Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie külaline, kelleks on jalgpallur Ingemar Teever, on kohale saada. Ingemar, tere tulemast. Rõõm kohtuda. Tere. Tere. Ingemar teenib nendel aegadel leiba mulle natukene ootamatu üllatusena. Ma ei tea, kuidas sa ise sellele asjale vaatad klubis nagu Nõmme Kalju. Tekitanud päris huvitavaid emotsioone kahest küljest, esiteks üldse see, et sa võtsid enda valikusse võimaluse minna sellisesse klubisse, mis liitub Eesti meistrivõistlustega uustulnukana, eks, olgugi et klubi ajalugu ulatub väga-väga kaugete aastakümnete taha ja teisest küljest on sellele emotsioonile vürtsi andnud see, et Nõmme Kalju on peadpööritav üllatavalt hästi seda hooaega alustanud. Ütle sissejuhatuseks hinge paluma kommentaar, miks üldse ja kas kohe algusest peale tõsiselt suhtusid sa valikusse nimega Nõmme Kalju? Eks sellega oli ka nii, et, Kuna Rootsis oli kehtiv leping, siis ja me kukkusime nii-öelda teise liigasse, siis huvicine Ta nagu ei olnud kõige suurem. Käisin küll proovimas paaris kohas samas Rootsi esi ja nii-öelda teine liiga Norra, et kus ma käisin, need pakkunud otsest pinget ka endale, lepingupakkumist enam seal ei jõudnudki, ütlesin ise ära, ainukene, milles kahju võib-olla oli, oli seal nagu ma käisin Lätis proovimas, et sinna oleks nagu meelega läinud Eestisse tulles siin Tallinnas palju klubis ei olegi. Tahtsin proovida midagi uut ja huvitavat ja Nõmme Kalju kaudu see väljund tekkis ja. Ma ei kahetse, ikkagi huvitav valik, kokkuvõttes, aga loomulikult teod räägivad enda eest. Üks kõrvalepõige, ma vaatan, sul on musta nõmme Kaljo dressi all roosa särk. Kas roosa särk on ka klubi põhivarustuses või see on sinu isiklik maitse praegu? Roosa ongi teie verre, ütleme nii, et roosa leemine. Pigem rohkem meie värve, et see aasta on meil ainult nii-öelda esindussärk, millega me käime siis üritustel, läheme mängudele, et ainult see nagu siis esindus särkaga mänguvormid on mustvalge. Aga roosa panter, eks ole, on teie klubi, ma ei tea, kas ametlik või mitteametlik maskott. Tema on pigem siis ametlik, et nii-öelda seda, roosat on meil sees päris palju, et sellist veel niimoodi, et ma täpselt nüüd ei mäleta, kuidas eelmine aasta neil tekkis, aga taheti saada mingeid vorme, mis sobiks nii kodu- kui võõrsilmängudele ja mis oleks täielikult teistsugune teistest võistkondadest. Ja siis mindi selle roosa teed tagasi selle valiku juurde minna mängima Nõmme kaljusse, kas sinu jaoks oli see klubi? Põhimõtteliselt oli tõsiseltvõetav koht ja ambitsioonikas oma eesmärkidelt, et nendega liituda, sest räägitud, et Nõmme Kalju amatöörvõistkond ja mingisugused, kes siseeluga kursis ei ole, vaatavad sellised eksootilised brasiillased punti toodukesteks rahvale nalja ka natukene ja kõik on nagu loonud sellise kuvandi meeskonnast, keda väga tõsiselt võtta ei saa. See kõik eelneb muidugi nendele mängudele, eks, aga jätame praegu need mängud kõrvale, et kogu see taustafoon suured. Kui ma siia tulin, oli ka klubi mänedžeri Kuno Tehva, et et tema jutuajamine nagu ei baseerunud nagu ühel hooajal, et tuled ja siis mängib meile, teeme nagu, et meil on siin vaja, et see oli nagu natuke isegi võib öelda, nagu pikemaajaliselt juba ette mõeldes, et see kõikudes hakatakse nagu kõike uut bänlust ja kõike seda ja nagu Eesti jalgpalliteist tsüklit nagu. Me tahame, et minna nagunii-öelda iga igas asjas nagu sammukene ja nii edasi, kuigi jah, me alustame praegu nii-öelda oleme alustanud pigem amatöörtasemelt kui professionaalselt, et et kogu see nagu mulle pakkus nagu suurt huvi ja pinget ja tahaks, tahtsin nagu ise siin tõestada kõikidele, et võib ka seal nagu rahulikult mängida ja nii-öelda tugevate vastu võite. Saada sa oled öelnud, et Nõmme Kalju koosseisus on tulnud tagasi treenimise ja mängimise isu. Mis sellest isust vahepeal sai ja mis on Nõmme kaljus? Sellist, et seisu tagasi tuli selle tasumisega, nii et. Seal eelmine aasta Rootsis nii-öelda esiliigas, meil vahetasid treenerid hooaja jooksul isegi Kondre käis meil texi traumad orus elasin seal nii-öelda väikses linnas, teha ei olnud erilist vabal ajal suurt midagi, ise treenisid küll ennast, aga selliste vahepealne niuke päris päris suur rutiin tuli peale just et mida teha, selle vaba ajaga suhtlesid kogu aeg nii-öelda sõpradega Eestis, aga seal olles nagu tekkiski niukene nördimus ja niuke rutiin ja selle, selle, selle tõttu selle ei olnud sellist nagu sära ega tahetega särtsu pingutada. Rahvuskoondis ei võetud. Palju niukseid, väikseid probleeme tekkis järjest, et et just seetõttu tekkis niisugune tahe jälle tagasi tulla või nii-öelda kuskilt uut väljundit leida. Ja selle Nõmme kaljuga on kuidagi niimoodi huvitavalt läinud, et eks Eestis tuled siis ma juba arvasin ja mõtlesin, et, et kerge siin olema ei saa, et kõik nagu arvavad ja nagu suht väljanud pessimist ütlevad, et me ei suuda ja ei suuda, aga noh, praegused tulemused näitavad, et oleme suutnud jääd, loodame, jätkame ka samamoodi. Aga just selle poole pealt, ma arvan, siin Nõmme kaljus on see, et Meil on selline kuidagi niuke vabam feeling treeningutel ja et kuna meil on nagu amatöörsatsis paljud mängijad palka, nägu seal meil siin ja nad tulevad trenni, meil on alati enamus kordi, on kõik mehed on kohal, kõik tahavad treenida, ei ole nii-öelda nagu rutiin, et täna tuleme, treener, peame jooksma ja seal on niisugune raske treening, et tunnen ennast halvasti seetõttu või midagi, et siin on niimoodi, et sa tuled ise vabast tahtest teed ja kõik nagu tahavad seda teha, et RMK-s näiteks palka pole saanud ja siis lähed treeningule ja jänes on halb ilm ja kõik need väiksed asjad kokku, et et see, nagu ongi see. Ja kõigele lisandub ja mõnes mõttes see väljendub siis ka värav arveseks, ründaja puhul on see ju kohustuslik teema eksete. Jõle tobe on minna väljakult ära, kui jälle pole jalga valgeks saanud. See aasta on kuidagi üllatavalt kergelt tulnud, aga eks eks kõik ongi selle taha taga, et et kuidas see tahe, tuju ja kõik sõltuvad ja siis suudad ennast rohkem pingutama panna läbi selle. Aga, ja selle see vastus sellele, et halva tujuga ära lähed, kui väravatele ainult siis kui võistkond võidab, siis ei tunne tallastajaga, kui kaotame väravatele, siis puudujäägid on, siis, järelikult ründasid. Raadio kahes stuudios on külas Ingemar Teever, Nõmme Kalju ründaja. Läheme hingermar, mõned taastat ajastada tagasi. Siis kui sa olid veel TVMK mees Eesti meistrivõistlustel vormistasid vist laias laastus värava mängu kohta või vähemalt värava kahe mängu kohta, eks neid kogunes päris palju ja sulle tuli lepingu pakkumine Rootsist. Sa mängisid Väks meeskonna eest, eks näeks, selline. Eesti astumiseni jõustatakse linnameeskonna eest. Sa olid andnud märku endast, et Eesti koondises eriti selgelt on mul meeles üks mäng, mille te pidasite koondisega Riias Läti vastu. Toovad Eestile kaks väravat, sina vist lõid ühe neist, vähemalt see pilt mul on väga hästi silme ette jäänud. Siis kolisid siit. Hakkasid asjad allamäge minema? Jah? Esimene aasta Rootsis olles veel nagu ei hakanud, et ma olin ikka koondise vaateväljas ja isegi mäletan, et Venemaa vastu võõrsil isegi põhikoosseisus, et et jah, väravat koondises küll. See aeg ei löönud, aga muidu nagu koondise vaateväljas nimekirjas. Kogu aeg olin vaatse tagantjärgi mõelnud, ma usun, sa oled aga kas ka selgusele jõudnud, kuidas Rootsis need asjad sel viisil veerema hakkasid, et tagasilöök tuli, kas seal on midagi pistmist sinu enda isikliku olemisega või enesetundega, et mul ei ole meeldinud kunagi näiteks kodust eemal olla ja kaua ja kas see mõjutab sündmuste käiku või sa sattusid valesse klubisse või miks ei jätkunud sinu väravalööja amet sel viisil nagu siin Eestis ta oli kujunenud? Üks asi on kindlasti, et tase oli seal märgatavalt tugevam, et võib-olla ei osanud see kõrvi kasse nagunii tugev oli, et kuigi hooaja treeningmängudel meil oli seal neid kümmekond tükki, siis mänge seal viis, kuus väravat ja natsi nagu hooajale vastu, mitte kartes mitte kedagi ja aga mida mäng edasi siis esimese Vistkümne mänguga muisutan ühtegi väravat lüüa, siis juba hakkas nagu alateadvuses kummitama, et, et väga keeruline on seda teha ja aga ütleme nii, et hooaja teine pool seal viste kolm väravat ja selle seal pannakse isegi nagu väravasööte kirjad, andsin mõned need, et, et sain isegi paar mängu nii-öelda mängu parimaks, aga ma ei tea, kas kas oleks nagu vale koht, kuhu ma läksin, kuna seal oli suur kihk nagu kohe välismaale minna mängima, et mõtlesin, et vanus on ka juba 23, et tahaks nagu kindlat ära saada. Ja siis mul oli nii-öelda Rootsi nii-öelda eelmise aasta meistri, kui ma läksin sinna ühtercisse treeningkutse minna novembris ja detsembris proovima. Samas see klubi, kus ma olin naistesse, nemad taks mulle lepingut otseselt proovimised. Et ma võib-olla ütlesin natuke, pea ees tulle, kuigi jälle teistpidi vaadates seal ma sain, mänguaeg, esimene hooaeg, ma mängisin vist 24 mängu 26-st kogemuste poolest ja nende poolest oli see õige õige valik. Kuigi jah, me võistkond oli nii-öelda kõrgliigas ühtede nõrgemate seas, et kõigi vastu oli nagu meil nagu jube keeruline, et viigiga jube rahul, ütleme siin esikümne võistkondade vastu, et selles suhtes jah, et oleks saanud, võib-olla julgaadinis oleks siiamaani lahti saanud ja ja kui sul on nii-öelda sats kanna tegelikult tugevam ümber, et head mängumehed, siis siis endal tekib ka rohkem võimalusi ja eks ole igal pool nii elu-olu see sind ei seganud. Nii takistanud ja ütleme, et esimene Ta oli meil suht huvitav, et seal tuli neli, viis uut mängijat peale minu veel ja enamus linte mitte Rootsist siis nagu, et nendega sai nagu vabal ajal palju aega veedetud ja nagu suhte huvitavana, et uus ja huvitav kõik. Aga just see teine aasta kukkusime esiliigasse, paljudel nagu natukene noh et motivatsioon langes lihtsalt nagu tuju läks kehvemaks ja just selle tõttu, et et sinna kukkusime, siis mõned mängijad lahkusid ja ja mõned läksid tööle näiteks trenni kõrvalt, et nii-öelda vaja siis estonian nagu seda kellelegi enam nagu teha ja siis oligi nagu kogu aeg üks ja see sama niukene treening ja treening koju, et seal see nagu hakkaski nagu nii-öelda ajudele, et see on nagu huvitav peale jalgpalli seal olla, et linn oli suht väike, et üks pea täna seal oli 500 meetrit pikk ja siis seal oli nagu kohvikud ja poed pandi vara kinni ja selle nii-öelda näikse linna mentaliteet niimoodi, et ei saa nagunii väike, oli küll 50000 inimest, aga lihtsalt see, kui nüüd mõelda Pärnu naine, siis Pärnu tundub selle kõrval nagu jube suur ja et see on nagu teine, et aga just jah, et see vaba aja sisustamine kooli probleem. Ja juhe jooksis kokku lihtsalt. See andis väljakul ka endast märku, kas Eesti koondises taandumine või sealt kõrvalejäämine oli asjade loomulik käik. Ma arvan küll, et ega ei saagi vaata mängijat, kui ei ole nii-öelda nagu midagi ette näidata, et ma vist vahepeal ainult kaks väravat seal esiliigas, et minu arust oli see Normaalne DNA-koondisest välja jäänud olid toonasel teemal mingid kõnelused jälle Huusiga ka. Hooaja algul, veebruaris istel esimene mänge koondisel Poolaga ja siis jälle helistas ning ütles, et ma proovin noori noori mängijaid uusi, et sinu asemel ja ütles, et see nii-öelda eks prioriteerimine seal Poola mängus, et tuleb palju uusi mehi, mõtlesin, et noh, loomulikult seekord ei võetud ja pärast seda siis jutuajamine jutuajamise enam ei olnud, et pärast seda koondisekutset me enam ei saanud. Kuigi esimene kord jah, tänavu helistas ja ütles, et see oli juba veebruari alguses, oli arusaadav minu poolt nagu et kui kuigi just oli niimoodi, et Ooepanud alanud keel ja tema ju ei tea tegelikult mis vormis ma sel hetkel võisin seal olla. Puhkus lõppes jaanuari algul ja olles kuuega treeninud, siis mida aeg edasi seal Rootsi esiliigas, siis ega ma seda kohta väärt ei olnud, aga ma kahetsusega. Ei kahetse sellepärast, et Eesti koondisel ei läinud üldse muidu hästi, aga sina oleks nii-öelda selle halva aura sisse sattunud? Ei, mitte seda. Iga mängivad koondises olla, et nii headel kui halbadel aegadel, et nii ka mina ka jah, et koondisekäigust on küll kahju, aga ma lihtsalt ei kahetse, sellepärast et mind nagu valikust välja, et kuna nende vormi andnud Piisavalt hea, aga kui sa vaatad Eesti koondise sellise noh, mitte just väga eduka sessiooni peale, siis mis sa arvad, mis seal taga on, et Eesti koondis valt, eks ole, jalgpallipubliku silmis, kes tahaks kaasa elada, tahaks võite saada, on praktiliselt alt vedanud lati maha jäänud. Üks asi on kindlasti, mis kõige tähtsam, et on kindlasti kogemused just niuksed, mängulise seal kaotasime null üks et me nagu mänguliselt kehvemad, et aga ma, ma olin ise ka sellel koondises veel, et kui me need kodus Makedoonia Iisraeli käest tappa saime, et just nagu kogemused ja ja, ja on nii-öelda külma peaga nii-öelda ründajaid, kes seal ees ära lööks, et siin võib ka kivi minu kapsaaeda visata, see oli nagu põhipõhjus ja just need kogemused, et ei suudetud ühtegi mängu enda kasuks kallutada, kuigi mängiti nagu võrdne võrdsega. Külma peaga ründaja on see, kes siis igal võimalusel lööb ükskõik, kuigi ta näeb, et see tõenäosus sisse minna võib-olla ka üsna väike või. Ei, see see nagu natuke rumal ründaja, kes igal võimalusel lööb ja teavet sisse palli lähed, pigem on see, kes suudab normaalse protsendiga realiseerida väravavõimalusi nii-öelda luua vära võimalusega. Jalgpalli pealtvaatajana mulle tundub, vähemalt seda, et tihtilugu Eesti koondises olnud see mentaliteet, noh muidugi see on praegu, eks ole, üle võlli aetud, aga et eesti mehed tahavad palliga koos väravasse joosta, et ei ole nagu seda või neid ründajaid, kes juba selle suure kasti äärepealt sealt oskaks ja leiaks võimalusi väravat lüüa. Jah, et miskipärast on kuidagi niimoodi välja kukkunud, nii et me proovime nagu mängida selle palli nii-öelda värava nii-öelda viie kasti juba siis sealt nagu rünnakud lõpetada, aga tihtilugu on nii, et maailmatasemel kaitseväe vastas, siis sa lihtsalt ei jõuagi nii lähedal sinna kastile ja selle nii-öelda sellest positsioonist löögile, et meil on küll häid mängumehi nii-öelda poolkaitsjat, kes võiksid lüüa siin küll see aeg ka tuleb, kui hakatakse kaugelt väravaid lööma. Sinu enda kohta on räägitud, et väravavaist on väga hea ja selline oskus neid situatsioone ehitada või luua, millest peaks värav sündima, mille taha siis asi ühel hetkel jäi Ingemar, kas mängijad jõuavad sellisesse faasi, et Eestis on justkui lagi käes ja see ühest küljest nagu võtab motivatsiooni maha, et noh, mida sa siin Eestis ikka punnid, et niigi taodeid väravat, nii kuidas ise tahad sisuliselt, eks. Aga et mujal hakkama saada, selleks oleks vaja astuda, piltlikult öeldes jätab vahele siia Coheni, oled sa nõus nende inimestega, kes kritiseerivad mitte ainult jalgpallureid, vaid noh, ka näiteks korvpallureid, et lepitakse mingil hetkel saavutatuga ja et noh, isu ei ole. Vot nii suur, kui võiks olla ja kui näiteks anded või talent lubaks see nagu mingil määral vastab tõele, et jah, et alguses lähed nii-öelda välisklubisse mängima, sul on just nagu tahe ja õudne motivatsioon, et ühesõnaga seal ma ütleks ka, et endale esimene aasta tuli suht okei välja, et võib-olla alguses oli natuke krobeline, natuke ootamatult raske. Aga seal teine aasta oligi nii, et nagu olid olukorraga nagu juba kuidagi maha rahunenud, et mõtlesid, et noh, et töötajad trenni see edasi läheb, kuidas läheb nagu ei võtnud seda enam hinge, kuigi tegelikult olen suht emotsionaalne, et ta alati võita iga momendi peale, kui ma ta mängus mööda lähen. Analüüsin seda järgmine päev ja mõtlen, et kuidas ja miks nii et aga seal jah, tekkis selline olukord, et ei saa öelda nagu saavutatuga rahul, et alati tahaks nagu edasi edasi edasi minna. Aga jah, et kui kõik asjad nagu on nagu lähevad ühes suunas ja su mõte nagu teises suunas, siis lihtsalt ei klappinud kuidagi kokku omavahel, et mingil määral on see jah, kindlasti. Kindlasti tõsi, kas siin on nagu treeneril oleks koht kuidagi teisiti töötada ja meestesse rohkem motivatsiooni süstida või on see ainult isikutes endas kinni? No pigem isikutesse ka, aga kindlasti teenis, et meil ei ole isegi Rootsis niimoodi, et esimene aasta lõpp, et kui me olime seal. Ma ei mäleta, kas 10-st mängust kolm viiki saanud ja võib-olla ühe võidu midagi, et jube, kes jube kehvad mängud olid järjest olnud, siis meil isegi palgati seal nii-öelda psühholoog on nagu minu arust kõige suurem asi see ja noh, võib-olla rootsi mängitele te nagu sisenes eneseusku, et iga mäng. Me lasime endale värava lüüa võib-olla iseleemega tagasi. Aga just, et seda mängijate mängijate peas nagu olukorrast aru saada, et miks nii läheb ja siis, aga noh, sellest magasutab landlikuks on ikkagi, et. Kas Eesti jalgpallurite tasa hinge, ma arvan, ongi see nagu praegu ta on, et varumängija Inglismaa klubis kaks meest Hollandis, paar poissi püsivad Venemaal ja see ongi kõik, et no paneme küsimuse teistmoodi, püstikas, ooperi arvan, saavad midagi tänu sellele, et nad Hollandis mängivad, läheb, oled sa neid näinud mängimas, kas see mõjub hästi neile? Ja kindlasti, kui sa mängid heas klubis heas võistkonnas, et head tingimused ja kõik need asjad, see on nagu kogu aeg treeninud nagu nii-öelda tippjalgpallis, et Sul on iga nädal tugevad mängud tugevate vastastega ja kõik see väljendub ka nii-öelda, kui sa tuleb koondisse mängumees mängima või enda enda mängutase, läheb aina paremaks ja paremaks, et kui Klavan tuleb, ütleme, Klavan, ooper tulevad siia Eestisse, siis paneme üheksa Eesti Eesti klubi mängijat, et siis nende tase langeb kui automaatselt see on nii, et kui sa mängid nagu ja võistkonna vastu, siis mängib ka ütleme nii-öelda Eesti koondise hästi, kui ta mängib kehva vastu, siis me mängime ka samamoodi kehvemalt ja need ongi nagu täpselt nagu omavahel seotud, et et kui nemad tulevad siia, ütleme, paneme meelde jah, üheksa klubi mängijad siin Eesti omaette, kui nagu mängijad saavad iga nädal nii-öelda Eesti liiga mängijad siin mängida. Noh, ma ei taha kellelegi mingi satsi kohta halvasti öelda, aga siin Pärnu vapruse, Sillamäe vastaja ja siis mingi aja jooksul vastu ja Inglismaa koondised siis noh, et head, rõhutades, et ootan nagu väga keeruline. Ta ütles, et keegi nagu hästi mängiks, et noh, see ongi see, et viimistleme, noh kogu see taseme tase peab lihtsalt klubide klubi tase peab kõigil tõusma nii-öelda Eestis, et et kui see seisab nii-öelda nagu kohapeal veel läheb nagu taandarengust, siis väga keeruline näoldsetega koondis hakkaks hästi mängima. Teine asi on muidugi see, et mida rohkem mängijaid läheb välismaale, seda parem nii-öelda koondisele ja kas või siin ja nii-öelda Rootsi või Norra esiliiga tahesse, et sealne üldine tase ja treeningtingimused ja võimalused ja ka treenerite on nagu suht asjalikud ja sealt kogemused tulevad, aga seal tuleb võtta ka nagu sammas laval, et kõik loodame, et kohe keegi läheb ja kohe superhooajaga nii ei ole, et plaan on, käis ka mitmed klubid ennem läbi, jõudis nii-öelda sinna Eera klasse ja nüüd on seal kanda kinnitanud ja põhimees, et et müts maha tema ettevõtjana. Korraks selle nimekirja juurde tagasi, mida sa pakkusid siin, et noh, kui mängida Pärnu vapruse vastu ja nii edasi, et veel mõned nädalad tagasi, tõenäoliselt oleks paljud pannud Nõmme Kalju ka sellesse ritta. Aga kuhu ma tahan välja jõuda, Ingemar huvitavam kombel nüüd, kus Kalju on väga hästi meistrivõistluse alustanud, leidub neid, kes leiavad kohe mingi jama, et millest see räägib, et Kaljul nii hästi läheb sellest, et Eesti meistriliiga klubid on jube kehvad kõik, et kui tuleb poolamatööride võistkond ja lammutab siin võrdselt TVMK Floraga kõikide meie seniste tippudega, kellega me oleme harjunud, on ühel tasemel, siis millest me räägime, kas sa oled selle teooriaga nõus? Ma ütleks pigem nii, et jah, et see Eesti tase on nagu natukene nagu nii-öelda tippude tase on natukene nagu nõrgenenud ja nii-öelda alumiste satside tase siis nagu nii-öelda ma ei tea, kas nagu tugevnenud on, aga lihtsalt on kuidagi nii-öelda natuke kandadele jõudnud see, et Nõmme kaljule nii hästi ei läinud. Ma arvan, et see on niimoodi, et on asjade nagu suht huvitav kokkulangevus praegu, et ütleme sealt loorast. Me saime vist, ma ei mäleta, mitu kutti sealt tuli jäine üle, et need kõik tahad tõestada, nii-öelda Florale on ja siis mina tahan, tõesta seal TVMK-le Eesti koondisele. Brasiillased on niisama suht asjalikud vennad on ja mõnel Mägumed veel treener ka tahab ja õudne jõudude tuhk on tal peal ja kisab iga mäng seal nagu segane, et et kuhugi kõik need kokku panna enne ja siis peaaegu selle läbi. See Nõmme Kalju on ja pluss veel fännides Hännile ja läbi nende kõikide asjade, igale mängule me lähme, nägu natukene kreisid ja tahame seda vähemalt nii-öelda tugevatega mängida. Viigi peale, et ja siiamaani on see nagu meil hästi välja tulnud. Mis sa arvad, mis peab hooajal, kaua ta vastu peab? Nii et treener täitsa kreisi, ütleb ta meesteks, dollaine, kõik vaatavad, mis lolli jutuajamine. Aga samas kui me läheme niimoodi, nagu me oleme näinud siiamaani mängu korraga, et kuidas läheb, et siis miks mitte need? Hooaja lõpuni on muidugi väga palju mängija väga keeruliseks minna, aga ütleme nii, et meil siin juba paar venda taastuvad nii-öelda vigastusest, et kes tulevad ka tagasi ja me mängime hooaja läbi kunstmuru peal, et teised lähevad muru peal üle, et meil saab kõva koduväljaku, eelis peaks olema ja nii-öelda Nõmmega, mida rohkem mänge ta mängib, seda paremaks ta saab, et mehed hakkavad 11 mõistma ja nagu siiamaani on esikolmiku võistkondadega tõestanud, et suudame kõigiga mängida. Ja loodame, et jätkame samamoodi. Pikk pink selles mõttes on, et kui paar meest vigastusega välja langevad, kas meeskonna tase kukub, siis kaamerad Ei, meil on pikk pink ja päris palju võrdseid vahetusi igale positsioonile. Et seda muret ei ole, et ta on kokku pandud, nii-öelda enam-vähem toimib, eks ole, 11 meest ja siis see püsib ja kui keegi ära langeb, siis kohe hakkabki otsast natukene nõrgemaks meeskond muutuma. Seal üks 203 mängijat ei ole nagu hull, aga muidugi kui poolsats, siis, siis võib-olla hakkab kergelt nagu tekkima. Räägi meile veel meeskonna sisekliimast natukene, treener on äge ja äkiline, mida teile tavaliselt räägitakse enne või pärast kohtumist kütab ta kuidagi erilisel viisil teid üles. Eid erilisel viisil oli, ei küta, et ta nagu sisendav kõigil eneseusku, et et kes selle vadja, kes seal Flora on, et nüüd on Nõmme Kalju, onju et kes tahab, et kõik tahavad võita, see on arusaadav mängulise poole pealt on niimoodi, et nagu näha, et ta on nagunii-öelda Brasiilia Brasiilia koolkonnast pärit, et taktikaliselt me nagu otseselt nii tugevad ei ole, aga tema hääle rõhub just sellele, et mängijate individuaalsed oskused ja nii-öelda üks-üks olukorrad, et me ei kardaks, võtakse, mängiks rahulikult, oleks palli maas, tema annab kõigile vabalt, käed on jääd, võid teha seda, mis on nagu noh, ütle, mis sa tahad, et muidugi peab ka kaitsetööd tegema niimoodi, aga et hoida Baile mööda maad mängida, veeretada, tunda, sest lõbu ja samas ka võidelda hambad ristis, et just noh, kõik need kokku on teinud nagu selles resultaadi, mis meil praegu on nii-öelda välja tulnud. Mis. Paneb äkki meeskonna majandusliku poole, sest inimesed muretsema, ma tean, et esikuuiku koha eest on teil soojamaa reisid soolas, kas panused on vahepeal kasvanud ka nüüd, kus treener räägib juba meistritiitlist, kas Kuno Tehva on käinud ütlemas ka, et no poisid ikka tiitel ära tuleb, siis ma ei tea. Noh, teeme väikse ümber maailma reisihooaja lõpus või midagi säärast. Veel ei ole, aga eks majandaga, eks ma olen paar korda nagu surunud ja rääkinud taga ja siis ta ütleb, et et me oleme öelnud, et noh, mis siis saab, et kui me tulime medalile näiteks nii-öelda esinelikusse, kes balti liiga või äkki saama Euroopa kohania, siis see võiks ju mingi nii öelda jah, et minge ameeriklasele esinemine midagi, niisiis ta vahest enne naljaga pooleks on päris hirmul, et sa kurat pärast saamegi. Siin esikolmik. Kas need reisi välja lihtsalt võlume, et ma loodan, et väljakul ka hätta ei jää ja et pärast mängu näeb ikka neid samu Levadia ja Flora ja TVMK meeste nõutud nägusid, kui nad nõme vastu pole suutnud kolme punkti kotti panna. Ingemar Teever, aitäh, et tulid panga edasi. Aitajaid.