Johan Palm tuleb, Peipman räägib meile nüüd, kuidas Austraalias elatakse. Kui palju sugulasi sule Austraalias kõik on ja kes nad on ja mis nad teevad? Selle selle küsimuse vastuseks ma mõtleksin nii palju, et. Kuna põhimõtteliselt me räägime siis palmide suguvõsast, minu vanaisa sõitis Austraaliasse 1987. aastal ja tema abikaasa siis üks aasta hiljem. Ja siis Põhimõttelised läksid Austraaliasse sellepärast, et nendel ei vedanud lihtsalt tol ajal. Elu oli mitmetel inimestel väga raske jana tootsid siis hiljem tagasi tulla Eestisse. Aga muidugi siis olid teised ajad. Ja neil Hermanil ja maali amaalil Sun sündis kolm tütart. Ja kõikidel nendel tütretel on ka omakorda kolm last. Kõige vanem tütar on Eeva. Siis on Silvia, minu ema ja siis kõige noorem on Diana. Kolm last, kas paljud nendest lastest tegelevad ka muusikaga, kuna me täna siin oleme muusika juures millegipärast nii väga pikalt olnud, kuigi ka jah, teiste elukutsete esindajaid palmide suguvõsas on väga palju. No tähendab muusikaga kui puht harastuslik, kus küljest me oleme kõik mingil määral tegelenud sellega ja kui me võtame kokku kõik need pillid, siis neid on üsnagi palju. Ma mõtlesin täna, välja arvatud vaskpillid, on praktiliselt kõik pillid juba proovitud, mingil määral. Aga elukutselised on, olen mina ja mu vennad põhimõtteliselt tegelevad muusikaga, kas sa töötad, ma töötan ühes erakoolis. Son, poiste kool õppejõuna ja kas vennad töötavad ja mida nad teevad, nad on vabakutselised muusikud, üks, üks vend Paul, tema mängib kitarri ja noorem vend petas konservatooriumi klaveri alal. Ja nemad rohkem jazzmuusika alal. Pauli kompositsiooni me kuuleme ka tänasel õhtul, kui sind lauatagused jutud läbi saavad. Nüüd sa Eestis olles oled mänginud ka meie riiklikus sümfooniaorkestris kahe eesti dirigendi käe all, kes on sõitnud siia mujalt, mis tunne oli mängida orkestris, kus kunagi mängis ka Rudolf Palm? Väga põnev ma ütleksin võib-olla nii palju, et et mul on väga helged mälestused oma vanaisast Hermanist, kes on ikka elus ja ta on 97 aastane. Tänavu aastal ja ma mäletan, kui mina olin noor poiss, kooli minnes ma juba kuulsin kuskilt viiulit mängimas. Ja isegi kui ma koolist koju jõudsin, oli viiuli ikkagi mängimas ja tema armastus viiuli ja kilbil muusika vastu oli väga suur. Ja ma arvan, et ma olen päri. No ma olen mingil määral pärinud selle armastuse tema kaudu. Minu vanaisa oli Rudolf Palmi vend. Sul on olnud fantastiline haare erinevate õpetajate poolest nende rahvuste mõttes. Räägi, kes on olnud siin õpetajad. Minul oli väga Noh, üks üks, üks väga, üks hea periood, mille kusjuures minul oli võimalik õppida maailmakuulsa Alt viiulimängijaga vulliamplimralsi juures tema tol ajal, see on 70.-te aastate algusel, sõitis Austraalia Austraaliasse tervise pärast ja ta viibis seal natukene üle kuue aasta. Ja tema oli ja šahhaaeffetzi partner. Ja ta oli väga autoriteetne kuju. Ta õpetamise meetodid oli väga ebaortodokssed, aga vaatamata sellele ükskõik missugust muusikat, võti läbi tema tema all, see oli nagu tema ise rääkis heliloojate mõtteid, heliloojate mõtteid välja, kellega sa kõnedes kokku puutusid. Kanadas ma olin üle kolme suveperioodil ja seal oli Euroopast, aga põhimõtteliselt Ameerikast ja Kanadast kokku tulnud õppejõud. Missugune ilm praegusel hetkel Austraalias on, meil on siin kaunis kevad, sirelid ka juba peaaegu õitsevad ja, ja kuni jaanipäevani läheb iga päevaga üha ilusamaks. Mis Austraalias praegu? On all on alganud tals, aga talv Austraalias on väga sarnane nendel päevadel nende päevadega, mis on siin juba olnud viimastel nädalate jooksul. Nüüd kuskil temperatuur oleks, langeb kuskil kaheksa, üheksa kraadi peale aga mitte palju rohkem. Vähemalt selles linnas, kus mina elan. Sa oled sündinud Austraalias elanud ja kasvanud Austraalias. Nüüd oled sa mõned aastad käinud Eestis. Kummal pool seinast väga hästi tunned? Eestis? Kui kaua sa oled siin veel juulikuu lõpuni. Mis resin kõige suuremat rõõmu teeb. Ma mõtlen, et see võimalus kogeda niisugust hingeelu, mis on väga omalaadne eestlaste eestlaste juures, nad on. Ta on selline rahvas, kes püüab kogu aeg olla suurem suu võrrelda ennast suurrahvastega, kuigi ta on väike ja ja ma arvan, et Ta on üks mõtlev rahvas ja ta praegu on otsinguteel millegi poole. Ja see on huvitav jagada inimeste mõtteid, nad on kõik väga erinevad, nii palju, kui on inimesi, selles rahvas, nii palju erinevaid ideid ja see on väga põnev. Põnev mõnikord. Tunne olla, et just võib-olla see ongi see erinevat ideed kokku põrklus ongi meie häda, võib olla. Aga erinevad ideed annavad alati midagi uut. Mida teevad sinu ema ja isa. Minu ema on tegelenud klaveriõpetamisega. Tema sai selle huvi oma emalt Amalie summerilt, kes oli tol ajal Tallinna konservatooriumi õppejõud ja minu esimesed klaveritunnid esimesed aastad alates seitsmeaastaselt olid tema tema juhendusel. Nii et tema on klaveriõpetaja ja mu isa on tekkinud väga mitmed väga mitme asjaga ta eesotsas ta on vaimulik ja Ja ta on ka tekkinud raadiosaadetega ja ta on ka ajakirjanik. Sa oled öelnud mulle, et sinu huvid peale muusika on ka usu vallas ja poliitika see keeruline ja huvitav poliitika. Mis asja sind huvitab? Eesti poliitilises elus on üks teeline absurd ju. Ma pean ausalt ütlema, praegu midagi ei huvita Eesti poliitika juures aren lõpetanud oma ajalehe ostmist, tema isa millegist aru. Mainis, et kuidas selle suguvõsaga ikkagi on, kas nüüd neid teisi elukutseid ka välja tuleb ja nagu lähemale nagu on juba öeldud, et pillid, laul ja muusika on olnud igas peres au sees suuremal või vähemal määral, aga on ju Palmidest ka väga häid arhitekte võiks ära nimetada Hellebalmi. Ülo Palmi. Siis edukaid ärimehi tänapäeval võib nimetada nooremast põlvkonnast Anti pallim. Ülo Palm, ärimehed püsti, mehed. Siis on mulle antud andmed, ma enne ei teadnud, Jüri Palmi poeg on küberneetika. Programmist siis kisub ikka muusika poole, Tiina palmitütar koorijuhtimist ei ole hetkel enam. Keda veel võiks nimetada dada? Liia Palm suurepärane pedagoog, kelle lapsed on mitmetel olümpiaadidel saanud väga häid tulemusi nii vabariigi kui ka mujal. Maie Sepp on ka pedagoog, kus koolis mina olen, oma kodukoolis on kivimäe põhikoolis kaapeta. Siis. Ikka kisub sinna muusika kunsti poole, midagi öelda, aga võiks ära öelda ka seda, et noored õpivad siin mitmetel aladel. Sotsiaalhooldustööd. Kaks politseid ma kuulsin püsti. Pole kohanud, Tal on valvepostil, nimetame siis Ülar ja Etti palm. Siis Merike Palm tegeleb sotsiaalhooldustööl, Ebe pall õpib alles. No keda veel? Mina kuulsin, et palmide suguvõsas olles sündinud kui mitu aastat tagasi kirjanik kes oli oma esimesed tööd kohe kirja pannud, kui tema niimoodi kirjutama juba õppis kuskil nelja-viie-kuueselt või kui vana kusse kirjanik istubki. Ma arvan, et ta teeb märkmeid. Tahtsin veel lisada seda, et on päris hea käega kindlasti meie hulgas veel õmblejaid, autoremondilukkseppi, igal erialal töötavaid inimesi, aga muusika käib igalt poolt läbi, saan küll, eks mina tahaksin ütelda naise kohta seda et ajakirjanikud alati puutuvad kokku ka tahes-tahtmata pere elukuks kuhugi helistada, niimoodi juba, sest hääletoonist. Sa saad aru, kas su kõnet on oodatud või mitte ja ma olen väga tänulik sinu abikaasale. Ta küpsetas ühel õhtul ma ei tundnud küll läbi telefoni, aga, aga fantastilist, Napoleoni kooki. Ja siis on ta alati väga täpselt ja asjalikult sekretärina kirja pannud, kõik need tulemused on inimesed, küsimused ja vastused on väga konkreetsed ja täpsed ja üks ütlemata tore naine, kellega on väga mõistlik asju ajada. Mati Palm, millega sina siis ka tegeled? Tähendab vabal ajal ma tegelen laulmisega. Aga põhienergia mul läheb igale poole mujale. See tähendab, et igasugustesse organisatsioonidesse ja koosolekutele ja istumistele ja aruandmistele arupärimistele ja ja noh, ka see maja, see pruun maja, mis seal lava peal on, see nõuab oma aja ja seal ümber olev aedmaa põld. Kõik see nõuab aega, energiat. Aga see energia on niisugune, et sinna energiat, jätani, aega, aga samal ajal sealt maga, ammutan energiat ja rahustan närve. Sest et ei kujuta ette ühtegi eluala, seda enam aga kunstiala, kes võiks või peaks tegema ainult ühe alaga ikka kenasti vahetevahel laadima. Selleks et pärast seda jälle tagasi saada. Kas sul on täna piisavalt palju neid blankette kaasas blankette eluterve Eesti. Jah, blankette mulle küll kaasas, aga jätame selle järgmiseks korraks, ma loodan, et et paljud kohalviibivad sugulased ise saavad aru, et eluterve Eesti on see, mis on meie südameasjaks. Ja ma olen blankette liikmeks astumise blankette juba jaganud. Ma loodan, et ma jagan nendel palju, et suurem osa noh, vähemalt Tallinna rahvast, eesti rahvast astuvad liikumisse Eluterve Eesti, mille orgkomitee esimeheks mind hiljaaegu valiti. Aga see Selles ei ole ise 10-st midagi just väga hirmsat selles mõttes, et ega ega ma ei tea, kui palju sul on aega raiskama, küll aga vahetevahel lihtsalt mõtlema ja oma südametunnistuse järgi tegutsema. Teades, et Eestimaa on kehvas seisus oma füüsilises füüsilised näitajad on väga kehvad, meie noorte, eriti noorte poiste noorte meeste hulgas ja. No sa võiksid aidata, praegusel hetkel, kui palju see elusa terve oled, tõuseb püsti ja kuidas kuuli tõugates, kust see energia sul tuleb? See kõige esimene lähtepunkt, palun demonstreerida, et kodus harjutades saaksid kõik nipi kätte. Ei, seda ei tohi. Tähendab, et energia tegelikult inimese energia ei tule mitte tema lihastest. Energia tuleb tema vaimust. Ja kui vaim on tugev, siis on ka inimene tugev. Tähendab, tugevus on proportsionaalne asi, tihtipeale väga suured inimesed ei olegi nii tugevad kui võrra tihtipeale väiksed on palju elujõulisemad, tugevamad oma vaimus jama. Tahtes ja selleks, et inimene oma vaimu ja tahet treenib, selleks tal peab olema mingisugune eesmärk. Ja ma usun, et enamus eesti rahval on see eesmärk olemas oma rahvas jälle viia sellele järjele, mis, mille me kaotasime sõjaga ja kui niisugune eluterve Eesti eesmärk oli meil 20. 30. aastat, miks sa võiksid tagasi pöörduda praegu? Ja see oleks äärmiselt vajalik, sest ma, olles ise nagu te näete siit saue külas Tallinna lähedalt siis meil oli pärast sõja veel see vana eelmise Eesti aja vaim, et külasport ja igasugune treenitus oli suure au sees ja seda liini ma hea meelega näeks edasi, et kogu Eestimaa taas jälle saaks ausesse, viiks oma niiskuse terve eluviisi, tugev lihtne maa, toit, värske õhk, füüsiline tegevus. Ja sellega on meie rahvas, saab jälle tagasi selle tugevaks, mis tal kunagi oli läbi aastasadade, mõned tugevad esivanemad ja kindlasti kõik, kes on vähem või rohkem spordiga seotud, teavad, kes on kes on naabrike, kes on hakanud Schmidt ja nii edasi. Hilisaegadest Talts ja palju teisi kotkas. Ja. Olles ise tegelenud muusikaga omanud nüüdse noore mehe, ajas siis ometi oma lapsi, püüdsin niipalju kui aega oli ka kuidagi treenida õigete mängida nendega ja neid õigemini vintsutatud ja loopida igati kuidas võimalik, aga selle ees, kui ma sain tegelikult Ülo Palmilt, kes on siis selle tänase Euroopa kolmanda rulluisutaja isa. Küsimus on selles, et Ülo Palm Ülo palm on olnud ka Tallinna noortemeister maadluses ja ta oma tütart siis ka väga treenimise harjutas juba pisipõlvest peale ja see niisugune kunstiline alge plussis, hea treenitus on viinud selleni, et helipallmann Eesti meister teist korda ja ja ka Euroopa kolmas, aga säärane näide ühest perest peaks olema tegelikult suuremas osas eesti perede elu sisuks ja põhimõtteliselt oma lapsed panna varakult mängima niiviisi mängima, et sa mängimine muutuks spordiks ja treeniks nende keha ja vaimu. Ja siis kasvab peale palju niisugused tugevad eesti peresid, eesti sugukond. Sa läksid nii pidulikuks, kohe püsti, hakkasid. Enne kui sa meile laulab, nüüd need kolm ilusat teiste laulu, mis seal kavas kõik reas seisavad, küsiksin ma sinu käest niimoodi, et kas need arvukad ooperirollid, mida sul on olnud rõõm laulda nii Estonias, Savonlinnas, Barcelonas, Buenos Aires, siis Pariisis ja Itaalias ja kus kohas kõik veel? Väga paljudel paljudes maades. Kas mingi roll, mida sul olnud tulnud elus mängida, on sind muutnud milleski põhimõtteliselt? Ma ei usu, et ükski roll otseselt oleks muutnud mind kas inimesena või kunstnikuna, sellepärast et et selleks ajaks, kui ma juba lavale jõudsin tegema mingisugust suuremat tegusid ooperialal olin ma küllalt väljakujunenud elu põhimõtetes ja nii et vaevalt et üks niisugune roll, mis on siiski võõras elu, et see võiks inimest ka kedagi teist otseselt muuta või midagi tema ellusuhtumises mujale keerata. Vaevalt ma ei usu, et sa minuga juhtunud, seda võib-olla võib keegi teine öelda, kes on kõrvaltvaataja. Missugune maa, kus sa oled reisinud, kui sa oled laulnud, on sulle väga meeldinud millestki. No need maid on nii palju ja igal maal on oma eripära ja ilu ja ja mälestused. Aga ma ikkagi peaksin tooma. Kõige esimeseks Itaalia ja seda kahel põhjusel, sest Itaalia on lihtsalt Euroopa kultuuri häll. Ja seda kultuuri on seal nii rängalt palju, seda jõua keegi täiesti läbi ja üle vaadata, kuigi ma üritasin palju seal näha. Ja teine asi on see, et lihtsalt Itaalia on ka ooperi sünnimaa ja kui seda ooperi sünnimaa õhku ja vaim oled endasse pikaajaliselt sisse hinganud ja haaranud, siis lihtsalt kõik muud suhted, mis ei klapi itaalia ooperisse suhtumisega, need jäävad mulle võõraks. Ja ma võin küll aru saada, et mujal võib ooperis teisiti aru saada, kuid siiski põhiooperimaja on see, mis näitab kätte suuna ja sellelt maalt ammutab kogu maailm oma ooperi nagu. Vaimu ja hinge, kaasa arvatud saksa, vene, olgu ta Ameerika, Inglismaa, Prantsusmaa, ükspuha kus maal ka ooperit ei tehta ja suurelt suurelt siis ikkagi. Keskpunkt on Itaalia. Milliseid nõrkusi peale tango? Noh, millised nad ikka võivad olla. Täitsa igapäevased nõrkused. Need nõrkused hakkab neist mööda saama, näiteks risk, nõrkused, nats, tahtsin külmkapist külma piima juua, alati. Võib varematel aegadel meeldis ka, noh kui ma võisin vahest lubada enda külma õlut, aga nüüd ei või need palju asju enam lubada. Aga omal ajal meeldis väga tõsta jooksta, niiskus on nõrkus, on väga inimlikud. Tänu Mati Palm, ma arvan, et me oleme, me oleme ära väärinud need ilusad eesti laulud Meie e-toole Oo-oo. Suur tänu kõigile, kes on kohale täna tulnud, kes on palmide sugulased või nende sugulaste sugulased, abikaasad, sõbrad-tuttavad. Mul on hea meel, et on, et teid on nii palju. Ma nii järsult ei saagi praegu aru, kes on sugulane, kes on külaline. Aga ma tahaksin kõigile sugulastele sugulaste sugulastele öelda et lähemal ajal igal juhul teeme ühe suguvõsa kokkutuleku ja siis on kõik teretulnud, nii et kuidagi hoidke silma peal. Minu telefon viis, kaks, kaks kuus, kuus, kaheksa, viis, kaks, kaks, kuus, kuus, kaheksa. Kui kellelgi on mingisugused mõtteid, kui keegi tunneb, et ta järsk järsk sugulane, sest mul on tõesti mõned inimesed helistanud ja me oleme otsinud need suguvõsa jälgi suguvõsa sidemed. Nii et ma hea meelega olen sidepidaja nii võrra kui see on võimalik. Kõik, kes on pärit. Türi lähedalt vahastust, Need on igal juhul Palmidega sugulased ja mina olen leidnud sugulasi lihtsalt tänava pealt ja mitte ainult Tallinnast, vaid jah, see käib väga lihtsalt iseenesest. Näiteks ma seisin ühel korral olümpia hotelli ees, rääkisin ühe prouaga. Tema ütles mulle, et jääd. Ta teab mind külla tema legaalneiupõlvena palm, aga ma ei ole mitte sugulased, sest sest tema ei ole mitte Tallinnas tema, sealt vahastust. Mis jutt siis, selge see, kui vahastustes kohe sugulane ei ole juttugi üldse. Siis olin ma Kanadas Vancouveris seal mingi pidulaud, istus mul üks naaber ja tuli välja, et tema oli igatahes sugulane, nii et neid sugulasi võib tõesti olla üle ilma et kuidas nad kõik kokku saada ja teada saada, et nad tõesti on palmid. Veel kord, suur tänu tulemast ja sooja aplausi eest ja loodame, et see sugulaste pooltele mitte viimane ja muidu kohtumised muudes kohtades, nägemiseni. Niisugune oli palmidesuguses õhtu Estonia teatri talveaias 30. mail. Raadio sõitse jätkab reisijani heliplaadiga, käed ümber sinu. Raadio seitse on täna lõpetamas. Saatejuht oli Ene Pilliroog. Head ööd.