Neil päevil oleme juba kõnelenud Tallinna reaalkooli 110.-st aastapäevast ja selle tähistamisest. Praegu meenutame ühte sündmust tänaste sündmuste reas. Lõunaks kogunesid realistid vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba asukohta. See väike nurgake siin kooli ja Estonia vahel ei suutnud tulijaid mahutada. Vilistlased kandsid tund aega tagasi Kaarli kirikus õnnistatud kooli sinivalged Musta koolimärgiga lippu. Laulis koor ja peeti mälestus ja meenutuskõnesid selles pühas paigas. See mälestussammas ja see koht tähendavad meile midagi enamat ja koos reali vaimuga annavad tuge homses päevas. Kooli direktor Hain heas süütas küünla, mis veel 1988. aastal selle mälestussamba asukohal kustutati. Mõtiskleb Tallinna tehnikaülikooli dotsent reaalkooli 57.-st lennust Enno Soonurm. Täna seistes siin nüüd kahjuks ilma kirjadeta ja tühja samba juures on lõpmata kahju, et meile nii olulistel päevadel nii koolim suhtes kui ka kogu meie rahva suhtes. Et seda poissi siin praegu veel ei ole. Aga ma kutsun kõiki üles kaasa aitama, et ta võimalikult kiiresti siia tagasi jõuaks. Sest mulle tundub, et see koolinoorsoohoiakute ja aadete sümbol on tänasele põlvkonnale võib-olla isegi vajalikum kui ta omal ajal oli meil, sest see taeva poole tõstetud käega põlvitav poiss sunnib juba oma välise iluga möödujad peatuma ja mõtlema miks ta siin on, mida ta sümboliseerib. Ja milleks ta meid kõiki kohustab. Täna on siin meenutatud vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba saamisolemis ja kadumise lugu ja ka seda, missugused tunded on inimesi vallanud. Ajaloolane Endel Laul. Teil on aga olemas killuke, mis seotud ausambaga aga seotud. Nimelt esimene ohver selle mälestusmärgi pärast oli Eesti vabariigi aegsete lasteraadiotädi pilvi Toomendi üllaste öelnud üles koostööpunavõimudega riigi ringhäälingus soovis ta esimesel septembril 1940 kell 24 head ööd. Jaa, sulges mikrofoni. Lapsed olid oma laulude ja muinasjuttude kandlemängude tädile toonud palju palju lilli, mitu lillesülemid, lillesülemite ka ringhäälingust siitsamast reaalkooli taga ju asub Estonia maja, kus oli tol korral ringhääling. Sellest lahkudes tuli ta teleasetada siia selle Õpetajate õpilaste mälestussamba juurde. Lilled ta tegigi seda ja otsekohe lähenesid kiired sammud, käed rebiti selja taha. Järgnesid kurjahäälsed küsimused ja käsklused eesti ning vene keeles. Pilvi Toomendi kliki ootavasse autosse. Kõik lilled ka varem seal olnud. Enamasti olid need siinse reaalkooli õpilaste pandud lilled ja tema enda lilled alati talle kaela järgnesid räiged ülekuulamised Toompeal ja vangla vintsutused Patarei vanglas. Alles 71 päeva pärast pääses alli päiseks muutunud noor 23 aastane naine siiski vabadusse. Pean ütlema, et päris hirmus on tagasi mõelda, mida tähendab see Kui kodumaa armastus ja sinimustvalged värvid on läinudki südamesse