Me ei suutnud hirmuga leida parandusele tsoonidest, et ega ta ta nagu ei nagu ei leidnud, sest et kõik tema kohad olid nii literatuurne selles raamatus ja kõik need tema tohutult keerulised armuseiklused see tähendaks eraldi siis noh, nagu paralleelis lahti sellest, mis tähendab, et ecstasy visandik natukene hetkeks üksi küljeli ja noh, see, mis nüüd tegelikult ju geniaalselt naljakas ja mis on täiesti muutunud. Ja siis montid ei püreega, eksiarvamus on nende võrku langenud ja siis kuidas siis nagu ta sealt siis nagu vaimujõul välja rabeleb. Aga mõtlen, et see on hoopis teine teoses, on hoopis teine struktuur see, mida meie teeme ja ja selles mõttes ei saa mul kahju olla. Kuna noh, see on teine teos Moviibiv väga heas seltskonnas. Vaadake üleeile või üle üleeile, millal üks neiu kinkis meile ise heegeldatud sõrm, kindlade sõrm, kindlas oli papüüruse rullike, kus ta siis ise oli kirjutanud oma mõtted ja siis ta oli igale tegelasele kirjutanud maast sealt raamatust mingisuguse lõigu, mida näidendis ei ole ja see just noh, näiteks ütleme, minul oli üks tortanjaani sisemonoloog, mis on siin tükis, tekstina ei ole, aga, aga, aga seda kohta ma mängin. Ja et see, et see on ära tabatud, see tähendab seda, et et proovide käigus sai ka paljuräägitud just nimelt sellest, et mida annab mängida ja mida ei ole vaja üle rääkida. Vabaõhulava kindlasti. Jõuavad ka väiksed väiksed asjad kohal, aga, aga no ei saa vabaõhulaval ette võtta väga pikki monolooge. Kusjuures tegelikult võib-olla head ja huvitavat näitlejat oleks isegi täitsa huvitav kuulata. Vabarna siin on aitäh, kui palju? On siin tükis ka on ka meie monoloogi, kus näitleja õige mitu minutit räägib ja publik ei lähe ära. Marko näiteks aega ja räägime väga pikalt, on mures ja väga huvitav ja väga huvi on ja kes on? Ma nägin peale etendust, härrasmees läks ja aeda kontrollis, kõigutas, kas on nii kõva, et kas on, hakkas see, mis asi ei ole? Midagi, siiski jäi tema sinu monoloogilist. Oled. Siis selle selle lava peal seal oodardades, siis ei saa väga aeglaselt siis niimoodi lõdvalt artikuleerida, meil ongi tegelikult need pärast suvepuhkust palju aeglasemaks, kuna meil oli kevadisel no mitte mitte väga palju, mitte väga, aga ikka nats suhteliselt loiu, me tegime kiirusrekordi vahepeal ei nüüd ja tegelikult on ta ikka samas tempos püsid. Algses muidugi me võtsime küll hiigelsammudega nii-öelda kümnete minutite kaupa läks tükk lühemaks, sest noh, kui ta, kui sa masinavärk nagu töörakis täie Fungiga. Praeguseks on veel ühe nendest üle poole kõige suurem näide oli ju mingi esimese läbi mängu ja peaproovi ja peaproovi näinud vahe oli poolteist tundi, esimese vaatus esimene pool tundi. Tähendab, hobused jäid hiljaks. Misse vaatusele jäid hobused lilleks, nad olid harjunud kellaaja peale enam-vähem tule. Aga kuna me mängisin mingi 20, esimene täie jõuga, tegime midagi vahele jäänud. Meil ei jäänud, aga lihtsalt asi läks niivõrd intensiivseks ja kõik Eesti teatris on enamus, läks käima, avastusi, võimalik mängida vähemalt pool tundi lühemalt ära, mis on üldiselt repertuaarist enamus meil palju enam ei pinguta. Ühel päeval äranis, aga praegu ma pean vaikima nagu professori vennatütar. Londoni, selleks on vaja raha. Minul on. Muretsevad kõike ei jõua. Huvitav, miks tõenäoliselt jäävad mõned neist teele algusaja. Esimest korda elus olevat ühel meelel, aga mina tahan teada, miks. Kas kuningal on kombeks teile aru anda, ta ütleb teile, härrased, kas koolis Flandria südamega sõdima ja teie lähete, et miks. Ei ole seda väärt, et tema pärast nii palju muretsema. Sina. Maju vaja sellel nädalavahetusel hädasti tõsi. Kaeva ei näidanud ka varaahjule. Teie kest leinate kastest, silmavett, päevi, mis möödas ja aegumist tulemas veel. Kõik teise igatsus lõpeb. Ja rahu saab Me kui oma pisarad, toot, jumala, et teie, kes te leinad. Noh, minu meelest on see niivõrd niivõrd niivõrd efektne variante, mis tõestab veel kord otsingute mõttekus, nii et noh, loominguline seisund eeldab otsingute dünaamikat. Sest et ta nüüd hea koormus meile kõigile hoopis teine feeling mängida talv otsa kuni 100-le inimesele, terve kosmostad, meie ajastu mesilas ka kangelasteks mängida. Tulevikus, mis oleks siis see iseloomujoon, need surnud saurused on kangelasteks mängitud, siis võiks tuua 200 aasta pärast näitleja lavale esinduslikult meie ajastu mehest. Ma ei saa aru, miks ei saaks. Aga mis, mina olen kategooriliselt selle vastu selle, selle mõtte vastu, et nüüd nüüd on mingi teine aeg, ei ole ühtegi romantikut ega ühtegi õilis hingega ühtegi džentelmeni ega ega ühtegi rüütlit ei ole enam üldse olemas, tähendab selles mõttes rüütlit silmasse ta kolistab mööda raudrüüga ringi mööda Tallinnat, aga aga ühtegi hingelt rüütlit või džentelmen ja enam ei ole olemas, on seda, seda ma kindlasti. Aga mis asi see oleks, mida saaks suureks, minge iseloomulikest praegusel ajal mis on rüüterlikus, ütleme, tänapäeva mõistes sisult jääb ta ilmselt samaks, aga milles ta võiks väljenduda või? Või ongi see noh, niisugune sisemine hoiak? Tähendab minu jaoks on salati mõistatult, kui sedapidi küsitakse, et nagu see piir siis oli, millal need džentelmenid rüütlid ära kadusid, siis selle sajandi keskpaigas või selle sajandi alguses või hoopis 19. sajandil või millal ma hakkasin nagu hälbe ära kaduma? Ei no siis siis kui kaduseks seisuslike ebavõrdsust ega kuhugi kadunud mina leian isiklikult näiteks, et need on ikkagi live idealiseeritud meie tänapäeva inimese ja mõistsin seda loomulikult nüüd ma saan aru, eks ole, sa oled aadlik, eks ole, ütleme, võtame Tartanyani kolm kuud korteri üüri võlgu, noh ja ei kavatsegi ära maksta vanad vennikese täiesti Jukas isiklikult mina. Ma ei, ma ei saa sellest aru, ühesõnaga, mul on ka isiklik probleem, selles osas ei ole praegu veel kolm kuud üürivõlg. Mamma, kaval, ma ei leia midagi sellist, mille üle naerda, milleks toll üldse tänapäeval ei olegi väljana? Milleks duell? Tänapäeva on võimalik lihtsalt inimene ära koristada, hüümitud, mitu 1000 dollarit, see oli niisugune ei maksa üldse, sest paljud ei mingi mõni mõni 1000 dollarit, mille saab väga hästi suvalist meest neljast ja võib olla aasta pärast me saame idealiseerida neid, kes koristavad inimesi, mõttetuid kasutuid, halbu inimesi. Ja samas ka peetakse. Ja käivinnakse maffiamehed siiski peod duelli kägistavad automaatides teineteise piirikaitseliitlased tulistavad, kaitsesid revolvrit, ütleme võib-olla kaitseliitlasest saab kunagi ütleme musketär neist kirjutatakse romaan ja Savisaare ihukaitses näite päris naljakas, sest et musketärid olid ihukaitsjad ja taskuräti pärast nad vist tülli ei lähe, saad, see on saator, küsimus on au mõistes, aga noh, kui selline asi, kui aumõiste on niivõrd devalveerunud, kui seda pole olemaski, noh jumal hoia, mis me räägime. See on olemas tantsu klineerunud mujal vale, ta eksisteerib mingis muus vormis enam. Samamoodi retsendivistil, neil on oma tohutult kõrge aukoodeks, kes on mingitel nii Tretsiteisti müksata siusu ära tappa selle eest, noh vot see on, mis, mis on au, eks. Ma arvan, et noh, praegu see, millest me räägime, seda kannavad noh inimesed, keda saab nimetada, võib-olla ütleme vaimuaristokraati võistkonna Eestis raha, aristokraatia puuduta seda Eestis haritlaskond ja noh, ma ei oska öelda, nende seas võib otsida inimesi siis kes räägivad mingitest väärtustest, kes kannavad mingeid väärtusi, mis mida maksab nii-öelda üles kilbile tõsta. Minu meelest, mis puudutab humanismi, see, mis eristab inimest loomast selles mõttes ma olen Jon seda küll täiesti nõus. Et see on natuke teisenenud eestlastel on sellega veel mõist probleem, moraali mõiste ja aumõiste ja kõik see natukene teisenenud, aga samas ma ei saa öelda, et seda ei ole. Maailmas jääb ruumi järjest väiksemaks, see nõuab järjest vähemaks, järjest vähemaks jääb ruumi, sellel ajal oli ikkagi palju rohkem ruumi, eks ole, puudus arstiteadus oli kehva, eks ole, igasugu imehaigusi oli inimesed üldse elasid vähem aega, võib-olla küll selle tõttu sygisid tihedamine, aga siiski olin, ma usun, et sellel ajal oli siiski rohkem ruumi inimestel elada. Ja paratamatu, eks ole, ühelegi noh, isikule on vaja rohkem ruumi, teisele vähem. Ja igaüks tuleb oma ruumi eest võitlema. Ta ei võitle, siis ta tallatakse ja ma ei leia selles mitte midagi, haletsusväärsed kui keegi tallatakse ära tallatakse ära, siis ongi nii. Ja see on lõplik. Ja sellepärast miks sa lugu võtame või miks töötavad teised analoogsed lood, on see, et seal on mingi reeglistik, milles inimesed elavad, aga praegu reegleid siis on väga lihtne inimene tunnebki ennast tänu sellele pidetuna. Sest noh, miks on, miks on rahvas hakanud aja vältel diktaatoreid armastama ja tekib isegi teatud psüühiline sõltuvus? Seesama kehtestab mingi raudse reeglistiku, see tähendab, ta loob mingisugusegi korra. Aga noh, see inimesed teevad, et see on parem kui, kui selline, kuidas öelda anarhia või sihukene leebemaks. Sest paljud suuna orienteeruda ei ole valmis vabadusega. Vähesed jah, ja kui mõelda selle peale, kuidas need musketärid elasid, siis noh, praktiliselt ikkagi suurem osa inimkonnast elasid ikka praktiliselt pimeduse Iirimaal. Talu taluinimesed elasid sügavas vaesuses ja noh, mingi väga, väga väike osa ühiskonnast, kes on nii-öelda elada meie mõistes inimväärset elu, praegu elab väga suur hulk inimesi, siiski saab ennast pesta ja süüa saab laps ei sure nii palju ära ja minu meelest igal inimesel on selleks õigus. Ma ei kujuta ette, et ma olen, elan kellelegi maa peal ja elanud ülimas viletsuses, mingi ütleme mingi ma elan, mingi Tase maa pea ta tuleb ja näiteks iga aasta võtab, ütleme seal kaks pill ja võtab vilja võtab mu naised seal ja no ma, see, see siiski ma ei suuda seda mõista, ainult see jõua minagi, ma ei saa sellest aru. Sodaali positsioonid vaadates oli seal väga mõnus, aga, aga paratamatult ikka 90 50 või isegi suurem osa inimestest elasid ikka natuke seal, teisel pool seda piiri. Kuskil olla üks vene pärisori, eks ju. Mõnel mõisika oli tuhandeid tari sorri, olla austada ühtegi inimest selle poolest ma näiteks ei saa ka selle pärast lihtsalt austada mõnda inimesteta juhuslikult sündinud minust 50 aastat varem, ma ei saa ainult sellepärast inimest tausta talle trollis istet pakkuda. Malsandale pakkuda istet siis, kui ta on noh, silmnähtavalt vana ja põdur või invaliid. Ma ei saa lihtsalt pakkuda istet kellelegi selle eest, et ta on kogemusi Data, sündinud minust varem. Ja sinna, see oli jälle, ma arvan, jälle müldistus, kallis eesti rahvas, kallid pensionärid. Praegu mõeldud nii, uskuge, me ei ole, ma rääkisin siiski seisvusele, noh, sellest rääkisime, kuidas oli kunagi aasta nutele seisab Pirita bussis, Roy sõitis kogu aeg, kui sõitis mööda, eks ole, saks siis. Talupojad olid põlvili küürus ja. Praegusel lehvitud, kuigi neil oli samamoodi kaks jalga ja kaks kätt ja võib-olla mõistustki sama kõige õilsam või kõige noh, kuidas öelda kõige rohkem, hoogsat vaimu sisendav sündmus Eesti ajaloos Paju lahing või Landeswehri sõda millest on inimesed uhkustanud ja kus aumõiste taas kord hetkeks esile tõusis selle sõna nii-öelda tavapärases mõistes sõdalase au või selles mõttes, et solvumise lavastan tapmisega ja veridased maha selleni, et noh, selles mõttes võib rääkida näiteks lõunarahvaste puhul Neist võtta eeskuju Ingušidest ja stseenidest ja rahvastest, kus on perekasum linnasemoes kõrges hinnas ma ütlen, et ma ütlesin, et see on teine asi, on lihtsalt see kee, võitsin praegu olla kuidagimoodi iroonil ei tulnud välja. Soovituskiri. Ma saan muidugi aru, et 12 kristalli seal väga. Aga mis parata nõuab seda, teevad peas ära peas. Sa oled ju käia jah? Ära ei arva musketärid ega nagu varasemalt. Meil ei ole lubatud härjale. Teie ees seisab mees, kes on harjunud rinnaga aeglasel vastu seisma, küll ma juba tean seljatagust või näidata kellelegi. Mis asjade? Aias. Te räägite minuga, Mura, vabandust. Browder käitusid nagu armunud poisid, eks ole. Edaspidi edaspidigi Parismid ainult nimetama tooma kroon alla vastutulelik viisakas segame seda dolarkamiseks ole proua geniaalne idee. Saata. Hankele vastu viisakas olla, me teame, te olete diskreetne. Tolle haaramise hoiatavad alati. Kala peate olema ometi sellest midagi kuulnud. Võtad tee ju, käite madalamad toad trassi juures vabandava pressiga tuttavad, kuid ei ole ta väga kokku umbes aasta ja mis on selle põhjuseks? Hariv? Veedad kuradi ohoo. Peitsid Mu härrasrätik ei kuulu mulle, ma ise nägin, kuidas te pillasite. Tema noorem ilmselt selle aasta tagasi ei kuulu mulle, kuna ja olgu selle kingituseks minu invarätik. Lubage, patrati on minu kõverjad, ohverdatakse tema naida, et mina ei ole ära. Mina nägin ainult seda Järeleasjadega äsja ütlesite madratsile sama hea sõber kui mina järelikult ratika väga vabalt teie käest. Ära teevad mina tegin vadja oma aujuurest. Kokku jäetakse auto raam, teeme nüüd nii, et kumbki võtab poole taskurätiku pea. Privaatne. Raramis tulite situatsioonist puhtalt välja? Kas härra skaalale jah? Ära ma arvan, et ei ole, loll sai kui te olete pärit, kas koolis. Ja peksta teada, kas projektidele tallata? Päris ilmaasjata, taevas hoidku. Pariis parlamendi patistiga sillutatud. Olite nii taipama. Hakkasin arvama, et sigaretid kokkulepivad raskust. Sellega dub, sellega jutt, lõppenud sai, sai, oleks teie valetanud juba kaks korda, sest ma ise nägin, kuidas see kukkus teie taskust. Kas härra tuleb? Loomulikult eraldi, võib-olla ta ei oska nimetanud kaunist vaikset nurgakest. Niukse purjeaeg, kui sa tead, kus asub sobivad kellaaega. Keskpäev, tore. Ja muidugi üks asi. Mis selle kuradi Kaks põleb, teate noormees, et meil ei tekiks segadust. Praegu on kell umbes kuus. Teil on elada jäänud või palju, seda võite küll ise välja arvutada. Raami segane. Aga? Alla, ma teatasin lollid koera sõbrale, kes mulle sekundantideks ei ole, aga veel tulla. Härra, mul ei ole sekkunud aite. Tihti mu käele haiget. Kas see, kas seal on ka praegu ja? Võitlen vasaku käega taolistel puhkudel. Ma tänan teid selle jutu räägime totaalsest palavikuga. Pole rahvas oleks haavade parandamiseks. Ema Anss. See sall teete terveks päevaks. Kui te olete paranenud ka, siis oleks mulle suureks auks teiega võidelda. Ettepanek meeldis mulle ausalt mandaat kohta ja meil ei ole kombeks. Kui teil on kiire, te soovite kohe teise ilma saata, palun ärge laske ennast segada, mina olen härra, ma ütlesin teile, te meeldite mulle ja kui me teineteist ei tapa, kui mulle vestlus teiega hiljem tõelist naudingut, ootame nad siiski ära, nii palju korrektse. Ja väikse meeletund raad. Vastane kuulge. Mis ei tähenda muidugi rongi, mul. Mina võitlen temaga kui talleke lüps, roosaka, mina võitlen temaga. Kuidas ta kaks järjekorda. Mispärast sina temaga hoitud või? Ma ei tea, kas ta tegi mula. Ja sina? Ma võitlen sellepärast, et. Ja oli üks koht, see et teiega riietud küsimuse. Ja sina ära, mis mina, mina võitlen nagu alati usuküsimuste pärast ja me ei olnud päris nõus ühe koha üle. Seal. Sa oled. Meie arvamused läksid lahku. Ära nüüd, mul on au paluda teie käest vabandust. Et ma vabandan, kui ma ei saa täita oma võlgadega kolmele Ratasel on õigus meid tappa. Täna. Valmis. Kuid ainult niisugune teile silma ei paistaks. Täitsa tagajärjekord. Vaatavad mustreid. Kaadi vaevad. Musketäri Ma räägin, võideldakse ja mille jaoks? Nende kausakesime, Beckleid võidaks, on aina enam kapteni härrased, ütlesite. Pidetusi määramatus ajas, millest jutt oli, kas teater ja võimalus mängida erinevaid rolle, kas näitlejat kaitseb see kuidagi või seda ei oleks muidu teatris kuskil mujal. Noh, minu jaoks on see hetkel ühiskonnas, minul ei ole alternatiiv vähemalt minu enda jaoks. Ja ma tunnen, et ma saan siin tüdrukut Ma tahan teha kuskil mujal muuseumid, ekslik olla teised sellega nõustuda. Aga minu meelest on see võimalus esitada ilma kadudeta ilma suurte inimkadudeta ülesse maailm vähemalt ajutine, nii, mis, mis vastab sinu kujutlusele sinu lähedaste ja mõttekaaslaste kujutluses. Minu jaoks on seal küsimused, aga jälle see rolliga samastumine või mittesammast. Me ei saa, minu jaoks on tähtis mäng. Kui ma teeks mingit muud tööd, siis ma ei saaks selliseid mänge mängida. Teised ühiskonnad lihtsalt viskaks mu välja kui segasemaks lõpuks ära tüütama inimesi. Kui ma omandaks kogu aeg mingeid rolle mingil teisel eluajal, mängiks neid aeg-ajalt. Aga sa võid näiteks mängida rahaga börsi ja sooritada, aga ei, miks pettusi tal on võimalik esimene vaimustada ühest kohast teise selle teel jällegi vaimustuda sellest, kus ütleme kas siis omakorda ja kas see õnnestus või siis ebaõnnestus ka sellest on võimalik vaimustunud jeeni kursiga. Siiski on ikkagi palju elukutseid, millega, millest ma arvan, saab mängi, ma ei pidanud seda mängu silmas. Pidasin seda teist mängu silmas selles mõttes, et ma võtaks endale mingeid teisi rolle. Seda mängu ma pidasin. Siis ma vist lõpetakse hullu. Ühiskond vist hakkaks mind vastaselt isoleerima kui ma neid rolle võtaks päevast päeva seda küll, jah, sest et sul on nende elu ja me ütleme, ütleme ettevõtte juhina sa ilmud, uue tegelen, roll uues, ütleme seal vuntside ja habemega, sain aru, mida teine päev, musketäri ma saan aru, mida silmas pead ja mõtlen, et see on tõesti niimoodi, et sel juhul sa saatsid küll niimoodi teha ka suurte inimkadudega, sa tahaksid nagu proovid ära mängida mõrtsukat jaa, jaa, jaa. Samas hüljate perekond ja sa peaksid väga palju väga palju abielusid, kas mõrv või asja sooritamas. Tõeliselt dramaatiline loo loomuse lepi lihtsalt vestlusega, mis oleks suurte inimkadudega seotud. Ilus mängimine. Igal juhul ma lõpetaks halvasti. Ja teate, see on veel see mõnus asi, et praktiliselt ikkagi kaotajaid. Inimene on kadunud, elada kas sa võidad või mitte või ei võida? Siiski kaotajatest, räägitakse. Arva, tuleb päris, kaob jäidet taandanud laval vees on, läheb, astub lavale, mängib tüki ära ja pärast öeldakse, et aga seda juhtub siiski väga harva. Selles mõttes siis on turvaline. Inimkaod on suhteliselt väikesed ikkagi. Kuigi ega ta nüüd on vist küll. Suremus on maailma üks esimeste ametite hulgas, noorus on kohapeal, lähevad ikkagi küllaltki ruttu ära. Indrek on, ma kuulan, uskuge, see on tegelikult, see ongi taktikaliselt õige, see ongi õige, sest et tema on vist kõige targematelt. Kas kollane meist kõige nupukene stseen, milles musketärid küll otseselt ei osale, aga milles nad ju sisuliselt ikkagi. Millega nad on tihedalt seotud, on? Kuninganna ja Buckinghami hertsogiliin. Mille nimel nemadki tormavad võitlusse, mis on väga-väga õrna ja, ja kauni platoonilise armastusena. Selles lavastuses südamedaami eemalt jumaldamine, on see tänapäeval täielik nonsenss, kusjuures ei kao, vormid eksisteerivad edasi, olles muutunud tuleb ära tunda lihtsalt kõik see, kõik see on olemas, millest me siin rääkinud oleme. Nii-öelda mineviku vormis täpsetele igal pool. Teised, kas see on ütleme, mingi romantikat vähemaks jäänud või ka seda? Ei, see mõni, mõni aeg pakub selleks isegi suuremaid võimalusi. See, kui mõni noor ja vapper inimene, moodne inimene satub kuhugi massimeediasse ja kraaksatab, et et armastus on ainult seks, siis noh see tema enda seisukohta ja mis, mis, mis ta mõtleb selle all ma saan aru, selles küsimuses on see kas armastus on nagu muutunud lihalikumas kunagi seda, eks ta. Niisiis, ma ei tea, kas ta on kogu aeg olnud piisavalt lihalike hammas ka piisavalt piisavalt, ütleme noh kuidas öelda, siis? Ka see on, see on see teistmoodi peenem nauding. Aga mida sa märkamatult näed, pakub rohkem võimalusi natuke lahti romantikaga just selles mõttes, et sa võid ikkagi näiteks kulgeda. Ümber maailma rahata varajast, eks ole, vanasti seda võimalust ei olnud. Sa võid lennata ümber maailma oma. Armastatuga, või, või ihaldatud, või, või kellega seal noh, või sõita kosmosesse võib-olla varsti või ma ei tea, noh, selles mõttes, et vanasti Atraktsioone oli palju vähem, aga see tähendab ka suuremat võimalust, siis. Aga on ju teada, et armastatud arma armastaja sellist ühist kogemust see, kes ei tunnista nii-öelda seda Suhteliselt platoonilist osa armastusest. Inimeste nagu lihtsalt mingisuguse osa maailmast endale kinni kogu lugu välistavad mingisuguseid naudingute mingisuguse noh, mingid tunde võimalused muutuks igavamaks muuta. Kunapärasem see mäng sealjuures, tõsi. Mingi kättesaamatu, kui kõik on nii kättesaadav kui tähendab, et kui, kui, kui, kui asi taandub näiteks see sellele et naine on 12 meetrit soolikaid ja magu ja mingisugune füsioloogiline kompleks ainult siis, no andke andeks, mis, mis plärase selline. On inimesi, kes tõsimeelsed räägivad sellist juttu. Kõik on füsioloogia. Kõik baseerub ainult kolmele vaalale. Toik, seks, uni, hambad on, ma tahan kõhu täis süüa, jätkame siis ma paljunen. Ja siis ma puhkan välja selleks, et hommikul jälle jahile minnakse, kõht täis süüa, paljunenud aiale puhanud. Nii et kes soovib niimoodi elada, palun, daamid ja härrad, valikum, teie. Aga ma küsisin seda platoonilist armastust ka veidi selle tagamõttega, et kassid ei lavastas selle osas mingeid mööndusi. Ütleme, võtame nüüd Tartanyani ja Konstanzi, no näiteks siis kas see siin laval Me ei ole mitte vähem. Vähem õilis ehk kui romaanis või kas see juurde pandud käru stseen ei ole äkki just sellepärast, et, et lugu oleks tänase pilguga usutavam? No küsimus on süü iga poiga vaataja fantaasias, mis ta arvab, mis seal käru all toimub. Kui seal kõrval suudeldakse, siis no mina seda ütle, mis seal toimub. Mis mina mõtlen, mis seal toimus, las jääb noh, iga vaatajal igavalt seda, mis ta tahab. Nii et selles mõttes noh, Mafia rikutest just sõltub, aga seda ma ei tahtnud välju. Aga, aga kui nüüd tähelepanelik kuulaja või vaataja vaatab üleval, kolmandat vaatas, siis ta saab välistada teatud oma või vähemalt ta saab aru, kui rikutud ta võis mõelda tol hetkel. Seal on, seal on tegelikult puhas Sa ära öeldud, see on kell. Sellel kummalisi vaataja või inimese silmades, kes seda vaata. Võiduga seda vaadata ka niimoodi, et Constance igavene lirva oma mehe juurest putku mingi noore mehega, ahne ahvene lainel väike naine. Igavene negatiivne kangelane, see on ju. Aga seda ma oleks, oleks suur skandaal, kus oma peresid Või noh, sedapidi võib ju ka mõelda jah, aga oma tütrele sellist meest soovida. Ei, aga seda ma mõtlengi, et siis ma mõtlen, et, et siin on variante, vaatame vaataja silmades on ju see kõik, tema on see, mis ta rikutuses või mitte. Selles mõttes ongi kuningal kuninganna ja, ja praktiliselt noh, peaminister ütleme, noh, see platooniline, see, et nad ei saa, nad on erinevatel maadel, nad ei saa kokku, sõid nii ja naa. Aga see, noh, see on siin, no ütleme nüüd sellest tasemest natuke halb on sellest teisest. Ja noh, kas, kas see, kas see tunne on nüüd vähem puhas või, või või noh, seda nüüd tõele näkku vaadata, siis kas keegi teab ka mitu romaani pakinga, mil tema elu jooksul oli? Ma arvan, et meil läheb siin ikka noh ikka kahest käest jääb ikka väheks, ma arvan, siin on, siin on küsimus selles, et lihtsalt me võime võime neile niivõrd-kuivõrd kaasa tunda, et nad tõesti ei saanud, need oli aeg, anna nii, nii minimaalselt ei saanudki kokku. Nad nägid kõigepealt kohtistandist pallil, kuskil nägid lihtsalt teineteist. Nii et selliseid teadvuses tegid, oleks neil võimalust olnud oleks mõlemalt troonilt kukutatud, pagendatud, fraks sattunud. Mingi erinevus minu jaoks siin ikkagi romaaniga, noh ma mõistan, et need on erinevad teosed, aga just selles hoiakus mingi vahe ilmselt on rääkida erandiga veel laatose liinist mis on võib-olla ehk isegi kõige olulisemaid lisamomente juurde saanud just selles tavavariandis polaatose osatäitjalt küsida, kuidas ta ise võrdleks seda muutumist. Ma olin alles poisike, kui ma seda lugesin ja see, see liin, noh ma ei, ma ei näinud. Ma ei lugenudki välja sealt mingeid liin. Saatus oli ikkagi, oli üks igav tegelikult. Kes noh, ühesõnaga kui ma mäletan poisikesepõlvest. Aga ta ei hakanud targu üldse üle lugema sellega eksitama ja ma loen selle kindlasti kunagi pärastpoole üleval. Mileedi kujutada, noh. No mina olen selle vene filmiga kunagi kasutanud, aga õnneks ma ei mäleta eriti palju. Aga noh, seal ma mäletan, et ta oli ikka paganama nõiamoor. Aga, aga ega ta seal romaanis Ta teeb seda ka millegipärast ja minu arust noh, ellu ongi jätnud jätnud selle, et ta on ka inimene, Ta teeb seda millegipärast, tal on ka armastusega, ta ei ole ju noh, lihtsalt see, et ma nüüd olen siia maailma sündinud, selleks, et kurja teha, seal on ka mingisugune ahel, mis on kunagi lahti läinud ja mida ta ei suuda enam ise ka peatada. Võib-olla võib-olla ta ei tahagi seda üldse teha. Aga võib-olla ta iga kord mõtleb, et see on nüüd viimane. Aga noh, need on ju ka inimene ja võib-olla ta tal on eesmärk ikkagi viibisid pärast, mida mileedi tahab. Poeg tahab kindlustada oma poja tulevikku ja selleks saada kätte vinterite pärandus ja selleks on raha vaja. Ja kui see kõik on, see on juba valmis, siis võib taanduda. Ühesõnaga aktiivsest ütlemis, Pioneerimisest ja inimeste tarkus on piisav, varandus kukuvad, me leppisime niimoodi kohe. Aga lihtsalt see ei lähe kõik libedalt. Tee, mida, mida mileedi on valinud, eks ole, see paratamatult toob Talühe kuritööga või ühe pahateoga kaasa teise, kus ta peab ennast nagu päästma või säästma või ta valib ikkagi jälle sama tee, läheb nagu ahel tuletele. Tihti on selliseid momente, eks ole, kus ta tal ei jää muud üle, kuna ta on ühe kuritöö juba sooritanud. Et seda varjata, et seda varjata, tuleb sooritada teine ja siis järgmine ja. See tuleb talle ka nagu saatus kaera. Aga siin võib olla nato see roll tema saatuses ehk isegi olulisem kui või algteoses, kui sa hakkad lugema selle mõttega, sa võid sealt raamatust lugeda täpselt sedasama. Siin on ta võib-olla lihtsalt välja toodud oma noh, rõhk on lihtsalt rõõm Landoldsemalt välja toodud. Rõhutatud on just seda küll, sest nii puhast armastust kogu selle raamatu jooksul kui, kui mileedi aatuse võidan Kraftialafeerija armastus tähendab just nimelt Krahtulateerid armastasime kleidi vastu nii puhast armastust üldse. Tähendab ta, ta austas seda naist niimoodi, et see oli tema jaoks püha. Julgen mõtet isegi mõelda selle peale, et ta paneb puu selle naise küll. Et see naine kehastaski tema jaoks kogu armastust ja kogu ilu ja Marko võib edasi ja ma tahakski ette natukene siin edasi ei ole vaja, edasi ei olegi vist vaja, räägi. Naise vaim naisvennaga ühes väikeses linnakeses. Ergutada või vägivallaga endale saada nii nagu nad oleksid. Paraku õnnetuseks oli aumees. Siis tuli armastust esimese tari, keda ei ole kõik, kes teda nägid puhtaks puutumatuks. Talle tundus armastus. Lihtsalt üks puudutab seda ilu ja täitustele, lood on, viimane sai edasi viibides oma armastatuga jahil. 400 minetas ligemale, seal on hakkasid väga halvad. Imekauni alaks või mina muidugi teie võite teada. See oli selle 16 aastase inglisarmuke, ma loodan, tage. Me rääkisime, jõudsime siin saatuse teemani. Minu meelest see on nüüd üks asi, mis Elmo Nüganeni lavastustes väga iroomlas ja Juulia samuti ja siin väga tugevalt välja tuleb või või seal sees on see, kuidas nagu märkamatult kogemata saatus sekkub või pöörab, ütleme, mingi kerguse raskuseks või, või mingi traagika mõõde äkki tuleb sisse või mõlemas neis nimetatud seal ma olen tükkides, ma olen siukseid mehi mänginud, kes viskavad kindla saatusele ja siis saatus toob meile mingisuguse pöörde, kaasas nad seda nii-öelda siis jutumärkides kaifivad. Seda lõpuni seda situatsiooni, mida meile saatus parasjagu ette mängida kas see on siis üks või teine? Autos igal juhul on selline gurmaan just selles mõttes ta. Ta naudib seda, tähendab, saatus toob sulle mingeid situatsioone, aga valiku valiku pead sa ise tegelikult sa ise tegema. Ja siis ongi kaks, kaks või kolm, TC, mida mööda sa lähed, sealt tuleb sulle järgmine ristmik, vast. Mingi valikuvabadus ikkagi on olemas. Meieta teatris saab tagasi minna, nii ilus ei saa enam tagasi. Ei hakka teed, kui sa oled ühelt poolt sisse veerand tundi tagasivõtmisest stseeni kinnitamise võimalust elus kahjuks ei ole. Sa võid ainult kahetseda või õppida, kui nii on muuseas kõige mõnusam veel. Kui ja on olemas selliseid inimesi, me päris kindlasti teada, kes ei saa, mitte midagi? Ei nimetata. Mitte nad ei ole lollid modelle, vaimselt nad ei, ei. Jah, ei nad ka väldivad, nad ei mõtlegi selle peale, ei olegi vaja. Teadlikke valikuid ei ole, see ongi tavateadlik valik ja ma ei saa midagi aru, mis toimub. Rasketes situatsioonides on üsna niisugune, pragmaatika tuleb enda alateadvust usatega raske keeruline olukord, kui mõtelda enam ei jõua siis lase alateadvuse rihm lahti, otsustab sinust väga hästi. Tavaliselt jah, lähevad asjad iseenesest. Võib teha küll, puterdab plaane teha. Ma olen need mehed, ütleme, need neli meest teadsid täpselt oma oma kohta ja üks lausa enne, kui nad hakkavad Inglismaale minema on see, et et osad ei ole nõus ja miks ma peaksin minema, nii et mille nimel ma oma elu anna. Aga noh, ütleme, et kui on, kui on, kui kuningas ütleb, et härrased, et on vaja minna sõdima sinna ja sinna ei küsi, et miks see, mille vastu sõdima lähme lähete, sest see on käskede, usute kuningat? No jah, nemad teadsid seda oma Nad uskusid täpsuaal kuningat ja, ja nende jaoks, noh see oli nende Nende töö, nad ei hakanud sellel hetkel juurdlema, et mis, mis see kõik kaasa endaga toob ja nad said aru, et kuningannat on vaja aidata kuninganna nende jaoks püha ja nad läksid teda aitama. Kõik kas, kas see oleks, et seepärast tõi kaasa, noh, see Inglismaa vastu, noh tegelikult sealt võtta, kui need neli meest poleks sinna teele läinud, poleks neid toodud ja võib-olla oleks kuninganna pagendatud, oleksin mingit, noh palju inimesi oleks võinud ellu ja surma sai ka. Natukene on see ka seal, et nad arvestasid rohkem oma vandega. Reesaar tuli muidugi ära võttes selga, räägin sellest sellest sellest oma vandest, et üks kõigi eest kõik ühend Tartonion tuli neile selle jutuga, et neil on vaja Londonisse sõita. Pikalt ei mõelnud ja muidugi ega keegi ei ütlemisest, taheti teada, miks. No ja siis, kui ta ütles, et ma ei saa, talle, öeldakse Klepid seal oma reegleid. Mängureeglid selles mõttes, et kui oli sõprust vannutud, siis ja siis me hakkame arutama, mõelnud selle üle. Näiteks sellest sisealgul algvariandis oli Segalee sadamas, kui nad võidavad vaardiga ja ta pistab selle grafardi sinna maa külge, mis seal seal isegi liiklus oli sees. Ja siis ta võtab selle kirja sealt, ta vaatab seda krahvikaardiks, seal maas on. Ja siis ta ütleb noh, enam-vähem sellise mõtte, et et sageli me ei teagi, mille nimel või mille, mille, mille pärast me seda kõike teeme. Ja täiesti süütud inimesed või noh, tõesti võib-olla mõttetute asjade pärast, lähme, anname oma elu. Aga see on jälle nende koht ja, ja nende pidi isiklikult Krafti kaardi vastu ei ole midagi. Lihtsalt Kraftovaart teenib siiski Tatan Janne oli suhteliselt armukade mees lihaks siis ta ei teadnud Grastele veel siis ta ei teadnud midagi. Lihtsalt see, et, Ta teenis hetkel mingit missiooni. Vastane teenis teist. Mingit isiklikku konflikti ei olnud, nad lihtsalt said sageli kaks tööriista kokku kelle eestlane tegelikult sureb. Gardeni on, oli kahte Vardi saatus, sest et nojah, kui me saatusest rääkisime, ta kõndis lihtsalt tarda, nendel oli vaja ülepääsu luba. Ja tema ees kõndivaid mehel oli see, tal oli tõesti ükskõik, kes mees on. Siis ta lihtsalt suhtles, ta võttis talt selle dokumendi ära. Ja mitte ainult. Ta poleks üles ja kuningannaga ja kuninganna jälle oleksid seda tulema terve Prantsusmaa ja terve inglise saates oleks täis pidele või oleks suurem seda tuld tehakse, oleks suurendada, et ei oleks, ainult piiramisega. Piirdus, vaid oleks ka pakingem, võib, võib-olla ellujäänud ei oleks kogu Inglismaa Prantsusmaa vastu oleks tulnud suur suur kana ja talitanud ära kogu maailm. See on õige. Peaministri sõnul seda kolme vaalateooriates suure kanavärki. Jah, see oli kujutles, mängitleme mingi süzee pinnale, aga kas elus samamoodi teie jaoks need oleksid ja valikuhetked toimivad? Immuunsed ja saatused minu jaoks raudselt kindlasti kindlasti. Kell on juba kukkunud sees ja. Jah, see on see reaalsus, eks ole, millest tuleb viibide. Midagi ei ole teha samast aegsed teatriid. Me oleme müraga harjunud lukus, ma kuulsin esimest korda näitlejaid, näiteks. Üks päev enne kontrolletendust isalt kõrvallauda, lõhuti seina, puhaseka sisenes ja kolmes musketäri oli täpselt sama asi. Parimatel päevadel töötasid 20 töömeest, vaidlesid paekivi, kirkade kaitsesime, suhtlesime loomad ja meid meedia segamüra. Kui, kui raadi inimene ju kohaneb kergesti näitleja veel topelt kiiresti kohanema, eks ole, kui sai kohale, siis mine ära. Mingi muu. Jaatavalt masinalt rääkida muuseas mängib või elu ei ole seda väärt tema pärast nii palju muretsema. Selline oli siis hommikupoolik õhtu Tallinna linnateatris selleks et jäädvustada kultuurilooliselt vajaliku materjali etendust kolm musketäri, millel aastas Elmo Nüganen. Meie hommikused vestluskaaslased olid Marko Matvere, Allan Noormets, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. Vestlust juhtisid Pille-Riin Purje ja Elo Selirand. Ja ma loodan, et pärast tänast saadet või pärast seda, kui te olete näinud Aleksandr tüma Elmo Nüganeni lavaversiooni kolmest musketarist krateegi suust deviis üks kõigi, kõik ühe eest. Sest seda on ju siin sinaktses elus nii väga vaja. Ainus tõeline ja igavene vaenlane on kardinad. Olgu meie deviisiks üks kõigi eest.