Mõõkade tagumisega Eugen Kapi balletist Kalevipoeg alustasime tänast saadet väga sümboolne muusika väga sümboolsele ajale sest tänases saates me ei saa üle ega ümber ikka veel 50.-test aastatest ja sellest, millal uus Estonia teatrihoone Valmis sai. Kirill Raudsepp ja Valter Luts on lahkesti meenutamas kõike seda, mis tolle ajaga kaasas käib. Ja igal kohtumisel meenuvad üha uued ja uued mälestused. Oma jutuajamisi oleme teinud Kirill Raudsepa kodus hiiul ja alustame tänaski saadet sellest, et millal siis õigupoolest, mis aasta see oli, kui Estonia teater Eugen Kapi Kalevipojaga oma uksed avas? Teatri uus hoone sai valmis 48. aastal. Ja mis puutub nüüd kontsertsaali, vot seda ma kahjuks ei mäleta praegu. Aga muidugi ega ta täiesti valmis ka ei olnud. Ta oli nii valmis, et võis sinna sisse kolida ja ja nii-öelda esimese proovi pea sai otsustatud avada teatrisaali balleti Kalevipoja esimese vaatusega. Ja siis teine osa oleks kujunenud kontsertina. Tolleaegne direktor Ants rõhutad kutsus mind vaatama päev ennem, kuidas näeb orkestriruum välja, et järgmine päev saaks siis seal proovi läbi viia. Lavaga koos muidugi. Läksin siis vaatama seda ruumi teatri publiku poole poolt vaatonile orkestribarjääri Kessi põrand, kus peavad orkis randid, mängim asus mitu meetrit Albus sügavuses. Mina ütlen kullal, Southern, mismoodi ma siis nüüd alt niimoodi ülespoole ma ei näegi lava ega midagi, juhatan seal all orkestrit. Ma pean lava ka ikka nägema. No see oli oma neli meetrit kohe kindlasti. No ja siis oli lautelt täiesti segaduses, mis nüüd saab, homme on juba proov, orkestri põrandad ei ole veel. Ja siis muuda ei aidanud, kui ehitati öö jooksul orkestrile põranda ülespoole, nii et ikka dirigenti seistes püstiminaa, lava ja. Kas see põrand oli nii-öelda ajutise iseloomuga või jäi pikemaks ajaks, kuidas ta tookord ehitati? See jäigi kunagi hiljem, ma otsustasin veel tõsta seda põrandat, sellepärast et lava ja Kessi vaheline kontakt ei olnud küllalt akustiliselt hea. Ikkagi jäi veel orkester liiga sügavusse. Ja kuidas Kalevipoeg siis välja tuli, kuidas too etendus, esimene vaatus lavastatud oli? No Eugen Kapi ballett, mina ütleksin, et nii palju siin Kirill rääkis seda avamise ära ilusti. Ja ma mäletan seda teatri pal naerdi selle üle, et kuidas see raudselt abstraktse liftiga üles-alla sõitma entifikeerida, orkestrit ikka täitsa keldris. Minu teada see oli sihukene, sihukene, soe sügavtunneli, kõigil. Mina ei teinud Kalevipoeg kaasa ka meie kõik olime seal majas, maja oli värvilõhna täis, eks ole, grill ja värvi lõhnal täis külm oli. Kütet ei olnud. Aga ma ei tea, inimesed saavad ise niivõrd soojad ja, ja see on jäänud. Jumal hoidku, et need praegused taanlased tunnetaksid ka seda maja armastust, millega kõik sinna kogunesid kokku. Ja mis seal avamise teisele poolele oli siis, kui balleti Kalevipoeg esimene vaatus läbi sai, kass oli kooperigala. Kontsertettekandes ooperiaariad ja duetid täpselt ei tea. Aga iga kontsertosa nii-öelda maja avamiseks oligi valitud seltskond kutsutud kokk kutsetega, nagu tol ajal käis, nüüd käib ka, aga, aga siis käis eriti käis seal. Ega igaüks pääsenud, kui siin avakontserdil. Tõesti, ma ütlen, et oma inimestele ja kõigile jättis see sügava mulje mis jätkub veel siiamaani veel niipalju, kui me lapselapsed seda mäletavad. Ja mis lavastused siis tulid, millega te tööd tegema hakkasite? Ballettidest Ma võin ütelda, oli Kalevipoeg töös värdinanud väike. Huvitav see oli, Kalevipoega ja sortsi tegi agusablinohtybit sortsi hiljemgi, sortsiks läks veel, Czukai olid Venemaalt üks balletitantsija poiss tuli meil, see kadus ära. Ja siis kalevipoegadega Silla Ilmar Silla hiljem Oliver ülevania aren tegid Kalevipoega. Aga see Tohvelmani Kalevipoeg, see oli nagu maja alusmüür terve selle selle hooajale. Ja siis oli ballettidest oli veel itaalia kapritsi, oli seda, ma tean, Artur Koit lavastas seda. See tuli kusagil veel välja, siis tuli Luikede järv, anna ekston, see tuli. Neil on kaheksanda aasta detsembris, aastavahetusel tuligi välja seal ja mõtelge. Hooajal tuli kolm balleti peale ooperid, operetid, mustlasparun, Silva vilja habemes. Nojaa, tasuleegid, lohust, mad, hambatherfay, Jevgeni Joneegin. Luikede järv, Silva, suur viiuldaja, tänavalaulikud, vaba tuul, kõik olid nii-öelda selle ühe hooaja jooksul, 40 84. Teater eksisteerib publikule, eks ole, ja me peame teenindama inimesi, rahvast, kui palju tõi siis muusika teater lavastusse välja. Kas tookord 48 49 50 oli nii-öelda igal õhtul etendus, olgu see siis ballett, operett või ooper igal õhtul välja arvatud muidugi vaba päev kahes majas, isegi kahes maas. Oota, mis see teine maja siis oli, vana maja veel edasi? Oli mängus ja õigus, õigus, ja üks vaba päev oli ju, see tähendas, et etendust ei olnud esmaspäev ja proove ka ei olda. No see oli siis, kui draama läks ära Estoniast, eks ole. Aga enne seda üldse vaba päeva ei olnud, tähendab, siis olid draama mängis küll mängis siis, eks ole, ja siis oli kõik ja kahes majas mängisime. Orkester jooksis kah. Sealsamas Vene teater rajada kloorias, mötlesin glooria käis seal ja teises majas kahel pool, aga kas inimesi huvitasid nii ooper, ballett kui operett? Sest praegusel juhul me ju räägime, et inimesi kangesti ei huvita see ooper ja ooperietendused, nii mõnedki on tühjad ja ei, seda ka juhtus siiski. Kui sa mäletad, Valter Luts, kiita Veržiinid, niisugused, isegi Ruslan ja Ludmilla seal muidugi hilisemas perioodis periood, aga rääkides etenduses õigus ja suurem osa repertuaarist siiski rahvast huvitas. Aga tekkis tõrges, vot see on sama. Nikita versiin, need sundooperit olid vist üks natukene aega hiljem, need olid hiljem ja, ja see algusperiood, aga see periood, mis siin algusosas, seda ei mäleta. Teoorias oli rahvast Estonias oli, sest selle uus maja sinna tulid juba juba sellepärast tulid inimesed ja kloorias kahel pool mängisid, ooper mängis ja operett ja kõik mingis kahel ka. Huvitav, kuidas sa seletad Valter, et see oli ju pealesõjaaegne aeg. Ja kuidas sa seletad seda, et nii, nii rahvas käis teatrist raske aeg, aga näed, käis. Kas see oli sellest, et uuesti nagu inimesed said nagu endale mingisugust jõudu sealt diaatrist Vegavat käisid inimesed teatris? Jätkame siis Estonia radu aastast 40 840 950. Kuidas hakkasid tulema rahvusooperit meie repertuaari? Eugen Kapp ja Gustav Ernesaks olid vist need mehed, kes rohkem kirjutasid. Kapp ja Gustav Ernesaks nii naljatades teine kohta ütles, et no võistleme, kes kirjutab jälgimise loo. Üks esimesi bussid oli tasuleegid ja seda lavastas heinu. Teine lugu oli Ernesaksa. Seda lavastas Kauli. Üldse oli niisugune pilt repertuaaris näiteks 40 950 tormiderand Tarkovski näkineid, värdi Draw jaata, smeettana müüdud mõrsja, Eugen Kapi vabaduse laulik Greenile Orensse Morozovi doktor Aibolit klieri punane moon. Üks meeldejäävamaid balletietendusi oli doktor iidolit, keda lavastas polissenstel tol korral Leningradist Lenin väiksest ooperis ja. Selle balletiga asi, meie panime talle nimeks, mitte doktoraibalit, vaid doktor ai. Ja mina tegin aia, jäid maalin doktoraipolit. Ja huvitav on selles suhtes, et see haipallid olin lastele niivõrd hästi tehtud, lavastatud kasvõi siiamaani oleks võinud mängida, sest lausa lapsed kasvavad juured ja ja jälle tahavad tulla. Ja jälle tuleb, nii et väga kahju oli, kui ta nii-öelda dekoratsioonide kostüümide poolest nii ära kulusetav pidisel repertuaarist oravat. Kaua ta siis oli, repertuaar oi, mitu-mitu aastat, aga siis pärast poisid David suur taastasid, aga see ei olnud enam see. Ei olnud see Nataly Mei kostüümid, dekoratsioonid olid seal, see oli nii nagu lastele raamatust välja tulnud ja see ei olnud mitte lapsed üksi, vaid ma ütlen mammad ja papad, kes olid lastega teatris kirillitsas, vaatasid seda ja tulid teatrisse. Isad-emad nautisid samuti seda etendust ja seal oli koomikad seal seal röövlid olid nii koomilised kujuda, toredad poisid, kes tegid seda, neid röövleid tegid. Ja ma mäletan, siis oli see pisike kanapoega Tiiu Rangeri kanapoeg, mina tegin doktoraipoliti. Aga see oli see haruldane etendusele ja mina sattusin sinna. Tulid sisse, ma ei tea, kuidas ekstaminud tiris sinna või hakkas algust tegema, et ta on pisikene, et peab natuke suurem olema, kasvult. Jumal hoidku, ma pidin tantsijaid tõstma ja kõiki seal pärast harjutama, ära seal, aga, aga see oli haruldane tore kulg, aastaid mängisime seda. Minu meelest laste asjad võiksidki olla, no vaata, et peaaegu, et igavesed sest neid ei saa iialgi vanaks saada. Ma tõesti südamest ise igatse kapipid tagasi. Ja vot nagu klipi sean ja Natalie Mei kostüümikavandid kõik kõik on olemas. Kui nüüd keegi tantsijatest veel on ikka, neid on veel praegu. Eraleever oli ja, ja Garibaldi kivisalu ja need on siin Johannes viir ja need on olemas, kui need taastaksid ülesisele. Meil lastele ei ole midagi, aga lastel on tarvis hakata andma ilusat ilutunnetus, nad ei lähe siis enam volbriööl enam kuhugi paigaldada, ka siis tundma ilu järel naudingud ja muusika, mis helistab hinge süda siis tuli veel Biolettidest välja miljootini rahutu õnn, võib-olla sellest räägid ja see oli Paul Mägi esimene lavastus. Enne seda oli nagu sa ütlesid, tänavalaulikud ja kõik, mis tulid siis Vallo Järvi dirigeeris. Estoniasse tulid kaks meest, Vallo Järvi tuli dirigendina. Ja Paul Mägi tuli siis lavastajana, kui ta ennem oli kui näitleja olnud, eks ole. Aga siis oli tema esimene lavastus ja Paul Mägi. Nii ma ütlesin, et kui tore sõber ta meil oli, Kirill, eks ole, ei, oleks aus ja tore poiss. Ja ta võttis selle libreto, tegi selle jutustus Sibermas film, mis läks, vaat selle ainetel tegi sellele pretunber. Siis me ei ei olnud veel niivõrd kogemustega, et sellest võib vastu pead saada või selles, et ei tea, mis nagu hiljem, kui tuli see sõda rahuga, eks ole, kuid kes julgesid ümber teha. Aga siis oli see loomulik, et lavastaja tapeti pära. Ta tegi selle ilusaks toredaks viimase muusika palavi, suur Siberimaa, Vallo Järvi, orkestreerinud selle selle orkestrile ära ja sellest tuli niisugune tore lavastus, Georg Ots, meta Kodanipork ja miljootin tuli siis meile etendust vaatamas siia Tallinna tähistus saalis, tal oli kaasas üks mingise moskva üks tenor, siis lausoli Meeaa pluateerisime, kui näitlejad lavalt, et autor on saalis, ta tuli lavale, Miljutis nuttis tantsuline südamlik võtteski, öeldakse Benedus saavaid süda. Ja siis pärast, et seal oli väike vastuvõtt šampuseklaasid ja ta ütles, et ma ei tundnud oma tüki ära. Ainult muusika oli minu, aga see, mis ma alguses teadsin, Tartu mängis, samal ajal mängis vana variandi järele. Ja me mängisime siis nagu Paul Mägi oma. Ja see oli nagu uus etapp oli, eks ole, meile operetis kõigist. Kas populaarse etendusega juhtus ka midagi? No üks väga niisugune huumoririkas lugu juhtus, kuidas Paul Mägi likvideeris olukorra lavale keset etendust. Nimelt juhtus niisugune asi, et samal ajal, kui pool nägi laval oli ilmus korraga lavale kulisside vahelt tuletõrjuja keset etendust. Ta ei arvanud, et ees on lahti ja publiku või mis ta arvas, ega see ka seda ei tea. Mitte kutselt, tule, Terkeseid palvest käisid, need olid need vabatahtlikud ja õigus. Paul Mägi vaatas. Teid Meiust ootame, minge siit teisele poole, no need torud katki oleks vaja need talud ära parandada. Ja juhatas selle tuletõrje ilusti laevalt välja. Justkui etenduse sees oleks ja naersime kõik seda. Ja teinekord juhtus samasugune asi veel kord. Siis Endel Pärn, Paul Mägi tegid seal konservatooriumi teenrit mõlemad seal. Ja no vot näoga Kirill rääkis, eks see ühiskondlikus korras või kuidas need vabatahtlikud, tule, terekest valves seal Estonias. Ja tema vaatas, et ainult üks mees on seal laval, et kas nüüd on eesriie ees, kas sellepärast Paul soovitud suunas ta välja. Teinekord tuli meie oma lavatööline haamrid kaasas kast naeltega kaasal. Siis tegi Endel Pärn seda siis Paul Mägi tegi siis, kui Endel Pärn jälle natukene libastus, annab tegelikult kaheksandaks Endel Pärn, siis ta juba teab ja seda ka Paul oli rääkinud ja siis juhtus jälle, ütled, näed, minuga juhtus ka sarnane asi, see viis samuti selle meie lavatöölisi siis lavalt ära ütles, et Mallesse kohaselt tulid sisse need niukse toredaid asju, juhtus meil kirju sääri. Kuidas eesti oopereid vastu võeti, sest eestlane on ju mu meelest väga kriitiline inimene, ta elab aastate viisi pidevalt vinguvas elulaadis ja ja, ja ta võtab ka Eesti kunsti küllalt kriitiliselt vastu. No mina ütleks, et see esimene tasuleegid, mis meil tuli uuli lavastusse Sunshine monumentaalne, maetakse hõlvamise noort teatrikoolist tulnud kui inimene, vaatasin seda ja niisugune rahvuslikku patriotismi täis ja kõik kokku ja huulil oli väga huvitavalt tehtud ja siis aastagi sealt kord tsoonid, tol korral Natalie Mei oli kostüümid nii nagu Eesti Rahva Muuseumis tunud, et lavapildid ja kõik kokku seal. Ja see oli huvitav kogu, sest ma hakkasin vaatama mehistegi siis Hansen ja Raukas kuusik, et alles tegid siis Mambodja saimategi Maasik ja lund neemetigi Taras üksi Sirjetegi Kodanipork ja rong. Ja kuulamegi nüüd stseene ja aariaid Eugen Kapi ooperist tasuleegid esitamast Tiit Kuusik, Uno Kreen ja Aino külvanud. Väga napp mõju. Koorem rahva turjal. No l kala peab üles uus ettevalmistuses vooru. Ei, no ma olen Orja. OP SPA kaardis. Suurmeistri Ernesaksa poolt tuli välja Tormide rand ja peab ütlema, et Tormide rand leidis publiku sees väga toreda vastuvõtu. Vaatamata sellele, et libreto oli ümber tehtud. Vot see krahv Ungern-Sternberg kes röövis koos talurahvaga Hiiumaal laevu ja jagas varanduse omavahel ära oli muudetud. Hoopiski rahvas seisis vastu Ungern-Sternbergide ja niisugust asja pole olnudki. Juhan Smuul tegi libreto saksaga koos, tähendab jaa, emmet see peaosatäitja rahva seast oli siis niisugune kangelane. Ja väga huvitav asjaolu. Kui me ükskord tulevikus tähendab juba läksime Tormide rannaga Leningradi kas troll etendusele, siis tulid tegelased Leningradis Pääle etendust minu juurde tulid minu juurde ja küsisid, et kuulge, te tegite ju Silmeti osaleb praegu parteilasteks. Minul jäi suu kinni. Ma just selle vastu võitlesin omal ajal, kui see ooper välja tulijat teeme ümber, ärme teeme ümber. Henno, siis oli niisugune aeg ja oli oli sunnitud seda tegema. Aga vot vaatamata sellele rahvas käis, ta oli väga rahvuslik ahvalik laulud, kõik seal kõik need kõrtsis stseenid ja kõik ja no ütleme, et ka nende armastusse Leemeti pärast tõesti. Kirjeldage õigesti, eks me muigasime tihti seal paljud ütlesime, et see tehti nüüd suureks. Teil ei juhiks Leemet Taras, ta oli väga tore inimene. Meil oli mõni pidu, oli siis ta Ratlaseiga vastu rinda, et ma olen ideoloogilised tormid rannas. Aga seda ooperit rahvas armastab, näiteks võib tuua ühe lõike Smuuli tekstist. Ma ei tea, miks mulle meeldib kõva käega. Aga see oli, see oli uulil ilus lavastus, Mägil kordas veel hiljem matel aastatel seda aastagi väga ilusate dekoratsioonid Natali, meil olid, kostüümid olid ja seal oli ju meeldikas, Kirill, ma ei mäleta, Ernesaks peiumeeskoori ka meile appi, veel selles lavastuses riiklik mees, ramm oli meil ka abiks veel. Nii et see oli vägev ooper, oli see? Ei. Näidis. Alamäe. Kaare. Samal aastal tuli ka välja veel Vabaduse laulik, Vabaduse laulik, mis oli Juhan Sütiste nii-öelda eluloole põhjendatud või tahetud teha. Ja vot see selle ooperiga muidugi oli niisugune asi, et see suuthi imponeerinud muidugi rahvale ei läinud. Ainukene asi, et me pidime ta viima Moskvasse. See oli ESM dekaadil teist korda 50. aastal ja siis Valter Luts räägib, kellega sa leidsid, et sinule oli aplaus Moskvas suur raha, see oli siis kas troll ja 56 oli teist korda siis kolige kunsti dekaad. Aga see oli 50. aastal, kui me läksime esimest korda Moskvasse. Ja siis poliitbürood oli etendust vaatama ja pärast oli suur banketi vastavate kuskil vene vene keeles kõnet pidama ja kolhoosideks higist. Aga aplaus tuli meil sellest, et siis kui viimase vaatuse finaalis see oli tehtud, kus sümtoom perse trepp läheb Tallinna Vabaduse väljakult üles. See oli teie koalitsiooni poolt ja siis finaalis viiner käskis tõsta suur Stalini pilt ülesse ja maha kolimisel Stalin pildi taga, suur pilt tuli, noid hoia ikka kinni ja siis kui oli Ranbalisel inspitsient luges takte seal siis kui sõites nüüd. Ja siis me lükkasime ülesse, aplaus tuli saalist, vaha ütles kõigevägevam aplaus oli ka meil avati meile kahekesi apas jorst ehk kellelegi teistele. Ma tahaksin nüüd niiviisi küsida siia aasta 50 juurde veel, et me teame muust Eesti eluolust seda, et inimesi vaikselt viidi ikka veel ära, ei olnud küll sellest, mis tehti 49.-na, sest tal inimesed vaikselt ükshaaval paarikaupa kolme kaupa läksid kaugetele teedele. Kas Estonia teatrist oli ka ikka niimoodi vaikseid üksikuid äraviimise, jätkuvalt? Balletist läks kaks inimest meil ära. See oli 49. Me tegime siis veel soovi kontserdit, mäletad, meil olid sarnased soovikontsert üks soovikontsert, kaks ja segakava teater tegi seda rahvast, kes hästi ja siis oli üks kontsertkava õhtul, mina elasin nõmmel. Nõmme kultuurimajas ma tegin siis nagu teatri kõrvalt seal näiteringiga tööd ja mõtlesin, et vaata, mis seal on, need kohutavalt masinaid on terve seal Nõmme kino ja selle kultuurimaja vahed täis. Ja siis vaatasin sõjaväelased ukse peal ei lastud sisse kedagi. Aga teatris juba räägiti, et täna öösel tuleb küüditamine. Järgmine päev, kui me läksime hommikul teatri, siis seal kuskil seal. Veera Vassiljeva oli üks vist, kes oligi balletist head, ainult see oli üks all keril ja teine Maitamise teise nimel. Siis ta ütles, et need olid ära viidud. Kõik olid hirmu. Selles perioodis oli, enne seda oli üks isiklik kiusmus. Ma olin teatris. Ja järsku teatrisse toodi üks kiri lihtsalt paberi peal ilmuda Narva maantee 24, sellisel kuupäeval sel kellaajal. Ma uurisin järgi, mis koht see on. Ja tuli välja, et see oli end KGB. Asukoht ära. Ja läksin siis lautori juure, näitan seda kyll etet. Palusin, et ta helistaks, et misjaoks mind välja kutsutakse. Nautised, tead, ärme helistame, mine ilusti sinna. Ja käia ära ja vaata, mis nad tahavad. Ma tulin koju, rääkisin naisele. No aga kuna niuksed asjad olid juba sündinud, siis naine pakkis mulle seljakoti kastrulis taldriku ja lusikad ja kahvlid ja mis nii-öelda igaks juhuks kaasa anda. Ja läksin ma siis selle seljakotiga, Narva maantee 24. Ruumi teatasin endast paluti oodata viisakalt. Ja öeldi, et mõne aja pärast astuge sisse. Astun sisse, seal istub lauas, aga polkovniku riietuses kõrge. Hakkasime siis saksa keeles vestlema, tema küsib, et kes ma olen ja kus ma töötan ja küsib ka juba saksa keeles mu käest, et kus ma sel kuupäeval viibisin. Natukese aja pärast läks üle vene keelele. Vestlesime vene keeles umbes samal teemal. Lõpuks ütleb puhtas eesti keeles, et. Seltsimees raudselt eksitus on juhtinud, ma saan aru, te räägite juhatasitlebachessaraitsel kuupäeval? Kloorias. Aga see ei olnud teie, keda meil tarvis. Ja vabandas, vabandas, aga ma siiski uudishimu pärast küsisin siiski ta käest särki etnoaga, Raudsepa nimeline niukse kutsega saad, mis selles Raudsepaga siis juhtus? Ta natuke aga mõtlesin, et teate selle Raudsep ka juhtus niisugune asi, et üks raudseppadest nõmme rongis purjus peaga saatis Stalini hea koha peale kohe p-tähega. Ja vot me otsime seda isikute Kõik sininõmme rongis ja see oli eriline aeg. Ja on eriline aeg. Ma mäletan seda sõnu jutu, Hille rääkis. Kadunud abikaasa. Kõik olid ärevile. Jätsi tõmbus grilliga jumalaga, et enam ei tule. See aeg oli sarnane. Võtad omad asjad, sõitjad, asja läheb. Kas oli teie tutvusringkonnas lähikonnas ka inimesi, kes leidsid, et aga taoline puhastus on õigustatud ja vajalik ja ja, ja tuleb kühveldada kokku see praht. Ja muidugi meie Tõi lased tähendab, teatris? Ei saanudki teisiti rääkida. Siis räägiti mulle, Tartus oli pärast Niukest küüditamist, oli Kaarel Ird ja kollektiiv oli küsinud, et kus te siis käisite öös. Ahto, käisin ITAR rookimas sõnnikuhunnikud rookimas. See oli tema ütelda. Aga nüüd räägime Kiriliseste taset 50 siis kui Moskvas, kas troll oli siis viiner, tei välja Travjaata. Raudsepal dirigeeris seal, kes siis oli Maasik Jänelus kaks peale etapp tarast ja kurjad. Kahe kahekesi ja kuusik talles ots, kolm oli säramoonid, olid kolm oli, see oli väga ilus lavastus. Kirill, sa võid sellest toimuval palju rääkida ja koosseis oli muidugi tolle aja kohta nii-öelda parim parim, mis välja võis anda. Huvitav oli see, et kui me selle Siis vene publiku kohta peab ütlema. Kohutavalt hästi võttis vastu. Aplaus, oli iga aaria peale, iga duetti peale ja ja nii nagu eelmine kordki. Valter Luts märkis, et meid võeti umbes nii, nagu välismaalasi vastu. Seal laulsid veoletad needus ja Samaasik jagunes publik täiesti pooleks. Ühed, kes pooldasid Elsa gaasikud Ühed, kes pooldasid väikse häälega neelust. Lõppesid etendused alati, mul tuleb praegu meelde ei pääsenud välja tagant, uksest, sealt, kus me, näitleja näitlejad ja käisime välja, ootas noorsugu Moskva noorsugu, konservatooriumi õpilased. Ja mis mind imestama pani, kuivõrd asjatundlikud nad olid, nad mitte ei käinud ainult üks etendus, vaid niipalju kui me aitasime neid, ütles ja küsivad, et Kirill Dmitri, siis miks te täna seda kohta niimoodi juhatasid? Aeglasemalt või kiiremalt ja nii edasi kündma siis imestasin, et vaat kus tähelepanelikud. Noh, ja lõppes sellega, et nad saatsid siis. Me mängisime suure teatri filiaalis seal filiaalis Moskva hotelli, saatsid need tüdrukud, no ja poisid on ikka ja, aga peamiselt siiski nais. Niimoodi ma siis Travjaatad, kõndisin koju, veel oli ka üks huvitav asi minule isiklikult. Kui etendus lõppes ära, siis ükskord see noorsugu seal teisel rõdul karjus kili kili kili. Etendust tuleb ülemus minu juurde. Dollaajakus valis. Kirill Kirill kiviki, no need on ilusad mälestused Moskvast ja sellel 50. hooajal tuli veel ja müüdud mõrsja tuli siis kus jälle Vallo Järvi oli siis, kas oli tal teine töö oli või midagi siis Vallo järvel oli dirigenditöö ja selle lavastas Jüri Roossar kellest me ka oleme rääkinud. Tore inimene oli ja see tuli kusagil 50. aasta märts. Jah, ongi mul märtsis mängis seal lund selliste külvanud, mängiksid Mashenkatsal Otto ja Gurjev tegid kaasa. Aaro Pärn. Ja vasak oli siis väga huvitav vaasekuli Paul Mägi tekkivaarsekid kokku kokku kollanne neid kokku ta Paul Mägi Eesva mõlematega ilusast. Huvitav, see müüd mõrsja hästi läks rahvale rahvas, kes väga vaatamas asoosis oli kremli rosmariin. Paul Mägi, lavastaja ja Kodanipork ja Georg Ots olid jälle kohus. Siinjuures ütleme tänu teile, Kirill Raudsepp ja Valter Luts. Järgmises saates läheme mälestusradadega edasi. Seekord jaga, jääb saadet lõpetama seenia finaal Gustav Ernesaksa ooperist Tormide rand.