Algab võidupühasaade läheb eetrisse pealkirja all vabadussõja 100 sõdurit. Ülemjuhataja ligi sajatuhandelise sõjaväest näeb uut iseseisvust kompanii jagu mehi. Ehk nagu vabadussõja ajal räägiti rood. Nõnda palju neid meie saatesse siiski ei tule, kuid ühe jao peaks kokku saama küll. On isegi üks ohvitser ja üks vabadusristi kavaler. Ärgem unustagem, et need mehed panid end peremehena maksma esivanemate maal. Et nende rajatud riigita ei elaksime tänapäeval iseseisvas Eestis. Vabadussõja veteran Arnold Martins sünniaasta 1902 Ei näe, anyway jää, mine, läksin rabatsejate, suur pais, niisama suur praegu. See oli niivõrd hääled sel momendil Baraktid Kuperjanov, vormeeris. Lae ratta talk tuli pilke aedu, meierei oli ehitusel. See oligi luure. See läks ilusti sealt läbi, kelle luure see oli? See punaste luure? Siis meie ka tulistada. Äge tuli olla ja oi, seal oli paar kuulipildujat, ka, oli meestel. Tuli isiklikult aitu ja õnnitleb teda meil köit ja ütles, et aga apteek lähete kodu ehk lähete kuskile talle hõbeplaat ja pataljon meile on tagavaral küll neil kohtasid, mis lähevad valvata väga vara on niisama tädi käikel kui trimmi. Kas need olid Kuperjanovi sõnad? Olid Koppeli ääre või sõnad, kui lapsed te siis olite kui 16 aastani 16 ja pool ja nii, et ja teised poisid 16 käest telkimine aastaselt selle ümber nad olid. Vabadussõja veteran Ants Vihmand sünniaasta 1901. Enni käis kindral Põder meid õige sageli, niipalju kui tema Viljandis käis rivistati meid üles, see reivi meenik, see oli silmapilgu töö. Tema tuli, anti muidugi valvekäik. Ta käis aegamööda ja vahtis igal sõlmist sisse. Siis mis nii sisse pahasti halgulitsialdab. Aga ei, tema uuris korraldust. Ja viimane poiss oli Eduard sirkel. Tema boss oli Reemal. Aga reetseerimine püksikülgi kinnitusrihm oli laes natuke kõrgemad. Tema ei saanudki rihmal hoida püssituli Nilige. Sealjuures peatas ta kõige kõige kauemini ta kunagi tal ei ütelda, kui ta viimast korda käis, siis ütles, et kuule, et me moodustame kolmanda roodu ka veel ja et kuule sind, me teeme siin ülesse, poiss ei tahtnud, keegi ei olnud nõus ka tema äraviimisega. Tema ei hakanud vaidlema, ütles no vaadake, et teil on lahing silma ees. Tema ei suuda selle passiga minna. Kuhu sa lähed selle poisiga, ta on nii palju sinust tekkinud, aga kolmas rood tuleb selline, kui häda viimane on, siis pead sa, siis võid sa minna. Eks kohe, ja samal päeval viidi üle ja kolmas, kolmas rood moodustati ka. Hoia neid riigi sisse. Kolmanda diviisi kiirreageerimise lüüsi nüüdne nimetus kiirreageerimise väeosa, siis nimetati käsunduse väeosa või kus ta oli, ta oli kogu aeg kolmandad veisi läheduses ja kui oli see läbi murda siis oleks meid paisatud sinna läbimurre auku. Esimese suv täiena Võnnu all, kui see Läti, Läti pool, kus seal puruks löödi, landis fermoonsus sealt läbi. No sinna paisati teisi väeosi ka, aga meie olime kõige lihtsam ja kõige kiiremini saadaval siis öösel ja tuli käsk koguneda kiiresti, käige varustusega koolimajja. Käsk sai täidetud täpselt ja viimane kõks õigel ajal kohunidki. Siis rong tuli vees, võhma jaamast, sealt Põltsamaapoisi poolt ka tõrvast olid ka tõrva keskkoolist ja läks esimese hooga kuni Valgani ja säält tuli ümber istuda ja seal andis Isama sepp viimase juhise meel, et et koidu, hüppate Mahad. Lahing võib käia, kuid del teid pannakse maha kohe lahingu käiku lähete, ärge hoidke püssi nii säilas õlal kui surnu matmise puhul. Tagumine hüppab Peku otse pedagi meelil tagumenüütatifikud vaid hoit, tekk juba löögivalmis, EDP pole, tuligi nii, et rood jäi ühe tonni võrra jäi hiljaks. Suured mehed, vanemad mehed olid juba kõige verisemad kaotustega olid Lancisvery juba purustanud ja marssisid Võnnu linna sisse. Vabadussõja veteran Taavet Poska sünniaasta 1896 Kurvastasin kõrrega oma polgu side ülimat, minu, minu otseselt ülimat leidnud kuulbussi. Ja tema võt ja et sina tulid, muretsesin köiti, mul on igav, tunni tagant helistatakse, padruneid, padruneid, padruneid, viisid otsekohe küüdi hobust, ega ma siis muidugi täitsin käsku. Ja anti mulle siis kaks soldatid ka püssiga kaasa. Ja siis läksid ja siis otsima küüti. Mehi ei olnud. Ta oli mobiliseeritud ära ka juba ulmelise poolt nagu meie meie varjul, nemad formeerisid kaks polku omale meie varustusega ka. See oli siis üks oli Volmeri polke, üks oli, oli Võnnu polk mehedalt ära naisi ja vanu Mehhiga oli. Ja mina siis nad rääkisid kõik vene keelt. Küsisid, vot köiti on vaja näiteks dokumendi ka mul kirjutada dokumendi ja et kriition vajaja. Hobuste, tulge silla juures, sõidame Rodion poisi. Sirguna Sirksana hobune nagu tähendab ei ei ole sirge nagu sirge näo ja hobust ei ole. Aga on õues kell. Kui hobune jäi, hobused, hobused ja. Minge edasi, järgmisest alus ja seal on noh, Smarss sinna, täpselt sama jutt sirgu näo ja minge teisi tallu, seal on. Ja aga kui me sinna teisi tallu kolmandasse tallu hakkas minema, siis üks poistest oli läinud läbi karja oma, mitte seda teed mööda. Et aga see vanker vankri võidan vankri vankri vankri küljes. Need Grangibki olid vankri peale. Vankri ülekaalus ei ole ju see, sellest ei ole midagi, mõtlesin, sest pole midagi, et meil on hobused olemas. Ja me saime hobused ja. Rakendage ette ja siis ja siis sõidame. Ja Niina Siska rakendasid seal ja oli veel saadud ilma meie tõesti nende kokku oli siis kuus kuus vankrit ja naised ja nendelt pääl kõige see oli väikevoor juba väike voori paga, siis oli siis kuulipildujalinte ja suurtükipadruneid ja kõigil laskemoon ainult. Ja siis 17 seitse urinat kohe. Roden poisi ilus ilm oli väga ilus ilm. Mida sinna kõrtsi juures laseb. Meie kandsin ette, vajusin tagasi materjali, padrun soid, oi mehed, kirjutajad ja kõike seda helistav, köik jooksid kõik sinna kribinal-krabinal maha ja siis suurtükimehe. Ma tegin lihtsalt üles patareis. Kaelas siis kirjutada seal need kviitungid välja. Aga nimekohad jättis sinna ja siis see tindipliiatsiga kaasa. Ja läksin siste lätlaste üle minema, aga mõtlesin, et oot küsisin seal kõrtsis teenija käest, et kuidas on läti keeles, et neid veidi tagasi sõita. Aga tema juhataja õpetas ära. Ja seal siis rahaga maksud ja muidugi muidugi siis röövlid ei ole. Teie. Ja siiski oli kõik korras ja, ja siis mõtlesin Tarvaraisid apakal Braux. Et need tagasi sõita. Ja rohkem ma ei oska ka. Ja see oli kogu see lugu. Vabadussõja veteran Aleksander Alev sünniaasta 1900 Meie sättisime veel, Andres veri, tule all. Ja siis siis sealt kahe mehega v põgenes ja mäletan kahe Celski Lobjalime posti peal. Seal oli bostoni postipäev ja valves ja ühekorraga näris ahelik. Aga te võite seal nüüd nad tulevad siia ja võtavad meid sendi, et katsume ikka metsa joosta, vets kaugel ei olnud. Ja pansil seal uuesti ohutuli päev. Ei kao ka metsa. Saime käik vait. Džinni ja veel seal Rogosi mõisa, seal oli aega kinni ja siis. See see asi jäigi nii kõva, kui siis tuli kodu ja siis. Ja siis, kui kuuldes mobilisatsiooni välja. Ja siis kadunu isa viis siis vetis veischweid. Verru seal mobiliseerida eriti muidugi kohe ja enam kodus lasta ja ja seal sari Tartu Tartus oli kaks päeva. Ja siis kohe jälle Vastseliina alti teisi polgu juhile teine teine põlvkond võrdsinnas seal paigutele kui kuulipildujate komando ja hakati neid inglisCF laskeriistu meile õpetama. Ja, ja nii kaua, kui see säält viidi Lätisse Pariien purgi jõuerise kõlbergi mõis sai seal, siis oli metsasid teha õppuse niikaua kui, siis kui isi vii vaesed lahinguid käis siin Narva siis teine pool ka sind küll Narvaga, aga liinil ei saanud, vaid tuli enne tuli vaherahu. Niisiis oli niru see asi, nii et raskeid lahinguid ma ei väega. Vabadussõja veteran Aleksander Pettai sünniaasta 1902 Mul vend oli punaste käes olnud juba kahel korral, jääb peksa saanud punaste käest ja ja aga siiski nii imedel kuidagi mu Mareyenburgis vaja. Aluksnest oli nad vabaks saanud nelja-viie käiste ja 23. prillimoodi. Sain teada, et Valgas on üks väeosa Eesti väeosa, läksin Valka. Eesti vabadussõja laseks üle. Pooleaastane, ja mis väeosas oli? See oli kolmanda polgu sidekomando juht, ole vastu, võttis mind polgu adjutant leitnant Saar. Vahepeal käisin nagu talgukäsk, käsk jalana, näiteks sõduritele kas või toiduaineid viima, kes olid side komandust, pool oli liini. Söö roodudelt, saadeti ikka vahepeal käisin liinis, vahetasin küüdimehega, vahetasin lagunenud rikki läinud, püssid ära ja pat isegi meestel ja vahetati ümber. Ja mina esialgu siis olin Chani üks ja keegi rist Johansoni nimeline vanem mees tooga kahe käshte Šeš küüdimees muidugi kolmas. Nii käisime siis liinil. Aga see. Lähenes ja juunikuu 23. juuni võidupäev, mis meil hiljem kujunes. Ja siis oli Rootsi jõudnud meie rood, ma kuulusin siis ühe täis kümnendava roodu alla roodu ülemaks kuma valesti jälle ei mäleta. Olile. Kõik käisin, kunsti lühem vend oli tooli poole roodu ülem. Meie olime Peevee roodu peastaabiga, olime Veželovi kõrts. Söö Riia, Pihkva tee ääres suur pikk kõrts. Ja säält läks juss Pärti, kollaarne tee kohe skooljeni külla ja seal oli teine pool roodu. Eestlane Eesti läks Varstu aga vist esialgu sündis väikene taganemine, vist oli nii, et lätlased läti mingi pataljon või prood või oli kaheksanda ja kolmanda polgu vahel nüüd on mul meelde jäänud. Ei pruugi olla täpne. Oli sealt ära põgenenud vahepeal ja Eesti väeosad nii kaheksas pataljon Koviga, kolmanda polgu udu osa TTK taganema sündis? Jah, kas, kas mütteni, umbes kubesheoloogilist Roodel poisini on 10 kilomeetrit, sündis nii üheksa, kaheksa või 10 kilomeetrit, nii taganemine. Väga usutavat sõbraste soole tol korral, nii sain mina aru. Ja meie sidemees solin Chain võib-olla natukene rohkem aru kui tavaline rindemees. Niisiis, kuni 23. juunini toimustu pea lahing, Landes veer, kes meid oli siis alla heitma, see Landes veer koosnes omaaegsete balti mõisnike poegadest kuskil Kuramaal või kus nad väeosa oli moodustatud. Landes versus hakkas meie eesti meeste tugeval pääle, survel hakkas seal taga, on ema ja toimus siis taganeme, nii sealt Vesheoloogid kõrtsi juurest kuni Riia lähedale. May, kas mitte ei olnud Nestor rooni poisi mõisa Riia lähedale me tahtsime, ühe teise poisiga tahtsime ringiga minna, aga lasta Riiga, et inglased ei luba Baiba rei käiga, ta ei saanud minna, kuigi seal riiale ei ole, ma ei tea, 20 kilomeetrit ei ole vahet. 25. augustil šaid polguülem. Et vot poiss on ja vabatahtlikult läinud ilma vanemate nõusolekuta. Mul vend oli õpetaja ristis kirja panda, käitutud asja. Ja nõuavad nüüd menu, kui alaealise koju laskmist. Aga polgu ülem tol korral vist juba kolonel vōi või vähemalt kapten Kruus kutsus minu juurde, andis mulle siis kodurahvakirja, too kiri oli mu venna käekirjaga kirjutatud henna kirjutanud ja ütles, et et homme tulek ja vastad, mis vanematele vastata. Nii et ta ei mõistnud otsekohe kohut ei sinna ega tänna. Mina homme läksin. Järgmisel päeval tähendab, läksin ja siis kost muld, mõistus vaid tarkust, uni. Ütlesin, et olen nõus kodu minema, kui mind pannakse kooli. Kruus ütles, et vaat on mõistlik. Kortsus. Vabadussõja veteran Aleksander Viires sünniaasta 1899 Ja siis ühtioloogia edasi iga pääle sai umbes 30 kilomeetrit minna, punased roolid ees läike ja me saame järele. Ja, ja siis oli niisugune esimene lahing oli meil jaanuarikuu sees, oli Holvandi küla, seal vist sai, seal oli, siis oli, no siis oli Altlahingvõit ja kaotus ka. Ühe mehe kaotasime, seal see sai, siis kuulas Arteeris läbidar, läksime edasi, seal lahing oli ka seal jäi spurale. Kuulipilduja oli üks köin, oli kiviküün, kivi, talv Stahli pojale pooli viljaliseeribol. Me viisime teine pool, tall oli vahel faasis, kuulipilduja sai surma, ära maha lasi, seda ma ei tea, aga siis detailid ja saime ette kuulipilduja siis sõjasaagiks ja saime kätega ja pööras otsa ringi, jäi tal olid siis läinud juba. Ega meis, varustus midagi oma omariie viimase nagu igal ja, ja siis, kui see nii palju hoolijat kikka saabas kõikus, lagunesid juba. Nii et ma selle huuli Wilduri, see oli, kas oli mingi ohvitser või mis oli vaatsed, kuradi head säärikuid on tema siia last ära, et sina oled sinu töö on tehtud ja mida mina lähen edasi veel. Vabadussõja veteran Julius Mager sünniaasta 1901. Ja huvitav on ka see, et lahingutega harjub. Vabadussõja veteran Johannes Tark sünniaasta 1900. Me olime kaevikul, kaevasime kaadiku ja olime seal kaevikun seen ja venelane hakkas siis, las ma kõvade suurtest tõkkest lovski seal seisma oli kaaslasega seal kraadikon olid, oli ka Rannusto üks poiss olija ja siis too sai surma tõhusus trotelli kilt tuli sinna ja, ja tollel ja lei siis kõik, hüppa mao maha ja minul ei siis sellel jalal siit nahad kõik minena suurest suurest tükist ja siis sealt kaavikus siis välja ja ja siis Tulti Sist anti, kas te saite omal jalal välja ja mina tuligi siis Kauna jalal välja võeti siis minu oti nii kaitsta tõsine tuul ja mina oli siis nii, käiski ligi siis küngaste jalg oli kangede nover. No midagi Janoiga sises ole jaotusi tollel ajal ei midagi, siis tuli Lätist võeti siis hobune vankriga ja siis Balti meid sinna pääle, kes meid haavatooliva paatide hääli ja, ja siis viidi siis sinna jaama, nüüd Marii emburgi sinna jaama ja seal panti siis päikese, Rautida Läänes ja tollega Valka ja Valga on siis panti neid ümber roki pääle seal palgas Tartude ja Tartus siis vaksalist viidi siis ole, ega siis ei ole ju neid autosid Punase Risti Olli ja voorimehel oli ja siis võeti koorime ja pantivoori vedajale ja siiski Aia tänava tee 30 11 Maarjamõisakliinikut sisse es ole teed ja siis oli seal haigeman. Niikaua kui sõda lõppes, ära. Eesti vabadussõja veteran, Vabadusristi kavaler Karl Jaanus sünniaasta 1898. Me olime seal Riia Pihkva kivitee ääres, olime meie root. Ja üks kolmas haat oli üks teine suur tee oli selli ääres seal Eesti lood ja Need laadis svert jäi, tuli meil siin nii kõvasti tikkus peale, aga meie taganit koolivend ei tabanud. Ja ma olin kaks aastat oli mööda ja ma ei ütleks ühtegi päeva, oli, ei olnud May Kurstil ja kogu aeg oli küll sõjaaeg või? Kogu aeg oli rindel säilivus ja luul käik oli, see oli minu üles. Kolmas, vot oli teisel suure tee peal ja meie olime kriya Pihkva kividee pealselt meie keeli root oli p oli telefonil keede oli siis selle kolmanda raaduga. Hakatakse ordu vedelevad, oli meil, et vaat Kui ma olin ala luurekäik, oli side, olin veel hull, et sina lülise paljusside käisid, aga niukseid veel siig argita ära võtta, tantsiv ees ja määratiivis käsi. Aeglid kolmanda. Ühtelugu pandi juba kuule järel ja üks. Samas laat on juba puruks löödud, et laotati luba tuld, vastaja. Mina olin sisse luu, Ülo täiendab, et kus saaduse. Jaanus kukkus maha, glad haigilisatsiu kooli paugu, kukkus maha ja jäi kolmas vaator puruks löödud ja, ja lõi tuletise meiliga pliia lüüjasse, lõika puruks. Püüavad siis. Ja siia enam jääda ei tohi anda, korraldus oli väga külmkapp. Kaevikud kaevatud ja kult tehtud vitsu päevad kelmustes ja söögivaat siia veel jäädiaali. Pöia diabil tagant ära, aga kauaks ei, aitasin lagede peale, kuidas ta sealt ära sa ütlesid? Seal räägin edasi vedada ja see meie oma tee. Ja mina olen siis rukkipõld, oli, raiusin käpacel maad. Vaatan mees vaidleb rott allanägijat. Seal. Ja piraadist hakanudki oma meeste juurde tagasi tulema, seal elu meelde veel sulg ja tuled tagasi. Paati leid pikk üks, nii et kuskile rääkisid. Kile oma. Et meid on puruks löödud ja pallinud soolsma kohe soolsel neetilisest läbi vaatanudki veed padjavadki ära, et seal soolaseid, vee ja nii edasi. Seal oli üks on veel kadunud, näiteks reeglina oli roosid ikka edasi sinna. Et kuhjad olid seal. Võsa oli juba suur, vets oli kadunud. Õhtul veebel kargab maas, olid kõik vees, olid vaadanud. Et veidi kui nüüd vahepeal ja hakkab tulema liin läbi murtud, lüüakse kolmas raamat varuks ja hävitati väike ära, et kaks ruttu tavad köitoorses. Aega tulla küll. Pageeseisuaalsemaid ja mehed Joos karjasoovlik tagasi ja näe landid Charlie tuuriti pea oli ka ja saigi. Nii läbiproovitud Olt joonist kaevas praod puruks söödud veic ajamine, häbiked. Kas selle tuligi Vabadusristi? Selle eest tuli vabaduste ristija. Saates vabadussõja 100 sõdurit rääkisid Arnold Martins Ants vihmanud Taavet Poska, Aleksander Alev, Aleksander Pettai, Aleksander Viires, Julius Mager, Johannes Tark ja vabadusristi kavaler Karl Jaanus. Saate koostas Lembit Lauri.