Viljandi kuulub Unesco loovlinnade võrgustikku 2019.-st aastast saati. Pärandilinn Viljandi koostöögrupi eestvedaja Ave Matsin ütleb, et Viljandi panustab võrgustikku kuuludes eelkõige käsitööle ja rahvakunstile. Me oleme tõlgendanud, et see on meie kultuuripärand laiemalt ja selleks, et seda loob linna tegevus kuidagi paremini ellu lükata ja et kaasata rohkem inimesi. Me oleme välja mõelnud sellise nagu ametikohana Viljandi linnameister, kes siis on kultuuripärandiga seotud tulutoov ala, selline tunnustatud meister või isik, kes siis peaks kuidagi panustama linna elu ägedamaks muutmisesse. Linna meistrikonkursis osales kuus kandidaati. Ave Matzini sõnul tundusid linna meistriks valitud Triin Amuri ideed kõige selgemad. Kuna me oleme valinud selle aasta teemaks parandamisse, et siis triin, ahuri ideed, just ka selle parandamise vaatenurgast oli kõige selgemalt ja ägedamad, et kuidas seda teemat esitleda ja kuidas linnarahvast kaasata selle teema mõtestamisega. Viljandi linnameister Triin Amur ütleb, et oma tegevuse planeerimisel anti talle üsna vabad käed. Mina olen võtnud endale ülesandeks luua üks näituseruum, kus on fookuses inimene, tema asi ja nendevaheline lugu. Ja lisaks sellele on plaanis koos Viljandi Kunstikooliga keskendudes eestlaste rõivatarbimise harjumused, et me ei ole võtnud aluseks numbri 12,7 kilo, seal siis see, mida iga eestlane viskab aastas ära ja nende rõivastega me plaanime luua ühe installatsiooni linnaruumi. Muidugi on plaanis kaasa lüüa, paranes kohvikutetegevuses ja ka korraldada filmiõhtu ja loenguõhtu, kus siis samuti meistrid saavad rääkida sellest, kuidas nad midagi parandavad või kuidas midagi leiutavad vanadest asjadest, võrreldes muu maailmaga või kasvõi Euroopaga, me oleme tegelikult käelise oskuse poolest juhtival kohal. Meil on siiani säilinud oskusteave ja talupojamõtlemine, et kui midagi on katki, et siis me saame seda ise parandada. Ma arvan, et see on üks nagu oluline märksõna, miks seda sellel aastal vajan. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.