Olge nii kena ja ütelge, kuidas te valisite nii paljudest muusikaalastest elukutsetest siis tingimata kompaniiski oma. Esiteks, ja teiseks, kuna te pedagoogitöö nii-öelda sunniviisiliselt olite pidanud kunagi enda peale võtma, siis kuidas see on teile meeldima hakanud? Noh, see minu elu käekäik nii-öelda selles muusika valdkonnas kujunes nüüd tagantjärgi mõeldes ka välja sellest, et mul kodu lahkunud oli teataval määral ikka tegutses lisamuusikaga ja tema vähem võib-olla ka siis minu isa, vennad, minu onud. Need olid tolle aja kohta, nagu siis nimetati asjaarmastajad, muusikud. Peamiselt nad tegutsesid puhkpilliorkestrialal, mõlemad olid kapellmeistrit, üks nendest isegi juhatas kodanlikul ajal sõjakooli puhkpilliorkestrit ja Isamaal muidugi noodi tundis ka ja nädalase kodune õhkkond nii soosivalt mõjusad ma. Kuna vennad onu komponeerisid, siis ma mõtlesin ka, mis asi siis ikka on? Ära need järgi kukkusin kohe tegema, aga muidugi see asi nii lihtne ei olnud. Peamiselt kirjutasid valitseja polgaasili marsse. Ja ma selle momendi täpselt mäletan, ükskord, kui mulle näidanud seda, ma mõtlesin, noh, mõni asi teha on kirjutanud, aga, aga muidugi ei tulnud sellest midagi välja, neil oli ikka suured kogumised, kogemusel, nadolid, praktikud ja tolle tõttu muidugi oligi nagu juba seal eelnevalt ütlesite. Algul oligi niiviisi, et ma seadsin sammud konservatooriumi poole ja, ja seal siis see minu elu nii-öelda muusikuna ja need õpingud, kõik nad niiviisi toimusid. Alul seal naudib, ütlesite oreliklassis ja pärast komptsiooni klassis. No pääl. Tähendab, teine küsimus oli selles, et elagoogil asi, see oli muidugi pärast suurt isamaasõda. Seal oli paratamatult lihtsalt, ma mäletan seda momendi hästi. Jüri varisse tuli minu juurde, ilmselt oli ta kooskõlastanud Vladimir Alumäe, aga kas oli tol korral rektor ja ütles, et sul tuleb aga ta lihtsalt Eragoogs. Ja noh. Kuna maa kompositsioon olin lõpetanud, siis tõenäoliselt no mida ma võisin üldse õpetada, tol korral olid muusikateoreetilised ained ja niiviisi oligi, pandi mind paika. Mitte mind üksi ei pandud, vaid seal komplekteeriti paljusid inimesi tol korral, sest milliselt kaadrimuutus oli suur ja ja nõnda on, et nii ma nüüd juba siis nüüd käib juba 28. aasta? Olen Pean seda rasket, ei räägi kaamerasse teleistuv pea omaks, sellega siis pean ütlema, muidugi ta peab istuma, sellepärast et muidu ei tule asjast midagi välja. Aga on ja ka muidugi see sellepärast, et sellega ka ühtlasi kasvab inimene eriti ütlev loovmuusik veel, sest mõnedki teosed on mul selle ajendil õieti tekkinud tuua näited õpilastele ei ole saada kas või sama kogumik või tsükkel lävele, millest mati lõimlanagaks pala mängis. Ja peale selle muidugi veel mitmed niisugused ka. Teinekord teoreetilised probleemid saavad endale hulga selgemaks, kuna sa pead neid õpetama, et ta mulle kontimööda siia täiendanud. Ühesõnaga just te olete omal ajal üsna niisugune Villekas estraadi komponist võiks nii ütelda. Ja kuidas te tänapäeva estraadimuusika sõnad kaasaegsesse muusikasse suhtute ja ise ta enam ei kirjutanud millegipärast. Selles valdkonnas on õige muidugi minu esimesed katsetused olidki estraadivaldkonda kuuluvad, neid ma muidugi ei näidanud, aga minu mõningat keskkooliaegsed kolleegid, õpilased nendele mängisin ette ja ma kirjutasin, nii algaski iga puudelt tegin kaks tükki inglisvalsi tiga foksid tangud. Ja kui ma kompositsiooniklassi muidugi läksid, siis ma jätsin seal need tembud katki selle Aga ja pärast nojah, ma olen kirjutanud atmosfääris palju tänapäeva estraadimuusikaga, ma suhtun sellesse väga soosivalt. Asi on palju edasi läinud ja kui ma nii eemalseisjana võin praegu vaadata, ma muidugi ei ole seda ametit kindlasti veel maha pannud. Aga moment on, niisun küll, et ma ei ole viimasel ajal teinud nüüd estraadilaule. Meil on siin. Meie vabariigis ja mitte üks on meie vabariigis Nõukogude Liidu, minu meelest see asi väga korras ja nii kõrgele ei ole meie estraadimuusika kunst, kui nii võib öelda üldse olnud, kui ka kaasajal praegu nendest väga paljud on tunud värskeid jõude juurde, eriti noorte näol. Ja peale selle üldine muidugi tendents, niisugune areng. Väga palju uued uusi vorm on rakendatud estraadimuusika valdkonnas mida tol korral näiteks kui mina veel kirjutasin ja minu põlvkond kirjutas neid eksisteerinud pidi olla, tahaks sind võib-olla veel öelda seda, et et niisugune tendents, võib-olla natukene rohkem nõudlikum tuleks olla. Nende kontsertorganisatsioonidel kes nii esmakordselt võib-olla teinekord eetrisse või lasevad noori ansamblid vist ei ole ilus kuulata, näiteks mul on eredalt meeles üks niisugune saade, kus päris hästi esineti. Agabilite vitulugudel on repertuaaris, öeldi viis. Ja kolm nendest esitati nii, et natukene linnukene kergemat vastupanu teed minekesin. Võib-olla oligi niisugune noortest inimestest koosnev ansambel teeb oma järeldused, et siis on kõik väga lihtne leib ja. Aga estraadiloomingut kirjutada, sest üldse on kõik natukene lihtsam, ma kujutan ette, kui ütleme midagi niisugust tõsist kammerliku kirjutada, kuidas te üldse kirjutate, kas inspiratsiooni ajendil niisuguse suure hooga, et ei jõua kõike paberile panna või on see üks aeganõudev protsess? On nii ja teisiti kui tagasi vaadata mõne asjaga pisiasja kallal, nii palju vaeva näinud. Näiteks ma võin öelda konkreetselt kiigelaulusaatega maistasin mitu kuud selle saatel kirjutamisel meloodia tuli kohe saudi, aga et see saade armooni tuli ka, aga see kuidagi kaasneda Kiige õõtsumisega, et ta nii ilmestab seda meloodiat, oli päris tegemist sellega. Naljakas on küll mõelda, aga Anid on, mõningad asjad ei ole väga ruttu nüüd ma ei saagi nii-öelda päriselt, et kuidas see tegelikult on, üldiselt ma kirjutan ruttu. Aga sel momendil, kui mul ikka see nii-öelda vaim peal on, kui ma kirjutan, ma buti kirjutada ainult siis ma muidugi see nõua minult kõike. Ma unustan söömise, joomise ja väga tihti ka magamise. Ja ma mitte ei arva, et ma üksinda olen, aga ma näen oma ametivendi kallikolleegiaga. Samas vaevas teinekord koosolekutel olema ja, ja, või isegi näost isegi on näha, et ta kirjutab praegu. Et mind on sageli huvitanud niisugune küsimus, kas inimesed kirjutavad kahekesi ühte teost, olgu need siis kirjanikud, edasi maalikunstnikud. Ja nüüd on võimalus siin kuule teese teie käest välja pressida, et kuidas toimub kaheksa koos kirjutamine kahasse kirjutamine, nii-öelda. Te mõtlete. Seletada sammas, seal oli meil asi lihtsalt väga lihtne. Me läksime tol korral Tallinna kohvikusse, kui meil oli muidugi libreto olemas, meil oli muusikanumbreid juba ka nii-öelda teada, mis seal kirjutame, jaotasime lihtsalt ära. Nii hakkasime, mina olin A tähega, siis hakkas minul peale. Mulle sulle niiviisi täiskogu aeg numbrite numbrite ühendusi ja nii me muidugi selle ka ellu viisime. Aga muidugi see ei ole sel juhul opereti, kirjutan veel õige operetiga. Me muidugi vahetasin materjali otsekohe, nagu meil oli. Tuli meil seal mõningad leid motiivid leida, siis kellele see osaks sai, see õnn seda leiutada, siis muidugi pidi teine seda töötlema järgnevas numbris, nii et ta on nii sassi läinud, et et ei oskagi enam teie sellepärast me ei ole neid kunagi, mis puudub nende operettide kirjutamise, ei ole neid kaardüliselt osanud kavade inimeste rahva ees. Üldiselt Jamenud minagi panin kirja, kasutasin jälle oma kolleegi Leo Normeti materjali ümberpööratud minuga, nii et ta nii põimitud, et ei oskagi öelda, kelles on lihtsalt gaasikeelt. Aga mida tema loomingust kõige rohkem armastab, aitäh. Senist Meie kõik käsilolevast või veel kirjutamata. Praegu momendil on mul niit järjekordsel katkini, kirjuta ja ei vaeva ennast millegiga, sellepärast võin ma rahulikult nüüd ka siin olla. Aga ütleme nii, et võib olla. No omad lapsed peaksid kõik ühtavad armsad olema, aga, aga päriselt nii ei ole. Nad on armsad olnud, ma mõtlen, et kui ma loon, siis on nad mulle hästi kallid ja ma sel momendil midagi muud ei mõtle kui ainult neile lõikuni huvitav paistab ja, ja ma olen ise vaimustatud. Ja muidugi ma kodustele võib-olla kipun ka seda kohe ütlema. Läheb muidugi üks päev mööda ma olen kirja pannud, siis ma vaatan, et mõnikord on see armumise periood pikem nagu elus. Teinud on väga lühike, järgmine päev juba ainult nii palju oli seal sain kirja panna ja vaatan, et noor ja on tehtud. Paremal ta ikka on. Aga muidugi üldiselt on nõnda, et, et ma jälgin seal puhul sel juhul, kui minu looming kõlab ikka alatiivseda interpretatsioonis külge saanud jälgima ka tänavu teie seda teete. Nii et mul on seal mitte vaata kui kui omaloomingut, vaid et kuidasmoodi dista interpreteerida, sest sest selle, seda on vaja helilooja õppida. Vaevalt ise kujutame ette nõndaviisi täpselt, kuidas interpreet teeb seda, sest interpretatsioon oli ka kunst. Et rohkem on selles küsimuses võib-olla mul alati tore kuulata enda loomingut. Millest tuleneb see fakt, et 20 aastat ei ole kirjutanud enam orelile pillile, millel ta ometi alustasid oma muusikalist õpingut ja nähtavasti armastatu väga? Siin on natukene üks väikene viga, teil tähendab miks oli kahekümneaastane paus minu loomingust, Lorelei kirjutab, nüüd ma kirjutan jälle. Niiviisi. Oli tõesti 20 aastane paus, see oli, ma kirjutasin 1900 tähendab 43 ja paus oli kuni 20 aastat, siis kuus, kolm mitte ühtegi lugu kirjutanud. Ma unustasin selle täiesti, mindi ära. Ma olin ühel kohtumisel koori kohtumisel Tallinnas ja seal üks koorilaulja küsib minu käest, et et ma olen elulugu lugenud. Te olete organistid mikspärast orelikirjutaja ja ma võtsin selle oma südameasjaks ja tõesti igasugust muud muid asju oli teha ja unustasin selle. Seda oreli nagu polnud vaja tol tol korral. Ja siis hakkasin kohe seda kõike seda oma patu heaks tegema ja intensiivselt kirjutama. Ühtejärgi tulid mulle need teosed vist ei ole mõtet lugeda. Kindlasti on paljud kuulnud, eduga mänginud, mil kõik, mis ma olen kirjutanud. Tuntud organisti Võsul. Hugo Lepnurme, Rolf Uusväli propageeriv oli suure innuga üle Nõukogude Liidu. Viimasel viimastel aastatel olen ma kirjutanud kolm vihikud Eesti rahvaviise. Mina andsin täna nüüd teie poja kätte, mitte täna, vaid natuke varem. Andsin neid on kokku 27 tükki. Tema valis kaks välja, mina ei tea ka, milliste valis. Nii et täna ta esitab neid eelneva alade puhul. Täna on ema ja talal poega. Aga ütelge siiski ka, kuidas selliseid kallis pill beta päriselt ära petab ära ja ja mul nii tunne, kuidas seal tagapool on, ma ei tea ja kuidas ta üldse nii välja tuleb helitehnilist, aga, aga ta on nii, nagu paistab, et isegi akustika oleks. Tundub, et nagu, nagu akustikul skaanite rattad ära ja ja on olemas, muidu oleks see miinus, nähtavasti tal. Pedaali oleneb assistendiga mängima ka tavalist ka päris oreli tulika kaascentoneetiga Kaksleri korral taga olen tähendale.