Raadio kahte on külla tulnud Märt Agu, tere päevast. Tervist. Märtsa oled geograaf, tantsija, kes sa oled ametis tantsupidude juures? No eks iga kutsuda juurde tehakse oma tiim ja nüüd 2009 tantsupeoks, mis me ette valmistame, olen A-rühmade liigijuht. See ei ole see hiphopigrupp, eks olevaid ehise impop ei ole, see on nii-öelda nagu A-rühm on nagu kõige Parema tasemega vist võib nii olla, ta ei ole nagu päris ainult vanusega liigitatud, vaid ta on ka tasemelt väga raske on nagu seletada, aga tantsuinimesed rahvatantsuinimesed, vähemalt saad seltskonnana, aga nad saavad aru ja, ja me kõik peame aru saama niimoodi, et need on kõige paremini tantsivad inimesed. Nii et inimesed, kuidas see töö praegu käib, mis sa, mis sa teed, käid külastad neid gruppe, vaatad, et kõik jalad ja käed painduksid õiget moodi. Päris külas veel ei käi, see protsess hakkab nüüd sügisest, aga praegu valmistame tiimiga vett kogu repertuaari, paneme kokku kava, konkreetselt lindistame uusi muusikaid, tegeleme nagu nii-öelda publiku eest ära. Küll osa õppematerjali on juba kätte antud ja mingid seminarid, isegi juhendajatel korraldatud. Töö käib, aga võib-olla välja veel ei paista. Nagu laulupeo puhul on see, et inimesed tahavad saada mingeid kindlaid konkreetseid laule ja see peab olema muidu laulupidu ei lähe nii-öelda korda, eks ole, siis kuidas tantsupeol on, kas tantsupeol on ka olemas omad kindlad tantsud, mida tuleb kindlasti tantsida, sellepärast et muidu paljud, kes on aastaid käinud tantsupeol vaata et noh, see ei olnudki nagu tantsupidu, ei olnud Maia Tuljakut näiteks või, või midagi sellist nagu laulupeol Geon tantsupeol ju noorte pidu ja täiskasvanute pidu ja need käivad kordamööda, et noortepidu on olnud kogu aeg niuke uuema laadsem ja prooviti nagu natukene seda vinti üle keerata ja see nii-öelda üldon traditsioonilisem olnud. Üldpeol on ikka Tuljak ilma Tuljakut seda pidu ei tee ja Tuljak sinna kindlasti tuleb, aga kuna aeg läheb edasi, siis ka kõik need tiimid, mis moodustatakse ja iga pidu eraldi, siis üritatakse nagu iga aasta nagu rohkem võtta seda, et oleks nagu kaasaegsem ja see nii-öelda inimeste hinge jäänud ja see niisugune vana vana hea nagu selle sümbioos, et tõenäoliselt tuleb ka see pidu 2009 natukene niuksem, nooremapoolsem, niuksem, avangard, distlikum. Praegu seda kava päris veel paigas ei ole, et see tööalaseks sul käib, nagu ma saan aru, nojah, eks käib, kuni selle hetkeni, kuni publik väljakule lastakse, kogu aeg töö, töö käib ja väikseid muudatusi tehakse, aga noh, eks see põhi on juba paigas ja selle ümber see töö käib. Kui suur konkurss üldse või tihe konkurss on sinna tantsupeole, et see päris nii ei ole, et, et kõik, kes vähegi kuskil keerutavad, saavad kohe tantsupeol. Kui noortepeol eelmine aasta oli väga suur konkurss, siis täiskasvanute peol või üldpeol on neid noori nagu vähe. Ja noorte puhul on see konkurss nagu suurem, kuna seal on nagu ära lõigatud osa vanuserühm ja siis proovitakse nagu ennast kuidagi mahutada nagu, nagu maadluses, et võetakse viimasel hetkel pargile alla, eks ei, konkurss on ja viimane pidu tõestas seda 2017, et see tuhin on taas nagu ärgitatud üles, et inimesed tahavad seda tantsida, laulda ma ei räägi ainult tants tantsust, et numbrites ei tahaks päris laskuda, kuna ma ei ole nendes nii kindel, et eks neid rühmi tuleb juurde ja kukub ära, kes vaatab, et repertuaar on liiga raske või liiga kerge ja uued, teised väljakutsed, et aga huvitav on see, et see aasta on hästi palju ka registreerunud, nii palju, kui ma tean mitte ainult rahvatantsurühmi just peole, vaid, vaid ka just niukseid muid rühmi, kes nagu vaatasid miks mitte teha rahvatantsu ka. Ja see ongi nagu asja eesmärk, et tuua neid muid tantsijaid, tantsurühmitusi nagu rahvatantsu juurde ka, et nad oleks nagu laiahaardelisemaid. Kui palju tantsupeo korraldajat praegu istuvad, ma ei tea, mingi joonistuslaua taga või kuidas tantsu väljamõtlemine käib ja mõtlevad välja nii. Selleks korraks mõtlen ma välja väga põrutama uue tantsu. Kuidas tantsu loomine käib, istud paberi juures, mõtled välja mingeid skeeme või mõtled seda peas või klaveri taga või kuidas see käib, eks inimesed teevad erinevalt seda tööd, aga kui ma endast räägin, siis igal peol on üks konkreetne liigijuht tähendab üldpeojuht, kes, kes siis valib oma tiimi igaksrühmi rühmaliigiks, liigile oma juht. Ja siis siis ta jagab talle nagu konkreetsed tööülesanded, et mida see liik võiks nagu öelda või mis on tema roll, nagu peol siis edasi on juba vastavalt see, et, et mis ta konkreetne roll on, et mina küll paberi taga ei istu, et minul on, klapid peas ja jooksen mööda tänavaid ringi ja tantsin bussipeatuses, eks ja mõtlen neid uusi ja huvitavaid asju ja käin, kuulan raadiot, raadiomajas, muusikat fonoteegis või kuskil raamatukogus, et leida mingeid huvid. Neid lugusid, kuna seal veel on mõned vabad kohad, kuhu võiks midagi huvitavat panna, see niuke hästi individuaalne protsessi, et kuidas keegi tantsu loob, või jooniseid kui konkreetseid, mis, mis väljakule mingid konkreetsed juba hakkavad tekkima peas ja mõned on isegi paberil siin erinevatel riigijuhtidel, aga see jälle oleneb sellest, kui kuidas see lõplik konkurss konkurss lõppeb, et kui palju neid konkreetseid tantsijaid ja rühmitusi on, kes sinna peole saavad. Ja siis muidugi see, et, et kas on nii-öelda head materjali ka, eks ole, Neile tantsida anda. Seda ka, jah, no ma võin öelda, et kindlasti on meil keegi muidugi kõige kahtlen, kas rahvatantsus on, on veel nii-öelda uut selliste baas või, või on võimalus midagi uut loov enamasti eestlased on rahvatantsu tantsinud nii kaua, et raske on midagi uut luua see eesti rahvatants, see nii hästi huvitav mõiste, et mis see tegelikult on, eks kui me räägime siin. Me liigitame seda lavatantsuks ja nii-öelda folkloor samaks tantsuks ja folkloori nagu juurde ei tee, et see, sellel omad protsessid, mis tants või see peab nagu läbi elama, kõik need ajastuid ja värgid särgid. Aga tantsuseda tehakse iga aasta juurde ja materjalil muudkui tuleb ja nii kaua, kuni keegi leiab sinna mingi huvitava Eesti meloodia ja keegi eestlane sinna peale tantsu teeb, siis me võimegi öelda, et see on eesti tantsija, kui eestlane tantsid, siis see ongi eesti tantsija siin nagu mingit piire, kui selliseid ei ole. Kas uus muusika ja, ja ma mõtlen, kui ma toon paralleeli nüüd noorte tantsupeoga, siis seal oli, eks ole, räpp kaerajaan sees, kas, kas uus maailma muusika, mis tuleb peale, on väga palju ka andnud alust näiteks tuleval nüüd, 2009. aasta laulupeol või tantsupeole siis tantsude tegemisel kindlasti kindlasti. Siin noored noored bändid, noored muusikud, kes kui istuvad koos ja teevad mingi laheda loo siin praegu üks ongi stuudios praegu, et täiesti totaalne kuskilt lõunamaarütmid ja eesti sõnad peale ja niuke eestlaslik sõnum sisse ja kütame. Sa tahad öelda, et midagi sellist, nii nagu oli too rap kaerajaan kordub 2009. aasta tantsupeol päris niiviisi võrdusmärki vahele ei paneks, aga mingit sensatsiooni ja mingit nihukest huvitavat uut tahaks ikka. Ja selle nimel töö käib kogu aeg. Seda on suurepärane kuulda. Mis ajaks kogu tantsupeoplaan nii-öelda lukku pannakse, et kõik on teada, kes tantsivad, kõik tantsud on teada ja läheb lahti nii-öelda lõplikke formatsioonide, siis harjutamine kokku, kui seda on väga raske öelda, et see protsess on nagunii massiivne ja võtab ikka oma aja põhimõtteliselt on ju koos, samas on mingid augud veel sees, eks lõplikult, selgub pärast teist konkurssi, mis on järgmine kevad alles, et kuidas noored on õppinud ära oma repertuaari ja kes konkreetselt lavale saab? Praegu rahvatantsijad, et üle Eesti igal pool, kus iganes nad on, endale ruumi on leidnud, harjutavad täie rauaga, peaksid küll, jah. Et see on selline nii-öelda umbes nii nagu. Ma ei tea keskkooli lõpetamise puhul, et, et inimene läheb keskkoolist, hakkab vaikselt, juba riigieksamiteks harjutama järjepanu, nii on ka rahvatantsijate töö, et nad hakkavad juba järgmiseks tantsupeoks harjutama kindlasti ja juba harjutatakse ka 2011 tantsu peaks. Tõsi ka? Ei noh, eks see on nii, et iga rühmitus seab endale mingid sihid ikka mingi asi tüütab või mingi asi on aeg sunnib lahkuma ja tehakse ikka enda peas mingi mõte, valimised kauem selle asjaga tegelenud, et noortel on seda lihtsam teha, et nad nad nagu koolis või kuskil mingis protsessis on ju, et noh, tihtipeale pärast keskkooli liigutakse suurlinnades see ja see võib ära lõppeda nagu paugupealt, aga kui sa oled juba nagu täiskasvanud, siis sa ikka arvestada, et noh, ütleme täna olen 18, et nüüd viis aastat või seitse aastat tantsin, et veel, et noh, siis peaks hakkama pere ja siis looma ja siis enam ei ja nii palju aega, aga nii see käib. Meil on stuudios Märt Agu mõni aeg tagasi, sügisel mäletan, sa käisid siin ka raadio kahes külalisi, siis oli jutuks see, et sa plaanid luua oma tantsuakadeemiat, kaugele see idee sul arenenud on? No töö käib kogu aeg vastavalt selle maja kerkimisega seal põhimõtteliselt käisin ise mingi kuukene tagasi platsi peal ja vaatasin, et ruumid on valmis, et võiks hakata tööga peale. Ei päris nii ei ole, aga töö käib ja treenerid käivad õppimas juba ja no see maja on, eks ole, uus Sakala keskus, mis peaks valmis saama, millal 2009 sügisel, mis see sinu tantsuakadeemia seal sees siis endast kujutaks? Sellist akadeemiat, kuhu Tallinna kõik inimesed, Eesti inimesed saavad kokku tulla, koputada uksele, öelda, et märkis mul on jalgades tunne, et kui tahan tantsida, pane mind tantsima. See akadeemia on nii hästi intrigeeriv nimetust sellele, et kui ma esialgu kutsuks seda toredaks stuudioks või kooliks, et akadeemia on nagu hetkel nagu niisugune tuleviku kohta, et ega see nii kergelt ei käi, et kohe annan paberit sisse ja siis võivad kõik tulla ja saavad diplomi. Aga jah, plaan on luua niuke tänavainimesele, et oleks koht, kus käia ja tantsida ja isegi saada võib-olla lõpptulemusena mingi mingi tore diplom, et sa oled nagu läbinud mingid kursused ja sa oled võimeline tantsima neid, neid, neid, neid neid tantsustiile. Mart kas selles hoones või selles asutuses peegeldub mingil määral ka nii-öelda sinu usk eestlastesse, kui, kui tantsurahvas kõlab küll veidi imelikult, aga ma paremat sõna ka ei leidnud, oleme me tantsurahvas, osutavad sellesse. Usun ikka, mille põhjal kasvõi see, et räägitakse kogu aeg laulurahvas laulurahvas, praegu ringhäälingus toimub see tore laupäeva õhtuti koori lahing, et kus on nagu laulukoorid, onju, et räägitakse koorirahvas koorirahvas laulurahvas eestlased, et olen seal natukene niuke liikumiskonsultant, et kui ma nende kooride juures käin, et siis nad on nagu ise nii silmad säravad, et noh, laulame küll ja meil väga meeldib laulda, aga me tahaks nagu siia juurde ka liikuda ja tantsida, et miks mitte siis väljendada oma kehaga seda, seda sõnumit, mis sa laulad, et paneks need kaks kokku, oleks veel huvitavam. Ma pean joone natukene laiemaks, ma toon siia sisse ka peotantsu ja võistlustantsu, mainime sellist asja nagu tantsud tähtedega, eks mille vaadatavus on väga suur ja kui me võtame arvesse need paarkümmend või mõnikümmend 1000 inimest, kes käivad tantsupidu vaatamas, siis mis siia kõrvale panna, kas need kaks näidet, mida ma praegu pakkusin, mis tavalisele inimesele on teada, peegeldavad seda tantsuusku? Toon veel ühe paralleeli siia koolitantsufestival, mis iga aastaga kasvab ja kasvab ja kasvab ja need noored ant silmad säravad, et andke meile esinemisruumi. Mina leian, et on vaja lihtsalt inimesi, kes seda asja nagu hästi konkreetselt veaksid ja ja inimesi, kes võimaldaks neil neid väljundeid. Et ma arvan, et need tantsitakse igal pool lihtsalt see jääb kogu aeg nagu tahaplaanile tuleb lihtsalt luua neile need võimalused, et nad saaksid esiteks trennis käia, seda nad juba saavad, ka loome lihtsalt veel paremaid tingimusi selleks ja siis tuleb hakata looma neid võimalusi, et nad saaks ennast väljendada ja segasaks kõlapinda, mis praegu nagu väga nagu tahaplaanile on jäänud. Nii et sinu ettepanek kaugemaks plaaniks võiks olla, et sarnaselt sellele laululahingule võiks toimuda ka tantsulahing kindlasti, et inimesed ei peaks ainult leppima sellega, et kaks korda nädalas oma kusagil maakultuurimajas proovi teha vaid, et oleks koht, kus end näidata. Just nimelt võistlustants on võtnud või peotants, tegelikult on vist võistlustants seltskonnatants, need õiged terminid on väga palju võitnud sellest tantsud tähtedega saatesarjast, et kunagi ehk tuleb ka tantsud, rahvatantsutähtedega või mis iganes. Et on meil nad olemas, rahvatantsutähed või? Nojah, vaata Eesti, seal, selles ütleme eliidis on kindlasti väga palju inimesi, kes on tantsinud, väga paljud on seda ka välja öelnud, aga väga paljud salgavad seda veel. Et ei ole popp öelda olla, istuda riigikogus, kõlgutada jalga ja tegelikult ma olen 12 aastat keerutanud jalga kuidagi niuke, natuke niuke. Ma just tahtsin välja jõuda, et enamus meist noh võib-olla see on väike liialdus, aga kui ikka aeg-ajalt laulu või tantsupeo teema üles tõuseb ja üritus on hästi aktuaalne, siis inimesed meenutavad o kuidas sai käidud ja sai tehtud ja hästi äge oli. Aga hiljem kuidagi kaob see ära ja mitte piinlik oleks, aga, aga no ikkagi teistmoodi. Miks see niimoodi on? Huvitav? Vaata, võib-olla see on see, et eestlane on läbi aegade on niisugune natukene enda saba kergitajaks ja sel konkreetsel hetkel täht asub seda võib-olla ära öelda, et ma olen ka ikka käinud platsil ja tantsinud ja issand, kus olid ajad, onju aga siis muul ajal, kui keegi konkreetne ei küsi, jäigi tal puudub nagu põhjust seda välja öelda, kõva häälega. Et see võib-olla on natukene niuke, kuna see ei ole ka kõige popim asi eriti meessoost inimeste seas. Nii kui tantsuga, siis on siin natukene väärakas. Hea ja kui palju rahvatantsu oma olemuselt Märt muutunud mina tegin seda viimati kusagil 80.-te keskel, umbes nüüd anun, paarkümmend aastat mööda läinud, mis seal selle ajaga muutunud, kas kasvõi repertuaari osas oskate umbes pakkuda protsentuaalselt näiteks kui palju on jäänud samaks tantsudest ma tea sammudest liikumistest, mis seal üldse saab muutuda. Muutuda saab palju, et selles mõttes, et meil räägin nüüd ühest niukses toredast üritusest nagu uute tantsude konkurss, mis on nagu natukene nagu mitte natuke, vaid tegelikult päris palju nagu rahvast, Tantsu uute tantsude konkurss, mida kuulutab välja üks konkreetne selts ja antakse sinna ka kogu aeg teema, et mis teemal need tantsud peaks olema nagu soovituslikult ja kena fenomen, toimus see aasta, kus noored tulid hästi palju peale ja tegid hästi palju tantse. Suurem osa neid tiitleid, nii-öelda esimesi laureaadikohti ja said just need noored. Ja loomulikult siis vanemad olijad hakkasid kahe käega vastu rinda taguma ja ütlema, et see ei ole eesti tants, ei ole eesti tants. Nüüd kindlasti ma lähen kellelegi tülli selle väljaütlemise pärast, aga tegelikult minule meeldis, on mingid konkreetsed sammud, mis öeldakse kohe eestlasele väga iseloomulik, et need on eesti tantsusammud. Aga tegelikult ei ole eesti tants, on see, kui eestlane tantsid, ütlen mina ja kui see on tore tants ja see läheb kellelegi hinge, siis minu arust sõidame nii et räpp, kaerajaan ei ole kellelegi millegi solvamine ei tohiks küll olla, see on juba maitse küsimus, et kas ta ületab selle maitsetaluvuse piiri või mitte, et kindlasti see eelmisel peol ka kellelegi hakkas vastu väga, aga ma loodan siiralt, et tähendab meie kui tiim, kes seda korraldas, et leidis, et me ikkagi panime seda piisavalt palju ja samas nagu piisavalt vähe, et ainult anda, nagu see niuke väike torge sinna tagumikku keegi pärast seda rap garani tuli sulle, oskad, Mart, mul on tunne, et sa läksid liiale, et vaata, et seda ei juhtuks enam kunagi oligi niukseid. No mis sa neile ütlesid siis? Nüüd ma jälle ütlen natukene midagi, võib-olla endale vastu ka, et kunagi ei ole tants nagu võistlusala, et tegelikult on see maitse küsimus, kõik kaugushüppes on kena, on ju üks hüppab kaugemale võitja, et kui sa tantsu paned, naguniiviisi kaks, inimesed tantsivad, et kumb siis parem on ju, loomulikult tehniliselt on seal mingid treenimise küsimused ja muud asjad, aga enamalt jaolt see ikka maitse nagu maitse küsimuseks sisenenud. Raske öelda, et kus see tõde nüüd peitub, et on see nüüd nii või on see nüüd naa? Igaühel on õigus oma arvamusele ja siinkohal tõstan käed üles, ütlen, et nii see jääb ja kui keegi tuleb mulle ütlema, et ma teen totaalset kräppi, siis võib-olla tema arvates. Ma teen mõne teise jaoks, võib-olla ei tee. Märt Agu on meil külas tantsuõpetaja ja koreograaf Märt. Räägime sinu isikust ka lõpetuseks, kui palju kohustas sind perekonnanimi selle ameti valikul või tantsuga seotuks saamisel? Ma isiklikult tulin tantsu juurde väga hilja kui võtta siin teised tantsijad ja koreograafid. Ja hakka sinna, alustasin võistlustantsust peale, mis ei olnud üldse minu isa soosing, et kui ma sinna trenni esimesena läksin, siis isa küll viis mind sinna, kuna ma ise palusin, aga noh, sealt ma sain tõenäoliselt selle nii-öelda esimese tõuke üldse hakata tantsima, kui jätta nagu kõik see kõrvale, et ma isaga kaasas, kui keegi pidi lapsi hoidma, siis isa ja ta ema oli tööle, isa võttis kaasa, siis ma seal kuskil garderoobis korjasin sulgi või väikseid kivikesi põrandalt tüdrukutel maha kukkus ja sidusin vöösid, vahest on ju, kui see välja jätta, siis see võistlustants tuli esimesena ja kui ma nüüd nagu keskkooli lõppu jõudsin ja oli vaja nagu suunitlus võtta, et kuhu ma nüüd siis edasi suundun, ma olin enne veendunud, et minust saab matemaatik või paadunud realist. Et istun pudelipõhjade ees arvuti taga, hakkan programmeerima mingeid asju, sest matemaatika on minu minu suur kirg. Siis kuidagi keskkooli lõpus käis niisugune väike plõks ära ja mõtlesin, et ei, lähen näitlejaks ja oh häda, oh häda, mina lavakasse sisse ei saanud ja kuhugi oli vaja minna. Kohe läks muide sõjaväkke läinud, mitte et mul midagi sõjaväe vastu on, aga on ka teisi võimalusi. Jah, just, et tegelikult oli nagu tahtmine ennast harida ja kuidagi jäi nagu hiljapeale, et kuhugi pidi siis nagu paberit sisse andma ja mõtlesin, et noh, isa juurde ikka saanid, küll ta mind vastu võtab, võttiski ja siis sealt edasi. Edasi siis see traagiline sündmus kohe minu esimesel koolipäeval, et võib-olla see andis nagu kõige suurema lüke. Et siin midagi jäi nagu õhku, et nüüd on vaja see nagu vaja nagu kuidagi edasi vedada. Mõnes mõttes kõlab see jutt nagu väga staažika tegija suust, tegelikult oled sa 20 ja 30 keskel umbes vanus. Võin öelda, et paar päeva tagasi sain siin 20, kaheksast no palju õnne tagantjärgi aitäh. Ometi, see number noh, mulle tundub, et ei saa isegi noh, vähe on neid elualasid, kus võiks seda vanust pidada juba väga suureks, võib-olla baleriini oma, aga üldiselt tantsuametis, kuidas see number sulle tundub see hästi erudeeritud mulje. Kindlasti õppida on veel kõvasti ja seda tuleb iga päevaga juurde, kõiki neid stiile ja võimalusi on ju mustmiljon, et eriti tänapäeva tantsustiilides neid tuleb nagu sünnib seeni pärast vihma, eks. Et erudeerunud ma kindlasti ei ole, lihtsalt küsimus on see, et noore inimesena ma arvasin, et ma jõuan hästi palju ja tegelikult hakkasin, lendasin suure hurraaga peale et hakkasin isa juures tantsima ja siin kõik muud rühmitused ja trupid ja, ja palju sai tantsitud, et ja nüüd viimasel ajal on tulnud ette, et hästi palju on saanud reisida. Mida soovitan kõigile, et see maailm on nagunii palju uut ja huvitavat täis, et täiesti uskumatu, et ma arvan, et sealt on natuke seda kogemust tuld ja kindlasti aitas ka kaasa see, et kohe mind niiviisi samalased traagiline õnnetus, et viskas mind nagu vette, et oli vaja sealt kuidagi välja hulpida. Hästi tore väljend on see, mis filmist käitzmišügen, kus isa õpetab pojale, et kaks hiirt kukkusid piimatünni, üks loobus, läks põhja, teine ei loobunud, sahmisin niikaua, kuni piima võiks sai ja sealt välja tuli, et mulle on alati meeldinud need sealt võib-olla natuke seda kogemust on tulnud ja hästi palju inimesi on ka, kes mulle nagu millegipärast natukene tundub, et kaasa tunnevad ja mind selle pärast nagu Bushivad üles, et tegelikult ma nii tubli olla. Aga mida te arvate sellest, et õpetaja või pedagoog, juhendaja on tulnud puht teoreetiliselt tasemelt või puhtpraktiliselt tasemelt? Mulle joonistab ette kohe näiteks korvpallimeeskond, mille eesotsas saab olla treener, eks kes kunagi ise oli tippmängija, hästi kõva tegija või teine variant ta sisuliselt ei ole pärast kooli palli mänginudki, ta lihtsalt on omandanud kusagil teadmised, et olla treener. Kuidas asi tantsumaailmas toimub ja näiteks sinu puhul. Tantsus on hästi palju see, et tegelikult osa tuleb tööga, aga natuke peab ikka olema see sealt ülevalt ja vanematelt kaasa saanud, et treenida ennast alati võimalik mingi mingi tasemeni, jalad käivad lahti ja värki särki. Aga tõeliselt asja, olgu see siis tantsimine, korvpallijuhtimine, mis iganes saab teha ainult siis, kui see hingega asja juures oled ja see on nagu kõige tähtsam. Mina olen piisavalt peksa saanud oma tantsu valdkonnas ja mind on koolis nagu piisavalt piitsutatud tagant ja ja siin oma läbielamiste. Ma arvan, et ma olen olnud suhteliselt heal tasemel praktika aga ma arvan, et teoorias ma olen tugevam. Ma olen üritanud viimasel ajal hästi palju vaadata just erinevaid tantsuasju ja mitte ainult tantsivaid teater ja kõik laulud ja muusika ja kõik, et olla nagu võimalikult laiahaardelisem, et ja õppida nagu teoorias juurde, et praktikuks ma väga ennast ei pea, kuigi jälle väga paljud võtavad, just nagu selles niti, kuidas teen, kui ma tundi läbi viin, et aga see vist on tantsuõpetaja puhul paratamatu, et sa pead ette näitama, kuidas teha nii ja naa. Minu hästi arvas klassikalise tantsu õpetaja Juta Lehiste, kes oli nagu super super super. Mulle meeldis ka tema õpetamisviis ta kunagi ette ei näidanud, ta näitas kindlasti ette, kui ta nägi selleks vajadust, aga eks see ongi see, et kuidas, kuidas seal nagu rühmitus järgi tuleb sulle, kelle ees sa oled, et vahest sa võidki istuda nurgas ainult öelda, nüüd teeme siit siit siit siit siit loed mingi jada ette ja kõik kõik teevad, et mul vedas üldse kooliga, et hästi hea kursus oli, millega ma koos alustasin ja hästi toredad õppejõud. Kui tähtis Märt on oskus end müüa Eestis on saanud vähemalt mingis valdkonnas tantsu alal eestkõnelejaks, kui nii võib öelda. Jüri Nael, eks Jüri seeniori seal mängib seal mingit rolli, on see oluline? Kindlasti mängib, see ongi see, millest ma natukene ka ennem põgusalt ütlesin, et on vaja nagu mingid niukseid eestvedajaid, rolle, iidoleid nagunii. Kas Jüri naelased on meil veel, kellest me ei tea, lihtsalt? Jah, ma arvan küll, Eesti on nagu natukene nii natukene nii väike, et selles mõttes, et kui me vaatame, et siis noh enamus on ikkagi Tallinn, Sindi tulevad mõned teised linnad veel, et kui ma selle koolitantsu eest on nagu paralleeliks, et siin näiteks on üks hästi tore noormees, kellesse võib olla väga paljud, ei teagi, Andre Laine, kes lõpetas Viljandi kultuuri. Vabandust nüüd need Tartu Ülikooli ja niuke tore pikk nimi, et mis endalgi jääb nagu väga segaseks, et lõpetad selle siin paar aastat tagasi ja läks niukses toredasse väikesesse kohta nagu kanepi Lõuna-Eestis ja kogu kanepi tantsima panna, et täiesti müstika, et meie täiesti müts maha ja ma loodan juba praegu tean, et sealt on tulemas paar väga tema tema õpilastest väga nihukest, paar väga tugevate head toredat, et kui nad nüüd saaks natuke lõpeb neil see keskkoolivärk ära ja nad tulevad. Ma loodan, et neist tulevad väga tublid ja head tantsijad. Võib-olla hiljem kui tantsuõpetajat. Nii et kui see oli kanepis võimalik, siis järelikult tahtmata kanepi inimestele liiga teha, on see igal pool võimalik. Oleneb inimesest. On küll nati nii ja siin müüa on ikka väga tähtis, kui palju sa ise oled praegu nii-öelda tantsupraktikat, et sa ise tantsid kuskil Von mani tantsuetendus, kus me saame tulla, lunastada pileti sind vaadata, näiteks? On küll, et selles mõttes, et ma tegelikult olen nüüd natukene lavadelt nagu eemale, et et siin juhtus tükki kaks aastat tagasi väike trauma endaga, et lihtsalt Tallinna toredal munakivi teel sai kargud alla endale libastatud ja arstid rääkisid, et enam ei kõnni ja mitte kunagi. Et võib-olla kõndima hakkad veel pärast nullist õppimist, aga tantsuga võid nüüd nagu kriipsu peale tõmmata. Päris väike trauma. Kõik jalasidemed läksid, et siin, selles mõttes, et vot niisugune asi nagu hästi see mind nagu kõige rohkem lükkaski võib olla tantsuõpetamisele ja kogu selle nii-öelda Sandri nagu laiahaardelise malt võtmisele, et et niuksed, asjad nagu muudavad elu ja olen leidnud, et tegelikult ega need aastad lähevad päris kiiresti ja siin tuleb see enda nišš leida, et nüüd ma hoian nagu natukene eemale sama, sellel on hästi tore, kui keegi kutsub ja ütleb, et Märt, et me tahame, sina seal laval, selle selle rolli peal oled, et siis ma ikka võtan neid vastu siin. Aga rohkem tegelikult praegu olen nagu ikkagi sinna õpetamise ja lavastamise ja konsulteerimise nagu poole peal hoidnud, et vaatame, kui see kool lahti läheb, et siis siis tuleb hakata jälle kõvemini nagu ise nagu kaasa lööma. Siis jälle võib-olla töötab ennast kiiresti üles. Arvestades, et jalad on sinu töös siiski päris tähtsal kohal, oled sa nüüd tagantjärgi õppustatud, kindlustanud oma tervist, selles plaanis? Raha on üks asi, aga teine asi on lihtsalt see, et nagu aru saanud, et kui tähtsad asjad nende jalad on ja üldse tervis, et üks hetk sa võid olla Eesti parim, onju ja järgmine hetk sa võid olla mitte keegi, see mind ei sundinud nüüd küll hakkama õppima, mingit, ma ei tea, majandust või midagi muud sinna kõrvale on ju kohe, et, et kui järgmine jalg ka läheb, et siis et siis istun Hansapanga juhi rolli rolli, eks, et päris nii ei olnud, aga see on jälle üks asi, mida, millest sa ei saa ennem aru, kui sa ise selle läbi teed ja läbi kogeda, et ma kellelegi ei soovita. Jaa, olengi nagu üritan nagu õpilastele, nagu ka seda infot edasi anda, mida ma sellest hetkest nagu õppisin, et üritasin ka sellest nii-öelda enda mõistes halvast asjast nagu võimalikult palju head välja võtta. Meie külaliseks oli Märt Agu koreograafia tantsuõpetaja Märt aitäh tulemast ilusat kevade jätku ja jõudu tööle aitama.