi ning müüakse kõikides Eestimaa suurimates linnades. Lisaks saate tellida vaimaiust sellises mõõdus ja värvitoonis, nagu teile vaja. Hulgiostjatele hinnang. Vabandust ja kui ostate vaiba, aitame teid transpordiga. Aktsiaselts Möldre asub Vändras. Jannseni tänav viis, telefon üheksa viis null viis seitse mullase vaip meeldinud. Inimene ära maga hetk, mida ootasid käes tulemus on uus värviline kvaliteetleht. Eesti spordileht tõtta postkontorisse, sest käib tellimise viimane nädal. Ainus Eesti spordileht, Eesti spordi. Jaa, saadesse lavi jätkub stuudiokülaliseks on Eino Baskin ning stuudio küsimuse kuulajad suurele ringile oli see, et mis aastal on salvestatud esimene kuuldemänge Eino Baskiniga Eesti raadios ja see küsimus on sedavõrd raske, et siiamaani pole veel õiget vastust tulnud. Äkki härra Baskini üritame natuke vihjata, mis aastate ültse astusite teatrikooli, et äkki annab see natukene mingisugust. Mina astusin teatrikooli 48. aastal kohe teisele kursusele ja see oli viimane eesti teatriinstituuti Tuudi kursus ja ma olin viimane, kes lõpetas selle kooli koos Kulno Süvalepa ja Feliks Urve ja Lembit Eelmäega. Kahjuks meil on vähe jäänud järele selle kursuse näitlejaid. Põhiliselt tegutsevad Feliks Urve ja Lembit Eelmäe, mina noh, süveneb ka, ütleme niimoodi teatri juures tõlgina ja lavastajana, vahetevahel ma pean seda ütlema, tähendab et mind võeti nii-öelda erakorraliselt vastu selles mõttes, et et ma ei läinud esimesele kursusele, ma ei saanud lihtsalt esimesele kursusele pääseda. Ja ma sattusin kohe teisele kursusele. Komisjon otsustas mind võtta vastu 48. aastal. Nii et ma alustasin oma teatriteed. Aga enne seda töötasin ma veel punalipulaevastiku teatris, mis asus Draamateatris. 46. ja seitsmes aasta olin ma juba seal tööl nii-öelda. Seal oli niuke reklaamiosakond, kus ma töötasin, aga tegin ka etendustes kaasa massistseenides ja väikestes Pisi episoodides. Nii et tegelikult alustasin oma oma tööd. Teatri ütleme laval 47. aastal. No vot see piisavalt vihjatud siin natukene natuke mõtlema ja nii palju ma ütlen ise kuulajale ette, et kui te olete minu saateid jälginud, siis ma ikka üldiselt saate küsimuse kuidagimoodi nagu ristida selliselt, et tal oleks tänase päevaga mingisugune seos ja need arvud ka ei oleks. Päris no ma võin nii palju 99 nii palju juurde öelda, et inimestel kerge poleks. Et teatrikoolis olles võis noor tudeng ka raadios kaasa teha, lasen tähendab, et ei, ei, ei pidanud ootama, niikaua kui ta lõpetab teatrikooliteatriinstituudi. Ja auhinnaks oli siis Eino Baskini uus raamat raudeesriide taga, mis peaks ilmuma, no vähemalt ütleme nii juunikuus ilmselt ma arvan küll ja ma arvan küll, mitu aastat läks siis selleks, et selline raamat Kaante vahele saada, no kuus aastat praktiliselt tähendab, ta oleks pidanud ammu juba tulevad, võib isegi aegunud natuke olla, sellepärast et need materjalid, mis puudutavad minu teatritegemist ja teatritöid ja arvustusi ega need üldub. No üldiselt ei huvita nii-öelda tavalist lugeja tavaliselt lugejat võib huvitada võib-olla noh, ütleme need ridade vahel mängitud rollid saate mu mõttest aru või, või, või minu isiklik elu, mis puudutab neid probleeme, mille pärast ma olin sunnitud Eestist lahkuma ja seotud vanglaga, mõned küsimused ja see kõik on raamatus ja raamatus on detailselt sellest juttu ja on väga palju kui ka sellest, mis tol ajal ideoloogiarindel toimus. Sellepärast et praegu siiski avalikustame palju asju, aga me detailides ei tea, kuidas see asi tegelikult oli. Näiteks ilmuda Eesti aja seal KGB agentide nimekiri, kusjuures mina lugesin selle ka läbi, mina ei leidnud seal ühtegi tuttavat. Aga huvitav oli lugeda, tähendab mingi uudishimu võib-olla tekib, aga tähendab, küsimus on selles, enne tuleb teada, täpselt, mismoodi need inimesed sinna sattusid. Aga härra Baskin. Te olete rääkinud sellest, et te olete nagu vangis istunud, kas teil on ka kunagi öeldud, et Baskin, sa oled ka? Ei tähendab, et sa oled nuhk mulle keegi öelnud, et saab kad nuhiks, on küll öeldud ja, ja mitu korda see käis ju väga lihtsalt, tähendab meil on mingisugune ettekujutus, vale ettekujutus sellest, võib-olla proua Parek teab seda asja paremini kui keegi teine, sest tema oli ideoloogia ütleme, dissident, tus trellide taga ja arvatavasti tema teab seda paremini kui keegi teine. Aga tähendab, see toimus hoopis teistmoodi, see toimus niimoodi, et ülekuulamisel öeldi sulle alguses, kas te tunnete sellist inimest, näiteks? Provokatsiooni küsimus? Kolleeg ja tunnen, mis te võite tema kohta midagi ütelda, mis, mis, kas ma peaksin ütlema elu, ta on selles mõttes, et, et kas teil ei tundunud, et see inimene kuidagi olles seltskonnas väga palju räägib anekdooti nõukogudevastaseid, tähendab üks küsimus on juba esitatud selleks, et ära oodata, kas sa selle peale ütled jaa või ei? Kui sa ütled jaa, jah, ta tõesti tegi seda, siis järgmine samm uurija poolt on juba, kas te ei tahaks edaspidi meid aidata Ta ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui sa kohe resoluutselt, et, et selle peale minule tundub, et sel teemal ei olnud kunagi mingisuguseid jutte, kui sa oma oma vastustega annad mõista, et seda teemat sa kunagi ei hakka üles tõstatama ja sinu jaoks ei ole see probleem. Kuigi sa aru saad, siis entusiasm, uurijate entusiasm kaob, kusjuures mitte vangile ei esitata neid küsimusi, vaid ma mäletan, ühel ilusal päeval ma olin siis tudeng, kui mind kutsuti välja teatriinstituudis, olin, kutsuti välja. Nad tavaliselt ei kutsunud kunagi pagari tänavale, nad otsisid igasuguseid kohti kuskil restoranis või kohvikus või, või ükskõik, isegi diaatris võis näiteks mõni inimene su välja kutsuda ja teate, direktor ütlesite, vaat sinuga tahetakse rääkida. Ja siis see inimene ütles. Ei tahaks minna oma garderoobi ja minuga pisut vestlema, tähendab, nad leidsid igasuguseid selliseid nurki ja kohti, kuna ma valvasin mõlemaid keeli perfektselt, ma olin nende jaoks küllaltki hea suutäis. Aga see tähendab siis seda, et põhilised küsijad olid nagu vene rahvusest. Olid igasuguseid, oli igasugu mindon küsitud, neid kordi on venelasi olnud, on eestlasi olnud naabritsiaalsed noominud. Enne kui mind arreteeriti, kutsuti mind Pagarisse ja, ja ametlikult kuulati üle, seal olid eestlased. Uurijad aga tähendab, küsimus on selles ja siis hakati ääri-veeri rääkima, aga teate, ma pean teile päris ausalt ütlema, kuna mu elukutse on näitleja ja ma olen siiski improvisaator eluaeg olnud. Ma pean ütlema, et nad ei olnud eriti kõrgemeisterlikkus ega inimesed, nad olid primitiivsed. Nende intonatsioonide nende küsimuste esitamises oli juba selge, kuhu nad tüürivad. Nad, nad olid liiga frantaalselt. Võib-olla ma ei tea kuskil Moskvas võib-olla ma ei tea kuskil kõrgemates sfäärides, võib-olla olid peenemad poisid poisid, aga minutaolisi poisikesi nähtavasti tegelesid ikkagi algajad amatöörid. Ükskord ma sattusin nihukese mehe kätte, kes oli natuke targem, tundus ka intellektuaalse ka natuke teatrit tundev inimene. Aga tähendab, mul oli alati üks ja see sama vastus. Et mind huvitavad rohkem naised. Töö ja teater. Ja minust ei ole tolku, kui ma ei ole kärakamees, järelikult ma ei käi seltskondades. May, istu öösel kuskil klubis ja restoranis nendes seltskondades tavaliselt inimese keeled lähevad rohkem avameelsemaks, kuni inimene on midagi võtnud. Ja ma olen tavaliselt kodusistuja poiss. Ma siis ei olnud telekaid, loen või vaatan teatrit või, või käin proovidel tol ajal ma tegelesin veel ise isetegevusega väga palju. Aga selliseid püüdjaid on väga palju olnud ja teate, ma pean teile ütlema, oli neid inimesi, kes mina arvan, et oli neid inimesi, kes tundsid huvi sellise asja vastu, et nad võisid tegutseda agaraid, lolle on ju väga palju. Ilta Petrovile on selles mõttes väga tore, humoreski tehakse inimese kohta, tähendab, antakse karakteristikute, üks küsib, mis te arvate, kas ta on, kas ta on väga tark, kui ka teine ütleb, et aga äkki ta on haiglane ja otsivad kõik variandid läbi lõbuks. Äkki ta on lihtsalt loll? Tähendab selliseid lihtsaid avaraid, loll oli küllalt, tähendab, me teame ju, vaadake kui näiteks juhtub õnnetus tänaval, eks ole, olete tähele pannud, mõni inimene ja laip lamab või, või, või keegel haavatu, mõni inimene läheb mööda ta ei saa, aga mõni seisab kõrval ja on jube agar küll ta jookseb telefoniputka vahet ja küll ta annab arstide pärast, annab arstile nõu ja politseile ütleb, et näete, see oli nii, et ma sõitsin siin kui sel ajal, kui tema tuli, sealt tähendab neid Acareid, inimesi, sul loomus, see on inimese loovus ja nende hulgas oli neid, kes tulid ise. Ja nende jaoks ei olnud mitte midagi vaja, ainult üks väike kutsung ja nad olid nõus oma emaga nii-öelda viima tapalava nii sellepärast et nyyd avaraid loll oli kohutavalt palju. No siis oli teine meetod, kui sa juba vanglas olid, siis pandi su kõrvale istuma lehma. See oli ka niuke meetod, tähendab, istus üks inimene, ma istusin tsirka kolm kuud eeluurimise vanglas, patareis 84. aastal ja, ja üksikus kongis üksikus kambris istusin tsirka kaks kuud, see oli muidugi kohutav. Aga ühel ilusal päeval läheb uks lahti ja tuleb üks inimene istub su kõrvale, tükk aega vaikib, eks ole. Võib-olla pool päeva vaikib, ja siis äkki hakkab ilusal ilusal hetkel hakkab sinuga rääkima. Alguses ei tule selle peale, tähendab, et ta on lehm, nagu öeldakse, see, keda on saadetud. Aga kuna ma teadsin sellest, ma olen palju lugenud, sellest, me omal ajal tundsin huvi kriminalistika vastu, detektiivižanri üldse mind huvitas. Ja siin tekib kohe momentaalselt arusaamine, et sul on tegemist diretandiga täpselt samasuguse bändiga, kes hakkas nõukogude valitsust siunama väga provokatsioonina küsimusi esitama, tema ikka me sattusime ikka esimene küsimus, sattusime õudses, olukord oli meil seda jama vaja, oli meil vaja, et me seda kuradi anekdooti rääkisime või seda asja tegime, oli sul näiteks vaja Läks provokatsioon lahti. Kusjuures kolme-nelja päeva pärast viidi mees minema kambris, sellepärast et uurijad said aru, tolku ei ole. Läks paar nädalat mööda, pandi uus inimene, kes siis istus tükk aega masendatult, võib-olla kaks-kolm päeva ei öelnud ühtegi sõna, siis hakkas mulle äkki selgeks tegema, et ta on siia sattunud homoseksualismi pärast. Kuigi mina kui näitleja inimene, kes on noh, võib-olla erksama pilguga kui tavaline inimene lihtsalt minu professionaalne erksus, näen ja tunnen homoseksualismi ja homoseksualismi kaugelt. Ta ei ole sugugi naiselik, ta ei ole sugugi niisugune Essteeditsev inimene. Et just vastupidi, minu arvates rohkem Puusepa moodi v Satarov ja devades mulle esitama selliseid küsimusi üldse. Mis puudutab seksi, mis puudutab probleeme, mis on seotud just selle keelatud viljaga, nõnda edasi. Tähendab selliseid provokaatoreid oli metsikult vall. Lähme korraks, tuletame meelde, mille pärast teil istuma pandi, mis oli see põhjus? Tähendab mind pandi istuma praktiliselt raamatus, ma kirjutan sellest pornograafilise pildi näitamise eest. Te saate must aru, tähendab, no see praegu tundub nii naljakana, et keegi ei saa aru, tähendab ümberringi on Seksoppide ja, ja me vaatame videot ja käime, pornofilme on, meil on omad ajakirjad, samuti nõia ja, aga siis see oli keelatud, tähendab ja tegelikult mul ei olnud neid pilte seal lihtsalt satiseeritud või see oli fabritseeritud lugu. Ta oli täielikult fabritseeritud, oli kolmneli tunnistajaid leitud, kes ütlesid ja aga tegelikkus oli hoopis teine, ikka poliitiline tagamaa. Nagu selle mehe ikkagi eest ära, sest temata. Keel tundus liiga terav ja no kui kedagi üldse huvitab, ma arvan, et see erand kedagi ei huvita, siis praktiliselt süüdistusi oli hoopis teistsugune. Vaadake, kunagi oli siin Gerretz ja, ja laagi protsess. Ja mina olin ka sellel protsessil lihtsalt pealtvaatajale. Ja tol ajal pressiloosis istus ohvitseride majas, käis lugu, istus Iisraeli kultuuriatašee, kellega mind tutvustada. Ja tema võttis minult aadressi, mina võtsin temalt aadressi, ju tema oli siis julgeolek sfääris. Julgeolek jälgis teda, ma sattusin siis sellesse taskuraamatusse, arvatavasti teda, eriti Moskvas. Võib-olla taskuraamatus oli minu nimi või minu telefon, nii see algas. Ahaa, Baskin, ahaa. On nimekirjas, Iisraeli tähendab kultuuriatašee nimekirjas, aga tol ajal oli seotud teate kui raske see probleem oli ta iga välismaalastega suhtlema absoluutselt võimatu oli rääkida välismaalasega numalini noor küll ja siis andis ta mulle raamatu. Ta kinkis mulle Nürnbergi protsessi esmani. Tähendab raamatu ehmani kuritegudest ja see oli tõlgitud vene keelde Saksamaal trükitud raamat ja säravat oli minu käes, ma andsin isale lugeda ja ja ja keegi kellelegi olema vist arvatavasti näitasin seda raamatut, oli ta ei olnud keelatud küll, kuna ta kede ärris tähendab, demokraatlikus Saksamaad olid trükitud aga nähtavasti meie jaoks siiski keelatud ja hakati seda raamatut otsima, haketi tähendab, leiti pretsendent selleks, et siiski minust lahti saada. See käsk tuli ülevalt. Sest mulle näiteks kohtunik ütles mu emale. Teie pojal ei oleks pidanud teie poegi, oleks pidanud üldse siin majas istuma. Aga paraku elu on niisugune, midagi ei ole teha ja siis, kui see kohtunik oli juba pensionil Maida nime nimetada, seda oli väga sümpaatne, tore inimene. Ta ütles mulle ka, et me ei saanud mitte midagi teha. Käsk tuli ülevalt, et otsus oli nagu ette vara tehtud ja, ja see oli kõik ette teada ja ma tean neid nimesid, ma tean neid inimesi, kellega see kõik on seotud, raamatus on sellest jutt, ma arvan, et sellest ei ole vaja võib-olla nii pikalt täna rääkida, aga praktiliselt me tuleme selle juurde. Et tähendab KGB agent, KGB agent, minu arvates on olemas kaks liiki neidki On neid, kes süstemaatiliselt töötasid ja, ja tõid sellega kahju nii-öelda teistele inimestele. Ja on olemas need agarad lollid, kes sattusid sinna kes sattusid sinna, mitte teades, et neid hakatakse edaspidi ekspluateerima, aga nende nimi oli juba nimekirjas. Ja võib-olla vähesed Nad on absoluutselt nii intellektuaalselt kui ka kui ka noh, ütleme no täiesti mittekõlblikud selleks tööks, neid jäeti kõrvale, hoiti voole varuks. Aga praegusel hetkel see nimekiri satub teie kätte vaata seal selle nime. Kusjuures ma tean ta neid inimesi, kes aktiivselt mingil moel tegelesid sellega aastaid. Ja ma olen täiesti veendunud, et neid leidub ka praegu juhtivatel kohtadel ja neid leidub praegu arvatavasti ka väga meie poliitilises elus ja nõnda edasi. Aga kas praeguse nõiatants või nõiajaht? See on teie arvates õigustatud või peaks minema hoopis natuke teistmoodi? Üle või mööda ma kuulasin hiljuti Paul-Eerik Rummo ütles siin kuskil. Üks koolidirektor olevat olnud KGB agent. Rummo intonatsioonis oli nii palju nii palju, tähendab kuidagi nagu noh, kuidas öelda, põlgus, põlgus, diaatiate, jumala pärast seda ei tohiks enne tuleb välja uurida, mis, mis, mis tasandil ta oli. Mina arvan, et senine nõiajaht efekti ei anna, sellepärast et väga raske on praegu siiski kindlaks teha, kes on kes, kes mis kui sa nüüd lausa arhiivimaterjali kätte saada, mis seal tegelikult, mis on tegelikult võimalik vähe võimalik ja kui sa näed tema allkirjadega ülekuulamisi või tema tähendab ettekandeid konkreetseid, siis ma võin veel kuidagi hakata inimest süüdistama ka niisama, et mulle ühes ajalehes kirjutatakse, et see või see või too pihlamägi või Baskin oli, seal see mind ei veena. Ja ärge unustage, et praegu on väga hea relv selleks, et väga ausat inimest mustaks teha. Ausaid inimesi on ka näiteks ma võin enda suhtes võin öelda näiteks. Raudselt ma olin inimene, kes vihkas süsteemi. Ma poleks selle süsteemiga kunagi hakkanud mängima sest ma seda süsteemi põlgasin sellest hetkest peale, kui mu isa ema olid selle süsteemi ohvrid olid välja saadetud. Sellest hetkest peale, kui 30 40. aastal, kui Raua tänaval elasime, tuli nahkjopes mees ja ajas mind ja ema tänavale isaga koos, eks ole, viis meid süda tänaval ühte väikesesse majja, võttis meilt korterid ära ja pani sinna elama meie korteris mingisuguse komisjoni. Sellest hetkest peale on mul sisemiselt see reziim vastu ja selle reziimi heaks töötada. Ma pigem peaksid ennast siis muide maha laskma. Nojah, siin on ka kirjutatud meie ajakirjanduses päris piisavalt sellest, et tegelikult kõik need nimekirjad võivad olla hoopis väga osavad ette mängitud inimese mustamise, inimese mahategemise sest õiget nimekirja ei pruugi ju anda ja on ajaloost näiteid küll, eks ole, kui tulid sakslased, leidsid venelased jäetud nimekirja ja nemad ei hakanud seda nimekirja mitte teps kasutama selleks et inimesi karistada, kuid kui venelased jätsid või kui sakslased jätsid oma nimekirjad ja need leidsid siis venelased pärast 40 viiendat aastat, siis muidugi venelasele pikka pidu ei olnud kohe seina äärde ja kohe hakati karistama. Juurdlemata kas see nimekiri võib-olla õige? Ma arvan, et need inimesed, kes aastaid teenisid Cage, mehed, need olid ikka arvel ja need olid ikka inimesed, kellega arvestati, see on juba elu kutse, saate aru, neid inimesi nii kergelt nende dokumente ei säilitatud ja neid dokumente nii kergelt siin ma arvan, ei liigu. Sest sellest hetkest peale, kui julgeolek hakkas oma asju pakkima, likvideeriti kõik sellised midagi enesest. Mõtlemapanevad inimesed ja inimesed, kes tõesti tõid kasu nende süsteemile, vaevalt et nad nii väga liiguvad. Nii selle jutuga ma nüüd tahaks lõpetada enne kella kolme said uudiseid, sest kui juba süsteem oli ja kui süsteemid olid mittesoovitav, siis ilmselt oli inimene ka. Noh, kasutades väljendit Snoi ka teie olite vist nii. 20 rohkem 30 aastat, praktiliselt esimene kord mind lasti välja. Kaheksa. Teisel aastal, nii sellest me jõuame pärast kella 300 uudiseid rääkida veel küll, aga enne seda me kuulame ühte humoreski, mis on just seotud sellega, kui paljud tobedusi tehti omal ajal, kui ei olnud võimalik lasta välja seda inimest, kes vääris ja saadeti selle asemel keegi tobe. Ma ei, ei hakka pikalt keerutama. Ütlen kohe välja ela, elame teeningindi tehniga ajastul ja tehnikavärk on meil hästi käes. Nii et v tehnikat või praegu häbenen häbenematult demonstreerida rahvusvahelisel areenil. Aga. Reklaamid on vaja seda värki siis sellepärast ma sõna võtsingi praegu sellepärast modelle mütsi üles. Üksi leiutaja insener Villem õldus. See pole tähtis. Villem Rebane välja antenn tühjaga omad inimesed kõik saalis. Jäägusega omade vahele. Tähendab, leiutaja insener Ville prevale leiutas ühe masinavärgid. Leiutanud. Nuputad nüüd meil on niisugune pisike masin olemas, millega võid. Pariisi sõidutada tüdrukutirts muidugi üht kui teist veel tead nii-öelda keemia ja füüsika valdkonnas oli kunagi elus koolis käinud. No aga meid ei heiduta, aga see pole esimene kord elus, issand jumal. Rätsepaülikond selga tõmmatud. Veskiga lasin moodsalt õmmelda, kuus. Kaks lööki olid ribide vahel. See on hästi moodne, kui kaks need sinised telia taga. Kaabu pähe nagu naela, oota lakkkingad jalga. Enne ärasõitu oli mul väike jutuajamine leiutajaga, tegelikult tema andis mulgi fotod kätte, näitas välja, kus on plussid, kus on viiruse. Justkui ma isejäägi ma loll ei ole. Hüppasime kopeeritud rongi. Kaks tonni sai sõita juba mõned korrad, vallad on porgand. Iga loll saab aru, et tuled juba. Paviljon kee paviljon maailma uhke läbipaistvast klaasist vaata sissevaatevälja, kõik on näha, rahvas, tuul ja kõik räägivad puhtalt prantsuse keeles. Intelligentsed inimesed valdavad võõrkeeli. Mina esinesin kõnega, ütlesin puhtalt prantsuse keeles läbi tõlgi, muidugi. Ütlesin mis, mis söövad arm, ütlesin laviin kolm korda, ütlesin. Siis ütlesin veel, peab olla tatar. Salat, Olüline provolo. Spraat võiks lolliks läinud. Ega sa siia kulinaaria näitudele ei sõitnud, saite oma masinavärk välja, mina ütlesin, ega mina ei armasta pikalt rääkida, ma olen eluaeg olnud näitliku agitatsiooni poolt, võtsin masinakotist välja, tal oli kaks otsa, üks pluss teine viirus, üks prantsus lõikas vaene, üldse lülitas dista. Tõite. Kurat, niisuke pakkel. Pärast küsiti mu käest, kuhu sa pistsid need otsad sisse, samees, tuleta meelde, kuhu sa, nad peti, mis asja sa meelde tuletad? Maalin kaks kuud, nii haige. Aga muidu laabus kõik hästi, paviljoni veel üles, katuse peale raamaksime kinni, tüdrukutirts on ka nüüd terve kolhoose ravistada, omal kulul seal Narva-Jõesuu sanatooriumis. Mul ei ole ka häda midagi, ainult jalgel Paetu. Ja siis see kõnedefekt on natuke juures töötle ka tehnikaajastu Novikov. Ja raadio kahe eetris on saade seal avi stuudiokülaliseks Eino Baskin ja eelmise tunni küsimus oli siis see, mis aastal ilmus Eino Baskin esimest korda Eesti raadioeetrisse kuuldemängus Kirsiaed, mille lavastajaks oli N toona. Ja kui me hakkasime andma vihjeid, õigemini kui härra Baskin andis vihjeid pluss 14 õiget vastust ja nii hämmastav, kui see ka ei ole, nendest 11 on kõik naisterahvad, need ainult kolm meesterahvast. Ja nüüd on praegu siis see hea võimaluse, härra Baskini tõmbad nendest õigetest vastustest, nüüd siis selle ühe õnneliku, kes ate ja raamatu ja teie raamat too Auda saab. Maimu Kuuskmäe. Härra Baskin võtab teiega ühendust ilmselt järgmine või ülejärgmine nädal, kui need raamatut tulevad. Ja siis maimu Kuuskmäe saab oma lubatud raamatu raudeesriide taga kätte. Ja meil on nüüd avatud telefon neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks selleks, et te võite juba Eino Baskini käest küsida kõike seda, mis need hinges huvitab ja ka parimale küsimusele, mis laekub telefoni teel, on välja pandud üks auhind, aga härra Baskin, te võite nüüd valida nendest auhindadest ühe, mille te annate oma saate kõige paremale küsimusele. Siin on elektriline noateritaja, kääriteritaja, seinakell, äratuskell ja köögikell, mis aitab siiski, et ta õigel ajal. Õieti neid roogasid, mis nõuavad täpset aega. Millised auhinnaks olite? Minule millegipärast tundub, et see seinakell köögikell suur, kel selge ja tundub mulle kõige huvitavam. Auhinnaks on siis kõige paremale küsimusele, mida te esitate Eino Baskinil tänase saate jooksul telefonil neli kolm neli kaks kaks kaks on siis suur seinakell firmalt Philipsi firma Philips ongi välja pannud kõik need auhinnad. Ja nüüd peaks siis küsima, kuidas elu läheb, sest saate pealkiri on seal Avi, kuidas on siis härra Baskin? On viimasel ajal kulgenud läinud, no kuidas ma pean teile ütlema, tähendab kõige tähtsam see, kui inimesel on tervis. Täna on niukene kurb päev, täna maetakse Viljandis Rein Malmsteni Eesti minu arvates üht prominentsem Üht huvitavamate oma varasemat näitlejad, keda ma väga austasin, pidasin temast lugu. Ma töötasin koos tema isaga Franz Malmsteniga palju-palju aastaid. Ja tundsin hästi Eva meili. Tema ema. Tähendab, jube on, kui nii noorelt 50 kaheaastases läheb äkki niimoodi kiirelt kaob meie hulgast kolleeg, sõber, inimene ma kahjuks täna ei saanud sõita ta matusele, meie vanalinnastuudio pere läks täna. Aga ma pean ütlema ütlema seda, et tervis on vast kõige tähtsam meie igapäevases elus. Kõik need mersud ja kõik need Volvod ja ja kõik need kreeka sõidud ja Küprose sõidud, kõik on, see on see on kõik tore, giga sümpaatia. Aga kui pole tervist, siis ei ole ka seda absoluutselt vaja ja mina kuulun nende inimeste hulka, kes on seda läbi elanud omal nahal. Kaheksa aastat tagasi ma olin tegelikult surivoodil, vaevalt et keegi andis mulle lootusi. Näete, kaheksa aastat on mööda läinud, ma elan siiamaani, teen tööd, olen teinud 16 lavastust, neli. Vii lavastus väljamaal, ma olen palju teinud televisioonis, raadios ja ma pean teile ütlema, et ma tulen mõnu töö tegemisest mõnuland sellest, et ma saan teha tööd, et ma saan oma aastates veel nii aktiivselt tegutseda nagu ma tegutseda, kuigi võib-olla mõttes on juba mitu korda olnud, et on aeg ära minna vanalinna stuudiost 13 aastat nüüd 14. hooaeg on selja taga. Ma olen sellesse teatrisse pannud kogu oma südame, kogu oma tervise. Sest kui mina alustasin seda teatritegemist, sisendit Eestis ei olnud ühtegi peale riikliku teatri ühtegi teatrit, siis oli ikka raske võidelda nende ideoloogiliste veskitega. Praegu, mis on TV3 inimesed, tulevad kokku garaažiteater viis inimesed tulevad kokku, VAT teater, seitse inimest kokku, Kralli teater, üleöö võib teha teatris ja ma ei ole selle vastu. Mida rokkiv initsiaatoreid. Mida rohkem inimesi, seda varem. Aga need on ühepäevaseened, tavaliselt need kaovad kiiresti, horisondid vaevalt teatri 13 14 aastat vastu peavad, mina isegi juba tunnen, et võib-olla oleks õige aeg vale stuudio peale mõelda hoopis teisest vaatevinklist tuua kohale üks noor Nüganeni taoline mees, kes paneks täiesti uued alused teatrile, kes võtaks täiesti uue meeskonna, kes looks täiesti uue miljöö ja hakkaks täitsa uues softis, nagu ma ütlen keema sellepärast et mina ennast teatud määral siiski ammendanud, ma olen ikka nii palju teinud tööd juba teatris, vaevalt et mu fantaasia ületaks seda, mis ma olen juba teinud. See on üks asi, nii et mina tunnen rõõmu iga päev elatud tuttpäevast. Ütleme jumalale, aitäh. Võib-olla vahel usklikuks muutunud, ma ei tea, aga fakt on see, et keegi ikkagi reguleeris minu, minu, minu, minu nii-öelda teist ülestõusmist. Ja mina arvan nii, et kui ma päev otsa olen elanud normaalsed pole arsti poole pöördunud siis olen õnnelik. Aga härra Baskin, omal ajal, kui te olite tõesti tõsiselt haige siis liikus igasuguseid lugusid sellest, et tegelikult teid äratas ellu hoopis mingi imearst, mingi posija. Ja tähendab, mul oli kontaktid Leningradis tol ajal Leningrad üks inimene, tähendab, kes mind aitas, aga rohkem minu arvates aitas mind üks inimene siin Eestimaal. Ma ei tahaks nende inimeste nimesid nimetada mitte sellepärast, et ma ei taha neile reklaami teha ei positiivsed ega negatiivsed, aga need inimesed minu arvates, kes mind on aidanud, on väga tagasihoidlikud inimesed, kes ei vaja erilist reklaami ja neil on küllaltki suur klientuur. Peale minu nii-öelda taassünni on neil väga tugev klientuur olemas. Ja tõesti, ekstraseltsidega oli vulkaan. Naisel ei olnud teist välja pääseda, pöördus lihtsalt selle inimese poole. Kui palju ta aitas, kui palju ta ei aidanud, on raske öelda, eks ole, aga fakt on see, et iga kord, kui ma olen temaga kontaktis olnud On alati mingil moel stress maha võetud ja niuksed valud südames maha võetud väsimus maha võetud, tähendab, ma olen efektiivselt tunnetanud seda, et peale nende visiitide, Ma olen erksam, teovõimelisem. Ma olen aktiivsem ja ma ei tunne füüsilist valu, see on ju kõige tähtsam. Siis peale operatsiooni mul väga tugevad valud, rind, rindkeres olid, eks ole. Stenokardia kui selline siiski käib veel vahetevahel nitroglütseriini purk on taskus, aga no ma elan, ma töötan nii et Maida võib-olla sellel teemal nii palju peatuda, sellepärast et 64 aastane mees peaks õnnelik olema, et ta töötab, ta tegutseb ja tonn tööd ja et on tööl just, Aet, on ta võib-olla välja visatud kui pensionieelik, eks ole. No võib-olla tuleb ka see päev, kus kultuuriminister ütleb, aitab, aeg on ära minna. Päev võib tulla ka seoses sellega, et öeldakse, vat, Baskin tee oma prügikasti. Mängite praegu nii edukalt, et sellega te peate oma modiaatri ära majandama, dotatsiooni me enam ei anna, see tähendaks ju praktiliselt ikkagi. Teate surma, no ta on juba praegu, me oleme nii ääre peal, meil on juba nii väike dotatsioone, et me praegu ilma sponsoritelt enam elada ei saa. Siin oli jutt vahepeal, võib-olla linn võtab meid oma käe alla, tähendab noorsooteatri ja meie tähendab küsimus on väga-väga problemaatiline. Me elame praegu nii-öelda peost suhu. Kui sponsorid annavad, siis me saame lavastuse välja tuua, ei anna, siis me ei saa välja tuua. Ja ma pean ütlema, et sponsorlus kui selline on väga vajalik asi. Meie valitsus peaks mõtlema selle peale, et need aktiivselt sponsoreid, kes tõesti toetavad kultuuri, neilt peaks tulumaksu vähem võtma kindlasti, nii nagu kogu maailmas kogu maailma suured firmad, kes Kersponseerivad kultuuri. Need valitsus tuleb neile vastu selles küsimuses, sellepärast et et oleks mõeldamatu, et nad sponseerivad ja veel võetakse neilt tulumaks. Ja siin peaks kahtlemata olema mingisugune kompromiss selles küsimuses. Mis puutub nüüd stuudiosse kui teatrisse, siis ma arvan, et igal teatril oma tõusud ja mõõnad me ei ole praegu kõige paremas nii-öelda nimekirjas. Ja see on tingitud kahest asjast. Esiteks, kui kaua eksisteerida üks teatrimaletaja. Teiseks, näitlejad on väsinud sellest Elust ilma ilma katuse ja palgad on väiksed, näitlejate eksistents on problemaatika, tiline, inimesed jooksevad mööda linna ringi, teevad sipsiku reklaamija õllereklaami ja kuiva karme kargi taoline näitleja karjumil, viga õhtu telekas, Smirnov Nov, eks ole, siis ma arvan, et ta ei tee seda heast elust, sest ma arvan, et see reklaam iseenesest ei ole nii kõrgetasemeline kui vennad Lautenzakid või või, või et tööd, mida see suurepärane näitleja on teatris teinud, see on ikkagi sellest tingitud nii vaarikulbulgagangrul kui ka ükskülal kui ka krimkovil see on tingitud sellest, et see annab letile juurde. Teie ise praegu reklaamis küll pole. Mind ei ole kutsutud, tohoh, mitte ükski inimene mind üldse ei kutsuta raadiosse, te olete esimene, mind ei kutsutud televisiooni, võib-olla seepärast ma kritiseerin väga palju telekat ma ei tea. Ja mind ei ole kutsutud ka reklaami tegema. Poolteist aastat tagasi mari klameerisin Tartu vett ja see esimene ja viimane reklaam pärast toodi mulle seda vett juua koju, mida ma deklareerisin kauaks ütlema, mida ma reklaversi, no hea küll lõppude lõpuks tähendab, küsimus on selles, et hädasti parki ei ole enam nii aktuaalne. Pargin ei ole enam nii populaarne ja ta ei ole ka nii moderne. Sest ikkagi need näod, kes on praegu orbiidil need draiverid reklaami tegema, eks ole ometi suurepärane näitleja? Salme Reek veel kuskil siin-seal unikaalne näitleja, nagu ta on, esineb raadios telekas tema reklaamid minu arvates oleks väga sümpaatsed. Kui juba Mikiver reklaamib, ütleme, kohvi, Pauligi kohvi, eks ole siis Salme Reek võiks reklaamida kõike seda kaupa, mis ei lähe. Sest kui tema paneb oma oma oma sõna käima, kui tema ütleb näiteks ostke närimiskummi Mixit mis kleepub esimesel hetkel mu hammaste külge, siis seda hakatakse ostma. Et ei ole selle vastu, näitleja teeniks lisareklaami. Absoluutselt ei ole selle vastu, miks ma peaksin häbenema seda, miks tähendab esiteks kõik inimesed püüavad oma perekonda toita. Kõik teevad kõikvõimalikke asju selleks, et toita sõidavad Soome maasikaid korjama lähevad sanitarid, eks tööle. Miks ma peaksin põlgama neid inimesi? Nad tahavad, et nende pere elaks normaalselt. Aga kas härra Baskinit, teiegi olite Soomes sellepärast, et toita oma perekonda paremini või, või see on siiski mingi tahe saavutada mingit teine tasand, mida võib meie vabariigis pole praegusel hetkel võimalik saavutada. Soome ei ole see tasand, mida eile poolema väga pürgiks, siis peaks juba Saksamaale või Inglismaale või Prantsusmaale sõitma ja Ameerika pole ka see tase lihtsalt liiga kiiresti, praegu muutume Ameerikliklikuks. Arvame, et see on mingisugune loodav stiimul, ei ole, ei ole. Ma arvan, et esiteks meil läheb 100 aastat, enne kui me jõuame nii kaugele. Teiseks siin on mentaliteeti visiidi küsimus, siin on inimeste omavaheline läbisaamise küsimus, ärme unustame seda, et inimesed praegu tähendab kuidas praegu on nagu kehakultus rohkem kui hinge kultus. Tähendab, hingesoojust on ikka vähem, inimesed muutuvad üksteise vastu ikka praegu külmemaks ja jahedamaks ja seda tuleb ka aru saada. Tähendab, kui raudeesriie langes, siis tõusis kuld, eesriie, praegu on Nixoni stiimul raha Ma pean saama mürtsud, ma pean saama volvo, peab olema firma. Ma pean sõitma väela maal, eks ole. Tähendab, ma pean, aga igaüks ei saa, selleks on vaja, esiteks annet täpselt nii nagu näitlejaannet vaja. Business, meil on hea näide, eks ole. Rockweller müüs avenüü nurgal sigarette ja temast sai Rockwelledega. Sõidad, et homme. Kõiv või korv või või või, või keegi läheb, eks ole nurga peale ja hakkab müüma sigarette ja homme saab temast Eesti kõige rikkam mees. Proosile nähtavasti teab tervet seda etappi, mis moodi see asi algas. Ja mis moodi see asi tähendab, kulgeb ja proua Evelin täpselt samamoodi. Selles mõttes need kaks daami on minu jaoks mingil moel. Heas mõttes etalon. Ma tunnen edeline hästi, tunnen tema pürgimise tema tema tema töid ja tema tema tähendab sidemeid kultuuriga ja nende edasi. Et miks mitte maja absoluutselt, ütlen nende inimeste kohta andku jumal neile jõudu ja tervist seda kõike teha. Sest lõppude lõpuks virelemine on ka üks element, mis oli nõukogude süsteemile väga-väga omane virelemine, mitte midagi tegemine. Vaadake neid elukutseid, partorg muidugi neid elukutseid, eks ole. Lektor, mõtelge natuke neid elukutseid, eks ole, see oli ju virelemine, kas see oli normaalne tegutsemine, inimene elab ühe elu ära, ta peaks elama selle elu õnnelikult see kas või selles mõttes mitte ainult rahalist aspektist, vaid ta teeb oma tööd, mida ta armastab, näiteks arst, eksperimentaal, torarst, kirurg, see arst, kes lõikas mu südant, peab õnnelik olema, et tal on võimalus, tähendab teha inimesi õnnelikuks. Tähendab, selles mõttes ma neide ja ärimeeste suhtes olen väga positiivselt häälestatud, kui kui see on kõik. Kus aga ikkagi teie töö Soomes, kas teie jaoks oli see lihtsalt üks selline business etapp? Mina arvan nii üks kui teine, tähendab see oli ka teenistus kaotamata ja see raha, mis ma seal teenin, annab mulle võimalust elada. Mu palk ei ole suur. Ma saan kätte, et praegu nüüd uue palgaskaala järgi 1000 krooni pluss pension ka või 150 saan pensioni juurde. Tähendab, aga mu abikaasa on teise grupi invaliid, eks ole, ja saab seal pihku. Ta ei tööta selleks, et normaalselt elada. Mu korteri üür on 480 krooni pluss garaaži üür ja nende edasi. Tähendab selleks, et normaalselt elada. Ka sellest rahast on vähe, vabandaksid. Milleks te garaaži üüri maksate, sest et küllaltki tuntud on see lugu, et tõeliselt garaažist hoopis tõmmati auto ära. Vaadake, asi on selles, ega siis majavalitsus ei hakka, sellepärast et mult ära varastati auto minult ma vähendama üüri või likvideerima vaatamata sellele, et mul ei ole pool aastat sooja vett tulnud, mult võeti ikka sooja eest vaatamata selle peale, et mu korteris oli terve talv pluss 11 12 Ma maksin ikka kütuseid, lihtsalt ühel ilusal päeval tulin, ütlesin, ma enam ei maksa. Siis hakkasid natuke liigutama tavamõned, tulid toru ürituid, midagi vaatava koputama. Aga ega sellepärast soojemaks ei läinud, tähendab, mina arvan niimoodi, kui meilt nõutakse, peab olema sajaprotsendiline servis. Vaat selles mõttes me oleme nii maha jäänud siis kui Soomes ma elasin teatri üürikorteri ja kui üks päev oli mingi dushirike ja ma ütlesin teatri direktorile, et ma täna hommikul ei saanud enne proovi pesta ennast, jumal hoidku. Sel ajal, kui ma proovi tegin sel ajal toru, Julid tegid kõik korda, et õhtuks oleks soe vesi edus. Tähendab, selles mõttes me oleme jubedalt maha jäänud ja mulle isiklikult tundub, et nõuda on kerge. Aga andke, andke sedapsi element taarselt inimesele vaja. Aga teie küsimus nüüd soomes, tähendab, ma arvan, et soome teatriei ole niisugusel tasemel nagu eestidaator selles mõttes, et loomingulises aspektist lähtudes ma Draamateatris tegin praegu mõrtsukat, tundsin ennast 100 korda paremini ja huvitavam oli mul teha tööd kui Soomes kuigi härra suitsi aumärgi, mida me siin hiljuti mängisime. Kahasse üks vaatus Eesti teatri- ja üks valemi stuudio teine vaatus soome teatri siiski minule tundub, et soome teater mängis seekord huvitavamalt. See on, võib olla tingitud, sellest ma juba räägin, menetleda natukene väsinud ja või näitlejatel on palju-palju teisi probleeme, mis ei lase neil sajaprotsendiliselt tegutseda ja mängida. Ja see vist üldse Eesti teatriprobleem praegu. Aga nüüd ikkagi tuleme korraks tagasi selle auto juurde garaaži juurde see autodelt varastati ja nagu öeldakse siiamaani aitäh, et vargad käisid. Ja see oli kummaline vargus selles mõttes, et seal oli mitu head lukku, Abloy lukud ja ta roolilukk ja ja pedaalilukk, ja peale selle oli sireen autol veel peal. Seal vastasmajas. Üks proua ütles mulle, et kella kolme paiku ta nagu kuulis, pime oli hästi, telefoni tal ei ole, kuulis signaali, aga no mis tema vanainimene ikka oskas reageerida. Hommikul tuli politsei pildistasid väga palju fotosid, tehti metsikult küll lukudest, küll aukudest küll õhust ja sellega asi piirdus. Ja nüüd kolm nädalat tagasi ma sain Kopli politseijaoskonnast kirja, ma loen selle ette, käesolevaga teatame, Teie avalduse põhjal on algatatud kriminaalasi number, siin on pikk number ja siis on, võttes arvesse kriminaalasjas on tehtud kõik võimalikud uurimistoimingud, ei olnud võimalik kindlaks teha isikut, kes sooritasid antud kuriteo juhenduses Eesti vabariigi kriminaalkoodeksis 163 lõike üks punkt kolm. Eeluurimine kriminaalasjas on peata tatud. Kopli politseijaoskonna komissar. Krist ta folgis, rääkisin selle prouaga ka temaatiliselt, tähendab peatatud on selles mõttes, et kui keegi kunagi jälle ütleb, et Baskini auto on ilmunud kuskil horisondile, siis me hakkame jälle tegutsema, vahele puhkama, vahepeal puhkame või tegutseme millegi muul alal, seondajate nonsens mul tihti suvila puhtaks, ma mäletan, miilits oli siis veel ja siis justkui algata jäätisevarguse asi. Siis miilits muutus politseiks, kui ma läksin politseisse küsima, kas keegi midagi selle asjaga tegeleb, öeldi, no see oli ju miilitsa. Nüüd on juba politsei. No tähendab, ma olen alati sattunud niisugustesse situatsioonidesse, kus üks võim läheb, võit tuleb ja mina jään kaotajaks pooleks. Te olete isiklikult uurijaga rääkinud, mis, mis, mis horisont temale paistab sellest auto. Mulje jättis mulle küllaltki sümpaatse mulje, 23 aastase staažiga ära ma olin kov. Aga esmaspäeval peale selle, kui ma selle kirja sain, kui ma helistasin talle ja küsisin, kas aimduse ka mingisuguse on, sest ma andsin talle ka kaks kolm niisugust juhti nööri, mis võiks aidata, ütles ta mulle kahjuks ära parkima. Esmaspäevast alates olen vallandatud. Ma enam ei tööta, sest ma ei valda eesti keelt ja mul ei ole Eesti kodakondsust. Vaat mul tuleb senine mõte praegu, kui inimene on spetsialist, kui ta Eesti vabariigile võib kasu tuua. Kui tal on suured kogemused ja kui ta ei põlga meie süsteemi ja kui ta ei ole aktiivselt midagi teinud selleks et seda vabariiki poleks, kui ta poleks Toompeal, kooslushenkoga ja interliikumisega tegelenud aktiivselt meie vastu, kui ta on olnud normaalne, korrektne inimene, olgu ta siis tatarlane olgu ta juurde, olgu ta venelane, olgu ta aserbaidžaanlaste, ma arvan, et Eesti vabariigisüsteemis võiks ta töötada ja kasu tuua, sellepärast et nonsens on selles, et kui ma küsisin härra volinkovilt, kes teie asemel siis hakkab asja edasi uurima, et seda ma ei ole veel kursis, aga üks noormees siin käib, praegu ta ei ole küll tal ei ole mingist haridust ei suuda siis minu asemele siia tuleb, saad aru, tähendab, kõik need probleemid on minu arvates väga aktuaalsed praegu me ei tohi siiski likvideerida kaadreid, kes annab meie vabariigile eriti Me õudsas kriminogeensus situatsioonis, kus tõesti kuritegevus kasvab, kohutav tavaliselt anda võimalus, tähendab seda. Tänu poliitilistele ambitsioonidele jätta see olukord selliseks, nagu ta praegu. Aga härra Baskin, te olete ise inimene, kes valdab mitmeid-mitmeid, keeli on siis eesti keele õppimine nii võimatut ei saa lihtsalt teisiti. Tegelikult selleks teate, ma pean teile ausalt ütleva, mina näiteks ei saa inglise keelt selgeks. Kurb öelda. Ma pole kunagi inglise keelt õppinud, ma ei tea isegi inglise keeles olen ma isegi üks, kaks, kolm, neli, viis õppinud transkeelte, ma räägin natuke prantsuse keelt, õppinud saksa keelt, ma räägin natuke saksa keelt, räägin natuke soome keelt. Tähendab, küsimus on selles, mulle ei meeldi inglise keelt, te saate minust aru, no lihtsalt ei meeldi. Võib-olla paljud hakkavad naerma, mulle meeldib õudsalt prantsuse keel, mulle meeldib saksa keel, prantsuskeelse, minul lihtsalt lemmik keel. Inglise keel mulle ei meeldi, eriti kui jänkid räägivad ameerikalik ja mul ei ole huvi selle keele vastu, ma arvan, et on olemas inimesi vene rahvuse hulgas, kellel ei ole eesti keele vastu huvi, sellepärast ma tean venelasi, kes selle lühikese aja jooksul perfektselt rääkima õppinud eesti keelt ja kes nende aastate jooksul lausa perfektselt räägivad eesti keelt, aga ma tean ka neid, kes üleüldse ei ole suvatsenud kee elades Eestimaal eesti õpiku lahti teha ja üldse õppima hakata vaata või kursustele minema. Ja selles mõttes ma pean ütlema, et, et ma ma arvan, et need inimesed, kes ei ole viitsinud õppida eesti keelt need inimesed ei ole kunagi endale ette kujutanud, et süsteem muutub. Ja intellektuaalsed annab muidugi väga vaesed. Sellepärast et inimene elades, kuidas ma elaksin praegu Prantsusmaal, miks ma ei elaks Inglismaale, jäi, räägiks keskust, nonsens? Ma arvan, et siiski ärme unustame ühte asja. Ärme unustame ühte asja, et see kontingent, kes Eestis elas seal oli ikka 15 20 protsenti intelligentsi suurem protsent oli ka neid, kes tulid maju ehitama, armastada, unustada. Tähendab ja, ja, ja siin ja siin muidugi on probleem selles, et mulle isiklikult tundub, et väga kergekäeliselt lahti saada professionaalidest ei ole õige samm. Ei ole. No vot niimoodi ma võiks praegu valgustada seda probleemi ja. Ja praegusel hetkel, kui kell on 42 minutit üle kolme jõuame järgmise humoreski juurde ja see on vene autorilt Arkadi haidilt ja suundub sellisesse kriminaalsesse maailma pärast seda me ilmselt saame ka rääkida sellest, mida Eino Baskin sööb ja mida ta joob. Iga inimene abiellub isesugustel asjaoludel, mõni armastuse pärast, mõni eksituse tõttu. Mind puhusid abielu sadama poole tööalased asjaolud. Ühesõnaga mina olen köögis. Kuna ma töötan kokana, nagu ikka, tema tuleb ja küsib. Miks teie puljong on ülesoolatud ja pistab mulle tassi nina alla, et sähke, vaadake eemalt paistab nagu vaht. Pistad lusika sisse, sool, puljong puha untsu keeratud, kurdab neiu. Ma ütlen endale viisakalt, nagu asi on, et see seltsimees külastaja pole puljong, see on kompott. Tema pistab kisama, kuidas kompott, aga Mixinsid, kanapoeg sees, ujub. Mina seletan, et tibu ei oska veel lennata, ta sellepärast ujubki. Neiu sai vihaseks ja käratas, kuidas nimi on mina vastane tal vaesekesel polegi nime, taan inkubaatoris. Metega ana, poja, vaid teenimi. Mina ütlen, et mina olen samuti ka sealt inkubaatoris. Ja siis ta läks joonelt juhataja juurde ja nii me hakkasime seal iga päev kohtuma. Kord puljongi, pannkookide kortse, langaasius lõbuks, ei pidanud juhataja enam vastu ja ütles mulle, et aitab jamast. Anna lahkumisavaldus või paluda kätt. Võta naiseks ja mürgita teda kodus. Aga ära mulle pahandusi kaela toog. Käsk on käsk, hankisin noorel daami aadressi, Läcilia lasin uksekella. Avama tuli keskealine naine, nähtavasti tema ema. Tere, ütlesin ma, tulin abielluma. Kahjuks olen juba abielust vastas see. Ma räägin siis nähtavasti teie tütrest, ütlesin mina. Assoo Leena juurde, taipas naine. Tähendab, ta nimi on siis Leena, mõtlesin omaette. Jumal hoidku, teie ei tea ta nime keegi, kes ta niisugune on, kes teie olete? Mina olen kutsekooli õpilane, ütlesin ausalt, ja kust te üldse tulete? Neuron restoranist, vastasin ausalt. Aha tähendab, panite pudeli hinge alla? Ei pannud, vastasin, ma võtsin kaasa. Nüüd tuli üks meesterahva nägu nähtavale, küllap ristiisa. Kui kaasa võtsid, astu aga sisse, kutsus ta. Astusin sisse ja teretasin, teie olete nähtavasti Leenakese isa, ütlesin mina. Vastas mees, ma ehmatasin päris ära, aga kes siis mina olen, hüüatasin, sina oled kutsekooli õpilane, vastas mees. Väga hea, palun andke mulle sel juhul tõend, et Leena on mehel. Ma võin anda teile tõendi, teil on ajupõrutus. Käratas see, aga mul ju ei ole, julgesin öelda, kohe, saate. Karjus Leelakese mees. Jama, panin minema, nagu jalad võtsid ja et ta mulle järele ei jooksnud, muidu oleksin dast kotleti teinud. Sest muud ma teha ei oska, ükskõik mis ka eales kätte võtan, ikka tuleb välja kotlet. Üks ja raadio kahes jätkub, saades elavee stuudios on Eino Baskin. Me suurest avarusest juhtisime küll kuulaja õige vastuse peale välja, aga unustasime ütlemata, et kirsiaed oli esimest korda eetris maikuus 1948 mai lõpus 22. mainet peaaegu 45 aastat tagasi. See on siis õige vastuse ja noh, ma olen nii palju, juhtisin ka tähelepanu, et kui ma midagi armastame, armastan selliseid ümmargusi. Arve 45 ja kui ma oleks väga tahtnud, oleks leidnud, et esimene estraadietendus oleks olnud 51. aastal lindistatud, aga vot see ei olnud nii ümmargune ja sellepärast ma võtsin esimese lavastuse. Õige vastus. Mai 1948 45 aastat tagasi oli esimest korda Eesti raadioeetris Eino Baskini hääl Tšehhovi kirsiaias. Ja nüüd siis sellest, mida siis Eino Baskin sööb, armastataks sest et praegu Arkadi Haiti kotletid. See on ilmselt selline humoreskmis kenaadi Hazonovi poolt oli omal ajal väga-väga kuulsaks loetud üldse kulinaartehnikumi õpilane seeria. Kas te julgesite üldse võtta seda Hasanovi repertuaari ja eesti keeles teha? No ma võtsin juraitini oma Kaagaraithnica, tol ajal oli minu arvates populaarsem artist üldse nõukogude liidus ja vaevalt et tal üldse siiamaani on leidunud ka asemik. Aga mul on väga andekas inimene, võib olla number kaks lugu peale Raikeneid vaataks praeguses situatsioonis, Kasnevad Casanova on, on väga andekas inimene, aga me võtsime ju meelejahutaja, näiteks kui me tegime, me võtsime põhiliselt 70 80 protsenti rikkuma riskid, Vene omad. Aimla tõlkis ja pargin, jääkompanii luges. Nii et selles mõttes, kes ei olnud Eesti huumorit nii palju, Kall kirjutas natuke natuke. Kas ja mõningaid humoreski oli Aimla isegi. Aga suurem osa vene humoreski. Teate, ma pean teile ütlema, et ma tunnen siiski inglise huumori, transuurid saksa huumorit on lugenud, ma pean ütlema teile huumori selles mõttes meie süsteemi jaoks meie elu jaoks kõige aktuaalsem, sest ta kritiseeris neid probleeme, millel meie inimesed olid teadlikud. Vaevalt et inglane, prantslane üldse sellest asjast aru saadi, vastupidi, meie ei oleks kunagi saanud nende huumorist aru ja sellepärast praegu. Me ei võta kõiki huumorit vastu, kui me näiteks loeme praegu ajalehtedes neid humoreski tõlgituna inglise või prantsuse keeles. Ega me nendest alati aru ei saa. Ja selles mõttes Te küsiti mu käest, mis kotleti, mina armastan ja ma olen kahjus, gurmaan Ma armastan süüa, see on minu suur viga. Skleroos on ka sellest tingitud. Ma armastan magusat, näiteks kõik teatrid karjuvad jumala pärast alase kooki torti ja kui on mingi olemine, mina olen viimane, kes ära läheb. Ja ma ei võta tilkagi alkoholi, aga ma söön kindlasti tordi ja saia ja küpsise lõpuni. Ja see muidugi üldse tõid, ei ärrita, et kõik hakkavad karjuma, et see on ju ometi see suhkru, mis on väga kahju. Ja, ja, ja, ja ma olen nagu narkomaan selles mõttes, et ma ei suitseta. Ma ei joo, aga magusat armastavad jäätist, ma võin süüa hommikust õhtuni. Muidugi ma, piir on viimasel ajal nii palju kui võimalik. Minu abikaasa teeb kõik selleks, et peita igasse nurka. Jumal, meil on. Meil on, mul on siuke tunne, et meie kord päris nurki rohkem kui tube, sest igas nurgas on ära peidetud kas kom, Trek või tahvel, šokolaadi või midagi niisugust aega tuuakse ja vahel ma ise ostan vaikset. Vaat, kui ma lavale sõidan, vanasti sõitsin, sain endale osta seda, mis ma tahtsin. Ma ikka ostsin endale pähkleid, sokolaadi, mõne magusa saiakese, nüüd praegu ei ole probleem, võid kõike siin siit saada, aga ainult üks väike probleem on, raha peaks ainult on rahaprobleemid. Ja nii jätkame ilmselt raha ja kõikide nende küsimuste vastamist pärast kella neljas häid uudiseid, sest meie saates on ikkagi oma kindel koht reklaamil ja ärge unustage seda. Neli, kolm, neli, kaks, kaks, kaks telefoni ja võtame veel vastu viimased minutid küsimusi. Eino Baskinil.