Te kuulete saadet, raha ja vara, mina olen Jaana Padrik ja tänase teemaga toome avalikkuse ette, kuidas justiitsministeeriumil on kavas uue seaduseelnõu kaudu hakata alust panema süsteemile kuidas materiaalselt vähemkindlustatud inimesed hakkaksid Eestis saama õigusabi ja advokaaditeenust. Ühelt poolt kestev kuritegevus ja teisalt riigi enda poolt ellu kutsutud vastuolude rohke omandireform, kuhu on kohtuvaidlused suisa sisse programmeeritud. Need on vahest kaks põhivaldkonda, millest tingituna vajab Eesti inimene täna üha rohkem õigusabi. Omandivaidluste korral ei saa inimene enamasti ju abi mitte ametkondadest ega täitevvõimult vaid talle antakse ametnike poolt juba trafaretseks muutunud soovitus. Pöörduge kohtusse. Kuid just see soovitus võib Eesti keskmist tavakodanikku ajada põhjusega suisa marru või siis teisalt tekitada abitu alistumise tunde sest vandeadvokaadi tund advokaadibüroodes maksab täna 1000 1500 krooni. Lihtsamas kohtuasjas advokaadi kaitse saamiseks võib leping advokaadiga maksta kaks-kolm 1000 kuni 5000 krooni. Siin on tegu siis vabaturu hindadega, mille on paika pannud nõudlus ja pakkumine. See on olnud advokaatide erabisnis ja kujundanud on neid hindu küllap eelkõige jõukamad äriringkonnad ja mustas rahas suplev kuritegelik maailm. Ja need hinnad panevad kommentaarideta paika, et tuhandetel Eesti keskmise sissetulekuga inimestel ei ole täna advokaadibüroodesse asja. Praegu kehtiva justiitsministri määruse kohaselt saab inimene tasuta õigusabi praegu riigi kulul kohtumääruse alusel, kui kohtunik tunnistab inimese maksujõuetuks. Kuid selleks on enne vaja asi kohtusse anda, see tähendab hagiavaldus koostada, see tähendab juriidilist abi saada. Ja siit see vähem maksujõulisele inimesele ületamatu ahel algab, sest ta ei pääse enda maksujõuetuks tunnistamiseks. Ei, advokaadi, ei kohtuniku jutule. Eesti advokatuuri peasekretär vandeadvokaat Rein Kiviloo on pikemalt kirjeldanud ajakirjanikule, kuidas hädas nurka surutud pensionärid on tulnud isiklikult tema jutule ning äärmiselt valusat olukorda mõistes on ta koostanud neile isetasud tahagi avaldusi kohtusse. Nii tõdeb nii Eesti advokatuuri juhtkond ja tunnistavad ka advokaadibüroodes kõrgesti makstud vandeadvokaadid, et õigusabi on suurele osale elanikkonnast väga raskesti kättesaadav. Ometi sätestab nii põhiseadus kui ka Eesti advokatuuri eetikakoodeks, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja õigusabi peavad võrdselt saama kõik isikud. Hoolimata varalisest ja sotsiaalsest seisundist. Kas ei ole meil siis täna siin tegu põhiseaduse rikkumisega, sest vähemkindlustatud inimesed ei ole meil täna seaduste ees võrdsed? Nad ei ole õiguslikult võrdselt kaitstud, sest nende rahakotti ei ulatu õigusabini. Kuid vandeadvokaadid on kindlalt seisukohal, et selle inimeste põhiseadusliku õiguse võrdsuse seaduste ees peab vähemkindlustatud inimestele tagama riik mitte aga advokatuur, kus iga advokaadibüroo on omaette äriühing. Eesti advokatuuri esimees Aare Tark on kinnitanud, et eraldi on igal juhul vaja õigusabiseadust ja riiklikku regulatsiooni, kuidas vähemkindlustatud õigusabi saavad. Ja seda ei saa tagada mitte Eesti advokatuuri 260 280 vandeadvokaati, vaid see peab olema riigi loodud ja riigi funktsioon. Nõnda siis Eesti riik vajab väga pakiliselt omaette konkreetse seadusega tagatud õigusabisüsteemi vähemkindlustatutele. Ometi on seaduseelnõu, mis selle tagaks, justiitsministeeriumi kabinettides üsna mitu aastat pidurdunud. Esimene õigusteenuse seaduseelnõu valmis 95. aasta lõpuks ning selles üritati luua just seda riigipoolse õigusabikorraldust. Nähti ette avalikud õigusabibürood justiitsministeeriumi valitsemisalas ja avalikud õigusnõunikud, kes avalikus õigusabibüroos vähemkindlustatud elanikkonnale riigipoolset õigusabi annaksid. Kuid hoolimata sellest, et Eesti advokatuur ootas juust riigilt riigipoolse õigusabisüsteemi käivitamist tekitas see avalik õigusbüroode variant advokatuuri esindajaist tookord põhimõttelist vastuseisu, sest see tekitanuks praktiliselt riigi advokaatide institutsiooni riigi palgal ja tugevaks konkurentsiks advokaadibüroodele. Lisaks see põhimõtteline küsimus, et ei ole normaalne, kinnitasid vandeadvokaadid, et riik ühe käega prokuröride kaudu süüdistab teise käega avaliku õigusnõunikuna kaitseb ja nii süüdistus kui kaitse on riigi palgal. Vandeadvokaatide hinnangul peab advokaat kui kaitsja olema riigist sõltumatu. Kuid selle advokatuuri poolt ägeda kriitika alla sattunud õigusabisüsteemi Mudeli ongi tänaseks välja praakinud elu ise ja määravaks on siin saanud avaliku sektori koondamine ja riiklike haldus- ja majanduskulude kokkutõmbamine. Õigusteenuse seaduse eelnõu on seetõttu tulnud justiitsministeeriumis oluliselt ümber teha. Selgitusi annab justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna. Vahepeal on väga teravalt tulnud päevakorda avaliku sektori vähendamine ja riiklike halduskulude ja majanduskulude külmutamine, praktiliselt riigiasutuste halduskulud ongi kaheks aastaks teatud eranditega muidugi külmutatud siis sellised ideed, et luua mingid riiklikud õigusabibürood, kes annaksid õigusabi siis maksu jõuetutelee keda siis täna Eestis polegi sugugi vähe. See idee tõenäoliselt ei ole täna Eestis enam realiseeritav populaarne. Sellepärast on mindud tagasi küllaltki klassikaliste variantide juurde. Kuigi ei saa öelda, et need avalikud õigusabibürood oleks midagi uut unikaalset et Euroopas on täiesti täiesti tuntud, kas siis vähe vaesemates riikides või siis sellistes riikides, kus riigivõim on noh, väga palju mõjutatud just sotsiaaldemokraatlikest mõtteviisidest. Et seal midagi imelikku iseenesest ei ole. Eestis on nüüd valitud ikkagi rohkem selline konservatiivne mudel, kus maksu jõuatutele õigusabi andmiseks täiendavaid õigusabibüroosid ei looda ja need kohustused jagatakse olemasolevate institutsioonide alusel. Nõnda siis riiklik õigusabibüroode loomine ei ole meil Eestis täna enam mõeldav ja nüüdseks on ministeeriumi siis valitud klassikalisem konservatiivsem mudel. Maksujõuetu teleõigusabi andmise kohustus jagatakse olemasolevate institutsioonide vahel, see tähendab siis seda, et tasuta õigusnõustamist peavad hakkama määratud mahus osutada tama pea kõigi riigiasutuste ja ministeeriumide juriidilise kõrgharidusega ametnikud ja ka advokaadi ning notaribürood. Õigusabi osutamine jaguneb siis tegelikult kaheks. Üks on see õigusabi, mida juriidilise haridusega isikud peavad osutama nii-öelda heast tahtest vastavalt headele kommetele, mis tuleneb nende kutse-eetikast. Ja teine on see õigusabi, mida siis isikule osutatakse tasuta, mille riik hiljem kinni maksab. See on ka Euroopas tuntud avalik-õiguslik kohustus, mis on peale pandud auväärsetele ametikandjatele. Ago notarid ja advokaadid. Nad on juristieetika sellised lipulaevad, kes peavad seda juristi eetikat kõrgel hoidma lisaks siis kohtunikele, prokuröridega ja Rico nendesse suhtunud suhteliselt lugupidavalt. Neid on aktsepteeritud kui avalik-õiguslikke isikuid, sellepärast riik vastutasuks tahab, et nad siis ka vastavalt teenistuskohustustele tuleksid vastu ühiskond nendele liikmetele, kellel see elupõli nii hea ei ole. Ja mis on veel iseloomulik viimasel ajal üldse eesti riigis, leivale, ideoloogiale või mõtlemisele, on see, et heidetakse ette. Nii. President peaminister on heitnud ette, et riigiasutused on vähe läbipaistvad, et nad nagu ei olegi loodud või tööle pandud oma riigi, kodanike ja maksumaksjate heaks. Ja sellised head head tavad, traditsioonid on, on kadunud, kus iga inimene võis maalt linna tulla, ta teadis, et ametiasutuse uksed on lahti. Kehtest vastuvõtu ajatada saab oma mure ametnikul ära rääkida. Ja sellepärast ongi välja pakutud tasuta õigusabi andmise kohustus riigiasutuste juriidilise kõrgharidusega ametnikele notaritele ja advokaatidele, riigiasutuste puhul siis asutuse juht määrab need isikud, kes õigusabi peavad andma, kehtestatakse vastuvõtu ajad, kehtestatakse eelregistreerimise kord, pole mõtet tulla inimestel ukse taha järjekordadesse seisma, samuti see tundide arv, mida üldse üks riigiasutus peab siis tasuta õigusabi andma. Samuti notarite puhul ja advokaatide puhul mitu tundi kuus nad peavad andma tasuta õigusabi. Ja on kehtestatud siis sümboolne tasu eelnõu järgi teatud sümboolne tasu. Et mõnes mõttes ta inimesed siiski distsiplineerinud. Nii et inimene midagi siiski maksab selle eest. Nad ütlevad sümboolne tasu umbkaudu, kui suur see võib olla? Taseme hooletasu, ma arvan, et võib-olla kuskil näiteks 15 krooni ja ta saab suulist nõustamist, kui ta on r registreerinud, tasab tähendab suulist nõustamist ja tal on võimalus siis teha väljavõtteid õigusaktidest ja niimoodi ja praktiliselt kõik riigi asetada mõningate eranditega seal kaitsepolitsei ja, ja noh, riigikantselei ja presidendi kantselei, noh seal seal seda ei ole. Ei, no kas me võime näitena tuua palju kuus, näiteks langeb advokaadile advokatuurile mingis mahus Praegu on niimoodi, et iga advokaat peaks andma õigusabi uus tasuta kuskil kolme tunni ulatuses notareid natuke rohkem, sest notarite arv on piiratud ja notarit notareid ei saa ise juurde tekkida. Kui justiitsminister loo notari kohta. Nii te ütlete tasuta siis kas ka riik omakorda ei maksa selle eest? Teenistuskohustuste tõttu, et riik on siin aktsepteerinud, tõstnud sellisel sellisesse positsiooni. Riik on tegelikult ju kodanike korporatsioon ja eks meil on siin kõigil üksteise suhtes vastastikused õigused ja kohustused, nii et sellist õigusabiandmisriiki tuntakse, ei ole asja lahendus. Kindlasti on see teisejärguline, kuid siiski saab inimestel olla selle vastu, kui selline võimalus on ja nad tunnevad, et need on ikka nende riigi ametiasutused ja nende heaks nad töötavad. Muidugi kõige suurem koormus langeb justiitsministeeriumile, sest ta meile siin praktiliselt pooled töötajatest, juristid ja igaüks neist peab siis kuus mingi tunni õigusabi andma. Nõnda siis uue õigusteenuse seaduse eelnõu kohaselt pakub Justiitsministeerium seaduses siis varianti, et näiteks advokaadid peavad tasuta õigusnõustamist osutama kolm tundi kuus, notarid umbkaudu viis tundi kuus. Ja inimesele tähendab see seda, et ta maksab mingi sümboolse tasu näiteks 15 20 krooni ja saab selle eest kinni pandud ajal suulist juriidilist nõustamist pluss väljavõtteid dokumentidest ja õigusaktidest. Riik advokaadile selle eest ei maksa, pidades vandeadvokaadi kui juristieetika lipulaeva positsiooni kohaseks riigi poolt vajalikuks peetavas mahus vähemkindlustatud inimeste nõustamist. Ja mis siinjuures oluline, seda tasuta nõustamist, mida siis justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna äsja kirjeldas võib saada iga inimene, ilma, et ta peaks deklareerima oma maksujõuetu. See tähendab, mitte keegi ei nõuega, küsi inimese käest tõendamist, kas ta suudaks maksta või ei. Riigiametid advokaadid ja notarid peavad iga inimese jaoks siis leidma võimalust ette nähtud tundide ulatuses kuus tasuta õigusnõustamist andma. Tähendab, see õigusabi, mida antakse teenistuskohustuste tõttu, seal ei ole muud midagi, kui sa kirjutad avalduse, et sa soovid suulist õigusnõustamist ja maksnud ära oma 15 20 krooni ja seal sa ei pea deklareerima ka mina võib-olla kes saab riigiametnikuna Eesti sellist keskmist palka? Ma võin minna advokaadi juurde, maksta ära 20 krooni ja esitada avaldus, et ma tahan saada õigusabi, see on kõik, mul ei tohi keelduda, ei tohi keelduda, aga siin on üks tingimus see, et noh, kui büroos on viis advokaati ja iga advokaat Vandma kuuse ütleme kolm tundi, näiteks õigusabi, siis võivad lihtsalt tunudelemiit olla täi täis. Siin on mingisugune probleem, et kuidas tagada seda, et ei hakata petma ja vassima, teate, et ma küll ei saa teid vastu võtta, et mul on järgult suvenejad, limiit on täis, et jällegi tähendab, et kui on avalik-õiguslik kohustus, ei saa olla, et et ei ole järelevalvet. Nii et noh, väited, et kedagi toodetakse hakata kitsendama, need ongi lihtsalt orgaaniliselt seotud sellega, et kui on avalik-õiguslik kohustus, järelikult peab olema mingi järelevalve. Kõik eelkirjeldatu puudutab niisiis kohtueelset juriidilist nõustamist ja õigusabi kuid advokaatidele jäävad nüüd edasi siit veel lisaks määratud kaitsed kütus, mille eest tasub riik esialgu küll veel vaid kriminaalasjades, sest riigil ei ole esialgu taskukohane määratud kaitsega tsiviil- ja haldusasjades, see peaks lisanduma paari aasta jooksul, selgitab Priidu Pärna. Kui asi läheb juba kirjaliku dokumendi koostamisele esindamisele kohtus või siis ütleme kriminaalasjades kaitse kohustuslikes asjades, noh need on lapsed ja, ja naised ja kus ähvardab surmanuhtluse ja, ja nii edasi. Siis seal, kui antakse õigusabi andmise kohustus tuurina, tsiviil kriminaalasjades, neitsi tsiviil kriminaalasjades nii haldusasjades kui dokumendi koostamine ja esindamine ametiasutuses. Muidugi siin on tõenäoliselt vaja teha teatud rakendussätted, sest riigi rahakotile ei ole tõenäoliselt No kohane selline kohustus üheaegselt kõigis nendes harudes rakendada aga kriminaalasjad siis kohe kindlasti see süsteem rakendub ja paari aasta jooksul siis tsiviil- ja haldushalduse asjades. Ning selle määratud kaitse puhul kohtus. Kui siis vähem kindlustatu soovib endale kohtus advokaati teda esindama siis peab kodanik juba ka hakkama tõestama oma maksujõue Dust vastava deklaratsiooniga ning kohus otsustab, kas inimese sissetulekud lubavad tasuda kaitse eest osaliselt või järelmaksuga või saab ta kohtus kaitse hoopis tasuta. Kui nüüd aetakse ikkagi professionaalsed advokaadi õigusabi pikemaajalist, mis seisneb siis kohtuse esinemises dokumendi koostamises või kui tõesti need tunnid on täis ja inimene maksujõuetu, siis ta peab kirjutama ikkagi ma varandusliku seisukorra kirjelduse valitsuses kinnitab siis vastava vastava deklaratsiooni ja selle deklaratsiooni üle otsustab siis kohtunik kes vaatab, et ahaa, tal on, kas tal on sissetulekud null või on tal need ühe ülalpeetava kohta liiga väiksed või on parajad või nad suured, siis kohtunik otsustab, kas ta saab päris tasuta õigusabi või peab ta hakkama pärast osamaksude kaupa riigile seda tagasi maksma. Aga advokaat saab riigi käest kohe hätta. Selle teenuse eest oma seaduses fikseeritud kroonid, mis on ka uus, on võib-olla see, et kui siiamaani on isik saanud riigi kulul tasuta õigusabi, siis ta kannab riigi vaateväljast. Ta võib-olla juba paari kuu pärast vägagi jõukas ja ja tema sissetulekud on oluliselt kasvanud, ta võib-olla riiki petnud, ta on võib-olla tõesti oma majanduslikku järge järge parandanud siis selle seaduse mehhanism on ikkagi teistsugune. Kohus peaks siis hakkama maksuametile esitama meie õigusabi tasuta õigusabisaajate nimekirju ja siis maksuametil oleks koostöös ka neid neid võrrelda. Neid nimekirju ja tuludeklaratsioone, samuti õigusabi saanute puhul, kes peavad esitama vastava deklaratsiooniga majandusliku seisukorra kohta võib tulla hoopis arutelu alla see juht, kus ja ta ei pea maksma kohe kõike vaid olenevalt tema sissetulekust ja ülalpeetavate arvust. Õigusabi tagasimaksmine ajastatakse teatud perioodi peale, nii et advokaat saab riigi käest raha kätte ja see klient hakkab riigile teatud ajavahemike järel tagasi maksma, et riik nagu krediteeriks seda õigusabi õigusabisaajad, kes ei ole hetkel advokaadile suuteline maksma. Määratud kaitse eest kohtus tasus riik advokaatidele alles hiljaaegu 55 krooni tunnist, nüüd on justiitsminister tõstnud selle tasu 70 kroonini. Autoremondilukksepatund maksab 400 krooni, ütlevad siin vandeadvokaadid. Ja uus õigusteenuse seaduse eelnõu variant näeb ette muudatused määratud kaitsetasu fikseerimiseks seaduses. See võib tekitada tõenäoliselt ägedat poleemikat. Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna. Kindel on see, et Eestis need summad on võrreldes Euroopa arenenud riikidega ikkagi suhteliselt väiksed. Ja täna me anname õigusabi ju eelkõige kriminaalasjades ja väga palju on ju neid kohtuasju, kus inimesed tahaksid hageda oma vara ka oma töökoha pärast, mis Neid otseselt eluliselt huvitavad, kuna sellest sõltub nende sissetulek igapäevane leib siis täna praktiliselt nendest summadest õigusabiks tsiviilasjades tööasjades suuliseks nõustamiseks praktiliselt ei jätku. Mis uuendus on, et? Me tahame fikseerida advokaatidele makstavat tasumäärad, seadusega on, see oleks Parlamendi diskussiooni objektiks, et mida siis rahvasaadikud arvavad, et mis on advokaadil, see vääriline tasu antud õigus. AW Seari kinnitas need tasumäärad, justiitsminister, kes noh, tahes-tahtmata on olnud teatud surve all ja võib-olla ei olegi õiget riigi rahakoti kulutamine, on siis jäetud üksi justiitsministri ministri otsustada, nii et on Euroopa praktikas väga sageli kasutatud, nii olulised asjad on seaduse tasandil ära reguleeritud. Niisiis uus samm õigusabi maksu jõuetutele määratud kaitsjana kohtus ja need tasumäärad tahetakse fikseerida seadusega, samuti notaritasud siis see, palju notar võib inimeselt võtta. Advokaatidele jääb siin endiselt see eelis, et need tasumäärad, mida vandeadvokaadid võtavad oma igapäevatöös, need jäävad endiselt lahti ja turu määrata. Kuigi muide, maailmas on ju ka piisavalt neid õiguskordi, kus riik ehk on piiranud kõik advokaaditasud ja nii oli see muide ka Eestis enne neljakümnendat taastat. Uuendusi on õigusteenuse seaduseelnõus ka tasuta õigusteenuse üle järelevalve ja kontrolli osas. Kui riigiametid, advokaadid ja notarid peavad tasuta juriidilist nõustamist andma ette nähtud tunnid kuus, võidakse tõepoolest tekitada järjekorrad ja inimeste tõrjumine väita tasuta tundide limiit on täis ka määratud kaitsjate puhul on ju juba vana probleem seegi, et istung jääb kohtus ära, kui riigi poolt vähe tasutud vandeadvokaat on jäänud tulema ta juba ette, välistades siin etteheiteid justiitsministeeriumi kui täitevvõimu sekkumisest, tahetakse kontrolli ja järelevalve funktsioon nüüd delegeerida sõltumatutele kohtutele. Asekantsler Priidu Pärna. Noh, on ka selge, et kui riik paneb advokatuurile teatud avalik-õiguslikke kohustusi Järelikult peab olema ka nende kohustuste täitmise üle järelevalve ja siis me ei saa mööda kaugeltki sellest teemast, milline saab olema siis näiteks justiitsministeeriumi või täitevvõimu kontroll sellele. Ja siin justiitsministeerium ikkagi on tahtnud selle õigusabi määramise ja ka vastava järelevalve teostamise delegeerida Sis sõltumatutele kohtutele, nii et ei ole mingit põhjust siin süüdistada täitevvõimu jällegi sekkumises sõltumatu advokatuuri advokatuuri töösse, kuid on selge, et kui on avalik-õiguslik kohustus sellele vastama ka teatud kontrollimehhanism. Teisiti ei saa. Peatselt on nüüd oodata õigusteenuse seaduse eelnõu, justiitsministeeriumist väljasaatmist arutelu ja kooskõlastuste ringile ja on ka ilmne, et nüüd selles seaduseelnõus pakutud süsteem vähemkindlustatud õigusabi andmiseks tekitab vaidlusi vastuseise, riigiametite riigiametnike poolt. Vastuseis advokaatide ja notarite seas ja need sätted, millest me täna rääkisime võivad veel muutuda. Ka Priidu Pärna justiitsministeeriumi esindajana on valmis ägedateks vastuväideteks alates Eesti advokatuuri vastuseisust. Võib muidugi vastuväiteid esitada, kõik hakkab sellest pihta, et mis on siis advokatuur, kas riik loob advokatuuri avalik-õigusliku isikuna see tähendab, et ta Telegeerib ära teatud avaliku võimu ja teatud positsiooni teatud positsiooni ja riik ei luba asutada teisi advokatuuri, kes võiksid sellele advokatuurile pakkuda, pakkuda konkurentsi. Et nad ei ole lihtsalt mittetulundusühingud. Ja seda tuleb vaadata avalik-õigusliku kohustusena, mida siis finantseeritakse riigi poolt? Mitte küll mitte küll sellisel määral, nagu nad teeniksid Tavalisel turul, kus määrab hinna nõudmine ja pakkumine erinevaid riike on, kus selle avalik-õigusliku kohustuse eest näiteks antakse advokaatidele maksusoodustusi, et alati püütakse leida sellist mõistlikku lahendust ja kompromissi. Ja nende küsimustega maadlevad väga paljud Euroopa riigid, et milline on see kõige õigem lahendus ja kaugeltki keegi ei taha. Keegi ei taha, et seda, et see õigusabi andmise süsteem kuidagi tasakaalust välja läheks, vaid et see oleks võimalikult kõikidele pooltele kõikidele pooltele vastuvõetav lahendus ka, nii et ma arvan, et et süsteem on parem selles suhtes, et tänane süsteemitus on kindlasti palju hullem. Maksujõuetud õigusabi tagamine on küllap terve Eesti riigi pakiline õiguspoliitiline küsimus ja justiitsministeeriumi katse uue õigusteenuse seaduse eelnõu näol on vähemalt üritus luua seda süsteemi ja nagu ka, nentis justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna. Seni kestev süsteemitus on tunduvalt hullem, rääkimata senisest inimeste põhiseaduslike õiguste rikkumisest. Olla seaduste ees võrdsed. Te kuulsite saadet raha ja vara justiitsministeeriumist pakutavat vähemkindlustatud elanikkonnale õigusabi osutamiseks tõi avalikkuse ette Jaana Padrik.